Võõrustajaks kohalik leelokoor. (Tulve 2008: 5) Riia landesversammulg peeti ära 10. aprillil. Alguses läks kõik, nagu maaisandad soovisid. (Raud 1991: 113) Linnal oli plaani võetud ka uue mudaravila valmimine aastal 2011 (http://www.haapsalu.ee, 2007). Vähemalt Hurdast alates said kõik eesti juhid aru, et ilma rahvusliku preffesionaalkultuurita pole eestlastel tulevikku ega pääsu haritud rahvaste hulka (Karjahärm, Sirk 1977: 197). Kui ma esimesse klassi läksin, olid meie klassi seinad värvitud helepruuniks. Ma mäletan selgesti, et tahvel oli rohelist värvi. (Saareste, 2005) Keivin Kivimägi 10A KASUTATUD ALLIKAD Aasmäe, K. 2008. Mood kui kuningas ja tööandja. Ant, J. 1998. Kaks algust
Maa suurust arvestati adramaades, mis tähistas sellise suurusega põllumaad, mida sai üles harida ühe adra ja selle juurde käiva rakendiga. Karja-, heina- ja metsamaad olid küla ühisvalduses ning neid jagati perede vahel aeg-ajalt ümber. Kogukonnast lahku löönud suuremaid talusid kutsuti mõisateks. Põlluharimise kõrval peeti veiseid, hobuseid, kitsi, lambaid, sigu ja kanu. Palju töid tehti ühiselt talgute korras (Adamon, A. ja Karjahärm, T. 2004. Eesti Ajalugu Gümnaasiumile). Eestis ei tekkinud veel elukutseliste käsitööliste kihti, kui sepad ja võib-olla laevasepad välja arvata. Käsitöö eraldumine muudest tegevusaladest käib üldreeglina koos linnade tekkega ja linnadeni Eestis enne võõrvallutust ei jõutud(Vahtre, L. 2004. Eesti Ajalugu Gümnaasiumile). Suur osa vajalikke töö- ja tarberiistu, ehitisi, rõivaid, liiklusvahendeid valmistati igas peres oma jõududega. Mõningatel aladel kujunesid välja
XI Eesti üldlaulupeo patroon XIII Soome, Eesti, Läti, Leedu üliõpilaskondade vahelise olümpiaadi aupatroon Tallinna Rotary klubi auliige Tallinna vabatahtliku tuletõrje ühingu auliige Akadeemilise Emakeele Seltsi auliige 1939 nimetati Kentmanni tänav Tallinnas Konstantin Pätsi tänavaks. Teosed Minu elu: mälestusi ja kilde eluloost". Koostanud ja eessõna: Hando Runnel. Ilmamaa, Tartu 1999 "Eesti riik" I osa. Sari Eesti mõttelugu. Koostaja: Toomas Karjahärm. Ilmamaa, Tartu 1999 "Eesti riik" II osa. Sari Eesti mõttelugu. Koostajad Toomas Karjahärm ja Hando Runnel, eessõna: Jüri Adams. Ilmamaa, Tartu 2001 Tõlked Aleksandr Butlerov. Kuidas mesilasi pidada. Jurjev, 1897 Adold Damaschke. Kogukondliku omavalitsuse ülesanded. Tallinn, 1908, 2. trükk Tartu-Tallinn 1938. Rudolf Diesel. Solidarismus. Tallinn, 1910 Pilte ! Click to edit Master text styles Second level Third level
aastal ligi 200 000 meheni, sellest suur osa Tallinna ümber rajatud Peeter Suure merekindluses. Vastavalt kasvas Eesti panus impeeriumi sõjamajandusse. Algasid tehaste sisseseade jm evakueerimised Venemaale ja paanikahood kohalikus vene elanikkonnas, ametnike seas ja isegi sõjaväeosades iga Saksamaa suurema sõjalise edusammu puhul. Eriti suur paanika oli 1915. aasta suvel, mil Saksa laevastik tungis Liivi lahte ning tulistas Pärnut ja Kuressaaret.(A. Adamson, T. Karjahärm, Eesti ajalugu gümnaasiumile. Tallinn: Kirjastus Argo 2004, lk 175-178) 7 Demokraatliku Venemaa autonoomse osana Veebruarirevolutsioon 1917. aasta veebruaris Petrogradis puhkenud massilised rahutused kasvasid üle revolutsiooniks (Vt. Lisa 4), mille tulemusel tsaar Nikolai II loobus troonist, võim läks kodanikule Ajutisele Valitsusele. Venemaa üritas 1917. aasta kevadel asuda demokraatlike reformide teele
15 16 Liivi sõda oli Eesti jaoks suur katastroof. Pool elanikkonnast hukkus ja õitsvad linnad ning kaubandus käisid alla ega saanud enam kunagi endist tähtsust. 17 "Eesti ajalugu I" Mati Laur, Ain Mäesalu, Tõnu Tannperg, Ursula Vent [November 2008] "Eesti ajalugu" Andres Adamson, Sulev Valdmaa [November 2008] "Eesti ajalugu gümnaasiumile" Andres Adamson, Toomas Karjahärm [November 2008] "PTG ajaloo 3. kursuse 7. tööleht" [November 2008] www.google.com [November 2008] www.miksike.ee [November 2008] http://et.wikipedia.org/ [November 2008] http://www.syg.edu.ee/oppematerjalid [November 2008] 18 19
seda mida sakslased tahtsid ja heakspidasid. Näiteks Riias , Tallinnas ja Tartus oli võim sakslaste käes. Sakslaste käes oli see selle tõttu , et sakslased olid selajal tugevad ning neil oli palju vallutusi , kuis kuulus ka võim neile. Suurgildi hoone Tallinnas. Tallinna raekoja plats. Keskajal peamine kauplemise koht. Kasutatud allikad: 1) Eesti Ajalugu Lauri Vahtre kirjastus Ilo 2) Eesti Rahva Ajalugu Evald Uustalu 3) Eesti Ajalugu Andres Adamson Toomas Karjahärm 4) Eesti maast ja rahvast Jüri Selirand 5) Eesti Ajalugu 1 Mati Laur , Ain Mäesalu , Tõnu Tannberg , Ursula Vent 6) http://www.ut.ee/BGGM/maavara/raekoda.jpg 7) http://www.eam.ee/static/files/067/t_gildihoone.gif
Eesti Komitee omavahelistest vastuoludest üle. 20. augustil 1991 kuulutati Eesti Vabariigi iseseisvus taastatuks ja otsustati selle põhiseaduse koostamiseks luau pariteetsetel alustel Põhiseaduse Assamblee. Eesti valmistus avaldama sissetungijaile üldrahvalikku vastupanu. Päev hiljem kukus riigipöördekatse Moskvas lõplikult läbi. (Eesti ajalugu gümnaasiumile 2004) 6 Kasutatud kirjandus · Andres Adamson-Toomas Karjahärm. Eesti ajalugu gümnaasiumile. Tallinn 2004 · Ago Pajur jt. Eesti ajalugu VI-Vabadussõjast taasiseseisvumiseni. Tartu 2005 · 19401992. Nõukogude periood ja iseseisvuse taastamine. [http://www.estonica.org/est/lugu.html? menyy_id=50&kateg=8&alam=12&leht=13] 7
See järgmise sajandi algul käibele tulnud kirjaviis on tuntud vana kirjaviisina. Hornungi grammatika on meie vanematest eesti keele käsiraamatutest ainus, milles puudub sõnastikuosa. Kasutatud kirjandus http://www.miksike.ee/docs/lisakogud/karilatsi/lyhike_versioon.html http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/10225/Eesti_kultuurilugu_KaarelVanamold er.pdf;jsessionid=1F7FF07C2DE57884F6CD417DD61A54CD?sequence=1 A. Adamson, T. Karjahärm. Eesti ajalugu gümnaasiumile. Tallinn: Argo 2004 M. Laur, A. Mäesalu, T. Tannberg, U. Vent. Vaimuelu Poola ja Rootsi ajal. - Eesti ajalugu I muinasajast 19. sajandi lõpuni. Tallinn: Avita 2005 Peeter Põld ,,Eesti kooli ajalugu" 1992 7
tasakaalus hoidnud. Inimsaaste keskkonnale tekitab loodusele vaid lisakoormust. Kõige olulisem on see, et loodus on ise paika pannud piirmäärad ja ainult selles vahemikus toimib elu. 7 5. Kasutatud kirjandus: · Rast, Horset, 1988, Vulkaanid ja vulkanism. · Mägi, K. 2005, Toidulisandid ja lisandid toitudes, Lemmik, 9. · Perry, S, 1997, Planeet maa. · Eller,M; Ennuste,Ü; Kaevats, Ü; Karjahärm, T; Kasemaa, K; Koger,T; Koppel, A; Risthein, E; Valt, L; Varrak,T; Õiglane, H, 1995, Eesti Entsüklopeedia · Olesk, A, 2006, Idamaade Pompeis õitses meekaubandus, Postimees (http://euro.postimees.ee/110306/esileht/194599.php) · Kändler, T, 2002, Sahara tolm tapab Bahama korallid, Ärileht (http://www.arileht.ee/artikkel/198552) · Kamanev, K, 2005, Elavhõbeda ja elvhõbedaühendite ohtlikkus ning saaste (http://www.mg.edu
tõstmist.Magushapu leib,tuulikud ja koduõlu on Saaremaale igiomased ning külaliste silmis selle meretaguse maa sümbolid.Regionaalse kultuuripoliitika tulemusena on Saaremaal suvised kultuuriüritused laienenud üle kogu maakonna. Kuressaare merepäevad ja Saaremaa ooperipäevad on saanud populaarseteks kogu Eestimaal ja väljaspool Eestit. 10 Viited: 1.Saaremaa.ee 2.puhkaeestis.ee 3.eestiloodus.ee 4."Vana Kuressaare ehitised ja linnused"Toomas Karjahärm.2006.a. 5.et.m.wikipedia.org 11
Tõnisson. 1888 J. Hurt – rahvaluule kogumine. Laulupeod / IV; V; VI. Karskusliikumine. 1832 võeti vastu ülevenemaaline luteri usu seadus, millega luterlik kirik kaotas oma priviligeeritud seisundi Eesti- ja Liivimaal. allikaid: Eesti talurahva ajalugu, I köide, Tln., 1992. Tartu Ülikooli ajalugu, II osa 1798 – 1919, Tln., 1982. Andresen, L. Eesti rahvakoolid 19.sajandil (kuni 1880.aastate koolireformini). Tln., 1974 Karjahärm, T., Sirk, V. Eesti haritlaskonna kujunemine ja ideed 1850 -1917. Tln., 1999 Telemaatika ajalugu http://www.eenet.ee/EENet/201.html Eesti kultuurilooline veeb: http://kreutzwald.kirmus.ee/et/lisamaterjalid/ajatelje_m aterjalid?table=Events&group=3&page=1
tõstmist.Magushapu leib,tuulikud ja koduõlu on Saaremaale igiomased ning külaliste silmis selle meretaguse maa sümbolid.Regionaalse kultuuripoliitika tulemusena on Saaremaal suvised kultuuriüritused laienenud üle kogu maakonna. Kuressaare merepäevad ja Saaremaa ooperipäevad on saanud populaarseteks kogu Eestimaal ja väljaspool Eestit. 10 Viited: 1.Saaremaa.ee 2.puhkaeestis.ee 3.eestiloodus.ee 4."Vana Kuressaare ehitised ja linnused"Toomas Karjahärm.2006.a. 5.et.m.wikipedia.org 11
· Vabadusristi I liigi 1. järk · Kotkaristi teenetemärgi I klass mõõkadega · Eesti Punase Risti III järgu mälestusmärk · Eesti Punase Risti I järgu II astme mälestusmärk · Briti Püha Michael' i ja Püha Jüri Ordu aurüütel-komandöri orden (KCMG) · Karutapja ordeni II klass 8 Kasutatud kirjandus Kirjandus: · A. Liim, A. Pajur, S. Vahtre, T. Karjahärm, A. Raudsepp, M. Laar, T. Rosenberg, U. Klaas, T. Lukas 1997. Eesti ajalugu elulugudes. -Tallinn · A.R. Cederberg, H. Koppel, J. Kõpp, A. Saareste, P. Treiberg, F. Tuglas 2001. Eesti biograafiline leksikon.- Tartu · E. Nirk, E. Sõgel 1975. Eesti kirjanduse biograafiline leksikon. Tallinn · http://et.wikipedia.org/wiki/Mihkel_Martna · http://et.wikipedia.org/wiki/Paul_Pinna · hhttp://et.wikipedia.org/wiki/Johan_Pitka · http://et.wikipedia
seisis Jaan Tõnisson. Eesti ajalugu Tõnu Tannberg, Ain Mäesalu, Tõnis Lukas, Mati Laur, Ago Pajur lk 180 Avita 2001 20. sajandi algus oli Eesti ajaloos murranguline. Järsult elavnes ühiskonnaelu, hoogustus võitlus sotsiaalse ja rahvusliku vabanemis eest. Pitseri kogu ajastule vajutas läheneva demokraatliku revolutsiooni hingus. Ühiskonna sisepinged teravnesid äärmuseni. Eesti ajalugu ärkamisajast kuni tänapäevani ühiskonnaelu 1905.aasta eel T. Karjahärm Kõneõhtute, näitemängude ja kontserdite korraldamisega püüti rahvuslikku ärkamisaja vaiu alal hoida. Paljudes kohtades leiti just venestamisoludes vahendeid ja võimalusi seltsimajade ehitamiseks, millest said rahva kooskäimise paigad. Eesti Ajalugu II Mati Laur, Ago Pajur, Tõnu Tannberg AVITA 1995
,,algelisena", kuid tegelikult oli ta väga tark. Ta avastas viisid kuidas ellu jääda, kuidas efektiivselt toitu leida, mida süüa ja kus elada ning kuidas ellu jääda karmidel talvedel. Tänu kiviaja inimeste leiutistele, on tänapäeva maailm selline nagu me seda tunneme. Seda ei tohi iial unustada. 14 KASUTATUD KIRJANDUS 1. Adamson, A., Karjahärm, T. Eesti ajalugu gümnaasiumile. Tallinn, 2004. 296 lk. 2. Ainsaar, M., Müristaja, H. Maailma ühiskonnageograafia gümnaasiumile. Tartu, 2003. 184 lk. 3. Eisen, M. J. Eesti mütoloogia. Teine trükk. Tallinn, 1995. 176 lk. 4. Kriiska, A., Tvauri, A. Eesti muinasaeg. Tallinn, 2002. 259 lk. 5. Laur, M., Mäesalu, A. Eesti ajalugu I muinasajast 19. sajandi lõpuni. Tallinn, 2005. 164 lk. 6. Mäesalu, A., Lukas, T. Eesti ajalugu I. Kolmas trükk. Tallinn, 1997. 167 lk. 7. Persits, A
,,Tartu rahu", mille lavastas Vanemuise teatris Ago-Endrik Kerge aastal 1990.18 Jaan Poska surimask asub Tartu linnamuuseumis. 19 18 "Jaan Poska oma ja meie ajas" lk 221241 19 http://et.wikipedia.org/wiki/Jaan_Poska 19 Kasutatud kirjandus · K. Arjakas, peatoimetaja, ,,Jaan Poska omas ja meie ajas" 2010, 20 erinevat autorit · H. Arumäe, ,,Ausalt ja avameelselt Eesti suurmeestest" 1990 · T. Karjahärm, ,,Eesti ajalugu elulugudes" 1997 · http://et.wikipedia.org/wiki/Jaan_Poska · http://www.hot.ee/vabadussoda/poska.htm · http://et.wikipedia.org/wiki/Tartu_%C3%9Clikool · Pildid on võetid Eesti vikipeedia veeblilehelt. 20 Pilte Noorena Constance Eckström Poska surimask Poska perekonna haud Poskade pere
Võib öelda, et allikas avaneb igas uues ajastus justkui uuesti, omandab uue elu ja hingamise, kuid ainult siis kui ajaloolane tema poole pöördub.1 Õigusaktid Esimesed õigusallikad Eestis on alistumislepingud, tõenäoliselt vanim kohalike õigusnormide kogum on Riia-linna õiguse variant Tallinna linnale aastast 1227. Keskajal hakati suulisi ja ürikutesse kätketud õigusnorme koondama õigusraamatutesse, millest üks esimesi oli 14.saj 1 ,,Toomas Karjahärm" (2010) lk 60 algul koostatud kolmeköiteline ,,Liivimaa peegel". Trükikunsti leiutamisega 15.saj hakati õigusakte trükkima. 1539 aastal trükitud orduametniku Dionysius Fabri koostatud viieköiteline ,,Fabris Formulare Procuratorum" võttis kokku siinse protsessiõiguse. Rootsi ajal välja antud normatiivaktidest on tähelepanuväärsemad Gustav II Adolfi allkirjastatud Tartu Ülikooli asutamisürik 30.juuni 1632 ning Karl XI 1681. ja 1687. Aasta otsused pärisorjuse
Acta Historica Tallinnensia, 2007, 11, 131–155 NÕUKOGUDE LIIDU LAGUNEMINE UUEMAS VENE MEMUAARKIRJANDUSES Toomas KARJAHÄRM Tallinna Ülikooli Ajaloo Instituut, Rüütli 6, 10130 Tallinn, Eesti; [email protected] On kirjeldatud, refereeritud ja analüüsitud Nõukogude Liidu lagunemise kajastumist Vene (Nõukogude) riigi- ning ühiskonnategelaste mälestustes, mis on ilmunud peamiselt viimase kümne aasta vältel Venemaal. Autoritest on vaatluse all NSV Liidu president ja NLKP peasekretär Mihhail Gorbatšov, tema lähimad abid Anatoli Tšernjajev ning Andrei Gratšov, literaat ja endine dissident Aleksandr Zinovjev, KGB esimees Vladimir Krjutškov, KGB erukindral Vjatšeslav Šironin, NSV Liidu Ministrite Nõukogu esimees Nikolai Rõžkov, Venemaa Föderatsiooni esimene valitsusjuht Jegor Gaidar, prominentsed poliitikud ning Vene Riigiduuma liikmed Dmitri Rogozin ja Aleksei Mitrofanov. Vii...
0EESTI LÄHIAJALUGU FLAJ.03.168 a.I Sissejuhatus Eesti lähiajaloo periodiseerimine. (Karjahärm 2010, Tarvel 1999, Vahtre 2001) [I] Eesti lähiajaloo periodiseerimise erinevad võimalused. Periodiseerimine generatsioonide kaupa. Kunstiajaloo periodiseering. Poliitiline ajalugu. Eesti polnud pärast 1940. a mingisugust iseseisvat poliitikat. Seepärast saab periodiseeringu põhialus olla Eesti-väline, ehk üleliiduline, sest okupeeritud Eesti oli nii poliitiliselt kui majanduslikult sõltuv ja tasalülitatud. Need olid põhilised välisimpulsid, mis määrasid siinse arengu,
juurde tuua ning sarnane ülesanne oli tal järgneval sajandil veel mitmelgi muul korral. (JPEG) Tõsisem võitlus algaski 1905. aastal, mil lähtudes tsaari ukaasist usuvabaduse kohta hakati võitlema usuõpetuse vastu koolides (nt. Hans Pöögelmann), mis saigi toona kirikukriitika kõrval ateistliku tegevuse peamiseks tegevusalaks. Bolševistlikel kogunemistel nõuti usuõpetuse ärakeelamist otsesõnu, mõõdukamad rahvakoosolekud olid aga pigem usuõpetuse kui vabatahtliku aine poolt. Karjahärm ja Sirk on seisukohal, et “on päris selge, et rahvuslik ärkamine polnud mingi ühekordne akt, vaid esmajoones liikumine, mis uusi põlvkondi haarates vajas üha uute “äratajate” ilmumist. Rahva omaalgatused vajasid hooldamist ka pärast seda, kui 1880. aastatest alates hakkas rahvuslus eestlaste juures tärkama massiliselt”. Seda mõtet ateistlikus kontekstis interpreteerides võiks järeldada, et sotsiaaldemokraadid tegid XX sajandi alguses oma esimese
Tööstuses töötajad moodustasid 1897. aastatel Peterburi eestlastest 52 % ja teenijad 24,9 % 53. Majateenijad või toatüdrukud olid vadavalt naised. 1869. aasta andmeil pidas töötavatest eestlannadest seda ametit 66,21 %, aga töötavatest eesti meestest oli majateenijaid 14,72 % 54. Tervelt 63,7 % eestlastest olid vallalised, kusjuures meeste ja naiste suhtarv oli tasakaalus. Algkoolist kõrgem haridus oli haruldane nähtus: 1897. aasta rahvaloenduse andmeil oli 48 Karjahärm, Sirk 1997: 20-23, 26-30, 60-63, 157-162, 170-172, 188-193 49 Pullat 1981: 22 50 Samoilov 1991: 9 51 Pullat 1981: 26 52 Pullat 1981: 43 53 Pullat 1981: 41, tabel 9 54 Rustemeyer 1996: 105, tabel 12 ja 13 eestlaste hulgas vaid 737 inimest, kelle haridustase ulatus algkooli omast kõrgemale 55. Peterburi eestlaskonna ülekaalukalt proletaarse iseloomu tõttu pidi paratamatult olema nõrk ka majanduslik alus seltskondliku ja kultuurilise tegevuse edendamiseks.
neid võib leida teatri- ja muusikamuuseumist/kirjandusmuuseumist + teatrite enda arhiivid · Suulised allikad (küsitletakse kedagi) · Auvised e audiovisuaalsed allikad (videosalvestused) · Isiklik vaatajakogemus + teooria - - süntees, tõlgendus T. Postlewait ,,Ajalookirjutus ja teatrisündmus"; E. Fischer-Lichte ,,Teatrihistorigraafia."; - L. Epner ,,Valitud artikleid teatriuurimisest" M. Tamm ,,Kuidas kirjutatakse ajalugu" T. Karjahärm ,,Ajaloolase käsiraamat" ISESEISVAD TÖÖD: 1. Uurimustöö (vali 3st) (võib ka 3 teha, saab paremini eksami tehtud) -5lk - Referaat ühe kõnealusel perioodil tegutsenud näitleja kohta (valiku põhjendus, eluloo ülevaade, olulisemad rollid, näitleja omapära) - Teatriajaloolise arhiivimaterjali otsimine arhiivist, kommenteerimine ja saatesõna kirjutamine
Sissejuhatus: EESTI LÄHIAJALOO PERIODISEERIMINE: (Karjahärm 2010, Tarvel 1999, Vahtre 2001) [I] Eesti lähiajaloo periodiseerimise erinevad võimalused: Enn Tarvel on loonud puhtalt poliitilise periodiseeringu: Teine maailmasõda: 1939-40 Baaside aeg, 1940-41 esimene Nõukogude aasta, 1941- 44 Saksa okupatsiooni aeg Stalinismiajastu: esimene periood 1944-50, teine 1950-56/58 Võimu stabiliseerumise ajastu 1956/58-64/68 Stagnatsiooniajastu: esimene periood 1964/68-78, teine 1978-86 Taasiseseisvumine 1987-91
Ricketi arvates tuleneb väite tõestus sellest, et nad kasutavad sõna väärtus. Tegelikult oli moodne majandusteadus olemas juba Ricketi ajal ning selles kasutati mõistet hind, mitte väärtus. Näiteks üks sotsioloogia rajajaid Durkheim uuris enesetappe. Ta uuris küsimust “miks”, mitte “kas see on ka hea”. 4. Väärtustavad, aga ei üldista — tegelevad individuaalsega. Ajalugu. Prof Karjahärm olla kirjutanud Postimehes ’ca aasta tagasi, et ajaloo- lane ei pea hinnanguid andma. Tema ülesanne on hoopis uurida, et kuidas oli. Ricketi liigitus ei pruugi olla halb, aga tekib küsimusi teaduste liigita- mises. Üks suuri vastuolusid seisneb selles, et võib-olla Kanti mõju all olles arvas Ricket, et ka loodusteaduste seadused on taandatavad mõistetele. Te- gelikult räägivad need vahekordadest. • Kas ajaloolased uurivad üksikuid fakte? Ilmselt küll
1. arhiivimaterjalid; 2. kirjandus ja perioodika; 3. suulised andmed. Viitamise aluseks on võetud Õpetatud Eesti Seltsi aastaraamatutes ja Eesti Ajalooarhiivi toimetistes kasutatav viitamissüsteem. Arhiiviviide: ERA R-6-1-97, l 35 (ENSV Põllutöö Rahvakomissariaadi põllumajandusosakonna protokoll nõupidamise kohta Üleliidulisest Põllumajandusnäitusest osavõtu kohta 1941. a, 31.10.1940). Raamat, monograafia: Toomas Karjahärm, Väino Sirk. Vaim ja võim. Eesti haritlaskond 19171940. Tallinn 2001, lk 285 286. Ajakiri: Ivar Leimus. Maidla aare. Teaduste Akadeemia Toimetised. Ühiskonnateadused 1979, nr 1, lk 47. Ajaleht: Andrus Nilk. Korvapalliliiga jätkab uue meeskonnaga. Postimees 1999, 16. juuni. Käsikiri: Indrek Paavle. RAKA 1940-1970. Peaseminaritöö. Juhendaja Aadu Must. Tartu 1995, lk 17 (käsikiri TÜ arhiivinduse õppetoolis). Seaduste kogud: Riigi Teataja (RT) I 1998, 36/37, 552 (§ 4, p 2)
Plees (tr), Karl Laama (kl), Ernst Puju (b) ja Leo Taube (dr) aga Vanemuise restorani (Ojakäär 2003: 175). Seda hooaega iseloomustab üldse pillimeeste suur liikuvus ühest töökohast teise, ühest orkest- rist teise. Põhjuseks oli ilmselt tõsiasi, et uue korra tingimustes lõpetati paljude professio- naalsete muusikakollektiivide (nt sõjaväeorkestrite) töö. Seoses uute tõekspidamistega lõpe- tati ka enamiku seltside tegevus (Karjahärm, Luts 2005: 38), mille tulemusena lõppes nende 156 Rahvaleht 1940, 2.07. 77 juures tegutsenud orkestrite eksistents – see kõik tekitaski oluliselt suurema pakkumise muusikute tööturul. Esimesel okupatsiooniaastal ei olnud poliitiline surve džässile kui kultuurinähtusele siiski veel kuigi märgatav. Nagu kirjutab Toomas Karjahärm: “Esialgu hoidusid okupatsioonivõimud
Balti riikide ajalugu 1918-1940. Tallinn 1995 Michael Garleff. Die baltichen Länder: Estland, Lettland, Litauen vom Mittelalter bis zur Giegnwart; München-Regensburg 2001 Vilho Niitemaa, Kalervo Hovi, Baltian historia, Helsinki 1991 Seppo Zetterberg, Viron historia, Helsinki 2007 Kohustuslikud raamatud: Eesti ajalugu VI Eesti maast ja rahvast Lauri Vahtre Eesti kultuuriajalugu Lühike vabadussõja ajalugu. August Raksmaa 2007 v 2008 kirjutatud raamatu kv 3-4 lk 03.09.2008 Karjahärm: Venestamine Eestis... Ida ja lääne vahel ... Väino Sirk: Eesti haritlaskonna kujunemine ja ideed: 1850-1917, 1997 19.saj lõpp: 1881 Aleksander III võimule venestamine vene keel kuulutati koolides õppekeeleks, väga paljude maakoolide õpetajate väljavahetamine, keeletaseme langus; samuti kuulutati vene keel ametlikuks asjaajamiskeeleks; surve Luteri kirikule, hakati propageerima õigeusku 3
(Tartu, 2002). Olulised on Tartu Ülikooli ajaloo üldkäsitlused, eriti 1982. aasta oma. H. Gustavson on kirjutanud eesti meditsiiniloole mitu olulist raamatut: Tallinna vanadest apteekidest (Tallinn, 1972); Meditsiinist vanas Tallinnas kuni 1816 (Tallinn, 1969); Meditsiin Tallinnas XIX sajandist kuni 1917. aastani (Tallinn, 1979), lisaks käsitlusi Eesti kaitseväe ja maakondade meditsiiniloo kohta. Arstkonna kui institutsiooni arengut Eestis on puudutanud T. Karjahärm ja V. Sirk oma monograafiates eesti rahvusliku mõtte kujunemisest (Eesti haritlaskonna kujunemine ja ideed 1850-1917. Tallinn, 1997; Vaim ja võim. Eesti haritlaskond 1917-1940. Tallinn, 2001). Huvitav eesti arstide elulugudest huvitatuile (kuid kasutada raske), on H. Merila-Lattiku (Eesti arstid 1940-1960, Tallinn, 2000). Kuulsate arstide elulugudest ja nende töödest on eesti keeles ilmunud arvukalt käsitlusi. Lisaks Kreutzwaldile ja Faehlmannile, kellest eri nurkade
mille kohta temalt peale nende kajastamise oodatakse ka hinnangut, teadmisi, kõlbelisi seisukohti e eetikat. "Hariduskäigust lähtudes ei kuulu Jannsen ega Koidula, ka mitte Jakoson intellektuaalide hulka, ent samas olid nad ärkamisaja kultuurielu suurkujud /---/. Panus eesti rahva arengusse ja haritlasfunktsioon lubavad neid kõrvutada silmapaistvate vaimuinimeste F.R. Faehlmanni, F.R. Kreutzwaldi ja J. Hurdaga." Ka A. Grenzstein "kuulub oma tegevuse tõttu eliidi hulka" (Karjahärm ja Sirk 1997, 34- 35). Eestis ilmub kõrgema haridusega ajalehetoimetaja K. A. Hermanni näol 1882 (Eesti Postimees). Kuid juba 1859-60 toimetas Tallorahva Postimeest C. Körber ning 1871 Eesti Postimehe lisalehte lühikest aega J. Hurt, mõlemad Tartu ülikooli usuteaduskonna lõpetanud. (Ka Ristirahva Pühapäevalehe toimetaja A.H. Haller oli kõrgema haridusega kirikuõpetaja.) Paraku ei tundnud akadeemilise haridusega kirikumehed ajalehetöös oma kutsumust. K. A
6. Eesti Entsüklopeedia, XI kd. Eesti üldosa (The Estonian Encyclopaedia, volume XI. Estonia in general): Tallinn, Estonian Encyclopaedia Publishers, 2002 (in Estonian). 7. Mart Laar, Urmas Ott, Sirje Endre. Teine Eesti: Eesti iseseisvuse taassünd 1986 – 1991. Tallinn, SE & IS, 1996 (kokkuvõte inglise keeles) The different Estonia; rebirth of Estonian independence 1986 – 1991. Tallinn, SE & IS Publishers, 1996 (summary in English). 8. Toomas Karjahärm, Helle-Mai Luts. Kultuurigenotsiid Eestis. Kunstnikud. Kirjastus Argo (Publishing House Argo), Tallinn, 2005 Culture 1. Almanahh „Eesti Kultura I” (Almanac „Estonian Culture”). Compiled by V.Reiman. „Postimehe” kirjakogu, Tartu, 1911 (in Estonian). 2. Almanahh „Eesti Kultura II” (Almanac „Estonian Culture”). Compiled by V.Reiman. „Postimehe” kirjakogu, Tartu, 1913 (in Estonian). 3. EESTI. Maa. Rahvas. Kultuur
annaabi.ee 
