Akvakultuur- kasvatatakse ka limuseid (austrid, kammkarbid, pärlikarbid), vähilisi (krevetid, krabid, vähid), veetaimi jt. veeorganisme, kasvatatavate organismide arv ja nende tootmise maht on viimase 20 aastaga plahvatuslikult kasvanud- kasvatatakse kümneid kalaliike, keda varem vaid puuti (tursad, lestad, tilapiad, sägad silad, kohad jne) kõikvõimalikke vähilisi,limuseid jt veeorganisme. *Kasvatatakse 220 liiki veeloomi ja taimi. Lõhe tootmine Norras ja Tsiilis, huntahvena (sea bass) ja kuld-merikogre (sea bream) tootmine Vahemere maadel, kammelja (turbot) tootmine *Hispaanias on lühikese aja jooksul mitmekordistunud. 2. Eestis kasvatatavad veeorganismid, nende toodangu maht ja väärtus aastas. Vikerforell üle 700 tonni Karpkala 70 tonni Angerjas üle 40 tonni siberi tuur 30 tonni jõevähk alla tonni 3. Kalakasvatuslike rajatiste tüübid erinevate kalade kasvatamiseks Eestis (vikerforell, karpkala, angerjas, siberi tuur)
Olulist osa moodsa kalakasvatuse arengus on mänginud Taani, kus töötati välja forellikasvatuse tehnoloogia ja on palju tehtud angerjakasvatuse arendamiseks. Ameerika panus kalakasvatusse sai alguse vikerforelli kodustaisest . Tänapäeval on see kala levinud kogu ma a i lma s . Kuigi kalade kunstliku paljundamise põhimõttelise võimaluse avastas saksa teadlane Jacobi, kuulub selles vallas töökindla tehnoloogia väljatöötamise au venelastele (Vrasski, Konrat). Nemad arendasid välja kogu maailmas tänapäeval kasutatava kuivviljastamise meetodi. 2. Eestis kasvatatavad veeorganismid, nende toodangu maht ja väärtus aastas. Kaubaks kasvatatakse nelja liiki kalu vikerforell üle 700 tonni, karpkala 50 tonni, angerjas üle 40 tonni, siberi tuur 30 tonni. Ühtliiki selgrootuid jõevähk alla tonni. Eestis kasvatatakse looduslike
Kordamisküsimused kalakasvatuse eksamiks 1. Akvakultuuris kasvatatavad organismid, nende toodangu maht ja proportsioonid, nende muutumine läbi viimase aastakümne, akvakultuuri levik maailmas. Kalu, limuseid (austrid, kammkarbid, pärlkarbid) , vähilisi (krevetid, krabid, vähid), veetaimi jt veeorganisme Näiteks: atlandi lõhe , vikerforell, karpkala (See on maailma vanim kodustatud kala liik), tiigerkrevett, hiiauster, pakslaup, valgeamuur, pruunvetikas, kammkarp, jämepea ning vähilised. Kõige suurem toodangu maht on pakslaubal (3,66milj.tonni), teisel kohal on valgeamuur (3,61 milj.tonni) kolmandal ja neljandal kohal on karpkala ja jämepea. Need andmed on aastast 2007. Maailma vesiviljeluse kogutoodang ulatus 2003. aastal 51,4 miljoni tonnini. Kalad moodustasid sellest nii koguselt kui väärtuselt ligikaudu poole
ringleb basseini ja filtri vahel – sama vesi filtreeritakse ja taaskasutatakse Toidetakse granuleeritud kuivsöödaga – kõige mugavam transportida, ladustada, puudub etevalmistus jne Kalavarude kunstlik taastootmine – kalapoegade kasvatamine selleks, et neid hiljem loodusesse lahti lasta. Kalandus jaotub Põllumajandusministeeriumi ja Keskkonnaministeeriumi vahel. Kõige tähtsam kalandusobjekt Eestis on vikerforell _________________________________________________________________________ Õpikust karpkala, vikerforell ja angerjas õppida eksamiks Limused filtreerivad vett ja omastavad toitaineid läbi keha pinna. (Kinnitunud filtreerija) Vetikatest toodetakse agarikku, mida kasutatakse kommitööstuses Vetikakasvatust iseloomustab kõrge toodang, neid kasutatakse toiduks, loomasöödaks, väetiseks, biokütuseks jne.
2+ 600-1000 tk/ha. Söötmine ja kasv Karpkala toidu võivad olenevalt pidamisviisist moodustada 1.Tiigi looduslik toidubaas peamiselt selgrootud põhjaloomad 2.Vili (nisu, oder, mais). 3. Granuleeritud jõusööt Söödakoefitsient *Iseloomustab sööda kulu kala juurdekasvu ühikule (hinnatakse kg-des 1 kg juurdekasvu kohta). *Teravilja söödakoef. 4-5, maisil 4, jõusöödal 1-2. *Mõjutab suvine veetemperatuur ja kalade asustustihedus. Karpkalade söödad *Maimuperioodil looduslik sööt kuni 100 g-ni täisväärtuslik jõusööt. *Vanematele (1+ ja 2+) sobivad peaaegu kõik teraviljad (nisu, oder ja mais) , loodusliku söödabaasi eeldusel. Söötmine Karpkala toitumise ja toidu omastamise eripära määrab asjaolu, et tal puudub magu. Kuigi karpkalal on pikk sooltoru (keha ja sooltoru pikkuse vahekord on 1 : 2,5 kuni1 : 3), seedub toit põhiliselt selle eesmises laienenud osas, mida nimetatakse ka pseudomaoks.
KONTROLLTÖÖ (sissejuhatus kalakasvatusse) Nimi. TRIIN ENGMANN 1. Akvakultuuris kasvatatavad organismid, nende toodangu maht ning levik maailmas. Maailmas kasvatatakse palju erinevaid liike veeorganisme. Näiteks: atlandi lõhe , vikerforell, karpkala (See on maailma vanim kodustatud kala liik), tiigerkrevett, hiiauster, pakslaup, valgeamuur, pruunvetikas, kammkarp, jämepea ning vähilised. Kõige suurem toodangu maht on pakslaubal (3,66milj.tonni), teisel kohal on valgeamuur (3,61 milj.tonni) kolmandal ja neljandal kohal on karpkala ja jämepea. Need andmed on aastast 2007. Maailma vesiviljeluse kogutoodang ulatus 2003. aastal 51,4 miljoni tonnini. Kalad moodustasid sellest nii koguselt kui väärtuselt ligikaudu poole
ühinenud kõik Läänemere riigid. Sh Venemaa. Kõik liikmesriigid on kohustatud vähendama lämmastiku ja fosfori koormust Läänemerre. Kõik Kohustuvad võtma meetmed nafta reostuse ennetamiseks ja likvideerimiseks. Järva-Jaani korral näiteks Veepuhatus jaam. Venemaal pole puhastusjaamu külades, väga nõrk. Vesiviljelus Vesiviljelus tähendab veeorganismide pidamist või kasvatamist tehnoloogia abil, mis on mõeldud nende toodangu saamiseks suuremas mahus, kui seda võimaldaksid looduslikud keskkonnatingimused. Vesiviljelusega on tegeletud küllalt pikka aega, kuid suurema osa vältel on kalu kasvatatud lihtsa tehnoloogia abil ja ekstensiivselt. Enamiku tänapäeval vesiviljeluses toodetavate kalade, veeselgrootute ja veetaimede intensiivse kasvatamise tehnoloogia on välja töötatud viimase vähem kui 50 aastaga.
• Suletud veekasutusega e. vee korduvkasutusega süsteem RAS (recirculation system) – rajatiste kompleks, kus basseinidest välja voolav vesi puhastatakse ja juhitakse tagasi basseinidesse. Jääkained suunatakse hoidlasse. • Granuleeritud kuivsööt (pelleted (extruded) fish feed ) - kõiki olulisi toitaineid vajalikus vahekorras sisaldav kalasööt. Söödaosakeste suurus ja koostis vastavad kindla kalade suuruse/vanuse grupi toiduvajadusele, sööt säilib pikka aega. • Kalavarude kunstlik taastootmine (rearing of fish juveniles for stocking, artificial propagation) - kalapoegade kasvatamine selleks, et neid hiljem looduslikesse vetesse lahti lasta. Tingitud sellest, et mõnede kalaliikide paljunemise võimalused on inimese tegevuse tõttu hävinud • Haudemaja (hatchery) - spetsiaalselt veeorganismide paljundamiseks sisustatud rajatiste kompleks. Oluliseima osa sellest moodustavad
riigid). Peale kalade kasvatatakse ka limuseid ( austrid, pärlikarbid), vähke, krabisid, krevette, veetaimi jne. Kalakasvatus muutub üha olulisemaks tegevuseks, eriti Aasias. Hiinas püük kalakasvatustest ja sisevetest ületab väljapüügi merest. Kalakasvatus väikestes tiikides on kujunenud Ida- ja Kagu-Aasia riikides maaelanike oluliseks lisatoidu ja sissetuleku allikaks. Maailma kalavarud ja EL-i 70% kalaliikidest kannatab ülepüügi all. Tehnoloogia kiire areng põhjustab kiiret kalavarude kahanemist. Suured reostused hävitavad massiliselt mereelukaid ja taimi. Kuna kalade arv väheneb, siis kannatavad selle all ka linnud, loomad ja teised kalad. Üha rohkem linde ja kalu sureb, sest ei leia veest piisavalt toitu. Suureks probleemiks on ka maavarade kaevandamine ookeanide põhjast. Meretranspordi kiire areng jõuab kalade kasvust ette. ELi kalatööstus on maailmas suuruselt kolmas ning toodab igal aastal umbes 6.9 miljonit tonni kala.
veega paar päeva enne vastsete tiiki toomist. Väetada. Tõkestada röövkalade sisse sattumist. Kahe- ja kolmesuviste kalade kasvatamiseks sobivad suuremad tiigid, sügavus 1,5-1,6 m. Asustatakse 25-35 g nii kiiresti kui võimalik, et saaksid esimesel võimalusel pärast talvitumist toituma hakata. Asustustihedus 1+ 2000- 3000 tk ha. 2+ 600-1000 tk/ha. 124 Söötmine Karpkalade söödad Maimuperioodil looduslik sööt kuni 100 g-ni täisväärtuslik jõusööt. Vanematele (1+ ja 2+) sobivad peaaegu kõik teraviljad (nisu, oder ja mais) , loodusliku söödabaasi eeldusel. 126 Söötmine ja kasv Karpkala toidu võivad olenevalt pidamisviisist moodustada 1.Tiigi looduslik toidubaas – peamiselt selgrootud põhjaloomad 2.Teravili (nisu, oder, mais). 3. Granuleeritud jõusööt 127 Söödakoefitsient
koorumine; 20–30 minuti jooksul ei alga f – rebukotiga eelvastne masskoorumist, tuleb taastada endine läbivool. KOOROTUSJÄRGNE AEG Marjast koorunud vastsed jäävad sõltuvalt temperatuurist 2–7 päevaks puhke seisundisse, kleepudes mingile alusele. (Parimaks kinnitumise aluseks on paljude peente okastega kadakaoksad). Koorunud vastseid hoitakse madalates rennides või sumpades. 100 000 vastse kohta peab vee läbivool olema 25–40 liitrit tunnis, et rahuldada nende hapnikutarve (83 mg tunnis 100 000 vastse kohta). Ujuma hakkavad vastsed 2–3 päeva jooksul pärast puhkeseisundi lõppu. Siis tuleb nad viia tiikidesse või järelkasvatusrajatistesse, sest nad vajavad toitu. Karpkalavastsed on tõusnud ujuma 67 PALJUNDAMINE (ekstensiivmeetod) Karpkala saab paljundada ka sel viisil, et lastakse suurtel kaladel tiigis kudeda
2)Kalade vibrioos Vibrioos on ägedalt kulgev nakkushaigus, mis iseloomustub muutustega kala keha pinnal ja siseorganeis. Vibrioosi võivad haigestuda paljud mere ja riimveekalad. Haiguse teki tajaks on ühe viburiga bakter Listonella anguillarum (endise nimetusega Vibrio anguillarum), mille mõõtmed on 1,5 × 0,5 µm. Teadaolevail andmeil areneb bakter vaid soolases vees temperatuuril 637 °C. Sagedamini haigestuvad angerjas, tursk, meriforell, lõhe, aga ka haug. Haigus esineb kevadel ja suvel, kui merevee temperatuur on üle 10 °C. Haiguse levikuviisid ei ole selged, kuid arvatavasti levib see otsese kontakti teel. Vibrioos võib esineda ägedalt ning on suure kalade suremusega, kuid ilma kliiniliste haigustunnus teta või siis kroonilise vormina. Eestis on vikerforellidel diagnoositud vibrioosi kõigis mereveelistes kalamajandites.Haiguse välised tunnused on kalaliigiti erinevad. Vikerforellil täheldatakse
Otstarbekas on kogu kala likvideerida ja majand desinfitseerida. 2. Karpkala kevadvireemia Peaaegu sama mis kalade punataud.Ühed viirused. Euroopas loetakse see viirushaiguseks. 3 3. Lõhilaste infektsioosne aneemia (ISA) Infectious salmon anemia Tekitajaks on klassifitseerimata RNA viirus. Haigestub atlandi lõhe, spotaansed haiguspuhangud on esinenud lõhedel, kes on olnud kontaktis mereveega. ISA puhanguid esineb sagedamini kevadel ja suve hakul, kui temperatuur on 10°C ümber, üldse aga vahemikus 3°15°C. Haigestunud kalad on lestargilised. Ägeda puhangu korral silmades verevalumid, lõpused kahvatud ja kõht punnis. Maksas on nekroosikolded, rasvikul täppverevalumid, maks ja põrn on tumenenud ning suurenenud. Maksa värvus varieerub pruunist kuni peaaegu mustani
Pärnumaa kutsehariduskeskus Kokandus Nimi Perekonnanimi Vikerforell ja austrid Referaat Juhendaja:****** Pärnumaa 2009 1 Sisukord Sisukord.....................................................................................................................................................................2 Sissejuhatus...............................................................................................................................................................3
· Rasva 0,3-35% (sisaldab enam küllastumatu rasvhappeid) · Mineraalained kuni 3% · Ekstraktiivaineid 1,5-8% · Vitamiinidest A, D, B-grupi vitamiine E,K · Süsivesikuid 1% (glükogeen) Rasvasuse alusel saab kalad jaotada 4 rühma: · lahjad kalad rasva all 2% -tursk, luts, koha, haug; · keskmise rasvasusega -2-5%-koger ,karpkala ,nurg, latikas, tint; · rasvased kalad- 5-15% -kilu, siig, rääbis ; · eriti rasvased üle 15%- angerjas, lõhe, viidikas. Kala varurasvad võivad pikneda eri paikasdes ( lõhel seljapiirkonnas, kohal siseelundite ümber, tursal maksas jne), rasvasus erineb aastaajati(näiteks on kevadised räimed palju lahjemad kui sügised ) ja sõltub ka isendite suurusest. Tervisliku toitumise seisukohalt on kalarasv kõrgelt hinnatud, sest sisaldab oomega -3 rasvhappeid.Kalade liigitus ja elukohad Kalad liigitakse sugukondadesse järgmiste näitajate järgi: · -keha kuju (pikklikovaalsed, lamedad jne);
2011 andmetel : vees elavad loomad (va kalad) 780 tuh tonni; veetaimed 21mln tonni; peajalgsed 3 tonni; vähilaadsed 6mln tonni; merekalad 1mln tonni; magedavee kalad 40 mln tonni; molluskid 14 mln tonni. Kõiki kokku kasvatati Aafrikas 1,5mln tonni; Ameerikas 3 mln tonni; Aasias 76 mln tonni; Euroopas 2,7 mln tonni, Okeaanias 0,2 mln tonni. 2. Eestis kasvatatavad veeorganismid, nende toodangu maht ja väärtus aastas. a. Müügiks kasvatatavad: Vikerforell ca 800 tonni (10mln kr); karpkala 70 tonni (ca 2mln kr); siberi ja vene tuur 30 tonni (); angerjas 30 tonni (ca 2mln kr); jõevähk 1 tonn (); teised kalaliigid paarsada kilo ().Need on 2009 aasta andmed. b. 2011 Vähk 1 tonn (33000USD); kasvatavad kalad kokku 388 tonni (2 mln USD) 3. Kalakasvatuslike rajatiste tüübid erinevate kalade kasvatamiseks (vikerforell, karpkala, angerjas). a. Vikerforell b
2. Veevarud ja keskkonna seisund .......................................................................... 8 1.3. Rahvastik ja tööhõive .......................................................................................... 9 1.4. Majanduslik olukord ......................................................................................... 10 2. Kalavarude olukord Läänemerel ja sisevetel ........................................................... 11 2.1. Kilu, räim, tursk ja lõhe .................................................................................... 12 2.2. Teised rannikumere liigid ................................................................................. 13 3. Läänemere traalpüük ................................................................................................ 14 3.1. Ülevaade sektorist ja selle hetkeolukorrast ....................................................... 14 3.2. Laevastik ja püük ..........................
Hüdrobioloogia- vee-enanikke uuriv teadus (sellesse võivad kuuluda ka veekogud ise koos oma tekkeloo ja tüpoloogiaga). Aga meie loengu tähenduses oli see- vee-elanike elupaigad ja eluavaldused. Hüdrosfäär-veekogud. See on vee-elanike e. hüdrobiontide asulaks. Maa pindala on 510 miljonit km2, sellest 362 miljonit km2 ehk 71% on veega kaetud ja kuulub hüdrosfääri. Kui arvestada ka veel põhjavett, katab hüdrosfäär peaaegu kogu maa pindalaga võrdse ala. Maa veest 99,5% e. 1,6 miljardit km3 asub ookeanis, ülejäänud jaganueb pinna- ja põhjavete vahel enam-vähem pooleks. Suurema osa pinnavetest moodustab mandrijää. Üldise hüdrobioloogia naaberteadused: a)rakendushüdrobioloogia (nt. kalandus, joogi- ja reovee puhastamine, veetransport, riisikasvatus, mürgised vetikad jm liigid, veekogu seisundi hindaminevesiehitused jm) b)süstemaatika c)morfoloogia (välisehitus) d)anatoomia (siseehitus) e)füsioloogia(talitus) f)biogeograafia (organismide levik Maal) g)limnoloo
..............................................28 Söötmine..................................................................28 "Saagikoristus"...........................................................29 Poegade talvitamine......................................................29 Poegade kasvatamine teisel kasvusuvel...............................30 4.2. Vähikasvatuse tehnoloogia ja tootmise korraldus................................30 Loodusliku toitumisreziimiga tiigid ..................................30 Poolintensiivne tiigikasvatus............................................31 Intensiivne kasvatus..................................................... 32 Polükultuur (mitmete liikide kasvatamine samas tiigis).............32
Programm „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013“ SIRJE REKKOR ANNE KERSNA ANNE ROOSIPÕLD MAIRE MERITS TOITLUSTUSE ALUSED KOHANDANUD: ANA KONTOR 2013 1 SISUKORD 1. Toitlustusettevõtete ja teenuste liigid 4 Toitlustusettevõtete tüübid ja äriideed 4 Kiirtoiduettevõtted 6 Kohvikud 8 Sööklad ja teised suurköögid 10 Restoranid 13 Baarid 19 Catering-ettevõtted 21 2. Toitumise alused
Tähtsamad esindajad on hamsa (euroopa ansoovis) ning peruu ja jaapani ansoovis. Kasutatakse soolatult ja konservide valmistamiseks. Lõhelaste keha on kaetud tihedalt liibuvate soomustega ning neil on küljejoon. Seljauim asub selja keskosas, sabauime lähedal on rasvauim. Lihas on vähe luid, liha on mahlane ja rasvane (kuni 24%), mis soolamisel omandab suurepärase maitse. Liha värvus võib olla roosakaspunane või valge. Sugukonda kuuluvad lõhe (võib kaaluda kuni 40 kg), kaug-ida lõhelased keta, gorbuusa, nerka jt., meriforell, vikerforell, merisiig, peipsi siig, rääbis jt. Kasutatakse soolatult, suitsutatult, pooltoodete ja konservide valmistamiseks. Kaug-ida lõhelastelt saadakse punast kalamarja. Tintlased on väikesed kalad. Neil on nagu lõhelastelgi üks seljauim ja sabauime lähedal rasvauim. Tintlased on meritint, peipsi tint ja moiva (Atlandi ookeani põhjaosas). Tintlasi suitsutatakse, peipsi tinti ka kuivatatakse.
Rahvastiku kasv: põllumajanduslik masstoodang, fossiilkütused, meditsiini areng. Maailma kandevõime vähemine, näljahäda, vaesus, arenguprobleemid, rahvastiku ränne arenenud riikidesse, rahvus- ja relvakonfliktide kasv, kuritegevuse kasv, sõjad Energia: fossiilkütuste ammendumine, näljahäda, immigrandid, relvakonfliktide kasv, sõjad, rahvaarvu vähenemine Uus tehnoloogia GMO: GMO-dest valmistatud toidu ja loomasööda kasutamise mõju osas puuduvad pikaajalised uuringud. Lisaks sageli mainitavatele allergilisuse probleemidele on teaduslikke uuringuid, mis viitavad konkreetsete GMO-de võimalikule toksilisusele, samuti on väga vastuoluline antibiootikumisresistentsete markergeenide kasutamine GMO-de loomisel, kuna see võib lõppkokkuvõttes viia antibiootikumidele resistentsuse
Põllumajanduse arenemine tõi endaga kaasa üha suurema linnastumise tänu vabanevale tööjõule. Teadus-tehnilise revolutsiooniga käib kaasas tehnokraatia (Kr. techne kunst) tehnika ja tehnikateadlaste võim. Tehnokraatlik suhtumine looduskasutusse hindab üle tehnoloogilisi aspekte ja eirab loodusteaduste arvestamist keskkonnakaitses. Tehnokraatia käsitab keskkonnakaitset üksnes elukeskkonna normatiividele vastavuse tagamisena tehnoloogia täiustamise kaudu, kui on piisavalt raha. Põhimõte on selles, et inimene on tehnika jaoks, mitte tehnika inimese jaoks. See seisneb ülemäära suurte koguste kemikaalide kasutamisest põllul, liiga palju tehnikat, transpordi tsentraliseerimine. Eesti ehedaim näide on reisirongiliikluse kaotamine Edelaraudteel. Toiduprobleemid Seoses linnastumise ja demograafilise plahvatusega kaasnevad toiduprobleemid, jäätmeprobleemid.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
