Välisilmelt on kukersiit kakaopruun, kerge, pehme, hõlpsasti kihtideks lõhenev kivi. Põlevat ainet leidub kukersiidis keskmiselt 50%, kuna ülejäänud koosneb peamiselt karbonaatidest. Orgaanilise aine allikaks on põlevkivis mikroskoopilised vetikad. KVARTSIIT Metafoorne kivim. Kvartsiidid on tekkinud liivakivide moondumisel. Nad on väga kõvad ja vastupidavad murenemisele. Kuulsamaks on Soksa (Karjalas, Onega järve ääres) kvartsiit, mis on hinnatav tumepunase värvuse tõttu. LUBJAKIVI Karbonaatne kivim (settekivim). Tekivad enamasti meredes ja laguunides, harvemini magedates veekogudes. Suuremalt jaolt koosnevad nad kaltsiidist, harvemini aragoniidist. Lisanditena võivad esineda terrigeenne materjal, dolomiit, kips, glaukoniit, opaal, kvarts, savimineraalid jne. Kõige enam on levinud merepõhjas settinud lubjakivimid. Jagatakse kahte rühma: organogeensed ja pelitomorfsed.
1.Kasutusalad Y Kaljukivi(kvartsiit) 5.2.Eelised 5.1.Kasutusalad Y Marmor 6.1.Kasutusalad-ja võimalused 6.2.Eelised 6.3.Puudused Y Kiltkivi 7.1.Eelised 7.2.Puudused 7.3.Kasutusalad Y Liivakivi 8.1.Puudused 8.2 Kasutusalad Y Looduslik savi 9.1.Eelised 9.2.Kasutusalad 9.3.Savi ehituses Y Kruus Y Liiv 10.1.Settimine 10.2.Liiva kasutamine Y Kokkuvõte Y Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Looduslikud mineraalsed ehitusmaterjalid on:lubjakivi, graniit, kvartsiit, marmor, kiltkivi, liivakivi, looduslik savi, kruus, liiv. .Neid leidub ka Eestis.Siin referaadis tutvustangi kõige levinumaid looduslikke mineraalseid ehitusmaterjale. Looduskivid Looduskivi, mille struktuur, mustrid ja värvitoonid on välja kujunenud loodusjõudude mõjul aastamiljonite vältel, on kaunis, kordumatu ja erakordselt mitmekesine materjal. Looduskivist toote puhul võib kindel olla,et teist täpselt samasugust ei ole kogu maailmas
Omadused tugevad kivimid (v.a sette- kui ka kergenemini pimss). tardkivimitest. murenevad kivimid. Ehitus, viimistlus, Ehitus, skulptuur ja Kütus, ehitus, nafta, Kasutusalad poleerimis- ja plastika. gaas, klaas. lihvimistööstus. Marmor, kvartsiit, Lubjakivi (paas), Näited Pimss, graniit, basalt. gneiss. liivakivi, põlevkivi, kivisüsi. Vulkaaniliselt Laamade kokkupuute Kunagi merepõhi aktiivsetes aladel (kohtades, kus olnud aladel piirkondades (või MMK sukeldub (tänapäeval esineb
Eesti aluspõhja maapinnale. settekivimid on tekkinud Graniit moondub: rohkem kui 400 miljonit GNEISS aastat tagasi. Lubjakivi moondub: Settekivimid MARMOR sisaldavad kivistisi Liivakivi moondub: ehk fossiile - taimede KVARTSIIT ja loomade kivistunud Kivisüsi moondub: jäänuseid. GRAFIIT GRANIIT, BASALT, LUBJAKIVI e PAEKIVI, GNEISS, MARMOR, RABAKIVI, VULKAANILINE LIIVAKIVI, KRIIT, KVARTSIIT, GRAFIIT KLAAS e OBSIDIAAN, PÕLEVKIVI, KIVISÜSI, VULKAANILINE TUFF, PRUUNSÜSI, PIMSS DIKTÜONEEMAKILT e GRAPTOLIITARGILLIIT,
vanem noorem Maakoore tihedus 2,7 , kergem 3,0 , raskem Kivimikihid Settekivimid, graniit, basalt Settekivimid, basalt Kivimite ringe ( lk76) Mineraal- on kindla keemilise koostise ja enamasti kristallilise struktuuriga looduslikult esinevad anorgaanilised tahked ained. n. grafiit, teemant, kvarts, päevakivi, Kivimid- maakoort moodustavad mineraalide kogumid. Mõned kivimid, nagu kvartsiit ( puhta kvartsi massid) ja marmor (puhta kaltsiidi massid) koosnevad põhiliselt ühest mineraalist. Enamik kivimeid koosneb siiski mitmest mineraalist. Maak- kivim, mineraal pakub majandusliku huvi. n. teemant (ehted), grafiit ( tiigel, harilik jne ), marmor , lubjakivi jne. Moondekivimid, tardkivimid ja settekivimid Moondekivimid e Tardkivimid e. Settekivimid metamorfsed kivimid magmakivimid
Eestis leidub graniiti aluskorras ja rändkividena. Ligi 80% Eesti rändkividest on granitoidse koostisega. Eesti aluskord koosneb enamasti siiski mitte graniidist, vaid põhiliselt gneisist ja muudest moondekivimeist. Kõvaduse ja hea töödeldavuse pärast tarvitatakse graniiti ehitusmaterjalina, skulptuuride (eriti portreede, büstide ja aiaskulptuuride) ning mälestussammaste ja hauasammaste valmistamiseks. Kvartsiit Kvartsiit on peamiselt kvartsist koosnev teraline moondekivim. Kvartsiit on murenemisele väga vastupidav ning sageli koosnevad mäeharjad ja tipud kvartsiidist. Kvarstiit on dekoratiivne kivim. Seda kasutatakse seinte, põrandate ja trepiastmete katmiseks ja katusekividena. Temast toodetakse happe ja tulevastaseid materjale, teda kasutatakse betooni lisandina ja räbustina. Purustatud kvartsiiti on kasutatud teeehitusel ja raudteedel ballastina. Suure puhtusega kvartsiidist toodetakse raudsilikooni, tööstuslikku räniliiva, räni ja ränikarbiidi.
Graniit Pegmatiit Graniitporfüür Obsidiaan e. vulkaaniline klaas Pimss Dioriit Gabro Basalt Diabaas Kloriitkilt e. rohekilt Vilgukilt Gneiss Amfiboliit Kvartsiit Marmor '' Migmatiit Savi Graptoliitargilliit Liivakivi Konglomeraat Fosforiit Kips Travertiin Mergel Lubjakivi Dolomiit Vask Hõbe Kuld Väävel Grafiit Galeniit Sfaleriit Püriit Markasiit Haliit e.kivisool Sülviin Fluoriit Korund Hematiit Götiit Psilomelaan Kvarts Kaltsedon Opaal Oliviin Granaadid Berüll Augiit Küünekivi Kaoliniit Serpentiin Talk Biotiit Muskoviit Glaukoniit Päevakivid (plagioklassid, leelispäevakivid) Kaltsiit Aragoniit Malahhiit Barüüt Põlevkivi Kivisüsi
Allikalubi Amfiboliit Haliit e. keedusool Argiliit Graniit Aleoroliit Basalt Kabro Bretza Granaat Grafiit Magnetiit Hematiit Kaoloniitsavi Kivisüsi ( läikiv ) + antratsiit Konglomeraat Kilt Karbonaatsed kivimid kips Põlevkivi e. kukersiit Devoni liivakivi Kivigraniit Lipariit Kvarts Lubjakivi Kivisüsi Migmatiit Püriit Marmor Malahiit Ordoviitsiumi liivakivi Kvartsiit Turvas Päevakivi Götiit e . sooraud Pimss Sinisavi Pruunsüsi Sarvkivi Vilgud Väävel talk Sfaleriit kaltsiit Obsidia an Gneiss Vilgukilt Ultraaluseline süvakivim Galeniit Devoni savi paas fluoriit Orbuse kaantega liivakivi
Kivimid ja mineraalid Tardkivimid Moodustuvad hõõguva laava või magma jahtumisel maapinnal või maakoores Graniit, gabro, pimss Soome, Rootsi tardkivimid nähtavad kaljudena Settekivimid Päikesekiirguse ja õhu käes, temperatuuri kõikumise ja vee toimel lagunenud' Kõige jämedamad setted rahnud, veerised Peenemad setted kruus, liiv, savi Setete liitumisel pika aja jooksul tekib settekivim Liivakivi, savikilt, lubjakivi Moondekivimid Tekkinud sette- ja moondekivimid võivad sattuda uuesti sügavamatesse kihtidesse, kus on kõrge rõhk ja kuumus. Kivimit moodustavad mineraalid sulavad osaliselt üles ja tekib uus kivimiliik moondekivim Graniit ----- gneiss Liivakivi ----- kvartsiit Lubjakivi ----- marmor Fossiilid
Kivid,mineraalid Kvarts(mäekristall, suitsukvarts) K-päevakivi plagioklaas Biotiit muskoviit magnetiit hematiit Kips barüüt püriit galeniit oliviin pürokseen Amfibool(küünekivi, leelissamfibool) Kaltsiit Dolomiit Haliit Talk flouriit Apatiit granaat väävel Topaas Korund Basalt Gabro Dioriit Andesiit Rüoliit Graniit, rabakivigraniit Tuf Pegmatiit anortosiit Diabaas gneiss granuliit marmor migmatiit kvartsiit rohekilt sinikilt amfiboliit savikivi kvartsliivakivi Konglomeraat bretsa põlevkivi Orgaanirikas kilt Kivisüsi Kivisool ehk haliit Ränikivi ehk tulekivi Lubjakivi Dolokivi mergel Travertiin ehk allikalubi Sooraud Tabulaadid( koloniaalsed korallid) Rugoosid ehk sarvkorallid sammalloomad brahhiopoodid ehk käsijalgsed Teod karbid peajalgsed triboliidid okasnahksed graptoliidid
ümberkristlliseerumisel ehk moondumisel uuteks mineraalideks. See toimub kivimi pooriruumis olevate lahuste ja gaaside toimel maapõues tõusva temp. ja rõhu tingimustes. Põhilisi moondetüüpe on kolm: regionaalmoone-litosfäärilaamade kokkupõrkepiirkondades, kus valitseb kõrge temp. ja rõhk. (savikilt, vilgukilt, gneiss) kontakmoone- magmamasside ümbruses kuumenenud kivimid. (marmor, kvartsiit, sarvkivi) purustusmoone- leiab aset murranguvööndites kivimite rebestumisel kõrge rõhu toimel. (hõõrdebretša, müloniit) 10. Kivimite tundmine: basalt, graniit, pimss, obsidiaan, kivisüsi, põlevkivi, liivakivi, lubjakivi, gneiss, marmor, kvartsiit, bretša Basalt- kristallidest koosnev musta värvi kivim, mis on tardunud ränivaesest magmast. Graniit- ränirikkast magmast tekkinud kivim. Koosneb punaka kaaliumipäevakivi, valkja
Kui eralduvad gaasi-ja tuhapilved ning pinnase temperatuur tõuseb, on see kindel märk, et vulkaan hakkab purskama. 9. Selgita kivimiringet. Selgita kivimite teket ja too näiteid sette-, tard- ja moondekivimitest. Kivimiringe- kivimite ringkäik looduses, kus kivimid liiguvad ühest grupist teise Settekivimid- liivakivi, lubjakivi, põlevkivi, sinisavi, fosforiit, kivisüsi Tardkivimid- basalt, graniit Moondekivimid- marmor, gneiss, kvartsiit 10. Kivimite tundmine: basalt, graniit, pimss, obsidiaan, kivisüsi, põlevkivi, liivakivi, lubjakivi, gneiss, marmor, kvartsiit basalt- tardkivim(purske); peeneteraline/klaasjas, musta värvi graniit- tardkivim; hall, roosakas või punakas jämedateralise struktuuriga pimss- tardkivim; õhuli; marmori muster kvartsiit- moondekivim; pruunikas, vöödid näha 11. Selgita maavärinate tekkepõhjuseid ja levikut.
Klaas Aulika Tooming Staar Klaasi koostis · Klaas koosneb kolmest erinevast mineraalist: Liiv (räniliiv) SiO2 Kaltsineeritud sooda (naatriumkarbonaat) Na2CO3 Lubjakivi (kaltsiumkarbonaat) CaCO3 Kvarts · kvarts on levinuim mineraal maakoores · suure kvartsi sisaldusega on näiteks graniit, gneiss, kvartsiit ja liivakivi · samuti on kvarts väga kõva mineraal, mis teeb ta kulumisele vastupidavaks · neil põhjustel ongi liiv, mis koosneb peamiselt kvartsist Klaasi valmistamine · Alustatakse liivast, mida kuumutatakse kõrgel temperatuuril, kuni see muutub vedelaks · Kaltsineeritud sooda on puudritaoline valge materjal, mida kasutatakse liiva sulamispunkti alandamiseks · Seejärel lisatakse lubjakivi, et muuta segu tugevamaks Skeem
laamade põrkumisel-tekib maakoort juurde, mäed magma -sulanud kivimid laava- maapinnale jõudnud magma maak-metalle sisaldav kivim fossiilid - kivistis Tardkivimid magmast graniit, laavast basalt , pimss Settekivimid- murenemisel ja settimisel fossiilid lubjakivi, liivakivi, kivisüsi ja põlevkivi Moondekivimid- laamade liikumisel tard- voi settekivimitest kõrge t ja rõhu mõjul Gneiss, kvartsiit, marmor , kilt Island-suureneb 2cm aastas vulkaanilise päritoluga Lõuna-Ameerika tekib murrang 5-6 cm aastas Jaapanis- mandrilise ja ookeanilise piiri peal Pinnapood e. Reljeef- litosfääri pealispind pinnavormid - maapinna ümbritsevast erinevad osad pinnapvormid on positiivsed-ümbritsevast kõrgemad pinnavormid on negatiivsed-ümbritsevast madalamad sisejõud muudavad erinevateks välisjõud ühtlustavad, kulutavad ja kuhjavad
GEOGRAAFIA KORDAMINE ( Õpik 6-9 ja 15-19, 16 Tv lk 4 h 5 ) Eesti asub Ida-Euroopa platvormil püsiv maakoore osa, mis koosneb kurrutatud aluskorrast ja kurrutamata pealiskorrast tekkisid kõige varem ( eestis koosneb aluskord kristallilistest kivimitest - gneiss, ja Fennoskandia kilbil kohdt maapinnal, kus paljanduvad aluskorra kivimid, aluskord graniit, gneiss, kvartsiit, eestis ei paljandu, 1,6-2,6 miljardit a tagasi, aguaegkond, pealiskord liivakivi, lubjakivi, dolomiit, eestis paljandub, 550 miljonit a tagasi, vanaaegkond, pinnakate - 2 miljonit a tagasi, teke on seostunud jääliustikuga, moreen sorteerimata kivimid, mis koosnevad erineva suurustega osakestest ja puudub ümar kuju, nt-rändrahn, veeristik, kruus, liiv, savi, muda, turvas (elutekkeline sete, tekib taimede lagunemine liig niiskes), inimtekkeline (põlevkivituhk,
Litosfäär-kuni 200 km välim kest,hõlmab kogu maak ja vahevöö ülaosa.ül osa moodust maak,al piir ei ole kindlalt piiritletav.litosflaamad-astenosfääri peal "ujuvad" hiigl plaatjad plokid.laamtektoonika-teooria,õpetus litosf laamade tekkimisest,liikumisest,vastastmõj ja hävimisest,kirjeld laamade liikum ja jõude,mis seda põhj.pinnamood e reljeef-litosf,astenosf,litosf laamadpinnav tekke alusel-struktuursed-maa sisejõudude toimel,murenemis-kivim pealispinna purun v lahustum tagaj,kulutus- lumi,veis,tull,kivim murenemine,kuhje-kivim osakesed liiguvad kõrgemalt madalamale ookeaniline maakoor-5-10 km,settekivimite kiht,basaldikiht.mandriline-40.80km,settekivim kiht,graniidiki,tasaldiki.. .laamade liik üksteise suhtes-rift;samalajal põrkuvad teineteisest eemale rebitud laaamade teised küljed kokku oma naabritega;tekkivad lõhedkuumad punktid-maa tuuma ja vahevöö kontaktalal olev kohad,ümbrusest oluliselt kuumemad,nende kohal vahevöös leiavad as...
jäänud oote seisundisse Kustunud vulkaanid- vulkaanid mille kohta pole teada et nad oleks pursanud kunagi. nt kuraditorn Kivimeid liigitatakse: tardkivimid - kristalsed kivimid, magma v laava tardumisel tekkinud, nt graniit, basalt, obsidian settekivimid - tekkinud sette kivistumisel, harilikult kihilised, sisaldavad fossiile, dolomiit, lubja-,liivakivi moondekivimid-kõrge temp ja rõhu mõjul moondunud maakoores moondunud sette v tardkivimid, nt graniit - greiss, liivakivi - kvartsiit, lubjakivi- marmor Absoluutne vanus- kivimi vanus aastates selle tekiimisest Suhteline vanus-määramisel selgitatakse välja kivimikihtide tekkimise järjekord Geokronoloogiline skaala - ajaskaala, mis jagab geoloogilise aja ehk Maa ajaloo väiksemateks üksusteks Aegkonnad - pikad perioodid - vanaaegkond, keskaegkond, uusaegkond, ürg ja aguaegkond. maavärina kolle-tekkekoht Maa sees. epitsenter-koht maapinnal mis asub otse maavärina kolde kohal
misel keemilise settimise või organismide elutegevuse setetest Näide basalt Gneiss Põlevkivi Marmor Lubjakivi kvartsiit liivakivi 4. Laamade liikumine & sellega kaasnevad protsessid VEEL FAKTE: -Nihkemurranguid, mis ulatuvad läbi kogu litosfääri, nim transformmurranguteks. (Nt. San Andrease murrang Põhja-Ameerikas)-Seal toimuvad vaid madala sügavusega maavärinad. -Kuuma täpi vulkanismi põhjustavad protsessid, mis toimuvad väga sügaval vahevöös, tõenäoliselt vahevöö ja välise tuuma piiril. (Nt. Hawaii saared on tekkinud kuuma täpi vulkanismi tagajärjel)
teekattebituumenit Põlevkivi leiukaart Liivakivi Liivakivi on tsementeerunud liivast koosnev settekivim Liiv, millest liivakivi on moodustunud, on setitatud reeglina, kas vooluvee või tuule poolt. Liivakivi on enamasti kihiline, sageli esineb põimkihilisus. Liivakivi sisaldab tihti konkretsioone ja kivistisi, ehkki viimastest on reeglina säilinud vaid fragmendid. Liivakivi moondumise tulemusel tekib kvartsiit Liivakivist koosneb suur osa Eesti aluspõhjast. Suurem osa Eesti all lasuvast Devoni ladestust koosneb liivakivist Fosforiit Enamasti on tegemist settekivimiga ja tihti käsitletaksegi fosforiiti kui settekivimit, kuid ka kõrge fosforisisaldusega magmakivimeid on olemas (näiteks Hibiinides), mida tihti samuti fosforiidiks nimetatakse. Fosfor esineb fosforiidis mineraal apatiidina (sama mineraal,
füüsikalised omadused. Nende kogumikud moodustad kivimeid. 5. Kuidas tekivad settekivimid? Kivimite murenemisel setteosakestest tekkinud. NT: liivakivi, lubjakivi, savikivimid tardkivimid? Magma või laava tardumisel tekkinud kivimid. NT: graniit ja basalt moondekivimid? Kivim, mille algne koostismineraal on kõrge rõhu ja/või temperatuuri mõjul muutunud. NT: gneiss, marmor, kvartsiit Too 3 näidet iga kivimi liigi kohta 6. Missugused loodusjõud kujundavad Maakera pinnamoodi? Maa sisemine jõud, kliima, taimestik ja loomastik. 7. Loetle geoloogilisi protsesse, mis toimuvad laamade eemaldumisel või põrkumisel nende äärealadel? Maavärinad, vulkaaniline aktiivsus, varingud, tsunamid. 8. Võrdle mandrilist ja ookeanialust maakoort(millised kihid, paksus, vanus). Mandriline maakoor on väiksema tihedusega ning oluliselt paksem (25-
maakoores ja nende ookeanide äärealadel – aluselised ja neutraalsed. II Settekivimid Tekivad maapinnal ja veekogudes murenenud kivimitest pärit pudeda kruusa, liiva, savi jt setete kuhjumisel. Sete saab kivimiks kivistudes – mineraaliterade liitumise protsess. Iseloomulikud on fossiilid. nt: liivakivi, lubjakivi, põlevkivi III Moondekivimid Tekivad tard- või settekivimite moondumisel kõrge temperatuuri/rõhu tõttu. nt: graniidist saab gneiss; liivakivist kvartsiit ning lubjakivist marmor Moonde tüübid: Regionaalmoone – litosfääri laamade kokkupõrke piirkondades, kõrge temperatuur ja rõhk Kontaktmoone – maakoores tarduvate magmamasside ümbruses, kõrge temperatuur Purustusmoone – murranguvööndites kivimite rebenemine, kõrge rõhk Laamade liikumine ja kaasnevad protsessid 1) Ookeaniline ja mandriline laam põrkuvad Ookeaniline laam sukeldub vahevöösse, sukeldumiskohta tekib süvik. Mandri äärele tekib vulkaanidega kurdmäestik
Tekkinud erineva murenenud materjali settimisel aja ja raskusjõu toimel a) purdkivid peeneteralised (liivakivi) b) biogeensed settekivimid tekkinud taimsete ja loomsete organismide kuhjumisel ja kivistumisel. Tahked ja fosiilsed kütused on biogeensed. c)kemogeensed soolade ladestumisel (kivisool) 3)MOONDEKIVIMID Tugevad vastupidavad. Tekkinud tard ja settekivimitest moondumise teel KIVISTUMINE litifitseerumine GRANIIT gneiss LUBJAKIVI marmor LIIVAKIVI- kvartsiit KIVIMITE RINGE NB! Ainult loomade seduktsiooni piirkonnas LAAMTEKOONIKA On õpetus laamade ehitusest ja liikumisest.Maakorr koosneb 35-st erineva suurusega laamast. PROTSESSID LAAMADE SERVAALADEL: 1) TÕUKESERVAD iseloomulik ookenite keskmäestikel. kaasneb vulkanism ja maavärinad. 2)PÕRKUVAD a)ookeaniline/mandriline
ülessulamisel tekkinud tulivedelast magmast kristalliseerumisel (süvakivimid (graniit) ja purskekivimid (pimss)); Settekivimid tekivad maapinnal murenenud kivimitest pärit pudeda kruusa, liiva, savi jt setete kuhjumisega (liiv liivakivi, lubimuda lubjakivi, kips, põlevkivi, kivisüsi, kivisool, savi); Moondekivimid maakoores kõrgenenud rõhu ja temperatuuri (200-650°C) tingimustes moodustunud kivim (gneiss, kvartsiit, marmor); Maak majanduslikku huvi pakkuv, metalle või nende ühendite sisaldav kivim või mineraal; Mineraalse toorme kaevandamine sulfiidsete maakide tavameetodil halvendab keskkonna seisundit, rikkudes maastikku, reostades põhjavett, paisates ümbritsevasse atmosfääri vääveldioksiidi. Praegusaja ookeanid on geoloogiliselt noored. Ookeanipõhjas lasuvad kivimid on nooremad kui 180 miljonit aastat, mandril leitud kivimite vanud küünib aga kuni 4
Kivim: mineraalide tugevalt kokku tsementeerunud kogum, mis looduses esineb kihi, tardunud laavavoolu vms kivimkehana. Maak: majanduslikku huvi pakkuv metalle ja nende ühendeid sisaldav kivim/mineraal. Maa tuum on nikkelraua koosisega 2900 6378km, vedel välistuum, tahke sisetuum. Tardkivimid tekivad magma tardumisel, moodustavad 4/5 maakoore kivimitest, nt basalt, graniit, pimss. Moondekivimid: tekivad tardja settekivimite moondumisel, esineb maa sees, kuid väha. Nt marmor, gniess, kvartsiit. Settekivimid tekivad setete ja elusorganismide settimisel, esineb maa pindmisel kihis, nt lubjakivi, liivakivi. Setted tekivad murenemise käigus, maa õhuke pindmine kiht, nt liiv, kruus, turvas, savi, moreen. Süvakivimid: maakoores tardunud, purskekivim: tekib maa pinnal vulkaanidest välja voolanud laavast. Laam on litosfääri plokk,mis triivib astenosfääril.
Linnulennult on klindi pikkuseks umbes 1200 km, mööda klindiserva umbes 1600 km. Soot - Soodid e vanajõed on jõesängi kunagised osad, mis setete kuhjumisel on peajõest eraldunud. Esineb tasandikujõgedel. Fossiil kivistis organismist Pinnakate pudedad kivimid, mis on Eesti alale kujunenud viimase 2mln aasta jooksul. Eesti pealiskord- liivakivi, lubjakivi Eesti aluskord- Graniit, geniss, kabro, kvartsiit, sinisavi, kudunud kristalsed kivimid.......................................... Turvas elutekkeline pinnavorm, kasvab väga aeglaselt, kasutatakse põllumajanduses väetisena, loomadele allapanuks ja ka kütteks, suureks probleemiks on kaevandamine rohkem kui on juurdekasv 1. Eestis ei paljandu aluskorra kristalsed kivimid, sest seda katab pealiskord 2. Eesti alal ei leidu settekivimeid devoni ajastust kuni kvaternaarini, sest sel ajal oli Eesti valdavalt maismaa ning allus kulumisele 3
Ü 40076km 0 12756 Sisetuum,temp üle 6 tuh kraadi, Välistuum, Alumine vahevöö, Ülemine vahevöö Informats on saadud kaudsete meetoditega. Maakoor on maaväline tahke kivimite kest mille paksus on 3-80 km. Maakoor Mandriline 10-80 km, Mereline 3-10 km Ookealine maakoor on noorem ja mandriline vanem Litosfäär on u. 200 km paksune maaväline kest mille ülemine osa on maakoor ja alumine astenosfäär. Astenosfäär-see on kõrge rõhu ja temperatuuriga all olev , pool vedel kivimass, mille peal liiguvad maarkoore laamad. Litosfääri pealispinna kuju nim, reljeefiks e.pinnamoeks, Pinnamood koosneb erineva suuruse, kuju ja koostisega pinnavormidest. Mäeks nim. positiivset pinnavormi mille suhteline kõrgus on üle 200 m. Struktuurilised pinnavormid-tekkinud maa sisejõudude toimel(endogeensed). Näiteks mäestikud vulkaanid, süvikud. Murenemis pinnavormid-välisjõu toimel, näiteks karsti nähtus-see on kivimite füüsikaline ja keemiline reageerimine ...
käigus uuesti maasügavustesse sattuda, seal üles sulada ning taas magmaks muutuda. See eeldab ümbersulamist kõrge rõhu ja temperatuuri tõttu. Sellisel juhul tekib moondekivim (võib tekkida nii tard-, kui settekivimist). Näiteks, kui graniit moondub, tekib moondekivim nimega gneiss, kui liivakivi moondub, tekib kvartsiit, kui lubjakivi muutub, tekib marmor. Moondekivimid võivad ka olla kristallilise ehitusega ja suhteliselt tugevad, enamasti mitte nii tugevad, kui tardkivimid. Tardkivimid võivad moonduda moondekivimiteks ja lagunduda settekivimiteks, settekivimid võivad omakorda moonduda moondekivimiks. Füüsikaline ja keemiline murenemine, nende tähtsus.
Turvas orgaaniline settekivim, mille tekkel eristatakse 2 tüüpi: 1) toitaine rikas turvas 2) toitainete vaene raba Põlevkivi merevetikate settimisel ja edasi moondumisel, 5070% orgaanilist ainet moondekivimid sette või magmaliste kivimite sattumisel muutunud füüsikalis-keemilistesse tingimustesse. marmor lubja kivide dolomiitide moondel (saaremaa, vasalemma, väo marmor) kildad kvartsiit Savimineraalidest mullas Savimineraalid on kõrge peensus astmega vett sisaldavad silikaadid. Nad on ketikujulise või kihilise kristallstruktuuriga. Nende murenemisel vabanevad esmased toitmaterjalid. Oma levikult on nad kvartsi järel teisel kohal. Savimineraalidega on mullas seotud mitmed mulla füüsikalismehhaanilised aga ka füüsikalis keemilised omadused: erikaal, poolsus, molekulaarne veemahutavus, mulla õhustatus,
aine). 3) Põlevkivi (tekkinud vetikate settimisest). 4) Fosforiit (koosneb karbikestest, mis sisaldavad fosforit). 5) Dolomiit (näeb välja nagu lubjakivi, aga osa aineid on vahetunud, on poorsem). Settekivimid on tekkinud enamasti veekogude põhjas. III Moondekivimid Moodustuvad siis, kui on kõrge temperatuur ja rõhk, aga mitte nii kõrge, et kivim üles sulaks. Kui lubjakivi moondub = tekib marmor (hea ehitusmaterjal). Liivakivi = kvartsiit. Kivisüsi = grafiit (nt. harilikus pliiatsis). Graniit = gneiss. Moondumisel muutub kivim kõvemaks, tugevamaks, tihkemaks. SKEEM! Magma ------(tardub)tardkivimiks, see mureneb, settib -----------settekivimiks, see moondub---------moondekivimiks, see sulab--------magmaks. Samas ka settekivim-------- sulab magmaks. Ja tardkivim----------moondub moondekivimiks. Pedosfäär! Kujundavad tegurid: 1) lähtekivim, materjal, mille peale muld hakkab tekkima. Füüsikaline murenemine e
Kordamine KT-ks litosfäär 1. Nebulaarhüpotees, planeedi Maa tekkimise lühikirjeldus, Maa sfääride tekkejärjekord. ===== Nebulaar e. udukogu. Planeedisüsteemid tekivad koos tähtedega kosmilisest hajuainest, nn gaasipilvest. Täht tekib gaasipilve tihenemisel. Selle ümber tekivad gaasipilved, mille tihedused kasvavad gravitatsioonijõu tõttu, lõpuks tekivad neist enam-vähem ümarad kehad. Litosfäär – atmosfäär – hüdrosfäär – biosfäär – pedosfäär. 2. Oskad järjestada peamiste organismirühmade tekkimise Maal. ===== Üherakulised organismid – hulkraksed organismid – selgroogsed – kalad – maismaataimed – putukad – roomajad – linnud ja õistaimed – imetajad. 3. Geokronoloogia, absoluutne ja suhteline geokronoloogia, meetodid, mida kasutatakse kivimite ja kivististe vanuse määramisel. ===== See on geoloogia haru, mis uurib geoloogiliste sündmuste toimumise ning kivimite ja organismide tek...
maakoorest tihedam, selle keskmine paksus on alla 10km, kivimkihid-settekivimid, basalt. 2.Kivimiringe- settekivmid,tardkivimid, moondekivimid. Tardkivimid-magma jahtumisel graniit, laavast, basalt, pimss, obsidiaan Settekivimid-kivimite või ainete murenemisel ja settimisel, asuvad maakoore peal. Nt: lubjakivi, liivakivi, savikivimid, kivisüsi ja põlevkivi, fossiilid. Moondekivimid- laamade liikumisel tard-või settekivimitest kõrge temperatuuri ja rõhu mõjul. Nt: gneiss, kvartsiit, marmor, kilt. Mineraalid- tahke kristalliline looduslik aine, tugevaim mineraal on teemant. Nt: kvarts, graniit, kips. Maak- metalle sisalduv kivim. Kivimite kasutus Lubjakivi-ehitusel, killustik-graniit, gneiss, kips-ehitus, savi- keraamika, maagid-metallide tootmine, kivisüsi, põlevkivi-kütus 3.laamade liikumine-laamad liiguvad erineva kiirusega ja eri suundades. Nad võivad üksteisest eemalduda või kokkupõrgata aga ka küljetsi nihkuda. Laamade
Kordamine KT-ks litosfäär 1. Nebulaarhüpotees, planeedi Maa tekkimise lühikirjeldus, Maa sfääride tekkejärjekord. ===== Nebulaar e. udukogu. Planeedisüsteemid tekivad koos tähtedega kosmilisest hajuainest, nn gaasipilvest. Täht tekib gaasipilve tihenemisel. Selle ümber tekivad gaasipilved, mille tihedused kasvavad gravitatsioonijõu tõttu, lõpuks tekivad neist enam-vähem ümarad kehad. Litosfäär atmosfäär hüdrosfäär biosfäär pedosfäär. 2. Oskad järjestada peamiste organismirühmade tekkimise Maal. ===== Üherakulised organismid hulkraksed organismid selgroogsed kalad maismaataimed putukad roomajad linnud ja õistaimed imetajad. 3. Geokronoloogia, absoluutne ja suhteline geokronoloogia, meetodid, mida kasutatakse kivimite ja kivististe vanuse määramisel. ===== See on geoloogia haru, mis uurib geoloogiliste sündmuste toimumise ning kivimite ja organismide tek...
subduktsioonivööndites tagasi vahevöösse 5. Kivimid on geoloogilistes protsessides tekkinud mineraalide kogumikud(koosnevad ühest[peamiselt] või mitmest mineraalist). Jagunevad: a. Magma-ehk tardkivimid nt. basalt ja graniit b. Settekivimid nt. lubjakivi, põlevkivi, kivisüsi c. Moondekivimid nt. gneiss, marmor, kvartsiit 6. (TV-s selle kohta hea ül.16 lk.19) 7. Wegeneri mandite triivi hüpotees seisneb selles, et Wegener eeldas, et mandrid liiguvad üksteise suhtes. Seda kinnitas ta faktidega: a. Lisaks mandrite rannajoontele sobivad palju paremini kokku selfialade(mandrilavade) kontuurid, selle alusel konstrueeris maakaardi, kus kõik mandrid olid ühendatud Pangaea'ks. b. Pangaea olemasolule viitas ka kivimite ja geoloogiliste struktuuride jätkumine
Mõõtühik magnituud pallides Skaala ulatus 0-8,9 magnituudi 0-12 palli Millega mõõdetakse? seismograafiga Vaatlustega 3 aktiivset vulkaani 3 aktiivset maavärina kollet Etna, Itaalia Vaikse ookeani ida- ja läänerannik Stromboli, Itaalia Tsiili Kilauea, Hawaii Itaalia Kivimite liigitamine Moondekivim - kvartsiit, gneiss, amfiboliit, kilt ja marmor. Tardkivim Basalt, Dioriit, Graniit Settekivim fossiilid, liivakivi, lubjakivi, dolomiit, põlevkivi, pruunsüsi Purskekivimid pimss, tuff Süvakivimid graniit, gabro Setted liiv, savi, moreen, kruus, rahnud, lubi MÕISTED Lõõmpilv - kuumadest gaasidest ja tefrast koosnev vulkaani nõlva pidi kiirelt alla liikuv tulikuum pilv Litosfäär - maa tahke väliskest, mis koosneb maakoorest ja astenosfääri pealsest vahevööst
Maa kui süsteem ja geograafiliselt tähtsad omadused: *maa külgetõmbejõud- hoiab koos kõiki maasfääre *optimaalne kaugus päikesest-tagab eluks vajaliku energia *maa ja päikese vaheline ktj-maa püsib oma orbiidil * maa ja kuu vaheline ktj- tõus ja mõõn maailma meres *maa pöörlemine ümber telje- öö ja päev *maa tiirlemine ümber päikese Litosfäär:U=40076 km Diameeter-1276 km A1- sisetuum, tahke, temp >6000 C A2- välistuum B1- alumine vahevöö B2 ülemine vahevöö *ringlev liikumine- tänu sellele toimuvad laamade liikumised ja mandrite liikumine(tõmbab kaasa maakoort) Maakoor on maaväline,, thake kivimiline kest, mille paksus on 3-80 km. Litosfäär- u 2000 km paksune maaväline kest, mille ülemine osa on maakoor ja alumine astenosfäär. KIVIMID- *Kivimid- looduslike mineraalide kogumid *Mineraalid- tahked, anorg, kindla ehitusega ained *Temp suur kõikumine on kivimite kõige suuremaks lagund. jõuks. KIVIMITE LIIGITUSED TEKKEVIISI JÄRGI E GENEESI JÄ...
Mis on mineraalid ja kivimid? Mineraalid on kindla keemilise koostise ja enamasti kristallilise struktuuriga looduslikult esinevad anorgaanilised tahked ained. Kivimid on maakoort moodustavad mineraalide kogumid. Mõned kivimid, nagu kvartsiit (puhta kvartsi massid) ja marmor (puhta kaltsiidi massid) koosnevad põhiliselt ühest mineraalist. Enamik kivimeid koosneb siiski mitmest mineraalist. Korund / Corundum Koostis / struktuur Korund on alumiiniumoksiid (Al2O3). Korundi kristall on romboeedrilise sümmeetriaga (primitiivne rakk on romboeeder). Kui kvartsi (SiO 2) amorfne modifikatsioon kvartsklaas esineb nii loodulikult kui on saadav tehislikult, siis klaasi saamine alumiiniumoksiidist õnnestus alles äsja (A Rosenflanz et al. 2004 Nature 430 761). Omadused Puhas korund on värvusetu, tihedus 3,9 4,1, kõvadus 9 (teemandi järel ...
• Liivakivi on settekivim, mis koosneb tsementeerunud liivast. Põhiline mineraal on kvarts, tsementeerivaks materjaliks liivaterade vahel on enamasti peenike kvartsipuru, kaltsiumkarbonaat või rauaoksiidid. Rauaoksiidid annavad liivakivile ka punaka värvuse. Puhtast kvartsist koosnev liivakivi on valget värvi. Liivakivi on enamasti kihiline. Liivakivi sisaldab tihti kivistisi, ehk kivimitest on reeglina säilinud vaid fragmendid. Liivakivi moondumise tulemusel tekib kvartsiit. Suur osa Eesti aluspõhjast koosneb Devoni ajastul ladestunud liivakivist Liivakivi • -on punaka või kollaka värvusega • -settekivim • -koosneb kvartsist • -kasutatakse ehituses, tööstuses, klaasi tegemisel Liivakivi leiukohad Dolokivi ehk Dolomiit • Dolomiidi lähtematerjaliks on peamiselt laguunide setted, sest tema peamise komponendi, samanimelise mineraali sadestumiseks vajalik kõrge
(mõeldakse lubjakivi vormi ) ei kasutata enam ehitamise eesmärgil seda ja ainult valmistatakse primaarsete ehitusmaterjalide valmistamisel . Lubjakivi kaevandamisel võib leida kaks liiki pealmisi kivimed : settekivimid ja moondekivimid. Settekivimeid, nagu nimigi ütleb, leitakse setetes või transpordidakse killud veepõhjast mudas . Lubjakivi, näiteks saadakse kui anorgaaniline aine jääb, nagu kestad ja skelett. Moondekivimid-nagu marmor, kiltkivi, kvartsiit vormis saadakse , kui kivi mass on läbinud suure kuumuse ja surve all olnud . Peamine element kaltsiumkarbonaat kaevandustes on kaltsium (Ca). Kaevandusest saadud saadused võivad sisaldada , ka muid elemente nagu Magneesiumit (Mg), rauda (Fe) ja mangaani (Mn) -, mille erinevused on kõvadus ja tihedus . Kaltsiumkarbonaat on kasutatud ka raua puhastamisel rauamaagist kõrgahjus .Kaltsiumkarbonaati kasutatakse ka klaasi valmistamisel , lubja tootmisel ja tsemendi tootmisel lubjakivina
(F,OH)2 LIIVAKIVI Liivakivi on tsementeerunud liivast koosnev settekivim, mis kuulub purdkivimite hulka Mineraloogiliselt koosneb liivakivi põhiliselt kvartsist. Liiv, millest liivakivi on moodustunud, on setitatud reeglina, kas vooluvee või tuule poolt. Liivakivi moondumise tulemusel tekib kvartsiit Liivakivist koosneb suur osa Eesti aluspõhjast. LUBJAKIVI Lubjakivi on valdavalt kaltsiumkarbonaadist koosnev keemilise või biogeense tekkega settekivim Keemiliselt koosneb lubjakivi peamiselt kaltsiumkarbonaadist (CaCO3). Lubjakivi koosneb peamiselt kaltsiidist. Lubjakivid on valdavalt biogeense või keemilise tekkega Peamine osa lubjakividest on moodustunud protistide kaltsiumkarbonaadist kodade lubimudana
Tardkivimite tüübid ainelise koostise järgi: Setted - rändrahnd, munakad, veerised, kruus, liiv, savi) Settekivimi liivakivi lubjakivi põlevkivi d fosforiit kivisüsi sinisavi MOONDEKIVIMID tekivad kivimite moondumisel kõrge temperatuuri ja rõhu tingimustes marmor gnei amfiboliit ss migmatiit kvartsiit Moondekivimite tekke animatsioon http://dusk.geo.orst.edu/oceans/PPT/ConvectionTecton ics.html Kivimiringe Animatsioonid kivimiringest: 1) http://www.classzone.com/books/earth_science/terc/content/investigations/es0602/es0602page02.cfm 2) http://www.learner.org/interactives/rockcycle/diagram.html Kasutatud materjal: 1. MITMEKIHILINE MAAKERA, Ivar Murdmaa. http://ares.nlib
Kordamine KTks litosfäär 1. Kuidas saadakse andmeid Maa siseehituse kohta? Maakoore siseehituse kohta saadakse andmeid kivimite ja kivististe uurimisega, puuraukude tegemisega, vulkaanide ning maavärinate uurimisega ja seismiliste lainete uurimisega. 2. Mis on seismilised lained, nende liigitus ja levimine erinevates keskkondades? Seismilised lained on lained, mis levivad maa sees ja maa pinnal. a. Pinnalained ehk Llained aeglasemad lained, mis levivad maa pinnal ja ei anna suurt ettekujutust maa siseehitusest b. Pikilained ehk Plained kivimiosakesed võnguvad samas suunas laine levimise suunaga, levivad nii vedelas kui ka tahkes keskkonnas(kuni 13 km/s) c. Ristilained ehk Slained kivimiosakesed võnguvad risti lainete levimissuunaga, levivad ainult tahkes keskkonnas(67 km/s) 3.Maa siseehitus, erinevate osade lühiiseloomustus? a. maakoor: valdavalt tahke ja ränirohke kivi...
KLIIMAVÖÖTMED EKVATORIAALNE KLIIMA: · Alati soe ja niiske · Keskmine temperatuur: 27,5 °C · Sademeid aastas 1000-2000 mm. · Valitsevad tõusvad õhuvoolud · Aastaaegu pole võimalik eristada · Kasvavad lopsakad taimed LÄHISEKVATORIAALNE KLIIMA: · Vihmane ja kuiv · Keskmine temperatuur 27,5 °C · sademeid aastas 1000-1500 mm · valitsevad passaattuuled · aastaaegu on võimalik eristada · talvel taimed närtsivad TROOPILINE KLIIMA: · Palav ja kuum · Keskmine temperatuur 23,42 · Sademeid aastas 10-15 mm · Valitsevad passaattuuled · Võimalik eristada suve ja talve · Väga soodne taimede kasvuks LÄHISTROOPILINE KLIIMA: · Kuum suvi ja pehme talv · Keskmine temperatuur 15,17 · Sademeid aastas 500-1000 mm · Valitsevad laskuvad õhuvoolud · Võimalik eristada suve ja talve · Ebasoodne taimede kasvuks, põua pärast PARASVÖÖTME MERELINE KLIIMA: · Keskmine temperatuur 9,08...
Hõlmab endise Rakvere rajooni, mis 1. I 1990 muudeti Rakvere maakonnaks ja 26. III 1990 Lääne-Virumaaks. (joonis 1) Kaardil on Lääne-Virumaa (2003) [7] Aluskord Millest koosneb aluskord? Aluspõhi koosneb kahest korrusest, nii nagu see on iseloomulik kõigile platvormidele. Kõige all lasub paks moonde- ja tardkivimitest aluskord. Tardkivimid( graniit, millest tuntumad on rabakivid rabakivi) ja moondekivimid( gneiss, kvartsiit, kildad, amfiboliit ja marmor) [1] [2] 3 Peamiselt moodustavad aluskorra Proterosoikumi moondekivimid, mille sees on kohati nooremaid tardkivimite intrusiive. Aluskord on põhja-lõuna suunas kaldu, kus kivimite kaldenurk on u. 15° Lääne – Virumaal lasub aluskord 200-300m sügavusel (joonis 1) [3] ’ Joonis 1
Geoloogia-teadus Maast, õpetus Maa koosseisust, ehitusest, tema muutustest ja arengust, s.h. elu arengust maakeral. 1)Aktualismi printsiip-Meid ümbritsev keskkond on pidevas muutumises,kuid eeldatakse, et olulisemad füüsikalised,keemilised ja bioloogilised protsessid ei sõltu ajast.Kaasaegne definitsioon ütleb,et mineviku protsesside tundmaõppimine lähtub tänapäevastest protsessidest, kuid tunnistades,et kauges minevikus füüsikalis-keemilised protsessid Maa pinnal ja sisemised erinesid tänapäevastest protsessidest ja mida kaugemas minevikus nad toimuvad, seda enam. Näiteks: murenemine, troopilised setted,materjalitrantsport ja ümardavus,rifid, virved. 2)Maa Siseehitus-Maa tiirleb ümber ellipsoidsel orbiidil 29,7km/s.Keskmine kaugus Päikesest 150miljonit km.Keskmine raadius 6371 km.Geoid-teoreetiline geomaatiline kujund,mille pinnaks on ookeanite täieliku tuulevaikuse korral,asetseb risti loodjoonega.Gutenbergi-Bulleri mudel:1)Maakoor 2)...
nafta) 3) Moondekivimid e metamorfsed kivimid tekkinud kõigi võimalike kivimite ümber kristaliseerumisel, enamasti kõrge rõhu ja temperatuuri tingimustel. Sõltuvalt lähtekivimitest: 1) Ortokivimid tardkivimitest (gneiss graniidi moondumisest) 2) Parakivimid settekivimitest (marmor lubjakivi moondumisest, Kvartsiit liivakivi moondumisest) 6. Kivimite ringe (vt.ül. vihikust e lehepealt) 7. Wegeneri mandrite triivi hüpotees mida kujutab, tead vähemalt kahte näidet, mida Wegener esitas oma hüpoteesi kinnituseks. · mandrilavade kontuurid sobivad paremini kui rannajoon (konstrueeris Maa kaari, kus kontinendid olid üheks superkontinendiks Pangea) · kivimite ja geoloogiliste struktuuride jjätkumine erinevatel kontinentidel ( eriti
Geo KT Litosfäär Kordamine KT-ks litosfäär 1. 1. Kuidas saadakse andmeid Maa siseehituse kohta. Uuritakse kivitii ja kivimeid, tehakse puurauke, uuritakse maavärinaid (seismilisi laineid). 1. 2. Mis on seismilised lained, nende liigitus ja levimine erinevates keskkondades Pindlained e L-lained - levivad maapinnal on kõige aeglasemad, ei anna suurt ettekujutust Maa siseehitust. Pikilained e P-lained kivimiosakeste võnkumine on samas suunas laine levimise suunaga, levivad nii vedelas kui tahkes keskkonnas, kiirus kuna 13 km/s Ristilained e S-lained kivimiosakeste võnkumine on risti laine levimissuunaga, levivad ainult tahkes keskkonnas. 1. 3. Maa siseehitus, erinevate osade lühiiseloomustus Litosfäär maakoor ja vahevöö ülemine osa, 50 km ookeanide all, 200 km mandrite all. Koosneb tahketest kivimitest. Siin sfääris kaotavad kivimid neile rakendatava pingete tulemusena sidususe (nidususe) ja purunevad), ...
Geograafia · Kuidas saadakse andmeid Maa siseehituse kohta? Infot saadakse puuraukude, kivististe, vulkaanipursete ja maavärinate (seismiliste lainete) kaudu · Seismilised lained, nende jaotus ja levik erinevates keskkondades. Seismilised lained jagunevad: Pinnalained levivad maa pindmistes kihtides Keha ehk ruumilained: o Pikilained ehk p-lained ehk primolained levivad nii tahkes kui vedelas keskkonnas o Ristilained ehk s-laine ehk sekundolained ei levi vedelas keskkonnas · Maa siseehitus Litosfäär maakoor MAAKOOR jaguneb ookeaniliseks ja mandriliseks, 3 70 km paks, ja vahev...
Vulkaaniliste alade kasu inimesele *viljakas pinnas ( mineraalainete kõrge sisaldus ) *maavarad kuld, hõbe, vask *ehitusmaterjal tuff *kuum vesi on energiaallikaks *turism *lõõmpilved segavad lennuliiklus *maavärinad murrang, tsunami Kivimite ringe. Kivim on kas ühe või mitme mineraali terade kristalliseerunud segu. Setted rahnud, savi, liiv settekivimid liivakivi,lubjakivi,dolokivi,põlevkivi moondekivimid gneiss, marmor, kvartsiit .Sulamisel magma tardkivimid : 1.) purskekivimid basalt, rüoliit 2.)süvakivimd - gabro,graniit Maavärinate tekkepõhjused Laamade kokkupuutealal, kus Maa sisejõud sunnivad osa maakoorest kerkima ja teist selle kõrval vajuma, tekitavad kivimites suured pinged.Kui kivimid pingele vastu ei pea, siis need purunevad järsult ja maakoorde tekivad lõhed. Väga kiire kivimite liikumine maakoores paneb maapinna võnkuma, mida nimetatakse maavärinaks
Allika- ja järvelubi - tekkinud veekogudesse 9. Turvas - orgaaniline settekivim, mille tekkel eristatakse 2 tüüpi: 1) toitaine rikas - turvas 2) toitainete vaene - raba 10. Põlevkivi - merevetikate settimisel ja edasi moondumisel, 50-70% orgaanilist ainet 1. moondekivimid - sette või magmaliste kivimite sattumisel muutunud füüsikalis- keemilistesse tingimustesse. 1. marmor - lubja kivide dolomiitide moondel (saaremaa, vasalemma, väo marmor) 2. kildad - kvartsiit Maakera läbilõige (vöötmed) Maakoor? Maakoor on Maa tahke pindmine kest, litosfääri ülemine (3–75 km paksune) osa, mis koosneb põhiliselt ränirikkaist kivimeist, mida vahevööst eraldab Moho ehk Mohorovičići eralduspind. Aluskord, pealiskord? Geoloogiline ajajaotus Ajastud, mis maha jäänud? Kvaternaar – kvaternaari setted Moreenide keemiline koostis Mulla kores ja selle jaotamine Mulla kores- mulla osakesed üle 1 mm Kores
1. Geoloogia ajaloo põhietapid. Wegener, Helmersen. Alfred Wegener- saksa loodusteadlane. Tegeles meteoroloogia, geofüüsika, astronoomia ja geoloogiaga. Tuntuim saavutus on mandrite triivi ( mandrite liikumine üksteise suhtes) hüpoteesi püstitamine. Töötas Tartu ülikoolis, võttis osa mitmest ekspeditsioonidest Gröönimaal. Uuris Kaali meteoriitkraatrit. Gregor von Helmersen oli baltisaksa geoloog. Oli Peterburi Teadlaste Akadeemia liige ja Vene Geoloogiakomitee esimene direktor. Ta koostas Venemaa Euroopa-osa geoloogilise kaardi. Ta on uurinud Eesti kvaternaari setteid, Peipsi järve liustikusetteid ja rändrähne. 2. Geoloogiliste distsipliinide klassifitseerimine. Stratigraafia- on geoloogia haru, mis uurib maakoort moodustavate kivimkehade ruumilist levikut ja neid kujundanud südnmuste ajalist järgnevust. Stratigraafia põhiprotseduurid on liigestamine ja korrelatsioon. Enamasti on stratigraafia seotud settekivimite ja sett...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
