IBM Watson Sander Siniorg 134676IAPB Description • Question answering computing system • Can process 500 gigabytes per second • Hardware cost about $3 million • Sources of information: encyclopedias, dictionaries, thesauri, newswire articles, and literary works Operation • Parses the clues into fragments • Executes thousands algorithms simultaneously • The more algorithms that find the same answer the more likely Watson is to be correct • Checks if potential solution makes sense • Dynamic learning History • Development started in 2005 • First initial tests in 2006 • First successful tests in 2008 • Jeopardy matches in 2011 Future plans • Clinical decision support • Watson Engagement Advisor • Research • Build new Watson-powered apps Thank you for your attention
3 GHz · 12 siini UDIMM/RDIMM kuni 192 GB · 16 TB 2.5 tolliseid hot-swapitavaid SAS/SATA kettaid või 24 TB 3.5 tolliseid hot või tavaliselt swapitavaid SAS/SATA kõvakettaid · PSU võimsus 460W · Integreeritud 3 Gb/s tarkvara RAID-0, -1, -10 standard, valikuline 6 Gb/s riistvara RAID-0, -1, -10 või RAID-5, -50 või -6, -60 · Siinid kuni 6 PCIe laiendussiini · Pordid: 2 x ethernet, USB x 5, PS/2 x 2, VGA, LPT IBM System x3500 M4 · Kuni 2 Intel Xeon E5-2600 seeria protsessorit, kuni 3.3 GHz, Kõige rohkem 8 tuuma · 24 siini UDIMM/RDIMM/LRDIMM kuni 768 GB · 32 TB 2.5 tolliseid hot-swapitavaid SAS/SATA kettaid või 24 TB 3.5 tolliseid hot-swappitavaid SAS/SATA HDD-si · PSU võimsus 550W/750W/900W · Integreeritud 6 Gb/s riistvara RAID-0, -1, -10, valikulised RAID-5, -6, -10, -50, -60 · Siinid kuni 8 PCIe laiendussiini · Pordid - 2 x ethernet, USB x 5, PS/2 x 2, VGA, LPT
3. Mis aastal ja kelle poolt leiutati esimene liitmismasin ? Järgmine tähtis leiutis arvutites toimus aastal 1642 ja selleks oli Blaise Pascali leiutatud liitmismasin. 4. Kes leiutas esimese mehhaanilise arvutusmasina? Alles aastal 1820 hakkasid levima mehhaanilised arvutusmasinad -- kalkulaatorid. Sellel ajal leiutas prantslane Charles Xavier Thomas de Colmar masina, mis suutis liita, lahutada, korrutada ja jagada. 5. Mis aastal loodi firma IBM ? Aastal 1896 asutas Hollerith firma, millest tuli pärast mitmeid firmade ühinemisi aastal 1924 firma nimega IBM, mis oli ja on ka tänapäeval üks suurim Arvutite ja muude kontorimasinate tootja maailmas. Esimese generatsiooni arvutid 1. Mis aastal leiutati esimene elektronarvuti(EA)? Aastal 1945 John von Neumann kirjutas paberile kirjelduse kuidas binaarkood programmi saab elktrooniliselt salvestada arvutisse. 2. Mis oli esimese EA nimi
.............2 1.Sissejuhatus........................................................................................................3 2.Ajalugu................................................................................................................ 4 3.Liitmismasin.........................................................................................................4 4.Tõeliste arvutite algus......................................................................................... 4 5.IBM algus............................................................................................................ 5 6.Esimese Generatsiooni arvutid........................................................................... 5 7.Teise generatsiooni arvutid.................................................................................6 8.Kolmanda Generatsiooni arvutid.........................................................................6 9.Neljanda Generatsiooni arvutid.......................
........................29 7 TÄNUAVALDUSED............................................................................................................................30 3 1 Üldvaade Järgnevalt esitatakse organisatsiooni Fototellimus taust, lausendid, eesmärgid, põhiprotsesside, põhiobjektide, sündmuste, tegutsejate ja infovajaduste loetelu. Joonised on koostatud programmiga IBM Rational Rose Enterprise Edition UML keeles. 1.1 TAUST Järgnevas projektis kirjeldatakse, kuidas organisatsioonis Fototellimus korraldatakse inimeste pildistamist, fotode tellimist, fotode ilmutamist ning vastutatakse selle eest, et klient saab oma fotod kätte. Inimeste pildistamisega kaasneb fotograafi kohalekutsumine. Projektis vaadeldakse lähemalt fotograafi kohalekutsumise ning fotode tellimise protsessi.
1837 Morse elektritelegraaf. 1847-1854 George Boole, de Morgan. 1857 perfolint(Wheatstone).1867 "Type writer" sholes,glidden,soule.1879 Kaasaegse loogika alus: Gottlob Frege(öloob kaasaegse predikaatarvutuse). 1890 - Hollerith'i perfokaardid->sellest firmast tekkis IBM.1845-1918 elas, Hulgateooria: Georg Cantor.1920...Enigma kodeerimiseks Saksa lennu-,merevägi.1935-1937 Turingi masin1936: Churchi lambda-arvutus.1930-1935-1937 Vannevar Bush MIT:dif. Võrrandite lahendamiseks(100t,tuhanded releed,150 mootorit,2000lampi). 1889-1951Ludwig Wittgenstein. 1938, Shannon'i magistritöö sidus: Boole algebra. Elektrilülitid ja -skeemid. Bitid ja info kodeerimise. Info otsimise algoritmid.1939-1942 Atanasoff. esimene elektronarvuti?1939-44 Mark I
1. Mis on UNIX? UNIX on populaarne mitmekasutaja ja multitegumtööga operatsioonisüsteem, mis töötati välja 70-ndate aastate alguses Bell Labs's ja millel on mitu versiooni. Üheks levinumaks on 1991. aastal Linus Torvaldsi poolt IBM-tüüpi arvutite jaoks loodud LINUX, mida levitatakse tasuta (priivarana). 2. Mis on Linux? Linux on vabavarana levitatav (GNU alla kuuluv) ja avatud lähtekoodiga (Open Source) unixilaadne operatsioonisüsteem. Operatsioonisüsteem on kogumik põhilisi programme ja utiliite, mis on vajalikud arvuti tööks. Operatsioonisüsteemi tuumaks on kernel (programm, mis on kõige aluseks ning mis lubab käivitada teisi programme). 3. Mis on linuxi failisüsteem?
Herman Hollerith Algis Suurkivi Aap-11, VKHK [email protected] Hollerithist Sünd 29. veebruaril 1860 Buffalo, New York Surm 17. novembril 1929 (69) Washington, D.C. Haridus City College of New York (1875) Columbia University School of Mines (1879) Elukutse Statistik, leiutaja, ärimees Tuntud kui perfokaartide leiutaja IBM asutaja Abikaasa Lucia Beverley Talcott Autasud Elliott Cresson Medal (1890) Herman Hollerithi isiklik elu Hollerith on sündinud Buffalos, New Yorkis Õppis New Yorki linnakolledzis kolis Georgtowni, Washington, D.C.'s lõi oma tabulatsinoonimasinate tehase 31. tänava ja C&O Kanali ristmikule täna on sinna paigutatud IBM koos tänutahvliga Perfokaart Perfokaart on nelinurkne kartongist kaart kannab digitaalset informatsiooni sõltuvalt avade olemasolust või puudumisest teatud
Igal arvutil on oma sihtgrupp, kelle vastavaid ootusi ta täidab. Meie valisime oma sihtgrupiks tava- ehk kodutarbija, kellele on oluline suhtlemine, isikliku info säilitamine (fotod, muusika jm.) ning muud igapäevased toimetamised internetis. Et tänapäeval ei taha enam keegi oma kõrget hinda maksva toa pinda täita suure protsessori ja monitoriga, siis valisime just sülearvutid oma huviobjektideks. Valiku tegime isiklike kogemuste olemasolul: Dell D600- seda kasutab Sigrit praegu, IBM T60 kasutas Sigrit enne Dell´i ja HP DV6000 kasutab praegu Maili. Ootused toodetele tähtsuse järjekorras: 1. Väga oluline. · Mälu maht ja kiirus · Töökindlus · Erinevad funktsioonid ja võimalused (DVD kirjutaja, graafikakaart, ID-kaardi lugeja) 2. Oluline · Garantiiaeg · Aku tööaeg 3. Oluline, kuid mitte väga · Ekraani suurus · Kaal · Välimus
AAS All-to-All Scatter AASP ASCII Asynchronous Support Package AAT Average Access Time AATP Authorized Academic Training Program [Microsoft] .ABA Address Book Archive (file name extension) [Palm] ABAP Advanced Business Application Programming [SAP] ABC * Atanasoff-Berry Computer (First digital calculating machine that used vacuum tubes) ABEND Abnormal End ABI Application Binary Interface ABIOS Advanced BIOS ABIST Automatic Built-In Self-Test [IBM] ABLE Adaptive Battery Life Extender + Agent Building and Learning Environment [IBM] ABM Asynchronous Balanced Mode ABR Available Bit Rate ABRD Automatic Baud Rate Detection ABRS Automated Book Request System [British Library] ABS Address Book Synchronization [IBM] + Absolute ABT Abort ABTS ASCII Block Terminal Services AC Autocheck + Automatic Computer + Alternating Current ACAP Application Configuration Access Protocol ACC Accumulator
II. Jaam püüdis kinni token'i. Saadab välja andmekaadri, mis liigub jaamalt jaamale sihtkohani. III. Saatva jaama rikke tõttu on andmekaadris viga ja andmekaader jääb ringlema. IV. Kuna aeg, mille jooksul vastuvõtja oleks pidanud andmekaadri kätte saama, on möödunud, püüab aktiivmonitor andmekaadri kinni ja eemaldab selle ringist. V. Aktiivmonitor saadab ringlema uue token'i (loa). Token Ring Token Ringi töötas algselt välja IBM 1970-tel aastatel. See on siiani esmane IBM-i kohtvõrgutehnika ning jääb üldiselt levikult alla ainult Ethernet/IEEE 802.3-le. Standardi IEEE 802.5 tehnilised tingimused ühilduvad ja langevad peaaegu täielikult kokku IBM-i Token Ring Networki omadega, sest see standard töötati välja IBM-i lubaringi protokolli alusel ning teeb kaasa selle edasise arengu. Termin Token Ring on laialt kasutusel mõlema standardi tähenduses. Standardite ühisjooni ja erinevusi näitab järgmine tabel:
1847-1854 George Boole, de Morgan 1974 C (Kernighan ja Ritchie), Altair 8800, Motorola 6800, Xeroxi Alto 1879 Kaasaegse loogika alus: Gottlob Frege. ALGOL 58/60: Hoare, Perlis, Dijkstra, Kurtz, ..., Kotli,... 1890 - Hollerith'i perfokaardid->sellest firmast tekkis IBM BCPL derivative of ALGOL (Strachey) B simplified derivative of BCPL (Ken Thompson) 1845-1918 elas, Hulgateooria: Georg Cantor. C derivative of B (Dennis & Ritchie) 1935-1937 Turingi masin1936: Churchi lambda-arvutus
1842), kes oli ka inglise poeedi Lord Byroni tütar. Ta oli maailma esimene naisprogrammeeria. Charles Babbage Augusta Ada King 1889-aastal hakkas Herman Hollerith (1860-1929) välja töötama arvutit, et arvutada USA rahvaloenduse tulemusi. Herman Hollerith 1896-aastal asutas Hollerith firma, millest tuli pärast mitmeid firmade ühinemisi aastal 1924 firma nimega IBM, mis oli ja on ka tänapäeval üks suurim Arvutite ja muude kontorimasinate tootja maailmas. 1931-aastal valmistas Vannevar Bush (1890-1974) kalkulaatori diferentsiaal arvutusteks. Masin oli väga kompleksne ja koosnes sadadest hammasratastest. Et vähendada selle masina kogukust hakkasid John V. Atansoff (1903), kes oli Iowa Osariigi Ülikooli professor ja tema abiline Clifford Berry välja töötama täis-elektroonilist arvutit, mis kasutas arvuti vooluringis
? Jaapan Arvutimäng Pac-Man lasti välja 1981 Aeg Koht Sündmus ? USA Xerox 8010 ('Star') System oli esimene kommertssüsteem, mis kasutas WIMP-i(Windows, ikoonid menüüd, osutamis süsteemid) graafika kasutaja liideseid. ? UK Sinclair ZX81 lasti välja, sarnase hinnaga oma eelkäijale(ZX80) August 12 USA IBM teatas oma IBM personal arvutist. Selle disain oli algselt arvatust palju edukam ja sellest sai eeskuju hilisematele personaal arvutitele. Arvuti sisaldas MDA (Mono Display Adapter, text only), MS-DOS 1.0, PC-DOS 1.0. Võrreldes uuemate DOS-i süsteemidega oli MS- DOS 1.0 üpris algne. September USA Kujunes välja TCP/IP protokoll, mis kannab enamus informatsiooni Internetis edasi.
Personaalarvutid koosnevad järgmistest osadest: põhiplokk, kuvar, klaviatuur, hiir. Kõiki arvuti osasid, mida on võimalik käega katsuda (ehkki mõnikord oleks selleks vaja arvuti lahti võtta), nimetatakse riistvaraks. Peale riistvara on igal arvutil ka tarkvara, mille moodustavad programmid ja andmed. Riist- ja tarkvara on ühtviisi olulised. Arvutite ühilduvus tähendab seda, et nendel arvutitel on ühesugune tarkvara. Mõiste "IBM- ga ühilduma viitab firmas IBM 1981. Aastal toodetud esimesele personaalarvuti mudelile IBM PC(Personal Computer). Tasub meeles pidada, et IBM-ga ühilduvaid arvuteid ei tooda mitte üksnes IBM, vaid ka palju teised firmad terves maailmas. Eestis on levinud välimaiste suurfirmade (Compaq, Dell, HP, IBM), veelgi enam aga kodumaiste arvutitootjate (näiteks Microlink, Ordi)valmistatud arvutid. Ka Eestis toodetud arvutite detailid on valmistatud suurtes välismaa tehastes. 3
keskkonnas ning seal toimivad samad funktsioonid, mis Lotus Notesis. Näiteks oskab GoPro ära kasutada järgmisi Lotus Notesi funktsionaalsusi: e-post, aadressiraamat, grupikalender. 1. TARKVARA OMADUSED 1.1. Tarkvara üldinformatsioon GoPro on tarkvara rakendus, mis spetsialiseerub juhtimiskorralduse dokumentide ja kliendisuhete haldamise tarkvara arendamisele. GoPro programm on juhtimishaldamissüsteem mida rakendati IBM Lotus Notes ja Microsoft. NET infrastruktuurides. Alates firma asutamisest 1993 aastal on tehtud tihedat koostööd avaliku sektori organisatsioonidega ja eelkõige euroopas. Seda eesmärgiga arendada välja dokumendihaldussüsteem mis vastab regioonis kehtivatele õigusaktidele ja oleks mugav ning ühtne programm lõppkasutajale n.ö. (info)tarbimiseks. Tarkvara on kasutusel rohkem kui kolmekümnes riigis üle maailma ja seda erinevate suuruse ning arengutasemega ettevõtetes
Ühendriikide firma Osborne Computer Corporation 1981. aastal, kui välja tuldi 11 kg kaalunud Osborne 1-ga, mis ei olnud tänapäeva mõistes eriti kompaktne. Ajalugu See töötas CP/M operatsioonisüsteemil ning omas 4 megahertsist Zilog Z80 protsessorit ja 66 kB RAM-i. Ekraan oli ainult 5" lai ja suutis kuvada 52 tähemärki ühel real. Osborne 1 1982. aasta novembris lasti välja Compaq Portable, mida loetakse esimeseks IBM PC klooniks. Protsessoriks oli Intel 8088 (4,77 MHz) ja RAMi kuni 655 kB. Ajalugu Järgmisel aastal tuli turule Radio Shack oma kaasaskantava TRS-80 Model 100-ga, mis kaalus kõigest 1,36 kg. Neid müüdi rohkem kui 6 miljonit. TRS-80 Model 100 ja Compaq portable IBM tõi turule oma kaasaskantava arvuti 1984. aastal 5155 Portable Personal Computer nime all. 1992. aastal aga tuli välja sama firma
suuremaid temperatuure kui germaanium. Seda ala Californias, kus asus Texas Instrument tuntakse siiamaani kui Silicon Valley (Silikoni Org), sest paljud arvuteid tootvad firmad asuvad seal. Kasutades transistoreid elektronlampide asemel aitas tootjatel toota palju töökindlamaid ja odavamaid arvuteid. Arvuti väiksem kaal, parem töökindlus ja madalam hind tegi teise generatsiooni arvutid populaarseks ostjale. Samal aastal toodeti ka IBM 650 (International Business Machines) magnet trumliga kalkulaator, mida müüdi aastaga 450 koopiat. Seda peeti ka esimeseks masstootmises olevaks arvutiks. 1956. Aastal ehitasid MIT-i (Massachusetts Institute of Technology) teadlased TX-0, mis oli esimene üldotstarbeline programeeritud arvuti, mis on ehitatud kasutades 7 transistoreid. Transistorite kergemaks väljavahetamiseks oli paigutatud iga transistor „pudeli“ sisse sarnaselt vaakum-lampidele
kaarte ehk siis perfokaarte, mida oli vaja masinale info andmiseks. Eelmise rahvaloenduse (1880) tulemuse arvutamiseks kulus USA rahvastikuametil 10 aastat, uue masinaga kulus tulemuse saamiseks 6 nädalat. Ühele augustatud kaardile mahtus 80 arvu. Augustatud kaardid olid väga tähtis leiutis arvutitele, sest nende abil sai infot säilitada ja ka korduvalt kasutada. Aastal 1896 asutas Hollerith firma, millest tuli pärast mitmeid firmade ühinemisi aastal 1924 firma nimega IBM, mis oli ja on ka tänapäeval üks suurim Arvutite ja muude kontorimasinate tootja maailmas. Augustatud kaarte kasutati arvutites kuni 1960 aastateni. Aastal 1931 valmistas Vannevar Bush (1890-1974) kalkulaatori diferentsiaal arvutusteks. Masin oli väga kompleksne ja koosnes sadadest hammasratastest. Et vähendada selle masina kogukust hakkasid John V. Atansoff (1903), kes oli Iowa Osariigi Ülikooli professor ja tema
kaarte ehk siis perfokaarte, mida oli vaja masinale info andmiseks. Eelmise rahvaloenduse (1880) tulemuse arvutamiseks kulus USA rahvastikuametil 10 aastat, uue masinaga kulus tulemuse saamiseks 6 nädalat. Ühele augustatud kaardile mahtus 80 arvu. Augustatud kaardid olid väga tähtis leiutis arvutitele, sest nende abil sai infot säilitada ja ka korduvalt kasutada. Aastal 1896 asutas Hollerith firma, millest tuli pärast mitmeid firmade ühinemisi aastal 1924 firma nimega IBM, mis oli ja on ka tänapäeval üks suurim Arvutite ja muude kontorimasinate tootja maailmas. Augustatud kaarte kasutati arvutites kuni 1960 aastateni. Aastal 1931 valmistas Vannevar Bush (1890-1974) kalkulaatori diferentsiaal arvutusteks. Masin oli väga kompleksne ja koosnes sadadest hammasratastest. Et vähendada selle masina kogukust hakkasid John V. Atansoff (1903), kes oli Iowa Osariigi Ülikooli professor ja tema
sisend/väljund kontrollsüsteemi (IOCS). Kasutajad ei pidanud enam sisend/väljund toimingute koodi instruktsioone otsima. Nad kasutasid IOCS-i. See oluliselt lihtsustas ja kiirendas kodeerimise protsessi. Selle süsteemi kohaselt kasutajal on täielik kontroll põhimälu üle ja selle tulemusena tekkis üksikasutajale külgnevas ladustamiseks jagamise süsteem. Sooviti automatiseerida töölt-tööle siirdamine. Sellega loodi esimene opsüsteem General Motors'i poolt IBM 701 suurarvutile varasel 1950ndal, see opsüsteem kandis nime GM-NAA I/O. Teine generatsioon(1955-1965) Transistorid ja perioodiline süsteem 7 Transistoride kasutuselevõtt, 1950ndate aastate keskel, muutis radikaalselt arvuteid. Arvutid muutusid piisavalt usaldusväärseteks, nendega oli võimalik juba kasulikku tööd teha
Windows'i versiooni, ülejäänud on enamasti Macintosh'i arvutid. Nagu Macintosh, nii kasutab ka Windows graafilist kasutajaliidest (GUI), virtuaalset mäluhaldust ja multitegumtöötlust ning toetab paljusid erinevaid sisend- ja väljundseadmeid. 5 Microsoft tutvustas oma esimest Windowsi 1985. aastal kui lisandprogrammi MS-DOS-ile. Windows arendati IBM PC-ga ühilduvatele arvutitele (need põhinesid Intel x86 arhitektuuril), ning tänapäeval on peaaegu kõik Windowsi versioonid toodetud sellele riistvaraplatvormile (kuigi Windows NT oli kirjutatud Inteli ja MIPS protsessoritele ning ka hiljem ilmunud PowerPC ja DEC Alpha arhitektuuridele). Seoses Inteli protsessorite kasutuselevõtuga Macide uusimas põlvkonnas on Windowsi võimalik kasutada ka nendel arvutitel. Microsoft Windows sai lõpptulemusena domineerivaks operatsioonisüsteemiks
Umbes 90% kõigist personaalarvtutitest maailmas kasutab praegu opsüsteemina mõnda Windows’i versiooni, ülejäänud on enamasti Macintosh’i arvutid. Nagu Macintosh, nii kasutab ka Windows graafilist kasutajaliidest (GUI), virtuaalset mäluhaldust ja multitegumtöötlust ning toetab paljusid erinevaid sisend- ja väljundseadmeid. Microsoft tutvustas oma esimest Windowsi 1985. aastal kui lisandprogrammi MS-DOS-ile. Windows arendati IBM PC-ga ühilduvatele arvutitele (need põhinesid Intel x86 arhitektuuril), ning tänapäeval on peaaegu kõik Windowsi versioonid toodetud sellele riistvaraplatvormile (kuigi Windows NT oli kirjutatud Inteli ja MIPS protsessoritele ning ka hiljem ilmunud PowerPC ja DEC Alpha arhitektuuridele). Seoses Inteli protsessorite kasutuselevõtuga Macide uusimas põlvkonnas on Windowsi võimalik kasutada ka nendel arvutitel. Microsoft Windows sai lõpptulemusena domineerivaks operatsioonisüsteemiks
Personaalarvuti Andrey Cheremisinov 6.b klass Ajalugu Esmakordselt kasutati väljendit ,,personaalarvuti" IBM-i valmistatud arvuti IBM 610 AUTO-POINT COMPUTER kohta. Termini tähendus oli mõeldud veidi teisiti: ,,Arvuti, mida saaks kasutada üks inimene (1 Person)." Tänapäevane tähendus mõistel ,,Personaalarvuti" hakkas välja kujunema alles 1970. aastate keskel nn mikroarvutite tootmisega, näiteks Altair 8800. Järgmine samm oli firmas Apple Inc. loodud mikroarvuti Lisa, mis oli juba varustatud graafilise kasutajaliidesega operatsioonisüsteemiga. Personaalarvutite
kust tekst luli (saaua lp 1O CONTINUE aadress). hulga lisaihfd ka veel sumto = isum llt')0 - Ilolleritb'i pcrlokaardid->scllcst firnust tckkis IBM UoP - lga rakenduse veliund tekitab uue datagrammi, Ei taga usaldatavust, Oatagrammi ehitus: lahte ia sihtport (kumbki RETURN kaks baiti), datagrammi pikkus (kaks beiti), konhollsumma (kak6 baiti, pole kohstuslik), andmeosa (varieeruva pikkusega
Ja edasi .... Elektroonika ja arvuti Elektroonika areng peale sõda Releearvuti Mark I XX sajand elektronarvuti sünd ARVUTITE KOLM PÕLVKANDA II. Põlvkond transistor arvutid I. põlvkond lamparvutid III. Põlvkond integraalskeemidel põhinevad arvutid Tarkvara areng koos põlvkondadega I Jäiga ühe programmi täitmisega II multitöö ja katkestused, programmeerimiskeeled III OS keerukad programmeerimiskeeled ja andmebaasid IBM 701 1952 1958 Invention of the IC by Jack Kilbyat Texas Instruments IBM 360-40 1964 First microprocessor: Intel 4004 1971 The first commercial 4-bit microprocessor 4004: -2,300 transistors -10 µm features -10 mm2 die -108 kHz kHz 1974... Intel releases its 2MHz 8080 chip, an 8bit microprocessor. It can access 64KB of memory. It uses 6000 transistors, based on 6micron technology. Speed is 0.64 MIPS.
Induktsioon, deduktsioon: Fundamentaalsed mõtlemismeetodid Lausearvutus: ∧ = ja(korrutis), V = või(liitmine) Pascal: filosoof, 17. Saj(1640), masin mis liitis ja lahutas Leibniz: filosoof, 17.saj (1671), masin mis liitis lahutas korrutas jagas Perfokaardid: 1800, Jacquard, programmeeritavad kangasteljed Babbage: 1800, üritas teha esimest arvutit. Hollerith: 1890, perfokaartidega masin, rahvaloendus, ta firmast tekkis IBM Colossus: 1943 enigma dekrüpteerimiseks Turing: 1936, Turingi masinm Shannon: 1938, ta magistritöö sidus Boole algebra, Elektrilülitid ja -skeemid,Bitid ja info kodeerimine, Info otsimise algoritmid Zuse: 1940, programmeeritavad arvutid Turvateater: näiliselt millegi turvaliseks tegemine kuid tegelikult ei aita see midagi Malware: tarkvara mis kahjustab arvutit vms Cookie: info veebis mis salvestatakse
Esimene programmeerija: Ada Lovelace Morse 1837: elektritelegraaf Wheatstone 1857: perfolint George Boole, de Morgan- Loogika (lausearvutuse) alused 1847-1854 Gottlob Frege 1879 predikaatarvutuse.Näide: Isa(Jaan,Mihkel). Isa(Jaan,Ants). Isa(Ants,Peeter). Iga x, y, z jaoks: Isa(x,y) & Isa(y,z) => Vanaisa(x,z). 1890 Herman Hollerith- perfokaartidega masin USA rahvaloenduse andmete töötlemiseks. Hollerith’i firmast tekkis IBM. 1906 Lee Deforest- vakuumne triood Hulgateooria Georg Cantor 1910-1913 Russell & Whitehead: massiivne loogikatraktaat Formalism:Hilbert “Hilberti programm” matemaatikale kindlate aluste rajamiseks: Matemaatika alused tuleb esitada loogika keeles, range aksiomaatikana. Tuleb tõestada, et nimetatud aksiomaatika ei ole vastuoluline, st temast ei ole võimalik tuletada korraga mingit väidet A ja sellesama väite eitust –A Intuitsionism: Brouwer & Heyting
Fakte arvutite ajaloost · 1952-1970 suurarvutid · 1971 loodi esimesed kiibid · 1975 esimene kokkupandav arvuti · 1977 personaalarvutite masstootmine · 1995 kasutati maailmas üle 50 miljoni personaalarvuti Levinumad personaalarvutid · Ieim PC tüüp. · apple Arvuti riistvara jaguneb · Sisendseadmed · Tööstusseadmed · Väljundseadmed · Lisaseadmed Klaviatuud(keyboard)-sisend · Seab andmeid ja korraldusi arvutisse sisestada. · IBM,Logitech,Key tronic. Hiir(mouse)-sisend · Kursori juhtimine ekraanil · Menüü avamine · Käskude ja tegevuste valimine · Logitech,IBM,Microsoft. Skanner-sisend · Cõimaldab paberil olevat teksti,fotosi arvutisse sisetada, et neid saaks arvutisse edasi töödelda. · (epson,HP,Canon) Sisendseadmeid on ka · Magnetkaardilugeja · Vöötkaardilugeja · Valguspliiats · Puutekraan · Joystick · Kõnesisestusseade · mikrofon
Lebedevi (1902-1974) juhtimisel NSV Liidu esimese universaalne elektronarvuti ( ). Arvutis oli umbes 2000 elektronlampi. 1952. aastal ehitati elektronarvuti i eeskujul suurarvuti (). sooritas 8 00010 000 tehet sekundis ja oli omal ajal maailma kiireim. Põhimälu mahutas 2 048 39-kohalist kahendarvu. Tollel ajal oli see arvuti Euroopa võimsaim universaalarvuti. 1953. aastal algas arvuti Strela seeriatootmine. Aastal 1953 IBM produtseeris 701 arvutit ja kahe aasta pärast 752. IBM jätkas arvutite arendamist ja suurendas tootmisliini, järgmise aastkümne jooksul oli IMBi käes 70% industriaalsest arvutiturust. Hakati tootma seeriaarvuteid: Minsk, 1954 Ural, Kiiev, Razdan. Esimesed arvutid mida meie kasutasime, kasutasid seadet nimega elktrooniline trumm. Sellel ei olnud linti ega diketti ja seda toideti sisendkaartidega ja väljundkaartidega ja sellel ei olnud printerit. Trummil oli 2000 sõna muutumatud mahutit
· 1874- esimene pooljuhi ja metalli töötav kontakt (Braun) · 1899- elektroni avastamine · 1907- esimene valgust kiirgav diood (Round) · 1947- esimene bipolaarne transistor (Bardeen, Brattain, Shockley) · 1954- esimene päikesepatarei (Chapin, Fuller, Pearson) · 1958- esimene tunneldiood (Esaki) · 1959- esimene nn. mikroskeem · 1960- esimene metall-oksiid-pooljuht väljatransistor (MOSFET) · 1962- esimene pooljuhtlaser GaAs baasil (IBM laboris) · 1966- esimene metall-pooljuht väljatransistor (MESFET) · 1971- esimene mikroprotsessor INTEL 4004 · Pooljuhtide kasutusalad: · LED-id · Pooljuhtlaserid · Mikroelektroonika · Valgusdetektorid · Päikesepatareid · Muud kasutusalad · Pooljuhtide tulevik: · Valgust kiirgav räni (Si laser IBM-ist) · Optilised arvutid, optilised · signaaliedastused..... · Uued nanostruktuurid, footonkristallid · Optilised kaablid kodudesse · GaN UV laserid
Unixi-põhistel operatsioonisüsteemidel (ka. Linux) kasutatakse lihtsat kaldkriipsu ja failinimed tõstutundlikud. Võrgustamine Enamus operatsioonisüsteeme suudavad kasutada nüüd juba universaalset TCP/IP võrguprotokolli. See tähendab, et üks võib paista teise võrgus ja jagada oma ressursse. Paljud operatsioonisüsteemid toetavad ka ühte või enamat tootjapõhist võrguprotokolli nagu näiteks SNA IBM süsteemidel. Turvalisus Operatsioonisüsteemi juures on turvalisuse ülesanne enne juurdepääsu lubamist identifitseerida kasutaja, määratleda lubatava juurdepääsu ulatus ja piirata juurdepääsu vastavalt administraatori seatud poliitikale. Tüüpiline operatsioonisüsteem pakub erinevaid teenuseid teistele arvutitele ja kasutajatele võrgus. Need teenused on saadaval teatud portidel (www 80, smtp 25). Tavaliselt lubavad teenused jagada erinevaid ressursse.
Unixi-põhistel operatsioonisüsteemidel (ka. Linux) kasutatakse lihtsat kaldkriipsu ja failinimed tõstutundlikud. Võrgustamine Enamus operatsioonisüsteeme suudavad kasutada nüüd juba universaalset TCP/IP võrguprotokolli. See tähendab, et üks võib paista teise võrgus ja jagada oma ressursse. Paljud operatsioonisüsteemid toetavad ka ühte või enamat tootjapõhist võrguprotokolli nagu näiteks SNA IBM süsteemidel. Turvalisus Operatsioonisüsteemi juures on turvalisuse ülesanne enne juurdepääsu lubamist identifitseerida kasutaja, määratleda lubatava juurdepääsu ulatus ja piirata juurdepääsu vastavalt administraatori seatud poliitikale. Tüüpiline operatsioonisüsteem pakub erinevaid teenuseid teistele arvutitele ja kasutajatele võrgus. Need teenused on saadaval teatud portidel (www 80, smtp 25). Tavaliselt lubavad teenused jagada erinevaid ressursse.
Aristoteles (470-399 e.m.a) : väidete struktuur kui iseseisev uurimisobjekt 1967- IBM builds the first floppy disk Süllogism (Aristoteles): 1967 - Seymour Papert designed LOGO as a computer language for children. 1. eeldus: iga x on y. 1968 - Robert Noyce and Gordon Moore found Intel Corporation 2. eeldus: mõni z on x. 1968 - Douglas C
Lõpmatu sisemälu ja eksimatus Lõpmatu lint, lugev ja kirjutav pea, sisemälu ja käskude tabel Osales inglaste projektis ULTRA ning tänu temale sündis BOMBE. ENIAC 1945 USA, Pennsylvania. Gabariit: 3 korruseline maja. Kasutati vesinikpommide testimisel Käitati 17 468 elektronlambi abil 4% ajast oli töökorras, 96% ajast vahetati elektronlampe. 19511960 1951 UNIVAC (Universal Automatic Computer). Esimene seeriatootmises olev arvuti. 1951 IBM 701 1951 EDVAC (Electronic Discreet Variable Computer). 1958 jaapanlaste arvuti NEAC 1101 19611970 1963 a. ASCII kood. (American Standard Code for Information Interchange). 1966 Intel (INTegrated Electronics) 1966 AMD 19711975 1971 a. Intel 4004 CPU, 60 000 arvutust/sek. 1971 disainiti esimene PC Kenbak1 1972 ilmus turule HP35. Esimene taskuarvuti 1975 esimene arvuti ühe põhiplaadiga. 19761980 1976 a. Cray esimene multimeedia CPU arvuti
töögrupp -- OASIS ODF TC[1] -- algselt OpenOffice.org-i jaoks loodud ja selles kasutatud XML-vormingu (OpenOffice.org XML) põhjal. (OpenDocument 2013) OD standard on välja arendanud Technical Committee (TC) the Organization for the Advancement of Structured Information Standards (OASIS) tööstuse konsortsiumi all. ODF-TC on liikmeid mitmesugune kogumi kompaniides ja individuaalselt. Aktiivsed TC liikmed on hääleõiguslased. Liikmed, kes on seotud Sun ja IBM on vahepeal suurem hääle mõju. Standardiseerimise protsess hõlmab endas arendajaid paljudest kontorite kompleksist või on seotud dokumentide süsteemidega. Esimene ametlik ODF-TC koosolek, et arutada standardit oli 16 detsembril 2002; OASIS kinnitas OD kui OASIS standard 1 mail 2005. OASIS esitab ODF spetsifikatsiooni ISO/IEC Joint Technical Committee 1 (JTC1) 16. Novembril 2005 aastal, under Publicly Available Specification (PAS) rules.
Gates on üks paremini tuntumatest PC revolutsiooni ettevõtjatest. Ta on on väga palju raha annetanud heategevuseks ja teaduslikeks uurimustöödeks. Ta on olnud alates 1995-st aastast maailma rikkaim inimene. Gates hakkas koostööd tegema MITS'iga, et luau uus mikroarvuti. Nad lõid koos firma, mille nimeks sai Microsoft. 26. Novembril 1976. aastal nimi Microsoft registreeriti. 1976. aastal Microsoft eraldus MITS'ist ja hakkas iseseisvaks. 1980. Aastal tuli IBM Microsofti juurde pakkumisega teha koos IBM PC-le BASIC sünkroontõlk. Kui IBM esindajad ütlesid, et nad vajavad operatsioonsüsteemi saatis Gates nad DRI-sse. Gates tegi ettepaneku kasutada 86-DOS-i mis oli varem tehtud sarnastele asjadele nagu arvuti. Litsensiga said nad hiljem täieõiguslikeks 86- DOS-i omanikeks. Peale DOS-i adapteerimist PC-le, Microsoft andis selle IBM-le ühe korrase makse eest. Õigused jäid siiski Microsofti kasutusse ja tänu sellele hakkas Microsoft
USB on saanud erinevate lisaseadmete standardühenduseks. Seda kasutavad mälupulgad, klaviatuurid, hiired, erinevad välised seadmed. USB-d kasutatakse ka laadimiseks. USB kaablid suudavad toita kuni 100W (Standartsed, spetsialseks otstarbeks mõeldud variandid suudavad toita ka suurema võimsusega süsteeme) https://www.youtube.com/watch?v=ZrZISyPucMg VGA, DVI, HDMI, DisplayPort: https://www.youtube.com/watch?v=f38sotYHqtA PS/2: Tuli kasutusele 1987-ndal aastal IBM-i poolt. Sai nime IBM arvutilst Personal System/2 -> PS/2. Kasutatakse, et arvuti külge ühendada klaviatuure ja hiiri. Klaviatuuri ühendus on tavaliselt tähistatud lillaka värviga ja hiire ühendus rohelise värviga. Asendas näiteks RS232 ühendusega hiired ja DIN ühendusega klaviatuurid. Tänapäeval on selle ühenduse aga asendanud täielikult USB.
protsessor (CPU Central Processing Unit). Protsessor sooritab enamuse arvuti tööks vajalikest arvutustest, seetõttu sõltub arvuti kiiris kõige rohkem protsessori kiirusest ehk taktsagedusest, mida mõõdetakse hertsides. Taktsagedus määrab palju loogikatehteid suudab antud protsessor ühes sekundis teha. Kõige enam kasutatakse arvutites firmade Intel ja AMD protsessoreid. Mis on korpuse sees? 4. Arvuti ehitus Personalarvutid (Personal Computer - PC) jagunevad IBM ja Mackintosh perekondadeks. Enamlevinud on IBM tüüpi arvutid, mis ei tähenda seda, et need kõik oleksid IBM firma toodang, vaid nad on IBM arvutitega sarnased ehk ühilduvad. IBM perekonna PC-d koosnevad: Põhiosad: Lisaseadmed: - Mikroprotsessor 486DX,PENTIUM (Celeron, III) 75 ... 700 MHz - Printer Maatriks-, Tindi- või Laserprinter - Sisemälu (RAM) 4..
kasutada USA rahvaloendusel kogutud andmete sorteerimisel ja töötlemisel. Muu hulgas kasutas ta ka Joseph-Marie Jacquardi leiutatud augustatud kaarte ehk siis perfokaarte, mis võimaldasid infot säilitada ja korduvalt kasutada. Rahvaloenduse tulemuse saamiseks kulus 6 nädalat, samas kui eelmine kord oli aega läinud suisa 10 aastat. Oma leiutise tähtsust mõistnud Hollerith asutas 1896 firma, millest pärast mitmeid firmasiseseid muutusi kujunes 1924.aastal firma nimega IBM, mis on ka tänapäeval üks tähtsaimaid arvutite jt 4 kontorimasinate tootjaid kogu maailmas. Augustatud kaarte kasutati arvutites kuni 1960 aastateni. Järgnevatel aastatel jätkasid arvuti paremaks muutmise kallal töötamist mitmed teadlased, teiste hulgas nii Vannevar Bush kui ka John V. Atansoff ja Clifford Berry. 2. Esimese generatsiooni arvutid Teise maailmasõja ajal hakati ehitama esimese generatsiooni arvuteid, mis kasutasid arvutuste teostamiseks elektronlampe.
Töö, äri ja tarbimise varustamine infoga Äri-töö ja tarbimisprotsesside kiirendamine ja parendamine info ja infotöötluse läbi. Konkurentsieelisele loomine uute IT-põhiste äri ja tööprotsesside abil. Organisatsiooni infovarade efektiivne ära kasutamine. Müüsüsteemid POS Üldine riistvara Üldine arvuti tarkvara nt opreatsioonisüsteem Müügitakrvara POS-tarkvara Müügiriistvara POS-riistvara Muu spetsiifiline riistvara. Varane tarkvara 1973 augustis tutvuustas IBM oma tooteid IBM 3650 ja 3660 Store systems, mis oli sisuliselt esimene müügisüsteem, mis koosnes kassas töötamiseks kohandatud arvutitest. Süsteemi oli võimalik ühendada maksimaalselt 128 kassatöökohta. Vabalt programeeritavate seadmete kastusse tulek lõi tarkvara arengule rohkem võimalusi. Lisaks perioodilisele viitühendusele (off-line) , ilmus kassaterminali anmete uuendamine a reaalaajas (on-line) 1986.a. Valmis esimene puurekekraanil kasutamiseks mõeldud kassatarkvara.
ühendusvõimalust. Videokaardiga on ka võimalus ühendada kaks monitori ühe arvuti taha. Haapsalu Kutsehariduskeskus Elery Tiits Arvutiteenindus 2b Videokaartide ajalugu Videokaartide ajalugu algab 1960ndatel, kui printerid asendati ekraanidega, millel olid visuaalsed elemendid. Selleks et neid elemente kuvada, oli vaja videokaarti. Esimene IBM PC videokaart toodeti koos esimese IBM PC-ga, see toodeti IBM poolt aastal 1981. MDA (monokroomne ekraani adapter) suutis töötada ainult tekstiga, toetades resulutsiooni 25x80. Sellel oli 4KB videomälu ja ainult üks värv. 1987 aastal välja tulnud VGA sai väga populaarseks ja pani aluse tänapäeval tuntud videokaartide tootjatele nagu ATI, Cirrus logic ja S3. Need firmad hakkasid VGAd arendama, tõstsid resulutsiooni ja värvide mahtu, mida videokaart sai kuvada
See töötas CP/M operatsioonisüsteemil ning omas 4 megahertsist Zilog Z80 protsessorit ja 66 kB RAMi. Ekraani oli ainult 5" lai ja suutis kuvada 52 tähemärki ühel real. Sama aasta novembris tuli turule aga Epson HX-20, mis oli üks esimesi sülearvuti-sarnaseid arvuteid. Kaal oli vaid 1,6 kg, samas ei olnud see nii võimas kui Osborne 1: protsessori töösagedus oli 0,614 MHz ja muutmälu maksimum oli 33 kB. 1982. aasta novembris lasti välja Compaq Portable, mida loetakse esimeseks IBM PC klooniks. Protsessoriks oli Intel 8088 (4,77 Mhz) ja RAMi kuni 655 kB. Järgmisel aastal sisenes turule Radio Shack oma kaasaskantava TRS-80 Model 100-ga, mis kaalus kõigest 1,36 kg. Neid müüdi rohkem kui 6 miljonit. IBM tõi turule oma kaasaskantava arvuti 1984. aastal 5155 Portable Personal Computer nime all. 1992. aastal aga tuli välja sama firma esimene Thinkpad, mis on tänapäevalgi üsna levinud sülearvutiseeria.
=> (järeldus e. implikatsioon) == (samasus e. ekvivalents) GOTTLOB FREGE 1879 loob kaasaegse predikaatarvutuse Näide: Isa(Jaan,Mihkel). Isa(Jaan,Ants). Isa(Ants,Peeter). Iga x, y, z jaoks: Isa(x,y) & Isa(y,z) => Vanaisa(x,z). Tõesta, et eksisteerivad z, u nii et Vanaisa(z,u). 3 HERMAN HOLLERITH 1890 perfokaartidega masin USA rahvaloenduse andmete töötlemiseks Hollerith'i firmast tekkis IBM VAAKUMTORUD 1906, Lee Deforest GEORG CANTOR 1845-1918 Hulgateooria rajaja, Paradokside avastamine matemaatikas, Matemaatika alused korraga ebakindlad RUSSELL & WHITEHEAD 1910-1913 massiivne loogikatraktaat Principia Mathematica Paradoksid -> tüüpide teeoria Filosoofilised vaated: logitsism HILBERT 1862-1943 ( LOOGIK JA MATEMAATIK) Filosoofilistelt vaadetelt formalist "Hilberti programm" matemaatikale kindlate aluste rajamiseks:
Aikeni väitekirja teooriaosa käsitles harilike mittelineaarsete diferentsiaalvõrrandite lahendamist. Et vähendada arvutustööde mahtu, hakkas Aiken välja mõtlema lihtsaid masinaid üksikute ülesannete (näiteks polünoomide arvutamise) automaatseks lahendamiseks. Nõnda jõudis ta lõpuks ideeni luua universaalne automaatarvuti, mis oleks võimeline lahendama väga mitmesuguseid teadus- ja tehnikaülesandeid. Firma IBM nõustus finantseerima arvuti loomist ja loovutas Aikeni käsutusse neli inseneri. Töö kestis umbes viis aastat ning 1944.aasta augustis anti Harvardi ülikoolile üle "Operatsioonide järjestuse automaatjuhtimisega arvuti", mida tuntakse nime all Mark-I. 3 Reaalarvutite töökiirus oli väike ja nad ei olenud töökindlad. Põhjuseks oli eelkõige
Tartu Kutsehariduskeskus The Pirates of Silicon Valley filmi kokkuvõte Iseseisevtöö Tartu 2011 The.Pirates.of.Silicon.Valley filmi kokkuvõte Konkureerisid IBM, Microsoft ja Apple Sel ajal oli IBM kõige kõrgem valitseja elektroonika vallas. Alguses nad niisama proovisid igasugu asju teha ning nad leiutasid nn ,,Blue Box", millega sai helistada igalepoole tasuta(AT&T kasutas samuti). Steve Jobs müüs enamasti asju ja pidutses nii palju, kui sai. Steve Wozniak leiutas igasugu elektroonikat, mis oli põhiliselt vembutamiseks. Ta üritas leiutada arvutit ning sellest teatati isegi ajakirjale, millega oleks ta saanud kuulsaks.
Tähtede ja sümbolite kodeerimine – Peavad olema tõlgitud kahendsüsteemi arvudeks. Olemas erinevad koodisüsteemid: • ASCII (American Standard Code for Information Interchange) – Iga sümboli kodeerimiseks on 1 bait, tabelis on 28=256 erinevat sümbolit. – Algses versioonis (1963) oli 7 bitti, st 127 sümbolit – Laiendatud tabeli osa võib olla erinev. • EBCDIC (Extended Binary Coded Decimal Interchange Code)- IBM võttis kasutusele. • UNICODE, UTF-8, UTF-16 (laiendatud ASCII, tutvustati 1993, alates 2008 kõige levinum kodeering veebis) Kasutab 8 bitist koodiühikut, mida konkreetse märgi jaoks võib olla kasutuses 1 kuni 4. 8 bitti annab kokku ühe baidi ja baitide kaupa on mõistlik arveldada. Esimesed 127 tähemärki on samad, mis ASCIIs, nende puhul kasutatakse ühte kaheksabitist koodiühikut
1. IEC (c13 line socket e. Arvuti toitekaabel) : ühendatakse c14 pessa (toiteplokk) 2. PS/2 : on pesa kuhu ühendatakse klaviatuur ja hiir 3. LPT (parallel) : Sellesse porti ühendatakse printerid, mis kasutavad IBM'i 8bit ASCII kirjatähti(algselt loodi IBM poolt). 4. AGP : Kiirendatud graafikaport Firma Intel poolt välja töötatud kiire port, mis on ette nähtud ainult kuvaadapteri (videokaardi) tarbeks. See tagab otseühenduse videokaardi ja mälu vahel ning emaplaadil on ainult üks AGP pesa. AGP tuli aeglasema PCIpõhise adapteri asemele ning ühtlasi vabastas ühe PCI pesa, mida saab nüüd kasutada mõne muu välisseadme ühendamiseks. Pruuni värvi
на самом деле им отвечал компьютер, то такой компьютер по определению Тюринга можно считать достаточно интеллектуальным, т.е. обладающим искусственным интеллектом. DOS - 1973 Gary Kildall MS-DOS – 1980 Tim Peterson PS-DOS – 1980 IBM Apple Dos - 1978 Paul Laught Solaris - 1982 Sun Microsystems Unix - 1969AT&T Thompson and Ritchie Linux – 1991 Linus Torvalds WWW – 1991 Tim Berners-Lee 1994.a. W3C on rahvusvaheline organisatsioon, mille missiooniks on viia veeb tema täieliku potentsiaalini, arendades protokolle ja juhtnööre, mis kindlustavad veebi pikaajalise kasvu. Protsessorite registrid: AC-vahetulemused X,Y-matemaatilised arvutamised
A. Horvath'i, Richard K. Wagner'i, Wendy M. Williams'i, Scott A. Snook'i, Jelena L. Grigorenko raamatu ,,Praktiline inteligentsus argielus''. Antud raamatu andis Dr. Strnberg oma kolleegidega välja 2000 aastal Cambridges Inglismaal. 2003. aastal tõlgiti raamat kirjastus Külim poolt eesti keelde. Raamatu tõlkis eesti keelde Jürgen Innos. Raamatus on 264 lehekülge. Raamatu koostasid: Robert J. Stenberg - Yale'i Ülikooli psühholoogia- ja haridusteaduse IBM professor, George B. Forsythe - USA Sõjaväeakadeemia haridusteaduskonna professor ja asedekaan, Jennifer Hedlund - Yale'i Ülikooli psühholoogiaosakonna teadur, Joseph A. Horvath - IBM-i Teadmiste Juhtimise Instituudi vanemkonsuldant, Richard K. Wagner - Florida Ülikooli psühholoogiaprofessor, Wendy M. Williams -Cornelli Ülikooli inimarengu osakonna dotsent, Scott A. Snook - USA Sõjaväeakadeemia käitumisteaduste ja juhtimise osakonna professor, Jelena L
annaabi.ee 
