Personaalarvuti (0)

Lõik failist

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

16

docx

Arvutite koostetehnoloogia

varukoopiate tegemist olulise tähtsusega andmetest; · andmete pidev ülekanne erinevate ketaste ja seadmete vahel; · paindlik ja edasiarendatud arvutivõrgu võimekus; Serveritele orienteeritud operatsioonisüsteemid suhtlevad sensorite kaudu riistvaraga. Nad suudavad tuvastada ülekuumenemist, protsessori või ketta riket ja anda sellest teada haldajale ning rakendada ise mõningaid abinõusid. Serverid peavad varustama paljusid kasutajaid teatud kindlate teenustega, samas kui personaalarvuti peab suutma jooksutada suurt hulka erinevaid rakendusi, mida kasutaja parasjagu vajab. Sellepärast erinevad serveri operatsioonisüsteemid tavaarvuti operatsioonisüsteemidest. Kuigi on võimalik panna operatsioonisüsteemi korraga tagama teenuseid ja vastama kiirelt kasutaja vajadustele, siis tavaliselt kasutatakse serveritel ja personaalarvutitel siiski erinevaid operatsioonisüsteeme. Mõndasid operatsioonisüsteeme on

Informaatika

8

docx

Tehnoloogilised lahendused

Tarkvara PalmOS · Suur hulk kolmanda isiku poolt loodud rakendusi · Graffiti rakendus, mis loeb käsitsikirjutatud teksti ja muuda handwriting-recognition application · Ühildub nii Windowsi and Macintoshi arvutitega. Pocket PC · Ühendab tavaarvutiga läbi Microsoft ActiveSync'i ja Microsoft Windows Mobile Device Centeri. · Rakendused nagu Microsoft Word, Excel, and Outlook. · Pocket PC Microsoft Outlook ühildub Windowsi platvormil töötava personaalarvuti Outlookiga. · Käsitsikirjutamise rakendused: Transcriber, Letter Recognizer ja Block Recognizer (mis on sarnased PalmOS'i Graffiti omadustele). · Multimeediaprogramm Windows Media Player. BlackBerry · BlackBerry Desktop Software aitab ühendada seadet arvutiga Macintoshi PDA'd (iMate jm.) · MacOS'il jooksvat tarkvarat sai ühendada iSync tarkvaraga Komponendid · Võimsam protsessor kui mobiiltelefonil. · ROM ja RAM mälu.

Arvutiõpetus

12

odt

Arvuti kasutamine tänappäeval

Pärnu 2010 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 1.Arvuti ajalugu....................................................................................................................................4 2.Arvuti.................................................................................................................................................5 2.1 Personaalarvuti...........................................................................................................................5 2.1.1 Pihuarvuti...........................................................................................................................5 2.1.2 lauaarvuti............................................................................................................................5 2.1.3 Sülearvuti..........................................................

Informaatika

30

odt

Arvuti kasutamine õpilaste seas

Kuressaare 2009 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 1.Arvuti.................................................................................................................................................5 1.1 Arvuti ajalugu............................................................................................................................5 1.2 Personaalarvuti...........................................................................................................................5 1.2.1 Pihuarvuti...........................................................................................................................6 1.2.2 lauaarvuti............................................................................................................................6 1.2.3 Sülearvuti..........................................................

Informaatika

16

docx

Steve Jobs ja ettevõte / referaat

Õpi sõnum selgeks: mõtle oma loost senisest erinevalt. 1.2.2 Lisa ja Macintosh 1976­1980 Steve Jobs alustas tööd Apple Lisa väljatöötamisega aastal 1978, kuid 1982. aastal oli ta sunnitud sealt lahkuma sisetülide tõttu. Seejärel võttis ta üle Jef Raskini projekti nimega Macintosh. Selle tulemusena tekkis võidujooks kahe meeskonna vahel, kumb suudab oma toote ennem turule paisata ja Apple'i päästa. Lisa tiim võitis ning aastal 1983 turule toodud personaalarvuti oli esimene, millel oli graafiline kasutajaliides, kuid müük ei läinud kõige paremini, kuna Lisa hind oli kõrge ning tema tarkvara oli limiteeritud. Aastal 1984 tuli Apple välja Macintosh'iga. Tema debüüt avalikustati kurikuulsa reklaamiga "1984". Reklaami näidati esmakordselt Super Bowl'i vaheajal. Macintosh müüs alguses hästi, kuid hilisemad müüginumbrid polnud kõige paremad. Põhjusteks liiga kõrge hind ning limiteeritud tarkvara

Ühiskond

41

docx

IKT põhimõisted

Üldiselt võib öelda, et miniarvuti on multitegumtöötlusega süsteem, millel võib üheaegselt töötada 4 kuni 200 kasutajat. 3. Võrguarvuti on spetsiaalselt arvutivõrgus, eriti Internetis töötamiseks projekteeritud arvuti, millel on minimaalselt mälu, kõvaketta mahtu ja protsessorivõimsust. Võrguarvuti idee on selles, et enamik rakendusi töötab võrguserveril ning kasutajad ei vaja tegelikult kogu seda arvutusvõimsust, mida pakub tavaline personaalarvuti. Peamine argument võrguarvutite kasuks on asjaolu, et nende kasutamine võimaldab vähendada kogukulusid infotehnoloogiale. 4. Personaalarvuti (ingl. personal computer ehk lüh. PC), mille sünonüüm on mikroarvuti, põhineb digitaalsel ühel või mõnel mikroprotsessoril, mis oma suuruse, hinna ja võimaluste tõttu sobib personaalseks kasutamiseks. Personaalarvuti võib koosneda erinevatest sisend- ja väljundseadmetest (riistvara): hiir, klaviatuur,

Infotehnoloogia

16

doc

Arvutite ajaloost

mittejuhitavate rakettide jt laskekehade liikumist. ENIACile järgnesid kiiresti teised ja täiuslikumad arvutid. 1950-60tel aastatel asendati kohmakad lambid kümneid kordi väiksemate transistoridega: vähenesid arvutite mõõtmed, suurenes aga nende jõudlus ja töökiirus. 60te lõpul ja 70tel aastail õpiti üksikuid transistore liitma üheks mikrolülituseks; need sisaldasid algul kümneid ja sadu, üsna pea aga tuhandeid ning isegi miljoneid transistore. Näiteks personaalarvuti südant - Inteli protsessorit Pentium ­ saab mõõta sentimeetrites, kuid ta sisaldab endas 3,3 miljonit transistori, seega ligi 190 korda rohkem, kui oli elektronlampe kogu ENIACis kokku. ENIAC võttis enda alla aga suure saali ja kaalus 33 tonni! Ka ei ole võrreldav ENIACi ja tänapäeva arvutite kiirus ­ kui praegu räägitakse miljoneist ning juba ka miljardeist tehetest sekundis, siis ENIAC tegi neid "kõigest" kolm tuhat. Pooljuhtseadmete tööeaks loetakse umbes 70 000tundi.

Arvutiõpetus

33

doc

Kuvariga töötamise ohud

Selle mikroprotsessori transistorid olid võimelised sooritama kõiki arvuti protsessori ülesandeid näiteks liitmine, lahutamine, korrutamine või jagamine. Kuna Intel4004 tootmine oli odav ja protsessor ise suhteliselt kiire oma aja kohta, siis hakkasid tekkima esimesed personaalarvutid, mis olid tänapäeva kiirete personaalarvutite esivanemad. Aastal 1976 ehitasid Steve Jobs ja Steve Wozniak esimese Apple arvuti ühes Garaais Kalifornias. Aastal 1981 valmistas oma esimese personaalarvuti USA firma IBM. Kuna personaalarvuti oli nii revolutsiooniline aparaat ja sellelt oodati väga suuri muutuseid inimühiskonnas, kuulutas aastal 1982 ameerikas välja antav ajakiri "Time" aasta inimeseks arvuti. Personaalarvutite algusaastatel räägiti küll suurest revolutsioonist ei teadnud enamus inimesi, mis need arvutid endast kujutavad ja milleks neid üldse vaja on. Alates mikroprotsessorite leiutamisest on nad kogu aeg kiiresti edasi arenenud. Juba aastal 1965 tegi mees nimega

Arvutiõpetus

Meedia

Kommentaarid (0)