Halljänesel on palju vaenlasi. Teda ohustavad enamus keskmisi ja suurkiskjaid ja suuremad röövlinnud. Poegadele on ohtlikud rongad ja varesed. Tugev mõju halljäneste arvukusele on ka inimesel: nii põllumajanduses kasutatavate mürkide kui ka põllutöömasinate tõttu - jänesepoegi hukkub põllutööde ajal masinatele ette jäädes. Halljänes on tavaline jahiloom, kellele peetakse jahti koeraga. Halljänes Liiginimi eesti Halljänes keeles Liiginimi Lepus europaeus Pall. ladina keeles Rahvapärasei Haavikuemand, kikk-kõrv d nimesid Kehamõõtmed Tüvepikkus 50...70 cm Kehamass 3...7 kg Levik Eestis ja Levinud Põhja-Aafrikast Lõuna-Skandinaaviani. Ida Maailmas suunas on levinud Uuraliteni ja Lõuna-Siberi steppideni. Eestis laialt levinud nii mandril kui ka saartel. Arvukus Ligikaudu 40 000 isendit Eestis
(kool) (Nimi) HALLJÄNES Referaat (koht), 2012 SISUKORD 1. Toitumine 2. Elupaik ja eluviis 3. Sigimine 4. Areng 5. Välimus 6. Levik ja arvukus Eestis ja maailmas 7. Koht ökosüsteemis Toitumine Halljänes ja loomulikult ka kõik teised jänesed on taimtoidulised. Ta eelistab süüa liblikõielisi ja kõrrelisi. Talvel tarvitab ta söögiks ka puude ja põõsaste oksi ning koort. Kuna tal on lihtsa ehitusega magu, siis on toidu paremaks omastamiseks välja kujunenud koprofaagia (enda väljaheite söömine). Tänu sellele suudab ta toidust omastada enamiku toitainetest ja energiast. Elupaik ja eluviis Halljänes on päritolult stepiloom
Halljänes Halljänes on üks kahest Eestis esinevast jäneseliigist. Ta on valgejänesest suurem ja eelistab avamaastikku (põlde ja heinamaid ning nende servi). Halljänese karvastik on pealtpoolt pruunikashall, kõhupoolt valge. Talvekarv on helehall. Valgejänesest eristavad teda veel pikemad kõrvad ja pikem pealtpolt musta värvi saba. Halljänes toitub ainult taimedest: valdavalt kõrrelistest ja liblikõielistest. Talveperioodil kasutab toiduks ka puude ja põõsaste oksi ning koort. Ta sööb ära ka 90...95% ühe korra soolestikku läbinud toidust. See aitab omandada toidust suurema osa toitainetest. Halljänesed sigivad 2...3 korda aastas. Esimene pesakond on reeglina seejuures väiksem kui järgnevad. Eestis on keskmiseks pesakonna suuruseks 3 poega. Tiinus kestab neil 40...44 päeva. Pojad on sündides karvadega kaetud ja nägijad. Poegi imetatakse kuu aega. Pärast seda saavad pojad iseseisvateks. Sigima hakkavad halljänesed aasta vanuselt. ...
panna ... on koduhiir, rändrott, prussakad Mida tähendab inimkaasleja? inimkaaslejad? Loom, kes elab inimese lähedal ja saab sellest kasu (nt toit), kuid pole kodustatud .... on Põder, halljänes, metskits, lammas Millised kahjustavad noort taimtoidulised metsa? Halljänes ja põder ... võivad Rändrott, rebane, kährik Milliseid haigusi? levitada Näiteks Rebane võib tekitada metsamarutauti, rändrotiga võivad
panna … on koduhiir, rändrott, prussakad Mida tähendab inimkaasleja? inimkaaslejad? Loom, kes elab inimese lähedal ja saab sellest kasu (nt toit), kuid pole kodustatud …. on Põder, halljänes, metskits, lammas Millised kahjustavad noort taimtoidulised metsa? Halljänes ja põder … võivad Rändrott, rebane, kährik Milliseid haigusi? levitada Näiteks Rebane võib tekitada metsamarutauti, rändrotiga võivad
Pärn Tulbipuu suhkruvaher Näiteid taimedest sarapuu pärn jalakas vaher Okasmetsad Pruunkaru Põder Ilves Orav Ahm Kobras Käbilind Musträhn pruunkaru Sega- ja lehtmetsad Euroopas: Põhja- Aasias: Metskits Ameerikas: Kaeluskaru Hirv Vapiti Vesihirv Metsnugis Skunk Vöötorav Roherähn Pesukaru Ussuuri Halljänes tiiger Kobras Amuuri roninastik Näiteid loomadest metskits skunk halljänes metsnugis kobras roherähn Inimtegevus Metsatööstus, tselluloosi- ja paberitööstus Põllumajandus (teravilja ja piima tootmine) Maavarade kaevandamine (rauamaak, kivi- ja pruunsüsi) Põhjapoolsetel aladel küttimine, kalapüük ja korilus Keskkonnaprobleemid
heinamaadeks Eestis. · Oma kõrgajal katsid niidetavad ja karjatatavad puisniidud ligikaudu 850 000 ha ehk 18 % Eesti pindalast. · Meie puisniitude pindala on viimase 70 aastaga vähenenud tuhat korda. Laelatu puisniit · Laelatu puisniidul on teadaolevalt nii Eesti kui ka kogu Põhja Euroopa kõige liigirikkam taimekooslus (76 soontaime ühel ruutmeetril). · Sealt on leitud ka 2/3 Eestis kasvavatest käpalistest. Loomastik · Imetajad halljänes, hunt, juttselg-hiir · Roomajad kivisisalik, rästik, vaskuss · Linnud kuldnokk, hiireviu, roherähn · Putukalised laanekuklane, koerliblikas, kuldpõrnikas Halljänes · Halljänes on üks kahest Eestis esinevast jäneseliigist. · Ta on valgejänesest suurem ja eelistab avamaastikku. · Valgejänesest eristavad teda veel pikemad kõrvad ja pikem pealtpolt musta värvi saba. Hunt
taimetoiduline, tema toiduks on rohttaimed (eelistatult kõrrelised ja liblikõielised), paju, kase, haavaoksad ja võrsed ning koor. Kasekoor Nisu Liblikõelised Käitumine ja elupaik · Valgejänes on üksikult elav, paigatruu ja väheliikuv loom. · Elupaigana eelistab metsi ja rabasid (enamasti okaspuudega), aga kohata võib teda ka mujal metsades, kust halljänes teda minema ei ole tõrjunud. Areng · Pojad sünnivad aprillist augustini. · Poegade arv 1--6. · Vastsündinud kaaluvad umbes 100 g. · Taimetoitu hakkavad tarvitama juba teisel elunädalal. · Tavaliselt ei ela jänesed looduses kauem kui 3--4 aastat, rekordiliselt isegi 13 aasta vanuseks. See on huvitav! · Täiskasvanud jänes on teatavasti üks kiiremaid loomi maailmas
Taimedeks on puud, samblad, seened jne. Puu liigid : tamm, kask, saar, haab ja sanglepp, esineda võib ka okaspuid. Põõsastest on tavaliseim sarapuu. Samblarinne on liigivaesem kui rohurinne. 1. Rohurindel esinevad paljud kaitseall olevad taimed : lubikas, tedremaran, kortsleht, keskmine värihein, käbihei, värvmaran, hirsstarn, punane aruhein, angerpist Puisniidul puudub iseloomulik loomastik. Tavalistest loomadest on seal : põder, metskits, halljänes, rebane, pisiimetajatest on leethiir ja juttselghiir. Puisniidul puudub iseloomulik loomastik. Tavalistest loomadest on seal : põder, metskits, halljänes, rebane, pisiimetajatest on leethiir ja juttselghiir. Puisniidus elab tüüpiline pargi linnustik: metsvint, salu-lehelind, aed-põõsalind, käosulane, rästad,tihased 2.Puisniidud tekkisid karjatamise käigus.Tingimused peavad soodustama rohttaimede ja puude kasvu. Piisavalt valgust, vett ja toitaineid. Toitained saadakse sademetest ja
Kus Eesti roomajad veedavad talve? Kas nad on talvel aktiivsed? 6. Kes on vaskuss ja kas ta on ohtlik? 7. Millised roomajad elavad TÜ loodusmuuseumi vivaariumis? 8. Mis on Jacobsi elund madudel? 9. Mis on ovovivipaarsus? 10. Millest on areneneud kilpkonnade kilp? VASTUSED Imetajad 1. PUTUKTOIDULISED mets-karihiir, siil, mutt 2. KÄSITIIVALISED põhja-nahkhiir, suurkõrv 3. NÄRILISED kobras, kaelushiir, orav, leethiir 4. JÄNESELISED valgejänes, halljänes 5. SÕRALISED põder, metskits, metssiga 6. KISKJALISED hunt, karu, kähri, rebane, ilves, saarmas 7. LOIVALISED hallhüljes 8. VAALALISED pringel Eestis elab 65 liiki imetajaid. Imetajad, kes magavad talveund: pruunkaru, mäger, siil, rästik, konn, nahkhiir, sisalik, kährikkoer. Koljude võrdlus. Kobrad(12-15cm)ja hunt(21-29cm) Siil(5-6cm)ja rebane( 12-15) Metskits(15-20cm) ja ilves(11-17cm) LOODUSKAITSE ALL OLEVAD IMETAJAD EESTIS
Aastased temperatuuri erinevused on suured Piisavalt sademeid (4001000mm) 4 aastaaega MULD Viljakad mullad Pruunmullad TAIMED Euroopas PõhjaAmeerikas KaugIdas Tamm Hikkoripuu Vaher Pöök Tulbipuu Pärn Vaher Vaher Saar Jalakas Suhkruvaher Jalakas Pärn NÄITED TAIMEDEST LOOMAD Metskits Pesukaru Hirv Vapiti Nugis Skunk Halljänes Vöötorav Kobras INIMTEGEVUS Metsatööstus, tselluloosi ja paberitööstus Põllumajandus (teravilja ja piima tootmine) Maavarade kaevandamine (rauamaak, kivi ja pruunsüsi) Põhjapoolsetel aladel küttimine, kalapüük ja korilus KESKKONNAPROBLEEMID Õhusaaste tööstuspiirkondades Veekogude reostumine Veeressursside ammendumine Tööstusjäätmed Aitäh!
IMETAJAD NIIDUL Marten Meibaum Väikesed imetajad Mutt Kärp.Kärbi sabaots on aastaringselt must. Nirk on maailma kõige väiksem kiskja. Halljänes Suuremad imetajad Metskits Metssiga Põder Rebane Imetajad niidul : eluviisid Ükski suur imetaja ei ela püsivalt niidul, sest neil pole seal varjupaiku. Küll aga tulevad õhtupimeduses niidule põdrad, metskitsed ja metssead. Niidul elab palju närilisi. Uruhiir teeb kamarate sisse pikki käike, mis on kohati lihtsalt liikumiseks.Uruhiiri kütivad rebased. Allikad Google.ee pildiotsing Vikipeedia, vaba entsüklopeedia
pimedad ja abitud. Pojad imevad emapiima ja kasvavad kiiresti. Kevade saabudes lahkuvad nad koos emaga talvekoopast siis on pojad juba nii tugevad, et jõuavad emaga ette võtta pikki rännakuid. Tänu aastakümneid kestnud kaitsmisele on karusid Eestis nüüd nii palju, et enam nad looduskaitse all ei ole. Levinud: Põhja-Aameerika, Põhja-Aasia; hõredalt ka Ida-Euroopas 3.3 Valgejänes Meie looduses elab kahte liiki jäneseid valgejänes ja halljänes. Valgejänes elab metsas. Valgejänes on üksikult elav, paigatruu ja väheliikuv loom. Päris lagedale tuleb harva: elupaigana eelistab metsi ja rabasid (enamasti okaspuudega), aga kohata võib teda ka mujal metsades, kust halljänes teda minema ei ole tõrjunud. Valgejänes on rangelt taimetoiduline, tema toiduks on rohttaimed (eelistatult kõrrelised ja liblikõielised), paju-, kase-, haavaoksad ja võrsed ning koor. Halljänese peamiseks elupaigaks on põllud ja niidud. Nii nagu
Halljänes Sten-Martten Rebane Rahvapärased nimed Haavikuemand, kikk-kõrv Karvastik · Pealtpoolt pruunikashall · Talvekarv helehall Toitumine · Taimedest valdavalt kõrrelistest ja liblikõielistest · Talvel koort ja oksi · 90-95% soolestiku läbinud toidust Sigimine · Sigivad 2-3 korda aastas · Esimene pesakond on väiksem · Tiinus kestab 40-44 päeva Pojad · Sünnitab tavaliselt 3 poega · Sündides karvadega kaetud ja näevad · Poegi imetatakse kuu aega Eluiga · Tavaliselt 6 aastat · Rekordiliselt 13 aastani Vaenlased · Ohustavad enamus kiskjad ja suuremad röövlinnud · Poegadele on ohtlikud varesed · Ning ka inimesed Elupaik · Eestis asutab ta avamaastikke: põlde, heinamaid ja metsaservi · Ööbimiskohaks lihtne maasse kraabitud lohk Allikad 1. http://www.loodusajakiri.ee/loodus/artikkel133_40.html 2. http://www.hot.ee/metsloomad/page14.html 3. http://...
Koostanud: Ulvi Paju PRUUNKARU KARU ON EESTI SUURIM KISKJA. 160...250 CM PIKK. KAALUB KUNI 250 KG. KARUL ON HEA KUULMINE JA ÜSNA HALB NÄGEMINE. TA OSKAB HÄSTI UJUDA. MESIKÄPP KARUD LIIGUVAD ROHKEM PÄTS PIMEDAS KUI PÄEVALGES. OTT PRUUNKARU JAANUARIS SÜNNIVAD NEIL POJAD, TAVALISELT 1 - 2, VAHEST KA ROHKEM. TALVEL MAGAVAD KARUD TALVEUND. ON SEGATOIDULISED, SÖÖVAD PUTUKAID, MARJU, RAIPEID, ARMASTAVAD METT. TEMA AINSAKS VAENLASEKS PRUUNKARU POJAD ON INIMENE. HALLJÄNES ELAB PÕLDUDEL JA METSASERVADEL. KARVASTIK SUVEL PEALTPOOLT PRUUNIKASHALL JA KÕHT VALGE. TALVEKARV HELEHALL. KAALUB 3 -7 KILO. HAAVIKUEMAND PIKK-KÕRV NUDISABA HALLJÄNES TOITUB TAIMEDEST, TALVEL KA PUUOKSTEST JA –KOOREST...
Koostanud: Ulvi Paju PRUUNKARU KARU ON EESTI SUURIM KISKJA. 160...250 CM PIKK. KAALUB KUNI 250 KG. KARUL ON HEA KUULMINE JA ÜSNA HALB NÄGEMINE. TA OSKAB HÄSTI UJUDA. MESIKÄPP KARUD LIIGUVAD ROHKEM PÄTS PIMEDAS KUI PÄEVALGES. OTT PRUUNKARU JAANUARIS SÜNNIVAD NEIL POJAD, TAVALISELT 1 - 2, VAHEST KA ROHKEM. TALVEL MAGAVAD KARUD TALVEUND. ON SEGATOIDULISED, SÖÖVAD PUTUKAID, MARJU, RAIPEID, ARMASTAVAD METT. TEMA AINSAKS VAENLASEKS PRUUNKARU POJAD ON INIMENE. HALLJÄNES ELAB PÕLDUDEL JA METSASERVADEL. KARVASTIK SUVEL PEALTPOOLT PRUUNIKASHALL JA KÕHT VALGE. TALVEKARV HELEHALL. KAALUB 3 -7 KILO. HAAVIKUEMAND PIKK-KÕRV NUDISABA HALLJÄNES TOITUB TAIMEDEST, TALVEL KA PUUOKSTEST JA KOOREST...
Eesti imetajad Arvestus 17.12.2014 1. Eesti imetajad üldiselt 1a. Kui palju on Eestis imetajaid? Eestis elab 65 liiki imetajaid. Need jaotuvad 8 erineva seltsi 20 sugukonda. Kõige arvukamalt on esindatud näriliste selts 21 liigiga. 2. Eesti imetajate iseloomustus Metskits - Capreolus Sihvakas keha, peened jalad ja sale keha. Saba ümbritseb valge ala, mida nimetatakse sabapeegliks. Isasloomad kannavad suurema osa aastast sarvi ning võivad kaaluda kuni 35 kg, emased on väiksemad. Elupaigana eelistab põldudevahelisi metsatukki ja metsaservi, vältides suuri metsi. Jooksuaeg saabub juunis-juulis. Mai lõpus sünnivad kitsel 1...3 hästiarenenud talle. Metskits on taimtoiduline, toitudes rohttaimedest ning puude ja põõsaste okstest, võrsetest. Ei põlga ära ka samblaid ja samblikke. Peamised vaenlased on hundid, ilvesed ja hulkuvad koerad. Noorloom...
Tabel Liik Halljänes Metskits Kodukass Uruhiir Euroopa mutt Rühm Jäneselised Sõralised Kiskjalised Närilised Putuktoidulised (selts) Isendite 1 1 1 1 1 arv Välimus Karvastik on pealt Ta on sihvaka Karvastik on Keskmist kasvu, Lühike must
härghein, kullerkupp, raudrohi, metsülane, kerahein, aas- seahernes, aasristik, kerakellukas, jne.. Rebasesaba Kerakellukas Aas-seahernes Niidu loomastik > Pole spetsiifilist loomastikku väljakujunenud > Tüüpilised linnu liigid on: kiivitaja, alpi risla, punajalg- tilder, kanepilind, kivitäks jt. > Selgrootutest näiteks: kiritigu, jooksik, õiesikk, kimalane, lepatriinu, jne. > Imetajatest näiteks: metskits, halljänes, rebane, põlduruhiir, metssiga. Jooksik Põlduruhiir Kiivitaja Kimalane Kaitsealused liigid > niidu-asparhernes > niidukimalane > niidurüdi > käpalised ehk orhideed (kaunis kuldking, valge tolmpea, arukäpp) > niidu-kuremõõk > põõsasmaran > teder > laanepüü > kassikakk > sookurg > tuuletallaja Toiduahelad niitudelt > Kerahein-Rohutirts-Arusisalik-Punarebane > Mägiristik-Uruhiir-Nirk > Kerahein-Rohutirts-Arusisalik-Kanakull
karjatamise tulemusena. Eestis levinud lääne-ja põhjaosas, saartel. Jagatakse kuivadeks ja niisketeks. Ca 140 liiki samblaid, ca 260 liiki samblikke. Murulauk, mägimaran, nõmm- liivatee, lubikas, kassikäpp, kassisaba, metsülane, mägi-kadakkaer. Haruldased seeneliigid: mõru kivipuravik, väike maatäht. Putukad, Eestis domineerivad: mardikalised, liblikad, lutikalised,kahetiivalised. Käristaja. Linnud: talvike, punaselg-õgija, kadakatäks. Muu loomastik: halljänes, rebased, nirk, kärp, nastik. 4) Läänemeri on maailma suuruselt teine riimveekogu (madala soolsusega veekogu), üldpindalaga ligikaudu 415 000 km². Põhjamerega tagavad ühenduse üsnagi kitsad Taani väinad (Sund, Suur-Belt ja Väike-Belt) ning Kattegat, mistõttu Läänemerd loetakse poolkinniseks mereks. Sügavus- keskmine sügavus on vaid 55 meetrit samas kui suurim sügavus küündib 459 meetrini. Läänemeri on palju madalam, kui enamik maailma meresid. .
PARK Ave Ojalo Liisa Roasto Madli Sults Rutti Mänd PARK LINNAPARK inna piirides asuvad ohkesti külastatavad arjurikkad põlispuurühmad, põõsastikud, rohked jalutusteed, mängu- ja puhkeplatsid, monumendid, mälestusmärgid t Toomemäe park, Kadrioru park, Fr. Kreutzwaldi park MAAPARK ·E ndised mõisapargid ·N ende hulka kuuluvad ka kirikupargid Nt. Helme ja Sangaste kirikupargid ·l innamäed Nt. Tarvastu park ·k loostripargid Nt. Padise kloostri park RAHVUSPARGID · arula · ahemaa · atsalu · oomaa · ilsandi PUUD ·Harilik pöök ·Mänd ·Pärn ·Hobukastan ·Lehis ·Vaher ·Sarapuu ·Kask ·Kadakas ROHTTAIMED ...
TAIMESTIK • Ülekaalus on kuusikud, nendele järgnevad sageduselt kaasikud, männikud, lepikud ning haavikud • Haruldastest taimeliikidest asub siin näiteks Haanjamaa salumetsadele iseloomulik rapuntsel, Brauni astelsõnajalg ja võsu-liivsibul Brauni astelsõnajalg võsu-liivsibul LOOMASTIK • Imetajatest tunnevad end siin hästi vaheldusrikkaid maastikke eelistavad liigid – kährik, metssiga, rebane, metskits ja halljänes • Väga arvukaks on muutunud ka kobras • Esineb nahkhiiri • Metslindudest on esindatud kõik levinuimad liigid Kobras Metskits Suurkõrv (nahkhiir) INIMTEGEVUS • Haanja looduspargi tutvustamiseks on rajatud 3 viitadega tähistatud ja infotahvlitega varustatud matkarada: 1. Rõuge ürgoru matkarada 2. Kavadi järve matkarada 3. Vällamäe matkarada •. Toimuvad kultuuri – ja spordiüritused •
Suguküpseks saavad isased põldhiired 28 päeva, emased aga juba 12 päeva vanuselt. Et hiirte areng on kiire, siis on ka nende eluiga lühike - keskmiselt 1,5 aastat, eriti heades tingimustes kuni 3 aastat. Looduses on põldhiirel vaenlasi ohtralt - kärplased, rebane, kass, kakud, kullid ja isegi metssiga.[7.] 4.1.2.Halljänes Põld on sobiv elupaik halljänesele. Põlluserva teeb halljänes pesa. Teda võib kohata nii lagedal põllul, kartulivagudes kui ka ristikus. Toitu saab halljänes põldudelt aasta läbi. Talvel ja varakevadel sööb ta orast. Halljänes on üks kahest Eestis esinevast jäneseliigist. Ta on valgejänesest suurem ja eelistab avamaastikku (põlde ja heinamaid ning nende servi). Halljänese karvastik on pealtpoolt pruunikashall, kõhupoolt valge. Talvekarv on helehall. Valgejänesest eristavad teda veel pikemad kõrvad ja pikem pealtpolt musta värvi saba.
Ökoloogia, keskkonna globaalprobleemide ja looduskaitse kontrolltöö I: Vali õige vastus! 1. Punasest raamatust on ... versiooni: a) 2 b) 4 c) 8 d) 12 2. Narva jõkke elama asunud võõrliik on: a) kobras b) tuulehaug c) unimudil d) sinikael-part 3. Jäänukliik pole: a) hahk b) halljänes c) jugapuu d) viigerhüljes 4. Reservaat asub kaitseala: a) servades b) ümber c) keskel d) nurkades 5. Taimtoiduline loom on: a) ilves b) haug c) raudkull d) vesirott 6. Herbivoor on ... toiduline loomaliik: a) sega b) taim c) loom d) kõdu 7. Lehetäi ja sipelga vahel on: a) parasitism b) kisklus c) kommensalism d) sümbioos 8. Stenofaag on: a) punarebane b) naerukajakas c) suurpanda d) särg 9. Haruldaste liikide I kategooriasse kuulub: a) mägi-kadakakaer b) karukell c) kobras d) huulhein 10
Park Eesti pargipärnd Eesti pargipärand on väga rikkalik valdav osa selles moodustavad vanad mõisapargid oluline on linnaparkide, aga ka kiriku-, kabeli- ja isegi taluparkide osa paljud pargid on täna neis leiduvatele loodusväärtustele looduskaitse all või kui arhitektuuri- ja ajaloomälestised muinsuskaitse all park e. puiestik mitmekesise taimestikuga sealhulgas puude või põõsastega haljasala park võib olla puhkekoht või asula kujunduselement Eesti pargid tagasihoidlikud ja lihtsad pargi osakaal Eestis on u 40% jagunevad maa- ja linnaparkideks Linnapargid on linnade piirides paiknevad Kadrioru park üldkasutatavad rohkesti külastatavad pargid kus on varjurikkad põlispuurühmad, põõsastikud, rohked jalutusteed, mängu- ja puhkeplatsid, monumendid, mälestusmärgid Nt. Toomemäe park, Kadrioru park, Fr. Kreutzwaldi park Maapargid endised mõisapargid Nende hulka kuuluvad ka kirikupargid Nt. Helme ja Sangaste kirikupa...
Eesti imetajad B Eesti Ladina Brandti lendlane Myotis brandtii (Tõmmulendlane) H Eesti Ladina Habelendlane Myotis myviistacinus Hallhüljes Halichoerus grypus Halljänes Lepus europaeus Harilik siil Erinacevs europaeus Hunt Canis lupus I Eesti Ladina Ilves Felis lynx J Eesti Ladina Juttselg - hiir Apodemus agrarius K Eesti Ladina Kaelushiir Apodemus flavicollis Kasetriibik Sicista betulina Kobras Castor fiber Koduhiir Mus musculus Kodurott Rattus rattus Kuhja - uruhiir Microtus levis Kährik ...
Eesti imetajad B Eesti Ladina Brandti lendlane Myotis brandtii (Tõmmulendlane) H Eesti Ladina Habelendlane Myotis myviistacinus Hallhüljes Halichoerus grypus Halljänes Lepus europaeus Harilik siil Erinacevs europaeus Hunt Canis lupus I Eesti Ladina Ilves Felis lynx J Eesti Ladina Juttselg - hiir Apodemus agrarius K Eesti Ladina Kaelushiir Apodemus flavicollis Kasetriibik Sicista betulina Kobras Castor fiber Koduhiir Mus musculus Kodurott Rattus rattus Kuhja - uruhiir Microtus levis Kährik ...
Puisniidu oluliseks omaduseks on suur liigirikkus. Puisniidu kooslused Taimed- valge tolmpea , kaunis kuldking , erinevad sõrmkäpaliigid , laialehine neiuvaip , harilik käoraamat , tõmmu käpp, mets-õunapuu , tedremaran, kortsleht, keskmine värihein, käbihein, värvmaran, hirsstarn, punane aruhein, angerpist, härghein Loomad- kasetriibik, leethiir, juttselg hiir, kärp, nirk, metskits, kährik, halljänes, rebane, põder, arusisalik, rästik, nastik, vaskuss, kärnkonn Putukad- mosaiikliblikas, sõõrsilmik, vareskaera-aasasilmik, eremiitpõrnikas Limused- vasakkeermene pisitigu, luha pisitigu Linnustik-kiivitaja, tuuletallaja, metsvint, salulehe lind, käosulane, siniraag , väänkael , peoleo (Oriolus oriolus), punaselg-õgija, kaelus-kärbsenäpp, väike kirjurähn, must rähn, hallpea rähn Mullakooslus Puisniitude teke
cm, kehakaal isaslinnul 33,5 kg ning emaslinnul 4,55,5 kg. Vanalinnu laup on tumepruun, ülejäänud lagipea ja kukal kuldpruun, nokk must ja vahanahk kollane. Linnu ülapool on tumepruun heledamate (kulunud) suleääristega ja kogu alapool näib välioludes üsna tumedana. Noorlind on tume-sokolaadpruun, kuldse pealaega, tiivalaigud ja sabatüvik laialt valged. Toitumine Eestis on kaljukotka põhitoiduks valgejänes, teder ja metsis. Vaheldust pakuvad imetajatest veel halljänes, metskits, orav, nugis, kährikkoer ning lindudest ronk, laanepüü, sinikael-part, sookurg. Talvel toitub sageli raipeist. Pesitsemine Kaljukotkas on paigalind, kes talvitub oma pesitsuspaiga lähistel. Noored, mitte veel suguküpsed isendid hulguvad ringi laiemalt. Kaljukotkas asustab sobivaid pesapaiku aastakümneid vähemalt veerandi praegusaegsete pesapaikade eellugu ulatub kirjanduses leiduvate viidete või suulise pärimuse järgi ülemöödunud sajandisse.
Neljas tase Viies tase LOOMASTIK Ø Loomadest on tüüpilisemad imetajad, kes toituvad seemnetest, pähklitest, tammetõrudest. Ø Enamik neist on kohastunud aktiivseks eluks aasta läbi, vaid mõned jäävad talveunne. Ø Linnustikus domineerivad mitmesugused seemnetest ja pähklitest toituvad liigid. TÄHTSAMAD LOOMAD Ø Pesukaru Ø Metssiga Ø Punahirv Ø Metsnugis Ø Kobras Ø Halljänes Ø Roherähn Ø Põder Ø Ilves Ø Metskits SEGAMETSA LOOMASTIK ake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks eine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase INIMTEGEVUS Ø Kasvatatakse rukist, kaera, otra, kartulit, lina jt. põllukultuure Ø Puit on tähtis tselluloosi tootmiseks ja tooraineks Ø Segametsa vööndis asuvad paljud suurlinnad Ø
Lahemaa rahvuspargis on esindatud kaheksa imetajate seltsi ligi 50 liigiga. Selgrootutest on elupaigaks väga haruldasele liigile- ebapärlikarbile. Sammaltaimi on registreeritud 307 liiki, sablikke 398 liiki. Millised loomad elavad Lahemaa rahvuspargis Naarits ja saarmas. Mügri, tuhkur, kährik ja rändrott. Mink. Põder, metskits, metssiga, kobras. Nirk, kärp,rebane. Siil, mutt, põld-uruhiir, halljänes. Hunt, ilves, karu. Pilte loomastikust Millised taimed kasvavad Lahemaa rahvuspargis Roheline sammal. Männipuud. Sookail. Mets-kuukress, vesi-lobeelia, raudtarn, hall käpp. Vaevakask, kanarbik, huulhein, jõhvikas, rabamurakas, kukermari. Tupp-villpea, ubaleht. Pilte Lahemaa rahvuspargi taimestikust Kasutatud allikad http://www.keskkonnaamet.ee/?lang=lahe http://www.keskkonnaamet.ee/public/rabaraamat.pdf http://loodusegakoos
Metsloomad Metsloomad on loomad, kes elavad metsas ning neile iseloomulikuks jooneks on see, et metsloomad elavad vabalt, hoolitsevad ise oma toidu ja järglaste eest ning kaitsevad end. Kõik metsloomad kuuluvad imetajate hulka. Eesti metsloomad Pruunkaru kaalub kuni 750 kg pikkus 2,5 m karvastik tumepruun segatoiduline pesa tuulemurrus või puujuure all poegi 2-3 magab talveund Eesti metsloomad Rebane kaalub 6- 10 kg pikkus 60- 90 cm, saba 40-60 cm selg punakaspruun, kõht valge kiskja pesa urus, koopas, puuõõnsuses pesas 4-6 kutsikat Eesti metsloomad Hunt kaalub 32- 50 kg pikkus 105- 160 cm hallikas kiskja eelistab avamaastikku pesa puujuuure all, tormimurrus, koopas hundipaaril 5- 6 kutsikat Eesti metsloomad Metskits kaalub 20- 37 kg pikkus 100- 135 cm karv talve...
TEEMA: JÄNES VANUS: 5-6 aastased EESMÄRGID: Laps hääldab järele kuuldud sõnu. Laps kuulab eestikeelset jutustamist ja ettelugemist. Laps tunneb pildilt ära õpitud sõna. Laps kordab järgi õpitud luuletust. VAHENDID: Pildid, mängujänesed, käpiknukk (jänes), köis. TEGEVUSE KÄIK: Räägin lastele, et Eestimaa metsades elab kahte liiki jäneseid, halljänes ja valgejänes. Näitan lastele mängujäneseid ja nimetan värve, üks jänes on halli värvi, teine valget värvi. Palun lastel korrata värvide nimetusi. Vaatleme jäneseid ka piltidelt. Jänesel on pikad kõrvad ja väike sabatutt. Näitan lastele pildilt valgejänest ja selgitan, et tema tunneb ära mustade kõrvatippude järgi. Jänesed elavad metsaservadel ja põldudel, näitan ka pilte. Jänesed magavad maasse kraabitud lohus. Jänesed on taimetoitlased
alasid. Enamik linde on lennuvõimelised, kuid nad pesitsevad metsas, veekogude kallastel, lagendikel või inimasustusega piirkondades. ( www.miksike.ee ) Meie metsades elab http://bio.edu.ee/loomad/Imetajad/ andmetel ligi 65 erinevat loomaliiki. Need loomaliigid jagunevad 8 erinevasse liiki ja 20 sugukonda. Kõige enam võib kohata närilisi 21 eri liigi. Suurimetajatest on eestis kõige enam metskitsi, kelle arv ulatub kuni 55 000 isendini. Suurte imetajate alla kuuluvad ka halljänes ja valgejänes- kokku ligikaudu 20 000 isendit. Peale eelnimetatud loomade võib meie metsades kohata veel põtru, metssigu, rebaseid, kährikuid, loomakasvatajatele valmistavad kõige suuremat muret aga meie metsade hundid. Väiksematest loomadest võib veel kohata siili, oravaid. 3 Põhiosa Imetajad elavad kõigis elukeskkondades: metsades, niitudel ja veekogudes, aga ka maa-all ning inimasulates
· Harv puukate, mis tingib rohke valguse · Loodusvöönd (parasvööde) · Aastaaegade vaheldumine Taimestik · Puurinne- üksikud puud (kask, mänd, saar, vaher, tamm) · Põõsarinne- üksikud põõsad (pihlakas, paju, kadakas, kibuvits ) · Puhmarinne- (harilik kastehein, kanarbik, lubikas) · Rohurinne- rohurinne on hästi liigirikas (mägiristik, aasristik, ümarleheline kellukas,punane aruhein, kassisaba) Loomastik · Imetajad- halljänes, harilik siil, hunt, juttselg-hiir, metskits, rebane · Roomajad- kivisisalik, rästik, vaskuss, teod, · Linnud- kuldnokk, põldpüü, peoleo, põldlõoke, hiireviu · Putukalised- väga liigirohke: sipelgad, ämblikud, liblika vastsed, lepatriinud, lehetäid jne Toiduahelad
Rannaniit Timo Annuk Ingmar Jürgens Jüri Demenok Tauri Sulg Rannaniit On mereäärne madal rohumaa On rohttaimedega kaetud,tasane ja madal rannalõik On regulaaarselt üleujutatud soolase mere veega On avatud kooslused ja neile on iseloomulik lopsakas taimestik Rannaniidu taimed,mis soosivad karjatamist Nõelalss,väike alss Punane aruhein Valge kastehein Tuderluga Rannikas Randristik Rand-teeleht Taimed, mis ei soosi karjatamist Roog-aruhein Randaster Kare kaisel Meri mugulkõrkjas Randmalts Pilliroog Pilliroog Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Linnud rannaniidul Alpi risla Naaskelnokk Mustsaba-vigle ...
Kordamine bioloogia tööks 1. Elu omadused! o Rakuline ehitus o Aine ja energiavahetus o Võime paljuneda o Kõik elusorganismid sisaldavad biomolekule o Reageerimine ärritustele o Säilitavad stabiilset sisekeskkonda o Arenemine 2. Eluslooduse organiseeritud tasemed! o Molekul esmane organiseerituse tase (NT: valk) o Organell erineva kuju ja ehitusega raku osa (NT: ribosoom) o Rakk NT: munarakk, o Kude ühesuguse talitluse, ehituse ja tekkega rakud koos vaheainega (NT: lihaskude) o Organ kindla ülesande, ehituse ja asendiga organismi osa (NT: kops) o Organsüsteem ühesuguse talitlusega organite kogum (NT: hingamiselundkond), o Isend ehk organism ainuraksetel kattub isendi ja raku tase (NT: inimene) o Populatsioon samal ajal ühel alal elavate isendite rühm, mille liikmed ristuvad (NT:...
· Palju linde, kes toituvad seemnetest ja pähklitest · Rändlinnud on putuktoidulised · Putukad ( soojal perioodil) · Vähe on kahepaikseid ja roomajaid Sega- ja lehtmetsades elavad: Euroopas: Aasias: Põhja- · Metskits Ameerikas: · Kaeluskaru · Hirv · Vapiti · Vesihirv · Metsnugi · Skunk · Vöötorav s · Pesukaru · Ussuuri tiiger · Roherähn · Amuuri · Halljänes roninastik · Kobras LOOMA D: Inimtegevus · Metsatööstus, tselluloosi- ja paberitööstus · Põllumajandus (teravilja ja piima tootmine) · Maavarade kaevandamine (rauamaak, kivi- ja pruunsüsi) · Põhjapoolsetel aladel küttimine, kalapüük ja korilus 22 INIMTEGEVUS Töö atlasega: · Mis riigid asuvad sega- ja lehtmetsade aladel 1) Euroopas 2) Põhja-Ameerikas 3) Aasias ? · Missugused maailma suurlinnad asuvad metsavööndis?
Parasvööde (kultuurmaasik, Sarapuu, Metskits, Metsavööndis Lehtmetsad on lehtmetsad Asub Euraasias mitmerindeline kikkapuu, hirv, kasvatatakse inimtegevuse Läänemere ning mets) paakspuu, metsnugis, rukist, nisu, tagajärjel kõige Vaikse ookeani korgipuu, korea halljänes, kartulit, otra, lina. rohkem aladel ning seedermänd, pesukaru, Siin on püsiv kannatanud Põhja-Ameerikas sidrunväändik, vapiti, skunk, inimasustus juba ning seetõttu aamuri vesihirv, mandriäätumiste säilinud
suuremaid putukaid; Pesitsemine: rändlinnud, saabub eestisse alates märtsi lõpust. Lahkuvad septembris; Elupaigaks: mosaiikne maastik, kus metsad vahelduvad niitude, karjamaade, põldude, jõeorgude ja soodega. Pesadeks kasutavad vahel suuremate röövlindude vanu pesi; Munetakse 1-2 (väga harva 3) muna, haudevältus 37-41 päeva. KALJUKOTKAS Tiibade siruulatus kuni 227 cm, kehakaal isaslinnul 3-3,5 kg, emaslinnul 4,5-5,5 kg; Toitumine: põhitoiduks valgejänes, teder ja metsis. Vahel ka halljänes, metskits, orav, nugis, kährikkoer, lindudest ronk, laanepüü, sinikael-part, sookurg. Talvel toitub sageli raipeist; Pesitsemine: asustab sobivaid pesapaiku aastakümneid. Pesapuuks enamasti männid, üksikutel juhtudel kuusel või haaval; Munetakse tavaliselt 1-2 muna märtsi esimesel poolel. Pojad kooruvad aprilli teisel poolel. KALAKOTKAS Eesti kotkastet väikseim; Tiibade siruulatus 145-160 cm, kaal emaslinnul 2 kg, isaslinnul u 1,5 kg;
Võru Kreutzwaldi Gümnaasium Valgejänes Referaat Gerda Narusk 4.b klass Võru 2012 Mina valisin oma referaadi tööks valgejänese ehk lumejänese, sest nad on ilusad ja armsad. Valgejänes on suurepäraselt kohastunud eluks külmades põhjapoolsetes mäestikupiirkondades. Ta on suhteliselt suur jäneslane. Valgejäneslane on pärit Euroopast. Valgejänes on väiksem kui halljänes, ta on ümarama kehaga. Karvkate on tal tihe ja pehme. Suvel hallikaspruun ja talvel osaliselt või üleni valge. Karvavahetus toimub oktoobri keskpaigast detsembrini, siis muutub karv valgeks. Veebruari keskpaigast mai lõpuni valgest pruuniks. Valgeks muutumine käib järkjärgult, kõigepealt saba siis tagumised jalad ja seejärel lähvad valgeks selg, tagaosa ja kõrvade esiosa. Emastel vahetub karv varem kui isastel. Sama aasta noorte jäneste karv on hilissuvel pisut
· Palju linde, kes toituvad seemnetest ja pähklitest · Rändlinnud on putuktoidulised · Putukad ( soojal perioodil) · Vähe on kahepaikseid ja roomajaid Sega- ja lehtmetsades elavad: Euroopas: Aasias: Põhja- · Metskits Ameerikas: · Kaeluskaru · Hirv · Vapiti · Vesihirv · Metsnugi · Skunk · Vöötorav s · Pesukaru · Ussuuri tiiger · Roherähn · Amuuri · Halljänes roninastik · Kobras LOOMA D: Inimtegevus · Metsatööstus, tselluloosi- ja paberitööstus · Põllumajandus (teravilja ja piima tootmine) · Maavarade kaevandamine (rauamaak, kivi- ja pruunsüsi) · Põhjapoolsetel aladel küttimine, kalapüük ja korilus 22 INIMTEGEVUS Töö atlasega: · Mis riigid asuvad sega- ja lehtmetsade aladel 1) Euroopas 2) Põhja-Ameerikas 3) Aasias ? · Missugused maailma suurlinnad asuvad metsavööndis?
Seenestik on liigirikas ja mitmekesine. Palju on mükoriisaseeni. Sagedasemad liigid on sirge kühmik, siidpunalehik, kevadpõldseen, mitmed pilviku ja riisikaliigid. Loomastik Imetajad Puisniitude jaoks iseloomulikku loomastikku välja kujunenud ei ole ja seega sõltub puisniidul kohatavate loomaliikide hulk peamiselt seda ümbritsevate alade loomastikust. Tavalisemad on põder, metskits, halljänes, rebane. Pisiimetajatest on teada kasetriibiku, leethiire ja juttselghiire esinemine. Linnustik tüüpiline pargilinnustik, millest peamise osa moodustavad mitmesugused värvulised. Tavalisemad liigid on metsvint, salulehelind, aed põõsalind, käosulane, rästad, tihased jt. Lammipuisniitudel võib arvukalt leida ka luhaniitudele iseloomulikke liike nagu tikutaja, rukkirääk, täpikhuik. Roomajad teada arusisaliku, nastiku, rästiku ja vaskussi esinemine.
Must kärbsenäpp on rändlind. Linnud laanemetsas Käbilind on varajane pesitseja pesitseb hilistalvel või varakevadel kui käbid on küpsed, kuid seemned ei ole veel käbist välja pudenenud. Pesa punub kuuse okste vahele. Loomad laanemetsas Karu on segatoiduline loom. Sööb rohttaimi, marju, tammetõrusid, pähkleid. Liha sööb peamiselt kevadel ja sügisel. Karu ei ole enam Eestis looduskaitse all. Loomad laanemetsas Valgejänes on metsa asukas. Suvel on valgejänes ja halljänes ühte värvi, valgejänesel on vaid sabaots valge. Poegib mitu kor- da aastas. Pesa ei ole. Pojad saa- vad kiiresti iseseisvaks. Suvel sööb rohttaimi, talvel haava, paju, pihlaka, ja teiste puude koort. Lume alt kraabib toiduks pohlalehti ja teisi metsataimi. TÄNAN KUULAMAST!
Taimerakk Tõusev vool transpiratsioonivool, vesi liigub alt juureosast üles taime okste ja lehtedeni välja. Vakuool tekib noores taimerakus Golgi kompleksist pärinevate vesiikulite(põiekeste) ühinemisel. Sukulendid ehk lihaktaimed ehk turdtaimed on taimed, mille paksudes lehtedes, vartes või juurtes säilitatakse vett. (Sukulendid on üldjhul kõrbetaimed!) Taimed, mis sisaldavad antotsaüaane: nt redis, ploomid, roosid. Mille poolest erineb taimede ja loomade eritamine? - Taimedel kogunevad jääkained vakuoolidesse, loomadel on erituselundid. Plastiidid kahekordse membraaniga ümbritsetud organellid . Neil on olemas oma genoom, oma ribosoomid. Nad on suuremad organellid tuuma ja vakuoolide järel, hõlmavad märkimisväärse osa rakust. Kõik plastiidid tekivad proplastiidist, väikesest organellist, mis leidub meristeemi (algkoe) rakkudes. Proplastiidid arenevad vastavalt konkreetse taimeraku vajadusele. Leukoplastide tuntumad vormid on...
sperm kõrv võilill tüvi lehetäi Ülesanne 12. Reastage mõisted loogilisse järjekorda! a. Kude, kooslus, biosfäär, elund, isend, populatsioon. b. Harilik luuderohi, taimerakk, Viidumäe luuderohud, DNA leht, lehe põhikude. c. Loomarakk, Eesti halljänes, DNA, karv, karva põhikude, halljänes. 1.5 Kordamiseks. 1. Kolmest esitatud väitest kaks on vääred. Iga väite juures tõmmake oma otsusele joon alla. Parandage väär väide tõeseks ilma eitust kasutamata. tõene/ väär Probleem on oletatav vastus uurimisküsimusele. Väär tõene/ väär Taustinfo on probleemi mõistmiseks vajalik teave. tõene tõene/ väär Teaduslikud faktid tuginevad katse- ja vaatlustulemustele. tõene 2
Selleks, et toitu kätte saada ja veetaset tõsta, ehitab kobrast tammi. Forellijõgedes on kopratammid kahjulikud. Üldiselt loetakse kobrast siiski kasulikuks liigiks. Kobras loob elupaiku saarmale. Saarmas sööb koprapoegi. Kopra arvukus on kuskil 30 000. Kobras on koprofaag. Ondatra. Kaalub kuskil kilo. Sissetoodud loom. Elab üldiselt Põhja-Ameerikas. Sisse toodi 1950 karusnaha pärast. Arvatakse, et ondatra elab Kirde-Eestis. Jäneselised. Eestis elab 2 liiki jäneseid: halljänes ja valgejänes. Annavad omavahel hübriide. Venekeeles nimetatakse neid tumakkideks. Hübriidid on viljatud. Mõlemal jäneseliigil on täiesti erinevad elupaigad. Halljänes on suurem, kaalub üle 5 kilo. Valgejänes umbes 4 kilo. Jänesel on palju looduslikke vaenlasi. Mink. Mingi käpad on paljad. Tuhkur. Näos silmade ümber must mask. Ainult talle omane. Teistel kärplastel pole. Mäger on kolinud linna elama ning laastab surnuaedu ja tekitab kahju vundamentidele.
kõrgustik. 7. Põhja-Eesti madalik, Peipsi madalik , Võrtsjärve madalik , Pärnu madalik , Lääne-Eesti madalik . 8. Sood jaotakse madalsooks, siirdesooks, ja rabaks. 9. Eestis on 7000 jõge . 10.Eestis on 1400 järve. 11. Kodukakk, Teder, Kühmnokk- Luik, Harakas, Kirjurähn, Koduvarblane, Puukoristaja, Pääsuke , Vares, Tuvi. Need ei ole loodusaitse all. 12. Põder, Metsiga , Ilves Lk, Rebane , Halljänes, Hunt, Pruunkaru , Kobras, Mäger, Metskits 13.Vallal ja linnal kui kohaliku omavalitsuse üksusel on võrdne õiguslik staatus. 14.Kaitseliit loodi 1918 ja taasloodi 1991 aastal. 15.Kt loodi 1932 aastal ja taasloosi 1991aastal. NK loodi 1930 ja taasloodi1991aastal. 16.NK ja KT eesmärk on vabatahtlikult tähtsustades ja hinnates pakkuda noortele parimaid arengu- tegutsemisvõimalusi läbi Eestist väärtustava kasvatustöö. 17.Kaitseliitu juht on Kolonelleitnant Raivo Lumiste. 18
20.Kes on see pesakastis või puuõõnsuses pesitsev putuktoiduline metsalind? 20.Must-kärbsenäpp. 21.Kes on see meie kõige väiksem, umbes 5 g kaaluv metsalind? 21.Pöialpoiss. 22.Mida orav sööb? 22.Kuuse- ja männiseemned, marjad, pähklid, tõrud, seened, linnumunad ja pojad. 23.Kes on orava looduslikud vaenlased? 23.Metsnugis, rebane, kullid. 24.Mille poolest erineb halljänese ja valgejänese välimus? 24.Talvel on valge valgejänes, pruunikashall aga halljänes. Suvel mõlemad ühtviisi hallid. Sabaots valgejänesel pealtpoolt valge, halljänesel must. 25.Milline metsatüüp on pildil? Missugune on selle metsatüübi mulla niiskuse- ja toitainetesisaldus? 25.Salumets: niiske ja toitaineterikas, kõige viljakam maa. 26.Missugune laialehine puu on selles metsas enamuspuuliigiks? 26.Tamm. 27.Kuidas on omavahel seotud kasepuravik ja kask? 27.Sümbioosisuhted. 28.Kus paiknevad fotol sarapuu isasõisikud, kus emasõisikud? 28
- Toodavad anorgaanilistest ühenditest (H2O, CO2) orgaanilisi ühendeid (glükoos) ehk viivad läbi fotosünteesi - Tootja on näiteks vetikas (maailmameres omab põhilist osa) 2. Tarbijad (konsumendid) - Kasutavad teiste elus organismide orgaanilisi ühendeid - 1. astme tarbijad on need, kes söövad ära tootja (taimtoidulised loomad - näiteks vetikatest toituvad loomorganismid, Eestis: metskits, halljänes, põder) - 2. astme tarbijad on need, kes söövad taimtoidulisi loomi (näiteks: rebane sööb ära jänese, ahven sööb ära kogra) - 3. astme tarbijad on need, kes söövad taimtoidulisi loomi söövaid loomi (näiteks hunt sööb ära rebase) - 4. astme tarbijad - tippkiskjad (reeglina puuduvad looduslikud vaenlased, näiteks karu) 3. Lagundajad (destruendid) - Kasutavad surnud organismide orgaanilist ainet
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
