Facebook Like

Haldusõigus (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis on juhtunud reaalses elus ?
  • Mida ütleb normi abstraktne koosseis ?
 
Säutsu twitteris
Konspekti autor ei vastuta konspektis leiduvate vigade ning ebakõladega võrreldes lektori poolt räägituga.
40 loengut
Hinne koosneb:
  • Haldusõigusese eksam – 2 teoreetilist küsimust
  • Haldusprotsessiõigus eksam – 1 kaasus

Kirjandus:
  • Haldusõiguse õpik (ühtteist on muutunud)
  • Kehtiv õigus ning õigusteooria...
  • Administratsioon ja diskretsioon kohtulik kontroll
  • Vabariigi valitsuse seadus
  • Haldusmenetluse seadus (mitte halduskohtumenetluse seadus)

    Sisukord


    Sisukord
    Teema I: Avaliku haldus
    §1. Avaliku halduse mõiste
    §2. Võimude lahususprintsiip e haldusõigus formaalses mõttes
    § 3. Avaliku halduse tunnused
    §4. Avaliku halduse ülesanded
    §5. Avaliku halduse funktsioonid
    §6. Avaliku halduse seotus seadusega
    Teema II: Haldusõigus
    §1. Mõiste
    §2. Avaliku õiguse eristamine eraõigusest.
    §3. Haldusõiguse määratlemine
    §4. Haldusõigussuhete reguleerimismeetodid
    § 5. Haldusõigus ja põhiseaduslikkuse printsiibid
    § 6.Haldusõiguse süsteem
    §7. Haldusõigusnorm ja selle struktuur.
    § 8. Tõlgendamise meetodid:
    §9. Avaliku halduse õiguslikud vormid
    Halduse toimimine eraõiguslikes vormides
    § 10. Haldusõiguse allikad
    Teema 3:Subjektiivne avalik õigus
    §1. Subjektiivse avaliku õiguse mõiste
    § 2. Haldusõigussuhe
    A. Haldusõigussuhte subjektid
    B. Haldusõigussuhete sisu ja liigitus
    Teema 4:Haldusorganisatsioon
    § 1. Avaliku halduse kandjad , iseseisvad õigussubjektid:
    § 2. Avalike ülesannete eraisikutele üleandmine.
    D .Avalik-õiguslike ülesannete üleandmise õiguslikud alused:
    E. Avalike ülesannete üleandmise õiguslikud mudelid.
    § 3. Haldusorganid
    §4. Halduse organisatsioonilised süsteemid.
    § 5. Pädevus
    § 6. Avalik-õiguslik juriidiline isik
    A. Juriidilise isiku mõiste
    B. Õigus- ja teovõime
    C. Põhikiri
    D. Huvi kui kriteerium
    E. Liigid
    F. Riiklik järelevalve
    Teema 5:Haldustoimingud ja nende vormid
    § 1. Haldustoimingud ja nende liigid
    §2. Haldusakt
    I. Haldusakti kehtetuks tunnistamine ja muutmine:
    II. Õigusvastase haldusakti kehtetukstunnistamine:
    III. Õiguspärase haldusakti kehtetuks tunnistamine:
    3.Liigitus nimetuse alusel Seadustes on kindlaks määratud, millise nimetusega haldusakte millised organid vastu võtavad. Nii annab Vabariigi Valitsus määrusi ja korraldusi, minister määrusi ja käskkirju, kohaliku omavalitsusüksuse organid määrusi, otsuseid ja korraldusi.
    4.Liigitus avaliku halduse kandjate alusel. Sellel alusel võib haldusakte liigitada:
    a.riigihaldusorganite vastu võetud haldusaktideks
    b.ja õiguslikult iseseisvate haldusekandjate antud haldusaktideks (statuutideks).
    Põhimõtteliselt ei rakendu siin haldusaktide astendus nende juriidilise kehtejõu alusel. Nii on Vabariigi Valitsuse määrused ja kohaliku omavalitsusüksuse volikogu määrused oma õigusjõult võrdväärsed.
    § 3. Halduse reaaltoimingud e toimingud
    §4. Halduslepingud
    § 5. Halduse üldaktid
    A. Dekreet
    B.  Seadlus
    C. Määrus
    I. Volitused :
    II. Määruste liigid:
    III. Määruse õiguspärasus:
    IV. Kohaliku omavalitsuse määrus
    D. Käskkiri
    §6. Halduse üksikaktid
    §7. Plaanid ja planeerimine
    §8. Haldusaktide teatavakstegemine
    § 9. Haldusaktide toime
    Teema 6: Administratsiooni diskretsioon
    §1. Diskretsiooni mõiste
    §2. Diskretsiooni teostamine
    Teema 7: Määratlemata õigusmõisted.
    Teema 8: Haldusmenetlus
    §1. Mõiste ja liigid
    §2. Menetlusosalised haldusmenetlused.
    §3. Menetluse käik
    §4. Menetlusosaliste õigused
    Teema 9: Halduskontroll
    §1. Mõiste
    §2. Liigid
    Teema 10: Isiku haldus
    § 1 Dokumendid
    §2. Välismaalaste õiguslik seisund

    Teema I: Avaliku haldus


    neljapäev, 15. august 2019. a.

    §1. Avaliku halduse mõiste


    Haldama – midagi korraldama , läbi viima, eeldab organiseeritud mõtestatud tegevust oma asjade ajamisel.
    Avalik haldus – asjade ülesannete teostamine, otstarbekalt korrastatud tegevus – plaanipärane.
    Avalik haldus on seotud mitte enda, vaid teiste asjade korraldamisega.
    Avalikul haldusel on erinevad määratlused:
  • avalik haldus organisatsioonilises mõttes – avalik haldus haldusorganisatsiooni tähenduses, mis koosneb avaliku halduse kandjatest jt haldusorganisatsioonidest. S.t “Kess teostab
  • avalik haldus materiaalses mõttes – haldustegevus – riikliku tegevuse liik, mida teostavad haldusinstitutsioonid, st täidesaatev tegevus. Sisuline kategooria – mis on tunnused, mis eraldab avalikku haldust teistest aladest , millega riik tegeleb.
  • avalik haldus formaalses mõttes – haldusorganite kogu tegevus, vaatamata selle materiaalsele sisule (=olenemata tegevuse sisust).

    §2. Võimude lahususprintsiip e haldusõigus formaalses mõttes


    Võimude lahusus teooria rajajad on John Locke ja Charles de Montesquieu. Võimude lahususe printsiip sisaldab endas kolme erinevat aspekti:
    Riigi kogu tegevuse jaotamine erinevateks riigi funktsioonideks – funktsionaalne võimude lahusus (A). Sellest lähtudes on riigil järgmised põhifunktsioonid:
    • LegislatiivfunktsioonSisuks on üldkohustuslike ja abstraktsete õigusnormide loomine, loodavad normid määratlevad käitumist üldjuhtudena , so ajas ja ruumis esineda võivate juhtudena. Teostab parlament .
    • Ekskutiivfunktsioon – sisuks on õigusnormide rakendamine (primaarne rakendamine). Riigi tegevus oma eesmärkide saavutamiseks. Eksekutiivfunktsioon on normide loomine, mis määratlevad käitumist üksikjuhtudena.
    Selle funktsiooni teostamiseks moodustatakse haldusorganid (üks neist paljudest on nt valitsus). Täidesaatevfunktsioon jaguneb kaheks alajaotuseks
    • Valitsemine – sisuks on eksekutiivpoliitika (riigi sise- ja välispoliitika) väljatöötamine seaduste aluse ning selle rakendamise korraldamine.
    • Haldus – Poliitika realiseerimine , õigusnormide rakendamine. Põhimõtteliselt alates ministeeriumitest peaks tegeletama haldusega.
    • Jurisdiktsiooni funktsioon – Objektiivse õiguse rakendamine konkreetsete asjaolude hindamisel, mille tulemiks on õigusjõuline otsus. Määratletud on ka kui konkreetse üksikjuhtumi lahendamist sekundaarselt e halduse poolt kord juba lahendatud üksikjuhtumi teistkordset lahendamist. Selle sisuks on see, kui õigusnormi rakendamise käigus tekib vaidlus, siis rakendatakse uuesti vastavalt lahendusele ( sekundaarne rakendamine). Funktsiooni teostab kohus.
    Halduse ja õigusemõistmine vaheks on aga et ühele on objektiivse õiguse rakendamine omaette eesmärk teisele aga vahendiks ja piiriks õigusväliste eesmärkide saavutamisel.
    Algselt loodi printsiip, et tagada isikute õiguste kaitse (tol ajal peamiselt monarhi eest). Tänapäeval on aga olulisem kui inimeste õiguste kaitse pädevuste jaotamise küsimus.
    Funktsionaalne võimude lahusus – kui nende funktsioonide täideviimiseks on loodud erinevad organid, kes ei astu üle oma ettenähtud funktsioonide piiridest. Ideaalmudelis, mis pole üheski demokraatlikus riigis realiseerunud (vt ülevalpool jaotust).
    Reaalses elus toimub:
  • Parlament – täidab legislatiivfunktsiooni – kujutab endast ka parlamendi haldust, eelkõige parlamendi siseselt (parlamendi töö juhtimine, nt sekretariaat ). Parlamendi tegevus:
  • Seaduste ja otsuste vastuvõtminepõhifunktsioon;
  • Igast presidendi, muude tähtsate ninade ametisse nimetamine – see on haldusfunktsioon. Ametisse nimetamine on siiski parlamendi abifunktsioon, mis peab toetama põhifunktsiooni.
  • Otseselt parlament jurisdiktsioonifunktsiooni ei täida. Vaadeldes aga seaduse, näeme, et parlament otsustab mõningate isikute kriminaalvastutusele võtmise üle (õiguskantsler jne). Parlament küll karistust ei sätesta, kuid oma olemuslikult on see funktsioon jurisdiktsiooniline funktsioon. Abifunktsioon.
    See tõestab, et ideaalset võimude lahusust ei toimu.
  • Haldusorganid
  • Põhifunktsiooniks haldusfunktsioon.
  • Abifunktsiooniks on määruste andmine (määrusi annavad ka ministrid , KOV) – See on legislatiivfunktsioon. Haldusorganite õigusnormid on sekundaarsed – nad on rakendusliku loomuga – nad aitavad rakendada legislatiivorgani poolt antud õigusnorme.
  • Teostavad ka jurisdiktsiooni.
  • Igaühel on õigus pöörduda märgukirjade ja avaldustega riigiasutuste, KOV ning ametiisikute poole, ning nendega võidakse vaidlustada haldusorganite teatud toiminguid või õigusakte. Selline õigusvaidlus lahendatakse haldusorganis. Alternatiiv – isik võib pöörduda ka otse kohtusse.
  • Ametiisikud arutavad haldusõigusrikkumise asju ja määravad halduskaristusi, nt politseiametnikud. Karistusena võidakse kohaldada rahatrahvi või vastava eriõiguse äravõtmist.
  • Karistuse määrab tõendite ja asjaolude vaagimise järel ametnik . Nt ametnike distsiplinaarvastutusele võtmine.
    Haldusorgan formaalses mõttes:
    • põhifunktsioon on haldusfunktsioon
    • Abifunktsioon – legislatiivfunktsioon
    • Abifunktsioon – jurisdiktsiooniline funktsioon

  • Kohtud. Kohtute puhul vaadatakse kõige rohkem, et võimudelahusus oleks täidetud tagamaks kohtute sõltumatust.
  • Põhifunktsiooniks on jurisdiktsiooniline.
  • Abifunktsiooniks on eksekutiivfunktsioon. Kohus ei saa õigusemõistmisega tegeleda ilma toetamata eksekutiivfunktsioonile. Tal peab olema eraldi kohtuhaldus – nt paberimajandus, majade korrashoid . Riigikohus teostab ise oma haldusfunktsiooni. I ja II astme kohtute haldust korraldab ministeerium.
    Kogu riigivõimu jagamine erinevate riigi funktsioonide kandjate (organite) vahel – organisatsiooniline võimude lahusus (B).
    Riigi funktsioonide ja organite korraldus (C), selle süsteem.

    § 3. Avaliku halduse tunnused


    Avaliku halduse sisu määratlemisel kaks viisi:
  • Negatiivne e substraktsioonimeetod – haldus on selline riigi tegevus, mis ei ole seadusandlus ega õigusemõistmine, Kõik ülejäänud tegevused kuuluvad haldusfunktsiooni alla. Seda kasutas omal ajal Viini koolkond;
  • Positiivne meetod – Seda on kasutanud saksa õigusteadlased. Positiivsed määratlused on väga keerulised ja ka puudulikud, et need pole ühtset heakskiitu saavutanud. On levinud arusaam, et haldus on niivõrd keeruline, et seda ei saa defineerida.
    Kirjanduses tuuakse tavaliselt ära lihtsalt kõik halduse tunnused, et määratleda materiaalset avalikku haldust:
  • Sotsiaalne fenomen – sotsiaalselt kujundav tegevus (alati seotud inimeste ja kogukonnaga) ning tema esemeks on inimeste sotsiaalne kooselu. Haldus tegeleb kogukonna ja seal elevate liikmete asjadega (kogukond võib olla riik, omavalitsus või muu avalikõigulik organisatsioon ). Avalikõigulik organisatsioon tegeleb sellega
  • Orienteeritud avalikele huvidele (avalikud huvid (NB Põhiseadus ei räägi avalikest huvidest, vaid üldistest huvidest) on eelkõige siiski, need mis on kirja pandud):
  • Positiivne – seadusandja, kes otsustab, mis on avalikud huvid
  • Loomuõiguslik - riik otsustab nende ülesannete üle, mida üksikisikud ei suuda ise rahuldavalt täita.
    Avalikud huvid pole üksikisiku huvidega vastuolus , need on üksikisikute huvide summa.
  • Aktiivne tulevikku suunatud tegevus – õigusnormide rakendamine on tulevikku suunatud tegevus. Nt teedeehitamine
  • Halduse sisuks on konkreetsete abinõude rakendamine üksikjuhtumi reguleerimiseks – ka kindlaks määratud plaanide realiseerimiseks.
  • Ulatusliku kontrolli olemasolu – on nii sisemisi kui välimisi.
  • Riigivõimu vahendite kasutamine – haldusaktide andmine (nt inimesele antakse mingi luba, haldussunni kohaldamine).

    §4. Avaliku halduse ülesanded


  • Avaliku korra ja julgeoleku tagamine neid ähvardavate ohtude eest. Mõista tuleb laialt, kõik valdkonnad, millega inimene puutub kokku ja mis teatud hetkel võib muutuda talle ohtlikuks:
  • Osaliselt puudutab politseifunktsiooni (Tänavate ohutus),
  • Liiklusohutus (tänavate, teedeehitus ),
  • Keskkonnakaitse
  • Võitlus epideemiate vastu
  • Tervisekaitse
  • Tööohutus
  • Jne.
  • Üksikisiku sihipärane toetamine ja elanikel normaalsete töötingimuste tagamine. Need ülesanded olenevad paljuski PS-st (nt igal-ühel on õigus riigiabile töötuse, vanaduse, toitjakaotuse jne korral (PS § 28)). See ülesanne tuleneb sotsiaalriigi kontseptsioonist – inimese ees pole riigil kohustusi, kuni inimene on võimeline ise enda eest hoolitsema, kui juhtub vastupidi, peab riik tema eest hoolt kandma.
  • Kogu sotsiaalse, majandusliku ja kultuurilise valdkonna arengu soodustamine ja juhtimine. Riik peab vaatama, millised harud on tema jaoks prioriteetsed ning ta saab neile nt soodustusi teha. TA peab toetama avalikule üldsusele vajalikke asutusi , nt teatrid.
  • Riigile vajalike rahaliste vahendite kindlustamine.
  • Personali ja vahendite tagamine haldusülesannete täitmiseks. Personal – avalikud teenistujad.

    §5. Avaliku halduse funktsioonid


    Avalikul haldusel kui tegevusel on ka oma sisemine funktsionaalne struktuur. Sellest lähtudes mõeldakse funktsioonide all halduse eesmärkide, ülesannete poolt determineeritud iseseisvaid ja eraldatud liike või suundi.
    Tehakse vahet põhi- ja abistavate funktsioonide vahel:
  • Põhifunktsioonid on seotud avaliku halduse kui
  • Üldfunktsioonid – on iseloomulikud kogu halduse
  • Prognoosimine (informatsiooni ja teaduslike meetodite alusel teatud sündmuste ja protsesside ettenägemist) ja planeerimine (otsustusprotsess, mille lõpptulemuseks on vastav plaan, plaan otsustusvõimeliste otsuste summa, mis on orienteeritud teatud eesmärkide saavutamiseks). Ilma prognoosimiseta pole võimalik riiki juhtida, nt majandusministeerium peab prognoosima nt majanduselu käiku 10 aasta pärast.
  • Täitmine – kogu organisatsiooniline tegevus, mis on suunatud konkreetse ülesande elluviimiseks. Eeldab organisatsioonilise struktuuri formeerimist, juhtimist, töötajatekohtadele määramist jne.
  • Kontroll – eesmärgiks on haldustegevuse ja selle tulemuste kvaliteedi kindlaks tegemine. Selles tähenduses omab tagasiside funktsiooni. Annab teavet operatiivsusest,
  • Erifunktsioonid – väljenduvad vastavad haldustegevuse erisused . Nt majandusministeeriumil on oma erilised funktsioonid
  • Abistavad funktsioonid - pole otseselt seotud haldusliku mõjutamisega. Nende ülesandeks on tingimuste loomine üld- ja erifunktsioonide täitmiseks. Nt asjaajamine, õigusosakonnad (õigusabi osutamine) jne.

    §6. Avaliku halduse seotus seadusega


    Eraõiguses eksisteerib printsiip, et teha võib kõike, mis pole keelatud.
    Avalikus õiguses ja haldusõiguses eksisteerib aga printsiip, et teha võib seda mis on lubatud. Eksisteerib väga range seaduslikkuse nõue.
    Seaduse ettekirjutuste järgi liigitatakse haldusõigus:
  • Kui seadus on täpselt ette kirjutanud, mida haldusorgani ametnik tohib ja mida ei tohi ning see ei luba laiendusi siis räägime determineeritud haldusõigusest.
  • Seaduste otsene täitmine – konkreetsete haldustoimingute sooritamine
  • Seadusega seotus võib olla ka lõdvem – nt seadus nimetab ülesande, mille peab täitma, kuid selle täitmise korra jätab seadus lahtiseks.
  • Diskretsiooniõigus e. Kaalutlusõigus tunneb diskretsionaalset haldusõigus e suvahaldusõigus e seadusvaba haldus – puudutab faktilist e materiaalset haldustegevust - haldusasutuse ametnik on oma tegemistes vabam, nt eelarve eraldab raha kellelegi, et ehitada tee, too on kohustatud ehitama tee, kuid võib ise valida tee laiuse , välimuse jne. Puhast seadusvaba haldust Eestis pole, sest põhiseadus sätestab, et riigivõimu teostatakse üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel.
    Kui me räägime haldusõiguse seotust seadusega, siis mõtleme ka PS-i, sest PS §3 sätestab, et riigivõimu võib teostada vaid vastavalt PS-le ning teistele sellega kooskõlas olevatele seadustele .

    Teema II: Haldusõigus


    §1. Mõiste


    Haldusõigus – õigusharu, tervikuks seondunud õigusharude kogum, mis kuulub avaliku õiguse valdkonda. Haldusõigus laieneb peale haldusorganite ka parlamendile ja kohtutele ( kohtunik võtab tööle kõikvõimalikke töölisi.). Omakorda jaguneb paljudeks instituutideks (nt teeõigus, lennundusõigus).
    Haldusõigus on väga mahukas õigusharu.
    Avalikul ja eraõigusel on põhimõtteliselt erinevad lähtepunktid ja funktsioonid:
  • Eraõigus:
  • Lähtub üksikisiku privaatautonoomiast
  • Tal on ülesanne reguleerida eraõiguslike isikute õiglast suhtlemist ning lahendada nende huvikonflikte.
  • Avalik õigus:
  • Avaliku õiguse olulisema osa s.o. riigi ja haldusõiguse objektiks on riik kui kõrgema võimu kandja
  • Ülesandeks on määratleda ja piiritleda riigiorganite pädevust. (riik osaleb samuti eraõiguslikes suhetes, kuid ta ei kasuta eraõiguslikke vormi ning tal puudub privaatautonoomia ).
    Liigitus:
    • Tema struktuur, kui võtta aluseks reguleerimisese, siis on palju instituute ning väikseim on haldusõigusenorm
    • Tema struktuur, kui võtta aluseks üld- ja eri, siis on liigitus vastavalt normi ülesehitusele

    §2. Avaliku õiguse eristamine eraõigusest.

    neljapäev, 15. august 2019. a.
    Ükski teooria pole üldtunnustatud. Vajalik vahet teha, kui tekivad vaidlused, et siis teaks kuhu kohtusse pöörduda. Osa probleeme on piirimail, kus on raske öelda, kumb valdkond domineeri .
    Eesti õigusteadlastest on põhjalikult käsitlenud antud teemat A. Kliimann (1939 a teoses “Õiguskord”) – normativistlik era- ja avaliku õiguse piiritlemise teooria, mis määratleb era- ja avaliku õiguse mõisteid järgmiselt:
  • Dispositiiv – normiadressaatide käitumist korraldavat õigusnormistikku nimetatakse eraõiguseks. Normiadressaadid, kes on õigustatud looma õigusi dispositiivselt on dispositiiv-normiadressaadid ning dispositiivsus väljendub asjaolus, et tahet väljendatakse tahteautonoomiat kasutades.
  • Pretseptiiv – normiadressaatide käitumist korraldavat õigust nimetatakse avalikuks õiguseks. Normiadressaadid, kes on kohustatud või õigustatud looma õigusnorme pretseptiivselt on pretseptiiv-normiadressaadid ning pretseptiivsus väljendub asjaolus, et avalikus õiguses toimib aktiivadressaat passiivadressaadi suhtes dikteerivalt, ettemääravalt, ühepoolselt.
    Kaasajal levinud teooriatest võib välja tuua järgmised doktriinid :
    • Huviteooria – huvi suundumusest lähtuvalt – avalik õigus teenib avalikke huvisid ja eraõigus erahuvisid. Doktriini motoks on Rooma juristi Ulpianuse moto, et “Avalik õigus on see mis, puudutab Rooma riigi huve ja eraõigus lähtub üksikisiku kasust”. See teooria pole piisav, selleks, et eristada era- ja avaliku õiguse norme, sest mitmed eraõiguse normid lähtuvad samuti avalikest huvidest ning vastupidi.
    • Subordinatsiooniteooriaavalik õigus reguleerib subordinatsiooni e alluvussuhteid ja eraõigus seevastu suhteid, mis tekivad võrdsete subjektide vahel. Ta ei saa olla aluseks liigitusel, sest ka eraõiguses on norme, mis reguleerivad subordinatsiooni suhteid (nt eestkoste) ning avalik õigus võib reguleerida koordinatsioonisuhteid – nt haldusleping .
    • Modifitseeritud subjekti teooria e riigiteooria – avalik õigus on see õigusnormide kogum, mille õigustatud või kohustatud subjektiks on üksnes avaliku võimu kandja – see oli algselt subjekti teooria alus. Siis tuli välja, et ka avalikõiguslikud isikud esinevad eraõiguslikes normides. Nüüd on põhitees järgmine – avaliku õiguse hulka kuuluvad need normid mis ... need normid siis õigustavad või kohustavad avaliku võimu kandjat avaliku võimu kandjat. Sisuliselt need normid reguleerivad avaliku võimu teostamist. Eraõigus on see, mille normid kehtivad igaühe jaoks, ka avaliku õiguse kandja võib esineda eraõiguslikes suhetes, kui siis ta ei teosta avalikku võimu. Avalik õigus on riigi eriõigus ja eraõigus on igamehe õigus. Seda teooriat on laialt tunnustatud. Vigadeks on, et tal puudub materiaalne selgitus eristamise sisu osas.
    Üldine arvamus – pole üldist teooriat, vaid konkreetse normi jaoks peab kasutama kõiki kolme doktriini, selgitamaks välja, millega konkreetselt tegemist on. Oluline kohtuvalimise korral.
    Kõige üldisemalt on siis avalik õigus õigus, mis korraldab suhteid isiku ja riigi vahel ning avaliku õiguse hulka kuuluvad järgmised õigusharud:
  • rahvusvaheline avalik õigus
  • riigiõigus
  • konstitutsiooniõigus
  • kirikuõigus
  • haldusõigus
  • kriminaalõigus
  • protsessiõigus
  • kriminaalprotsess
  • haldusprotsess
  • tsiviilprotsess
  • sotsiaalhooldusõigus
  • finantsõigus

    §3. Haldusõiguse määratlemine


    Kuna õigus objektiivses mõttes
  • on nii üksik õigusnorm
  • kui ka teatud hulk õigusnorme
  • ning lõpuks ka kõigi õigusnormide summa,
    siis kuulub ka haldusõigus objektiivse õiguse hulka.
    P. Rängel on 1934a määratlenud haldusõigust järgmistel alustel:
  • Formaalsel aluse – kõik haldusasutuste loodud normid.
  • Materiaalsel alusel – õigus, mis korraldab primaarse eksekutiivfuktsiooni teostamist
    Liiga kitsas käsitlus.
    A.-T. Kliimann määratleb:
  • Avaliku halduse eriliik
  • Spetsiaalne tunnus – ta moodustub haldusfunktsiooni teostamist sättivaist normistikkest.
    Haldusõiguse määratlemiseks on 2 meetodit:
    • Negatiivne e välistav meetod – haldusõigus on see osa avalikust õigusest, mis ei kujuta endast riigi-, konstitutsiooni - ega protsessiõigust. Ülejäänud õigusnormid kuuluvad haldusõigusesse. Haldusõigus reguleerib riigi ja haldusaparaadi organiseerimist ja funktsioneerimist ning tema suhet kodanikega, ei reguleeri erategevust ja üksikisikute vahelisi suhteid. Riigivõimu volituste teostamisel ei tohi ära segada haldust ja tootmistegevust e ettevõtlust. Nt
    • K. Gönig on määratlenud haldus õigust, kui avalikku õigust, mis pole riigi-, konstitutsiooni- või protsessiõigus.
    • G. Braibant arvab , et pole võimalik defineerida positiivselt
      • Haldusõigus on õigusnormide kogum, mis reguleerib riigi haldusaparaadi organiseerimist ja funktsioneerimist, tema suhet kodanikega, kuid ei reguleeri vahetult erategevust ja üksikisikute vahelisi suhteid.
      • Riigihaldusest tuleb eraldada teatud riikliku tegevuse liigid, mis ei kuulu haldusõigusliku kontrolli alla (valitsus, president , kohtutegevus)
      • Riigivõimuvolituste teostamisel ei tohi ära segada haldust ja tootmistegevust, riiklikud ettevõtted on halduskontrollist vabastatud ja tegutsevad ettevõtlust reguleerivate seaduste alusel.
    • Positiivne meetod – haldusõigus on avaliku õiguse haru, mille normid reguleerivad avalikku haldust teostavate organite moodustamist ja funktsioneerimist ning sealjuures tekkinud suhteid eesmärgiga tagada avalike huvide realiseerimine.
    • F. Werner – haldusõigus on konkretiseeritud konstitutsiooniõigus
    • A. Merkel – haldusõigus on põhiseaduse ja sellele allutatud õigusallikate produkt, halduse funktsioneerimise reegel.
    Erinevate käsitluste erinevus tuleneb sellest, mis haldusõiguse tahk esile on toodud.
    Eesti haldusõiguse eripära arvestades (nii president kui ka valitsus on allutatud halduskohtu kontrollile ) on haldusõigus:
    • avaliku õiguse haru
    • mille normid reguleerivad avalikku haldust teostavate organisatsioonide
        • moodustamist
        • funktsioneerimist
        • ning sealjuures tekkinud suhteid
    • eesmärgiga tagada avalike huvide realiseerimine

    Õigusnormind, mis korraldavad formaalselt mõistetud haldusfunktsiooni teostamist, moodustavad erilise normatiivse ühiku e halduskorra.
    Olulisimaks osaks haldusõigusest on loetud normistikku osakaalu , mis peavad tagama halduse õiguspärasuse ja isikute kaitse haldussfääris – tihti on just seda loetud “ehtsaks haldusõiguseks”, nt E. Freund arvab, et haldusõigus on õigusnormide kogum, mis kontrollib administratsiooni tegevust, mitte aga õigus, mida loob administratsioon.

    §4. Haldusõigussuhete reguleerimismeetodid


    Reguleerimise meetoditeks ( = milliste vahenditega ja mil viisil suhteid reguleeritakse) on (kõigis õigusharudes):
    • Käsud e ettekirjutused – otsene juriidiline ettekirjutus sooritada teatud toiming. Domineerivad haldusõiguses. Kohustatud subjektil lasub kohustus need ettekirjutatud kohustused täita. Haldusõiguses on palju eeskirju, mida peab täitma (nt liikluseeskiri). Avaliku võimu poolt antud käsud on ühepoolsed, st kohustatud subjekti käest ei küsita, kas see on nõus seda täitma.
    • Keelud – otsene juriidiline kohustus mitte sooritada teatud toimingut. Domineerivad karistusõigused. Vähesel määral ka haldusõiguses.
    • Õigustused – juriidiline luba sooritada oma äranägemisel teatud toimingut. See meetod domineerib eraõiguses. Subjektid omavahel lepivad kokku, kellel on millised kohustused ja millised õigused.

    Haldusõigussuhte reguleerimisele on omane:

    Õigustatud subjektiks on tavaliselt haldusorgan, kuid kasvab ka selliste haldussuhete arv, kus kohustatud subjektiks on avaliku võimu kandja, nt avaldustele vastamise seaduses sätestatu järgi.
    Tänapäeval ka õigustuse kui meetodi osatähtsus kasvab. Eelkõige nt halduslepingus, seal antakse palju haldusõiguse ülesandeid üle eraõiguslikule subjektile.

    § 5. Haldusõigus ja põhiseaduslikkuse printsiibid


    PS § 10: … mis tulenevad põhiseaduse mõttest või on sellega kooskõlas ja vastavad inimväärikuse ning sotsiaalse ja demokraatliku õigusriigi põhimõtetele.
    A. Õigusriigi printsiip
    PS § 10 on see nimetatud. Selle printsiibi avamiseks on järgmised printsiibid:
  • Eeldab isikute põhiõiguslike õiguste, vabaduste ja kohustuste süsteemi olemasolu. Haldusõiguse jaoks on olulised eelkõige §14 ja 13:
  • § 13 lg 1 – igaühel on õigus riigi ja seaduse kaitsele, Eesti riik kaitseb oma kodanikku ka välisriigis (st et haldusorgan on kohustatud kaitsma isikut nende toimingute raames, mida riik teostab). See sätestab isiku õiguse olla kaitstud.
  • § 14 õiguste ja vabaduste tagamine on kohustus. See paneb kohustuse kaitsta isiku õigusi ja vabadusi.
  • Olulisi õigusi kaitseb ka PS II peatükk. Igapäevaase tegevuse raames peavad haldusorganid sellega arvestama
  • Võimude funktsioonide korraldussüsteemide olemasolu (põhi ja abifunktsioonid) – selle võimude lahususe on andnud meile ka PS.
  • On olemas personaalne aspekt – isik ei saa täita mitut põhifunktsiooni (nt Riigikogu liige ei saa täita samal ajal valitsuse funktsiooni põhifunktsioonina). On kerkinud probleem, kas isik võib olla Riigikogu liige ja samal ajal olla valitud omavalitsuse volikogusse
  • Organisatoorne aspekt
  • Õigusnormi täpne kujundamine – õigusnorm peab olema oma adressaadile mõistetav. Oluline normi optimaalse abstraktsuse kujundamine.
  • Proportsionaalsus – rakendatavad abinõud peavad olema vastavuses kavandatavate eesmärkidega. Selle printsiibi puhul on meil sätestamist leidnud kolme osaline test:
  • Kas vastav abinõu on kohane õiguspärase eesmärgi saavutamiseks. Vastav abinõu, mida kasutatakse peab kaasa aitama püstitatud eesmärgi saavutamisele . Eesmärk peab olema nii õiguslikult kui ka praktiliselt saavutatav. Eesmärk peab olema kooskõlas abinõuga. Õigusi ja kohustusi võib piirata vaid kooskõlas PS-iga ja peavad olema kooskõlas demokraatliku süsteemiga ning ei tohi moonutada õigusi ja vabadusi.
  • Abinõu peab olema vajalik eesmärgi saavutamiseks. Kas abinõu piirab vähimal määral isiku õiguse ja ühtlasi tagab eesmärgi saavutamise. Tuleneb eesmärgi kaalutlusest.
  • Proportsionaalsus kitsamas tähenduses – tuleb valida eesmärgi ja abinõu õige vahekord :
  • Kui ta ei välju eesmärgi raamest
  • Puudub ülemaaärane mõju
    Varblasele kahuriga vastu minna ei tasu – moto selle osapõhimõtte juurde.
  • Õiguskindlus – isikul peab olema usaldus halduse õiguspärasuse vastu – selle peaks tagama administratsioon. Õiguskindlus on:
  • Kehtiva õiguse respekteerimine – avalik administratsioon tegutseb õiguse alusel ja piirides, isikul peab olema võimalus ette näha, eeldada avaliku administratsiooni sekkumise võimalust tema erahuvidesse.
  • Õigusaktid ei tohi omada tagasiulatuvat jõudu - Eriti puudutab see akte ,
  • mis tekitavad isikutele negatiivseid tagajärgi
  • piiravad nende õigusi ja vabadusi
  • panevad neile kohustusi
  • Legitiimne otsus – Isikul on õigus tegutseda mõistlikkus ootuses, et rakendatav õigusakt jääb kehtima.
  • Aegumine – isiku toimingut ei saa tunnistada õigusvastaseks, halduskaristust ei saa kohaldada või kohustuste täitmist nõuda pärast aegumistähtaja möödumist.
  • Haldusele teostatav kontroll – halduse üle teostatav kontroll jaguneb:
  • Väliskontroll – kontroll toimub teiste organite poolt,
  • Poliitiline kontroll
  • Arvestuskontroll
  • Õiguskantsleri kontroll
  • Kohtulik kontroll
  • Sisemine kontroll – haldusorgani enda sees:
  • Riiklik järelvalve – seaduslikkuse järelvalve
  • Teenistuslik järelvalve – seaduslikkuse ja otstarbekuse kontroll.
  • Õigusliku kaitse lai ulatus – PS §15 – igaühel on õigus oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral pöörduda kohtusse. Haldusõigusse puudutava osas on moodustatud selleks tarbeks halduskohtud .
    B. Sotsiaalriigi printsiip
    PS § 10 ka teised paragrahvid. Sotsiaalseid põhiõigusi on PS käsitlenud suhteliselt kasinalt. Küsimus on selles, ka sotsiaalriigi printsiip omab ka mingit väärtust, nt kas annab õiguse isikule kaevata asi kohtusse, kui leiab et mingi asi pole sotsiaalriigi põhimõttega kooskõlas (siiani pole keegi kaevanud) – on mingid elemendid, mille kaudu saab.
    Sisuelemendid:
  • Normaalsete elamistingimuste tagamine – elamine, kommunaalmajandus, veevarustus, kanalisatsioon , ühistransport, teede ja tänavate korrashoid jne. Teatud regulatsioonid on ka olemas, on olemas ka seadused, mis panevad KOV-dele teatud ülesanded (nt ühistranspordi seadus), ülesandeid võib täita ka eraõiguslik isik, kuid KOV peab tagama nende täitmise.
  • Sotsiaalse julgeoleku tagamine – vanuritele, invaliididele, haigetele ja töötutele garanteeritud elamismiinimumi tagamine. Suurte perekondade abistamine . Leidub PS §28 – Eesti kodanikul on õigus riigi abile nt toitjakaotuse korral. Samuti ka täpsustatakse eriseadustes – ravikindlustus , sotsiaalabiseadused. Ohtu ei tohi sattuda isiku füüsiline eksistents . Siia alla kuulub ka turvalisuse kaitse – kuritegevus, haigused.
  • Üksikisikute individuaalsete vajaduste rahuldamine – kõigile tuleb kindlustada võrdsed võimalused – nt haridus , kultuurile jne. Nt riik peab üleval raamatukogusid, muuseume .
  • Keskkonnakaitse – riik peab tagama isikutele täisväärtusliku elukeskkonna e nn ökoloogiline eksistentsi miinimum, see sisaldab keskkonnakaitse korraldamist ning loodusvarade kasutamise reguleerimist.
  • Riigi ja majanduse teatud põimumine – nii riigi poolne
  • subventsioon (toetused)
  • kui ka interventsioonis (riigi ülesandeks on mitte lubada sotsiaalse õiguse põhimõtete rikkumist majanduslikes protsessides).
  • Planeerimine – arvestades kodanike ja isikute sotsiaalseid vajadusi, suunab riik ühiskonna arengut nii olevikku kui tulevikku silmas pidades.
    Sotsiaalriigi põhimõtete realiseerimine sõltub riigi majandusliku arengu tasemest.
    C. Demokraatia printsiip
    PS § 1. Eesti on iseseisev ja sõltumatu demokraatlik vabariik, kus kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas.
    Printsiip sisaldab (konkretiseerimise momendid ):
  • see väljendub eelkõige legitimatsioonis, mis on kogu demokraatlikku riiki läbivaks põhimõtteks. PS §56 – kõrgeimat võimu teostab rahvas, valides Riigikogu, kes jällegi valib presidendi jne. Põhimõte realiseerub ka KOV tasandil.
  • Legitimatsiooni uuendamine – legitimatsioon on määratud kindlaks tähtajaks, kuid võib vastavalt põhiseadusele ja sellega kooskõlas olevatele seadustele toimuda ka varem.
  • Enamuse õigus otsustada – otsustamine toimub majoriteedi põhimõttel.
  • Avaliku halduse teostamine on piiratud ja piiritletud PS ja seaduste raamidega. Need piirid on kaudselt pannud rahvas, sest põhiseadus hääletati rahva poolt.
  • Kodanike arvamuste arvestamine . Riigi tasandil need võimalused väiksemad kui omavalitsuse puhul.
  • Ainuvastutava administratsiooni põhimõte – otsuse täideviimise eest vastutab lõpuks ikkagi otsuse täideviinud organ või ametiisik.
  • Informatsiooni tagamine haldustegevuse kohta. Seaduses sätestatud korras on neil kohustus anda kodanike nõudel neile informatsiooni oma tegevuse kohta.
    D. Õiguspärasuse printsiip
    ... haldus peab vastama kehtivale õigusele ega tohi olla sellega vastuolus
    Sisuelementideks on:
  • Seaduslikkus e legaalsus – sisaldab põhimõtteid
  • Seaduse ülimuslikkus - seadused on ülimuslikud ja teised normid on sekundaarsed.
  • Avalik administratsioon on õigustatud tegutsema üksnes siis, kui seadus annab selleks volituse .
  • Subordinatsiooni suhted halduse üldaktidega seas
  • Üldaktide primaat üksikaktide suhtes
  • Madalamal seisva organi üksikakt ei tohi olla vastuolus kõrgemal seisva organi üksikaktiga.
  • Egaalsus – kaks tähendust:
  • õiguse rakendamisel käsitletakse kõiki isikuid ühtedes ja samades oludes võrdsetena.
  • See tähendab ka seda, et õigust tuleb rakendada õigust ühetaoliselt.

    § 6.Haldusõiguse süsteem


    Haldusõigus on õigusnormide kogum, mis spetsiifilisel viisil determineerib haldustegevust, haldusmenetlust ning haldusorganisatsiooni.
    Haldusõigus koosneb haldusõiguse instituutidest (nt politsei instituut jne). Haldusõigusinstituut kujutab endast teatud kindlaid suhteid reguleerivate õigusnormide kogumit.
    A.-T. Kliimann jaotab veel järgmiselt:
  • Õigusinstituudid – selle moodustavad normid, mis määratlevad tegevust, aktsioone, tegu või toimingut
  • Õigusinstitutsioonid – siia kuuluvad need normid, mis määravad ära organisatsiooni vormi ja sisu ning organisatsioonid õigusinstitutsioonide tähenduses on asutused, ühendused, ühingud, ministeeriumid jne.
    Haldusõigust või reguleerimiseseme kaudu jagada:
  • Üldosa – käsitleb neid instituute ning printsiipe ning mõisteid, mis on põhimõttelise tähtsusega kogu haldusõiguse jaoks. Üldosa moodustavad:
  • Halduse kandjate ja organite seisundit sätestava normid
  • Haldusmenetlus
  • Halduskontroll
  • Haldusvastutus jne
  • Eriosa – reguleerivad teatud üksikuid haldustegevuse valdkondi. Siia kuuluvad nt ehitusõigus, maaõigus, majandusõigus jne.
    Haldusõigust võib liigendada ka:
    • Materiaalõigus – reguleerib ettekirjutusi keelde, õigustusi suhetes täidesaatev võim ja isik.
    • Formaalõigus jaguneb:
      • Organisatsiooniõigus – käsitleb haldusorganeis ja nende pädevust
      • Menetlusõigus reguleerib õiguse rakendamist nii haldusõiguse see kui ka väljaspool. See jaguneb veel omakorda üld- ja erimenetlusteks jne.

    §7. Haldusõigusnorm ja selle struktuur.


    Õigusnorme on järgmisi:
    • Regulatiivsed – on õiguslik tagajärg
    • Konstitutiivsed – õiguslik tagajärg puudub

    Pädevusnormid e organisatsiooninormid
    Menetlusnormid
    Legaalmääratlused
    • Diskretsiooninormid
    • Volitusnormid.

    Haldusõigusnorm korraldab vahekordi, mis tekivad avaliku halduse teostamisel. Haldusõigusnormi reguleerib spetsiifilisi suhteid, mille abil saabki määrata tema olemuse, so teda saab määratleda tema eseme kaudu.
    Haldusõigusenormi subjektiks on isik, kellele norm on adresseeritud .
    A. Haldusõigusnormi struktuur
    Haldusõigusnormilgi on tavaliselt:
  • Hüpotees – faktiliste asjaolude määrang, mille ilmnemisel tuleb normiadressaatidel õigusnormi alusel teataval viisil käituda. Siin ettenähtud sündmused või teod on juriidilised faktid, mis tekitavad, muudavad või lõpetavad haldusõigussuhteid. Hüpotees võib olla:
  • Absoluutselt määratletud – seal tuuakse täpselt ära juriidilised faktid.
  • Suhteliselt määratletud – annab juriidiliste faktide üldise iseloomustuse .
    Teatud juhtudel võib näida, et hüpotees puudub – (1) normides, mis reguleerivad avalikku haldust teostavate institutsioonide organisatsiooni ja pädevust. Siin kujutab haldustegevus endast faktilist asjaolu, mille olemasolu nõuab nendest normidest kinnipidamist. (2) Hüpotees võib tunduda mitteeksisteerivana ka normide puhul, mis näevad ette haldussanktsiooni rakendamise. Asjaolud , mille puhul tuleb norm rakendamisele, tulenevad käitumisreeglist ja selle mittetäitmisel järgneb õiguslik tagajärg
  • Dispositsioon keskne lüli, mis määrab käitumisreegli, mida norm kirjutab, lubab, keelab või soovitab .
  • Sanktsioon – sunniabinõu, mida kohaldatakse käitumiseeskirja rikkumise korral. Kõik normid ei sisalda sanktsiooni.
    Samas ei pea kõik kolm osa paiknema ühes ja samas aktis .
    Iga täisväärtuslik õigusnorm sisaldab endas üheaegselt nii asjaolusid kui ka tagajärge.
    B. Haldusõigusnormi realiseerimine:
    • Normist kinnipidamise teel – normi adressaadid hoiduvad neile keelatud toimingutest või sooritavad neile ettekirjutatud toiminguid.
    • Normi kasutamise teel – normi adressaadid teostavad oma vabal valikul lubatud toiminguid.
    • Normi rakendamise teel – nö juristi leib. Seda protsessi nimetatakse subsumtsiooniks – kui konkreetne kindel asjaolu vastab normis esitatud abstraktsete asjaolude tunnustele, siis toob vastav konkreetne asjaolu kaasa normis sätestatud õigusliku tagajärje. Subsumeerimine saab toimuda konkreetses asjas:
      • Faktiliste asjaolude uurimine ja kindlakstegemine – Mis on juhtunud reaalses elus?
      • Normi abstraktse teokoosseisu tõlgendamine ja kindlakstegemine (ühesõnaga normi tuleb tõlgendada) – Mida ütleb normi abstraktne koosseis?
      • Subsumeerimine so teo kõrvutamine normi abstraktse koosseisuga– Kas faktilised asjaolud vastavad abstraktse teokoosseisu tunnustele
      • Teokoosseis – õiguslike tagajärgede kindakstegemine – Mis kehtib?
    Nt: isik on viisteist saanud, norm ütleb, et on õigus saada pass . Seda normi pole vaja tõlgendada, sest norm on väga täpne. Nüüd subsumeerime, kas asjaolud langevad kokku. Langevad küll. Õiguslikuks tagajärjeks on, et teostatakse vastav toiming ja antakse pass kätte.
    Subsumeerimisega tegelevad vaid seadusliku volituse alusel vastavad haldusorganid, ametnikud jne. Kohtud nt peavad subsumeerima lähtudes vajadusel analoogiast ning tegema seda oma pädevuse piirides.
    C. Eraõiguslike normide rakendamine haldusõiguses
    Eraõiguslikke norme rakendatakse haldusõiguses juhul, kui puuduvad haldusõiguses vastavad normid või on tegemist lünkadega, kõne alla tuleb ka eraõiguslike normide rakendamine.
    Eraõiguslike norme tuleb tõlgendada lähtudes avaliku õiguse kontekstist. Nt TSÜS kehtestab, et seadusevastane tehing on tühine – ka haldusleping peab olema seadusega kooskõlas

    § 8. Tõlgendamise meetodid:


    Tõlgendamine - seaduse mõtte ja sisu selgitamine, mis on vajalik õigusnormide õigeks kohaldamiseks.
    Tõlgendamise esemeks on õiguskorrast tulenevad põhimõtted ning lõppeesmärgiks “konkreetse rakendusnormi” leidmine, et võimaldada õiguse kohaldamine konkreetsele üksikjuhule ning saada eeskuju analoogiliste juhtumite lahendamiseks tulevikus.
  • Filoloogilis-grammatiline tõlgendamine – see on aluseks kõigile teistele meetoditele, sest kui midagi kirjas pole, pole ka midagi tõlgendada. Keele tähenduse kindlakstegemine (õigusmõistetena kasutatavad sõnad (ainult õigusalane sõna, erinev tähendus tavakeelest jne) ja nende grammatilised seosed). Oluline keelereeglite teadmine.
  • Loogilis-süstemaatiline tõlgendamine – õigusmõistetee tähenduse kindlakstegemine seaduse ja kogu õiguskorra kontekstist tulenevalt. Ka õigusharus võivad olla erinevad tähendused. Erijuhtumid:
  • Rahvuslikust õiguskorrast väljuv komparatiivne (võrdlev) tõlgendamine – nt Saksa Liitvabariigi põhiseaduslikku kohtu tõlgendamised sarnaste sätete puhul.
  • Põhiseadusega vastavuses olev tõlgendamine (konformne) – kas tõlgendus on PS-iga vastavuses. NB positiivne tõlgendamine – kui vaidlustatakse norm, et see pole vastavuses PS-iga, siis tuleb tõlgendada nii, et see poleks vastuolus PS-iga, see vabastab Riigikohtu kohustusest tühistada norm. Sest iga tühistamine rikub nn võimude lahususe printsiipi .
  • Ajaloolis-geneetiline tõlgendamine:
  • Geneetiline tõlgendamine – seaduse tekkeloo kindlakstegemine ja seadusandja objektiveeritud tahte väljaselgitamine (nt kommentaarid)
  • Ajalooline tõlgendamine – õigusliku mateeria ajalooline interpretatsioon – miks vastu võeti, mis olud olid
  • Teleoloogiline tõlgendamine -. Seaduse eesmärgi ja mõtte kindlakstegemine. Probleem ongi, et vähesed seadused ütlevad mingis paragrahvis oma eesmärgi
  • Konsekventne tõlgendamine – kas tõlgendamise tulemus on konsekventne varem tehtud sarnaste otsustega so kui ükskord oleme saanud vastava tulemuse ja seda rakendanud, siis ei tohiks saada teist tulemust.

    §9. Avaliku halduse õiguslikud vormid


    Halduse toimimine:
    Võimuhaldus Mittevõimuhaldus
    (käsk, sund) e lihthaldus
    Korrahaldus Maksuhaldus Sooritushaldus ( sooritus ja
    teenindussuhted)
    Toetudes õigusnormidele võib
    haldus sekkuda isiku privaat-
    autonoomiasse, õigustesse ja
    vabadustest
    Olemas on riigiäriühingud. Teatud juhtudel on ätiühingute moodustamise eesmärk...

    Halduse toimimine eraõiguslikes vormides


  • Kasutab eraõiguslikke vorme põhitegevuse toetuseks (ostab kontoritarbeid, autosid, kinnistuid jne. Abiteenistujad töötavad töölepingu alusel).
  • Osaleb majandustegevuses kui eraõiguslik ettevõtja (riigi- ja kohaliku omavalitsuse äriühingud)
  • Täidab avalik-õiguslikke ülesandeid (puudub eraõiguslik autonoomia ja valikuvabadus – riik võib küll esineda äriühinguna, kuid ta ei saa otsustada, kas ta täidab seda ülesannet või ei, ta peab täitma selle ülesande, kui nii on otsustatud).
    Halduse toimimine
    Avalik-õiguslike Eraõiguslik
    Võimuhaldus Mittevõimuhaldus Haldus-eraõiguslik Fiskaalne abistav Ettevõtja eraõiguslik
    Korrahaldus Sooritushaldus Varustamine
    Riik ei või valida nende vahel suvaliselt, on teesid
  • Eraõiguse vormid on lubatava teatud ulatuses
  • Korra- ja maksuhalduse puhul, kus kasutatakse sunnivahendeid, ei tohiks loobuda avaliku õiguse võimupädevusest. Teatud ulatuses on võimuhalduse ülesandeid antud eraõiguslikele isikutele, kuid nende üle teostab järelvalvet riigiinstitutsioon.
  • Sooritushaldus – eraõiguslikku vormi võib kasutada, kui vastavad avalikõiguslikud normid puuduvad, siis võib administratsioon valida, kas kasutada avalikõiguslikke või eraõiguslikke vorme. Teatud juhtudel võib ka seadus ette näha, et seda ülesannet peab täitma ainul nii või naa või annab ette alternatiivi.

    § 10. Haldusõiguse allikad


    A. Õiguseallikad
    Õigusallikas kolmes tähenduses:
  • Õigustloova allika tähenduses – inimese ettekujutused õigusest, väärtushinnangud, subjektiivsed arvamused. Subjektiivne õigusteadus on vahetule aluseks õigusloomele – kõik ju sõltub, millise parlamendi rahvas valib. Allikad selles tähenduses sõltuvad väga erinevatest asjadest – ajalugu, rahva iseloom, usud ...
  • Õigushinnangute allikate tähenduses – mõõtkava, millega hinnatakse õiguskorda – kas on õiglane, kas on garanteeritud õiguskindlus jne.
  • Õigusetunnetamise allika tähenduses – sisu ja vormi ühtsus – õiguslik vorm (nt parlamendi puhul on see seadus) – siit saab teada, mis kehtib ja mis ei kehti. Kirjanduses räägitakse eelkõige õigustunnetamise allika tähenduses
    B. Haldusõigusallikad
    • Primaarsed õigusallikad e kirjalikud õigusallikad

      • millest esimesel kohal on Põhiseadus, avalikule õigusele on olulised põhiseaduse:
        • printsiibid (nt legaalsuse printsiip § 3)
        • Kogu 2. peatükk (Õigused ja vabadused ).
        • Vabariigi valitsuse sätted
        • KOV sätted
        • Presidendi institutsioon – sest ta on riigipea , kuid ka haldusfunktsioonide kandja – ta on haldusorgan

      • Seadused ( formaalne seadus) – Riigikogu, Riigikogu kodukorraga kindlaks määratud korras või rahvahääletusel seadusega kindlaks määratud korras vastu võetud iga seaduse vormis ettekirjutus, millele on kõrgeim õigusjõud. Niisiis seadus on üldjuhul õiguse avaldumise vorm, kuid mitte alati, seadus kui vorm võib omandada ka teise sisu. Õigusallikaks on õigusnorme sisaldavad formaalsed seadused.
    Nende puhul on oluline, et neid võib käsitleda nii
        • formaalses (iga õigusakt, millel on pealkirjas “seadus” – see on ka ainuke, mis on õigusallikas,), mis omakorda liigitub
          • normseadus – sisaldavad õigusnorme
          • individuaalne seadus – sisaldavad individuaalseid ettekirjutusi
        • kui materiaalses (sisulise mõttes – iga õigusakt, mis sisaldab üldkohustuslikke õigusnorme) mõttes.
    Kõiki seadusi ei võeta vastu ühtede protseduuridega: selle järgi võib seadusi liigitada:
        • Lihthäälte e poolthäälte enamusega (lihtseadus) vastu võetud seadused.
        • Koosseisu häälteenamusega (50%+1 – nende legitiimsuse aste on suurem kui lihthäälte enamusega vastuvõetud.). Nn konstitutsioonilised seadused. Taolised seaduse on loetletud PS §104.

      • Seadlus – v orm, mille kaudu president kehtesta õigusnorme. Juriidiliselt jõult on võrdsed seadusega. Seadlusega ei saa kehtestada, muuta ega tühistada
        • põhiseadust
        • põhiseaduse § 104 loetletud seadusi – nn. konstitutsioonilisi seadusi,
        • riiklikke makse kehtestavaid
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Haldusõigus #1 Haldusõigus #2 Haldusõigus #3 Haldusõigus #4 Haldusõigus #5 Haldusõigus #6 Haldusõigus #7 Haldusõigus #8 Haldusõigus #9 Haldusõigus #10 Haldusõigus #11 Haldusõigus #12 Haldusõigus #13 Haldusõigus #14 Haldusõigus #15 Haldusõigus #16 Haldusõigus #17 Haldusõigus #18 Haldusõigus #19 Haldusõigus #20 Haldusõigus #21 Haldusõigus #22 Haldusõigus #23 Haldusõigus #24 Haldusõigus #25 Haldusõigus #26 Haldusõigus #27 Haldusõigus #28 Haldusõigus #29 Haldusõigus #30 Haldusõigus #31 Haldusõigus #32 Haldusõigus #33 Haldusõigus #34 Haldusõigus #35 Haldusõigus #36 Haldusõigus #37 Haldusõigus #38 Haldusõigus #39 Haldusõigus #40 Haldusõigus #41 Haldusõigus #42 Haldusõigus #43 Haldusõigus #44 Haldusõigus #45 Haldusõigus #46 Haldusõigus #47 Haldusõigus #48 Haldusõigus #49 Haldusõigus #50 Haldusõigus #51 Haldusõigus #52 Haldusõigus #53 Haldusõigus #54 Haldusõigus #55 Haldusõigus #56 Haldusõigus #57 Haldusõigus #58 Haldusõigus #59 Haldusõigus #60 Haldusõigus #61 Haldusõigus #62 Haldusõigus #63 Haldusõigus #64 Haldusõigus #65 Haldusõigus #66 Haldusõigus #67 Haldusõigus #68 Haldusõigus #69 Haldusõigus #70 Haldusõigus #71 Haldusõigus #72 Haldusõigus #73 Haldusõigus #74 Haldusõigus #75 Haldusõigus #76 Haldusõigus #77 Haldusõigus #78 Haldusõigus #79 Haldusõigus #80
    Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
    Leheküljed ~ 80 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2016-10-23 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 15 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor 297451 Õppematerjali autor

    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


    Sarnased materjalid

    117
    docx
    Haldusõiguseõpik
    84
    doc
    Haldusõigus
    72
    docx
    TÜ Haldusõiguse konspekt
    112
    pdf
    HALDUSÕIGUSE KONSPEKT
    118
    doc
    Haldusõiguse konspekt
    75
    doc
    Kohaliku omavalitsuse õigus
    190
    pdf
    Õiguse üldteooria
    236
    pdf
    J-Liventaal sissejuhatus õigusesse - I osa



    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun