keeles perestroika, "ümberehitus"). Ta alustas korruptsiooni- ja alkoholismivastast võitlust (ehkki hiljem on ta väitnud, et karskusliikumise taga oli NLKP KK ideoloogiasekretär Jegor Ligatsov[1]) ning ettevaatlikult ka teatud turumajanduslikke reforme. Kuid Gorbatsov ei osanud arvata, et need reformid võivad jõuga loodud ja hoitud impeeriumi ka destabiliseerida ja isegi hävitada. Ta käivitas sisepoliitikas liberaalsed reformid (sh avalikustamine, vene keeles glasnost, "selgus") ning pani ette kehtestada mitmeparteiline demokraatia, välispoliitiliselt üritas aga peatada võidurelvastumist.Gorbatsovi uus juhtimisstiil kohtas vastuseisu nii vanameelsetelt kui ka radikaalidelt, kuid ta ei distantseerunud parteist. See-eest osutus ta välismaal ülimalt populaarseks ja paljud välisriigid andsid Nõukogude Liidule demokratiseerumise toetuseks tohutuid laene. 1990. aastal pälvis ta Nobeli rahupreemia
Rock Summer (1988) Bret Rii Priidel Tallinna Kuristiku Gümnaasium 11.klass • Rock Summer is a rock festival that first took place in 1988 on the Song and Festival Grounds of Tallinn. • The main organizer of the festival was Jüri Makarov (Makarov Music Management). • The sub-headline was called ‘’glasnost 88’’. • Rock Summer was a free-entrance festival. • During three days there were approximately over 150,000 guests. Line-up of glasnost 88 • Balkan air, Big Country, Citron, Dialog, Eppu Normaali, In Spe, Juice Leskinen, G.G.G., Lainer, La Torre, Leather Nun, Leningrad Cowboys, Mahavok, Mamba, Pave Maijanen, Public Image Ltd., Rock Hotel, Seitsmes Meel, Singer Vinger, Sky High, Steve Hackett, Ultima Thule, Vitamiin. • Rock Summer took place from 1988 until 1997, when Makarov Music Management went bankrupt. • In 2013 the Rock Summer 25th birthday was held on Tallinn Song
Perestroikapoliitika eesmärk pidi olema NSVL ühiskonna majanduslikust ja välispoliitilisest ummikust väljaviimine sotsialistlikku ühiskonnakorda säilitades. Seda loodeti saavutada majanduselu ajakohastamise, valitseva reziimi osalise ümberkorraldamise, sõna vabaduse suurendamise ja paindlikuma välispoliitika abil. Hakati uuendama ka riigi juhtkonda, kus tehti muudatusi valitsemissüsteemis. Majandusuuenduste kõrval tõusis esile uus märksõna glasnost. See tähendas salastuse vähendamist ühiskonnas ning sõnavabaduse avardumist. See lubas vaba dialoogi, kritiseerida poliitikat teatud raamides, mineviku valgete laikude likvideerimist. Varsti hõlmas perestroika ka muid valdkondi, nagu liberaliseerimine, demokratiseerimine. Senised äärmiselt ranged tsensuurireeglid pehmenesid ning hakati rääkima riigis toimunud katastroofidest, õnnetustest ja kuritegevuse tõelisest ulatusest. See oli suur
Tekib tööpuudus, sest tehased pannakse kinni selle tõttu, et vene turule ei suudetud kaupa kõrge hinna tõttu müüa. Riigilt oodati seega töötu abiraha, mis polnud kuigi suur ( 400.- ) kuid asi seegi. Popiks sai kõrgkool, sest taheti head töökohta. Ülikoolid avavad tasulisi osakondi, kuhu saab lisaks 20 tasuta kohale veel raha eest õppima minna. Enne seda oli ainult 20 kohta vaba ning see kes sinna sai, see sai. Miks sai alguse perestroika ja glasnost ? milles seisnes sisu? perestroika uuendused majanduses Glasnost avalikustamine 1986 toimub nsvl tsernobolis tuumareaktori plahvatus. Sellepärast et vb on asi vana või lagunenud ning siis tekkis küsimus et kas seda avalikustada või mitte. Ei tahetud seepärast avalikustada, et alati oli venemaa kui hea ja korralik ning midagi pole valesti ning nüüd kui see juhtus sis ei tahetud seda tunnistada. Paar päeva hiljem siiski avalikustati ning nähti et ei ole midagi hullu.
us rahvuskonfliktid Nõukogude Liidu eri piirkondades; vene natsionalismi tõus Igapäevaelu Defitsiit; eri poodide süsteem; korteriprobleemi teravnemine; spekulatsioon Välispoliitika Breznevi doktriini rakendamine; osalemine Helsingi julgeoleku ja koostöö protsessis; võidurelvastumise uus algus (1979); osalemine regionaalsetes konfliktides Valdkond Perestroika ja glasnost (1985 1991) M.Gorbatsov Põhisisu Poliitika Kaadrireform; poliitilise süsteemi ümberkorraldamine; mitmeparteisüsteemi teke; uue liidulepingu väljatöötamine; vastuolude süvenemine keskuse ja liiduvabariikide vahel Majandus Majandusreformi algatamine; erasektori lubamine; alkoholivastane kampaania; esmatarbekaupade defitsiit; talongid; agraarprogrammi algatamine
Ühel hetkel sündmused lihtsalt väljusid tema kontrolli alt ja läksid oma loogilist rada, milleks olid eeldused ammu küpsenud. Aprillipleenumi järel NSV Liidu juhtkond uuenes tugevalt (lisaks vahetati välja oblastite parteikomiteede sekretärid, sõjaväe juhtkond). Ministrite Nõukogu esimeheks sai Nikolai Rõzkov, välisministriks Eduard Sevardnadze. 1986 hakkas perestroika kõrval kõlama teine märksõna glasnost ehk avalikustamine. See tähendas, et seni kiivalt igasugust vähegi negatiivset infot varjanud nõukogude võim hakkas rahvale rääkima probleemidest kuritegevusest, majandusraskustest jne. Vähenes (veel ei lõppenud!) ajaloo moonutamine. Sellega seoses tõusis TV, raadio, ajakirjanduse tähtsus. Poliitiline elu liberaliseerus suurenes sõnavabadus, tihenesid kontaktid välismaaga, välisraadiojaamade segamine lõpetati jne. (siiski veel aprillis 1986 toimunud Tsernobõli
Endiselt valitses sotsialismimaades madal elatustase ja kaupade puudus. Gorbatsov kasutas majandusprobleemide lahendamisel mõtlematuid võtteid. Näiteks alkoholismi vastu võitlemiseks lasi Gorbatsov ulatuslikult maha raiuda viinamarjaistandusi. Taolised radikaalsed võtted külvasid rahvasse ainult viha ning ei aidanud kuidagi käsumajanduse arenemisele kaasa. Vastupidi, rahva vastuseis käsumajanduslikule süsteemile suurenes. Avalikustamine ehk glasnost süvendas viha nõukogulikku võimu ning süvendas huvi läänemaailma vastu. Suurenes massiteabevahendite roll ühiskonnas sotsialistliku riigi inimene nägi, kui palju paremini elavad inimesed kapitalistlikus ühiskonnas. Usk sotsialismi hääbus. Avalikustati varem mahavaikitud kuritegusid ja katastroofe NSVL ajaloos. Loomulikult vihastas selline teguviis inimesi, sest näiteks infopuudus põhjustas inimeste teadmatust Tsernobõli katastroofi toimumise kohta
Perestroika- NSVL majandussüsteemi ümberkorraldamine ja liberaliseerimine(ettevõt. iseseisvus) Glasnost- avalikustamispoliitika ja sõnavabaduse arvardumine. Tõusis päevakorrale 1986. Inimestele räägiti riigis toimunud õnnetustest ,katastroofidest,kuritegudest,ajaloosündmustest. Kasvas ka massiteabevahendite mõju. Gorbatsov-NSVL president, kes püüdis laveerida reformimeelsete ja vanameelsete jõudude vahel, säilitades sotsialismi ja NSVL terviklikkus. Jeltsin- Vene Föderatsiooni president, kelle eestvedamisel loodi Sõltumatute Riikide Ühendus. 1991. aasta augustiteema andis võimaluse väikerahvastel taastada omaiseseisvus. Idabloki lagunemine sai võimalikuks perestroika tõttu. FOSFkamp-rahvaprotest uue fosforiidikampaania vastu 1986. MRP-AEG-Molotovi-Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp. eesmärgiks tuua hitleri- stalini sobingu tõeline sisu. Eesti Muinsuskaitse Selts 1987 a loodud 1 demokraatlikele põhimõtetele tuginev massiorganis...
Majanduse ümberkorraldamine ja uuendamine. 2. Millised on Nõukogude Liidu lagunemise peamised põhjused? Nimeta kaks Riigipöördekatse läbikukkumine, Sõltumatute Riikide Ühenduse moodustumine. Pankrott, sise ja välispoliitiline kriis 3. Miks ei soovinud Eesti ühineda NL poolt pakutud liidulepinguga? Eesti ei soovinud enam koostööd nõukogude liiduga ja soovis olla iseseisev. 4. Mida nimetatakse glasnostiks? Avalikustamine. 5. Too näiteid valdkondade kohta, kus toimus glasnost. Kuritegevus, ajaloosündmused. 6. Millal toimusid Venemaal esimesed demokraatlikud valimised? 1988 7. Millised muutused toimusid perestroika ajal vene välispoliitikas? Suhete parandamine lääneriikide ja USAga. Relvastuse vähenemine, kaotati kontroll ida euroopa üle. 8. Kirjelda augustiputsi sündmusi Venemaal? Korbatsov tahtis lepingut, kuid teised ei tahtnud, lepingu sõlmimise päeval pandi Korbatsov koduaresti ja temaasemele tuli Janajev ja astuti augusti puts vastu
W. Havel-Tsehhi president, kelle eestvedamisel on Tsehhi edukalt intergreerunud Euroopasse. L.Walesa- Poola sõltumatute ametiühingute juht. N. Ceausescu- Vaino Väljas-(uus parteijuht 1988 a) on endine Eesti NSV ja Eesti Vabariigi poliitik ning Nõukogude Liidu diplomaat. Aronld Rüütel-1990 aata märtsis valis Eesti NSV Ülemnõukogu Presdiidiumi esimeheks. E.Savisaar-1990 aata märtsis valis Eesti NSV Ülemnõukogu uueks valitsusjuhiks E. Savisaare. 3.NSVL lagunemine majanduses- glasnost, ranged tsensuurireeglid pehmenesid, massiteabevahendite mõju kasvas, ühiskond muutus sallivamaks, kontaktide tihenemine muu maailmaga, poliitiline elu liberaliseerus. Välispoliitikas taheti suhet suurte lääneriikidega parandada, tehti relvastuse vähendamise kava. NSV-USA suht paranesid pärast 1986 Reyjkavjiki kohtumist, 87 sõlmiti Washingtonis kokkulepe tuuma tuumarakettide likvideerimiseks, lõpetati sõda Afganistanis, see kõik viis
PIINGELÕDVENDUS Pingelõdvenduse algus: 1970. oli läänepoliitika ummikusse jõudnud; hakkas levima seisukoht, et kommunistliku süst hävitamiseks puudub Läänel jõud. 1966 külastas Pr president Moskvat, alguse sai pingelõdvendus. Hakkas arenema Pr-Vene majanduslik ja kultuuriline koostöö NSVL suhted paranesid ka L-Saksamaaga. 1970 sõlmis L-Saksa Poola ja NSVL-ga idalepingud, tunnustades Saksa idapiirina Oder-Neisse jõge. 1972 tunnustas L-Saksa Saksa DV-d, allkirjastati mitmeid koostöölepinguid maj ja kult vallas Brezneviga. USA-s 1969 presidendiks saanud Nixon seadis välispol nurgakiviks heade suhete loomise NSVL ja Hiinaga. Selle tulemusel lahkus USA Vietnamist, normaliseeris suhted Pekingiga, algas pingelõdvendus Euroopas. USA ja NSVL suhete soojenemine: 1972 mais külastas Nixon Moskvat, allkirjastati mitmeid lepinguid, sh ,,NSVL ja USA suhete alused", mis kohustas riigi liidritel korrapäraselt kohtuda.. Neil aastal sõlmiti ligi 50 majan...
1991 eksisteerinud sotsialistlik riik. Alates 1988 hakkasid Nõukogude Liidu koosseisus olevad liiduvabariigid formaalseid riiklikke struktuure ära kasutades võtma endale järjest rohkem võimu. See viis lõpuks Nõukogude Liidu lagunemisele iseseisvateks riikideks. Nõukogude Liidus oli erinevatel aegadel 6 kuni 16 liiduvabariiki. Sellest tulenevalt tekibki küsimus, et mis teod viisid Nõukogude liidu lagunemisele? Arvatavasti algas kõik 1985. aastal glasnost ehk avalikustamine, mis oli Mihhail Gorbatsovi poolt ellu kutsutud avalikustamispoliitika. Avalikustamine tähendas salastatuse vähendamist sovetlikus ühiskonnas ja ametliku ajakirjanduse üle seatud kompartei kontrolli mõningast kärpimist. Massimeedia tähendus muutus, need polnud enam ainuüksi propaganda-, vaid ka teabevahendid. Ent järk-järgult glasnost süvenes, kuni aastal 1990 likvideeriti Glavlit (tsensuuri teostav organ N. Liidus) .
28 Perestroika nsv liidu majandussüsteemi ümberkorraldamine ja liberaliseerimine Glasnost avalikustamispoliitika ja sõnavabaduse avardumine 1985 aasta märtsis sai uueks nlkp peasekretäriks mihhail gorbatsov Gorbatsovi esialgne uuenduse kava nägi ette riigi majandusliku arengu kiirendamist, see pidi toimuma sotsialistliku ühiskonna täiustamise ja ümberkorraldamise ehk perestroika teel 1986 aastast tõusis päevakorrale uus märksõna glasnost avalikustamine Avalikustamisega kaasnes ka nõukogude poliitilise elu liberaliseerimine ja kontaktide tihenemine muu maailmaga. Nõukogude-ameerika suhted hakkasid paranema pärast 1986 aastal reykjavikis toimunud gorbatsovi ja president reagani tippkohtumist 1987 aastal sõlmiti washingtonis kokkulepe keskmise ja lühimaa tuumarakettide likvideerimiseks. Gorbatsov lõpetas sõja afganistanis ja viis sealt 1989 aastal nõukogude väed välja
....................................................................................... 11 2 Sissejuhatus Sotsialismi moderniseerimise katsed, mis said üldnimeks perestroika, oli Nõukogude Liidus periood mil võimul oli Mihhail Gorbatsov. See mõiste hõlmas omakorda mitmeid märksõnu, mis ühel või teisel ajajärgul esiplaanile tõusid: arengu kiirendamine, majandusreform, demokratiseerimine, avalikustamine ehk glasnost jm. 1985. aastal vahetati Moskvas välja Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei peasekretäri koht. Varem võimul olnud Konstantin Tsernenko suri ning asemele tuli vaid 54-aastane Mihhail Gorbatsov, kes oli sündinud Nõukogude Liidu eksisteerimise ajal. Tema peaülesandeks sai riik välja tuua majandusseisakus, mis oli saanud alguse Leonid Breznevi stagnatsiooni perioodist. Gorbatsovi ülesannet üritas teostada ka Juri Andropov,
Müüri ehitamist alustati 13. augustil 1961. Saksamaa Liitvabariigi esimene kantsler Konrad Adenauer püüdis riiki Lääne-Euroopasse integreerida, arendades laialdast koostööd teiste maadega. 1950 jõustus Marshalli plaan. Kui 1969 aastal valiti liidukantsleriks Willy Brandt, algas Ida ja Lääne lähenemine, mis viis SDV diplomaatilise tunnustamiseni Lääne-Saksamaa poolt. Saksamaa taasühinemise tegi võimalikuks NSV Liidus toimunud perestroika ja glasnost. 9. novembril 1989 langes Berliini müür. Kolm nädalat hiljem esitas SDV liidukantsler Helmut Kohl kümnest punktist koosneva programmi Saksamaa ühendamiseks. 3. oktoobrist 1990 oli Saksamaa taas terviklik riik. Sõlmiti kaks-pluss-neli leping, ehk kõigepealt jõudku sakslased ise oma tuleviku suhtes kokkuleppele ja siis kooskõlastagu see Teise maailmasõja võitjariikidega.. Rahvusvahelise õiguse järgi ei ühinenud
Sotsialismi tunnused Sisepoliitika: *üks partei; *julgeolekuorgan NKVD (hiljem KGB); *tsensuur; *kodanikuõiguste puudumine; *vägivalla poliitika; *juhikultus; *hirm. Majandus: *plaanimajandus; *kollektiviseerimine; *natsionaliseerimine; *tsentraliseeritud juht; *industrialiseerimine; *kampaaniad; *defitsiit. NSVL juhid: Stalin (*NL juht, *repressiiv poliitika; *Gulag), Hrustsov (*sula, *kampaaniad, *kommunism), Breznev (*stagnatsioon, *dissitentlus, *Afganistani sõda), Antropov, Tsermenko, Gorbatsov (*glasnost, *perestroika, *laulev revolutsioon). Gorbatsovi ajal: Majandus: *perestroika ümberkorraldused (1985), eraettevõtete lubamine, *majandusraskused, *üritati turumajandusele üle minna, *kaotati käsumajandus, *liiduvabariigid said rohkem iseseisvust, *500 päeva programm turumajanduse rakendamine (1990). Sisepoliitika: *Rahvasaadikute Kongress 1/3 liikmetest valiti, *inimõiguste kaitse, *piirkondlike suhete parandamine, *vabast...
sekretär. Hiljem töötas NLKP KK põllumajandusosakonna juhatajana, 49-aastaselt sai Poliitbüroo liikmeks. Gorbatsovil oli Andropovi soosing. 11. märtsil 1985 sai Gorbatsov NLKP KK peasekretäriks. Oli 54-aastane. Gorbatsovi võimulolekut võib jagada etappideks: 1. 1985 märts 1986 dets Sisseelamise aeg 2. 1987 1988 sügis Süsteemi kõigutamine 3. 1988 sügis 1989 talv Tagasipöördumine 4. 1989 talv 1991 aug/dets Impeeriumi kaitsmine 1. etapp. Perestroika. Glasnost. Algas kaootiliselt, Gorbatsovi on ise tunnistanud, et tal polnud algul mingit konkreetset plaani. · Alkoholismivastane kampaania. Käivitus 1985. aasta suvel. 1988. a kevadel tunnistati kampaania läbikukkunuks. · Riiklik vastuvõtt. Eesmärgiks parandada toodete kvaliteeti. · Raiskamisvastane kampaania · Kiirendusprogramm · Võitlus mittetöiste tulude vastu · Võitlus parteibürokraatia vastu. Partei liikmetelt võeti immuniteet, neid võis
Eesmärgiks oli kiirendada majandusarengut ning abinõuks pidi saama tollase sotsialistliku ühiskonna täiustamine ümberkorraldamise ehk perestroika teel. Kuid perestroika ei teenud majandusarengus edu. Majandusprobleemide ummik tõstatas päevakorda ka poliitiliste reformide ettevõtmise. Seni polnud poliitilise elu muutmisest juttu olnud. Kuidas saigi nii suure võimuga NSV Liit seda tunnistada, et tema poliitika vajab uuendamist ja muutmist. Vahepeal, 1986. aastal, oli levima hakanud glasnost ehk avalikustamine. Glasnost tähendas saladuste vähendamist ühiskonnas. Tsensuur lõdvenes, nõukogu inimestele hakati rääkima NSV Liidus toimuvast, sellest kuidas tegelikult elatakse välismaal. Selle kõige juures oli suur roll massiteabevahenditel, eelkõige televisioonil ja ajakirjandusel. Tänu sellele pöördele sai nõukogude kodanik teadlikumaks tegelikust NSV Liidust ning ka sellest, mis toimus mujal.
lõigates ära tema sissetulekuallikad loodusvarade müügist ning relvakaubandusest; pidi NSVL-le peale suruma uue kõrgtehnoloogilise võidurelvastumise laine. 4. Millised ümberkorraldused tegi Nõukogude Liidus Mihhail Gorbatsov? Miks nende reformide tulemuseks ei olnud Nõukogude Liidu tugevnemine, vaid hoopis Nõukogude Liidu lagunemine? Võitlus alkoholiga, piirati selle tootmist.hakati lubama inimestel ettevõtlik olla. glasnost ehk avalikustamine ja tsensuuri lõdvendamine, relvastuse vähendamine, suhete parandus läänega, järeleandmised inimõiguste vallas (poliitvangide vabastamine) . Alkohol oli majanduslikult väga tähtis ja piiramine suurendas majanduslangust. Glasnost suurendas massiteabevahendite rolli juhatades sisse poliitilise elu liberaliseerimise. Valimiste
3. Millised uuendused iseloomustasid Ronald Reagani poliitikat? 1)Võitlus kommunismi vastu kogu maailmas. 2)Piirata NSV Liidu tulusid nafta ja gaasi müügist ning relvakaubandusest. 3)Kõrgtehnoloogiline võidurelvastumine. 4. Kas see poliitika oli edukas? Oli edukas. USA-l õnnestus ära hoida uue gaasijuhtme rajamine Siberist Lääne-Euroopasse, suruda alla nafta hinnad ja alustada tähtede sõda. 5. Mida tähendavad mõisted perestroika ja glasnost? Perestroika on majanduslik ümberkorraldus ja glasnost on avalikustamine. 6. Millised olid Gorbatsovi esialgsed plaanid? Ta pooldas muudatusi, kuid lootis käsumajandust ja NSV Liitu päästa. 7. Milles seisnes 1988.a poliitilise reformi kava? 1) Kehtestada presidentaalne valitsemine. 2) Kutsutakse kokku Rahvasaadikute kongress. 3) Kohalike küsimustega tegelevad parteikomitee asemel rahvasaadikute nõukogud. 8. Too näiteid vabadusliikumiste arengu kohta
kas nad on USA või NL poolt. Nii lõheneski maailm kaheks vastandlikuks leeriks ehk pooluseks. Tee kindlaks, millised riigid olid USA poolel (seega pooldasid demokraatiat) ja millised olid NSVL poolel. Tea nende asukohta ka kaardil!!!! 4. Külma sõja lõpp. Külm sõda lõppes 80. aastate lõpul ja 90. aastate algul, kui sotsialistlikes riikides kukkusid kokku kommunistlikud reziimid. Siis lõpetas tegevuse ka nende sõjaline organisatsioon VLO. 1991.a lagunes ka NSVL. 5. Perestroika ja glasnost 1985.a sai NLKP uueks peasekretäriks M.Gorbatsov (võimul kuni 1991), kes pidi NSV Liidu kriisist välja tooma nii, et säiliks sotsialistlik ühiskonnakord. Selleks alustati riigis reforme ja ümber- korraldusi, mida kokku hakati nimetama perestroikaks. Riigis algas ka glasnost avalikustamine, s.t. hakati rääkima tõeselt riigi probleemidest, püüti rahvale mitte enam valetada. Reformid toimusid:
AJALOO KORDAMINE KONTROLLTÖÖKS Nõukogude Liidu ja idabloki lagunemine. 1. PERESTROIKA ( vene k. 'ümberkorraldamine') on NSVLi majandusliku ja poliitilise korra ümberkorraldamine, säilitades sotsialism. GLASNOST ( vene k. 'avalikustamine') Salastatuse vähendamine ühiskonnas ja sõnavabaduse avardumine. 2. Muudatused, mis toimusid perestroika ajal : Valdkond Muudatus 1. Perestroika läbiviimine. Ühiskonnaelu 2. Glasnosti läbi viimine. 3. Suhete parandamine muu maailmaga. 4. Tsensuuri leevendamine. 1. NLKP mõjuvõimu vähendamine. Sisepoliitika 2. Kõrgeim riigiorgan : NSV Liidu Rahvasaadikute Kongress. 3. Loodi presidentaalne valitsemiskord. ( Gorbatsov) 4. Poliitilise liikumise elavnemine. 1. NõukogudeHiina suhete paranemine. Välispoliitika 2. USA Nõukogude Liidu ...
¤korteriprobleemi teravnemine ¤toiduainete ja tarbekaupade defitsiidi süvenemine ¤eripoodide võrk ja tutvused Välispoliitika: ¤Breznevi doktriini kehtestamine pärast 1968 (Praha kevad) ¤osalemine Helsingi julgeoleku ja koostöö protsessis ¤võidurelvastuse jätkumine ja osalemine regionaalsetes konfliktides (1979 Afganistani sõda) ¤sotsialistliku süsteemi (VMN, VLO) tugevdamine majanduslike ja pol. abinõudega 1985-1991 M.Gorbatsov, Perestroika, Glasnost Majandus: ¤majandusreformi algatamine ¤erasektori teke ¤alkoholivastane kampaania ¤esmatarbekaupade defitsiidi jätkumine ¤elamuehitusprogramm "Eluase 2000" ¤talongimajandus Sisepoliitika: ¤kaardireform-võimu juurde noor põlvkond ¤poliitilise süsteemi ümberkorraldamine, kohaliku initsiatiivi avardumine ¤mitmeparteisüsteemi teke (ERSP) ¤liidulepingu väljatöötamise algus ¤avalikustamine e. glasnost ¤kultuurisvääri vaimne vabanemine ¤tsensuurialade nõrgenemine
Muudatuste algus NSVL 1985 peasekretär Gorbatsov, noor, hakkas ümberkorraldusi tegema, käsumajanduse ja impeeriumi päästmise nimel. Peaülesanne maj arengu kiirendamine(sots ühiskonna täiustamine selle ümberkorraldamise ehk perestroikaga). Glasnost avalikustamine, mis pidi tähistama Kremli juhtide suuremat valmisolekut tõtt kuulata/rääkida. Tsensuuri lõdvendus peale 1986 Tsernobõli katastroofi. Glasnost juhatas sisse poliitilise elu liberaliseerimise. 1988 juunis reform, Rahvasaadikute Kongress, presidentaalne valimissüsteem. Käsumajandus langes, turumajandusele ei suudetud üle minna. Suhete reguleerimine Läänega Tähtis USAga suhete parandamine. Desarmeerimine ehk relvastuse vähendamine, regionaalsed suhted ja inimõiguste kaitse. Peatati tuumakatsetused ja rakettide paigaldamist Euroopa ossa. Sellega tahtis Gorbatsov Reaganil meelitada tähtedesõja programmi lõpetamist, asjatult
26.aprillil oli toimunud suur plahvatus, mis tekitas tohutu radioaktiivse pilve Tsernobõli õnnetuse tagajärgi saadeti likvideerima 600 000 meest, nii NL kui ka Eestist. Kaitsevahendid olid algelised, nende tervis sai kahjustada tugevalt. Tsernobõl heitis valgust paljudele tolleaegsete süsteemi kitsaskohtadele. Varjati halbu õnnetusi, uudiseid, oli palju vastutamatust ja hooletust. Peale seda sai "avalikustamine" hoogu (glasnost) GLASNOST - Enam ei varjatud õnnetusi ega eitatud probleeme. Avalikustamine puudutas esialgu neid valdkondi - Stalini aja repressioonid - keskkonnaprobleemid - kaugemat ajalugu, nt 1918.a tsaari perekonna mõrvamine Nendes valdkondades tekkisid esimesed ühiskondlikud liikumised Avalikustamine tõi kaasa uue hingamise kirjanduses ning filmikunstis - käsitleti seni vaka all hoitud teemasid
Afganistan on tuntud oma suurte naftavarude poolest. Sõda kaotati mitmetel põhjustel, näiteks puudus armeel motivatsioon kaugel ja võõral maal sõdida ning välisriikide abi vastasele. Kindlasti mängis olulist rolli ka Nõukogude Liidu poolt vabamaks lastud elukorraldus. 1985. aastal seati eesmärgiks kiirendada majanduslikku arengut. Kiirendamise abinõuks pidi saama tollase sotsialistliku ühiskonna täiustamine selle ümberkijundamise teel ehk perestroika teel. Samuti ka glasnost avalikustamine salastatuse vähendamine ühiskonnas, tsensuuri lõdvenemine, ajaloofaktide avaldamine ja välismaaga vabanes suhtlus. Need kaks aspekti aga muutsid okupeeritud alade rahvad elavaks. Nad muutusid revolutsioonilisteks, neis tekkis ühtsustunne ning nägemused oma kodumaast kui vabast riigist. Kokkuvõtteks võib öelda, et Nõukogude Liidu kokkuvarisemine oli minu arust möödapääsmatu. Seda eelkõike sellepärast, et juba riigi vundament ehk majandus oli
Ajaloo kontrolltöö Õpik: § 28, 28a, 29, 29a, 31 1. Mõisted. 1) Perestroika Mihhail Gorbatsovi poolt juunis 1987 välja kuulutatud majandusreformide programm Nõukogude Liidus. 2) Glasnost avalikustamine, 1985. aastal Nõukogude Liidus Mihhail Gorbatsovi ellu kutsutud avalikustamispoliitika. 3) RESK 1991. aastal NSV Liidu riigipöördekatset teostanud Riikliku Erakorralise Seisukorra Komitee akronüüm eesti keeles. 4) Augustiputs 19.21. augustil 1991 Nõukogude Liidus toimunud riigipöördekatse. 5) SRÜ Sõltumatute Riikide Ühendus, riikide ühendus, mille moodustasid Valgevene, Venemaa ja Ukraina 8. detsembril 1991.
08.1989 Lagle Parek - ERSP esimees 1988-1993 Arnold Rüütel - ENSV Ülemnõukogu esimees pärast 1990. aasta valimisi Vaino Väljas - Eesti Kommunistliku Partei esimene sekretär alates 1988. Aastast ERSP - esimene valitsevale Kommunistlikule parteile alternatiivne partei ENSV Gennadi Janajev - Vanameelsetest kommunistidest moodustatud Riikliku Erakorralise Seisukorra Komitee esimees. DAATUMID 1985 märts - uueks NLKP peasekretäriks sai Mihhail Gorbatsov ja sai alguse perestroika. 1986 - glasnost e avalikustamispoliitika. 1987 - Washingtonis sõlmiti kokkulepe keskmise ja lühimaa tuumarakettide likvideerimiseks. 1986-1987 - uue ärkamisaja algus Eestis (fosforiidikampaania) 1987 august - loodi esimene poliitiline ühendus: Molotov - Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp.( MRP-AEG) 23.august 1987 - esimene kommunsimivastane poliitiline meeleavaldus Tallinnas Hirvepargis 1987- IME: majandusprogramm, mille eesmärk oli Eesti viimine täielikule
Vastasseisu lõpp - maailm sajandivahetusel 1. stagnatsioon- seisak, soikumine, peatumine, tardumine, liikumatus. 2. defitsiit- vajak, vaegus, puudus 3. dissident- inimene, kes on aktiivselt vastu kehtivale arvamusele või seisukohale, eriti poliitilisele reziimile. 4. Solidaarsus (ametiühing)- on Poola ametiühing, mis on tuntud oma Nõukogude Liidu vastase tegevuse poolest. Ühingu eesotsas oli Lech Walsa. Ühing kujutas endast totalitarismi- ja kommunismivastast sotsiaalset massliikumist. Liikumisse kuulusid väga erinevaid poliitilised jõud: alates katoliiklikest konservatistidest kuni ultravasakpoolsete sotsialistide ja anarhistideni. 31.08.1980 kirjutasid valitsuse esindajad ja Walesa alla kokkuleppele, mis tagas õiguse ühineda vabadesse ametiühingutesse. Iseseisvate ametiühingute teke Poolas andis märku nõukogude süsteemi nõrgenemisest, julgustades teisi rahvaid oma õigus...
Vastasseisu lõpp - maailm sajandivahetusel 1. stagnatsioon- seisak, soikumine, peatumine, tardumine, liikumatus. 2. defitsiit- vajak, vaegus, puudus 3. dissident- inimene, kes on aktiivselt vastu kehtivale arvamusele või seisukohale, eriti poliitilisele reziimile. 4. Solidaarsus (ametiühing)- on Poola ametiühing, mis on tuntud oma Nõukogude Liidu vastase tegevuse poolest. Ühingu eesotsas oli Lech Walsa. Ühing kujutas endast totalitarismi- ja kommunismivastast sotsiaalset massliikumist. Liikumisse kuulusid väga erinevaid poliitilised jõud: alates katoliiklikest konservatistidest kuni ultravasakpoolsete sotsialistide ja anarhistideni. 31.08.1980 kirjutasid valitsuse esindajad ja Walesa alla kokkuleppele, mis tagas õiguse ühineda vabadesse ametiühingutesse. Iseseisvate ametiühingute teke Poolas andis märku nõukogude süsteemi nõrgenemisest, julgustades teisi rahvaid oma õigus...
AJALUGU- eksam Mõisted Reparatsioon- kahju täielik või osaline hüvitamine sõja võitjale Diktatuur- totalitaarne,autoritaarne diktatuur. (juhikultus,üks partei võimul, propaganda) Rahvasteliit-Pariisi rahukonverentsil loodud organisatsioon, mille eesmärk oli riikide omavaheliste tülide lahendamine ning rahvusvaheline koostöö (1919) Inflatsioon- ülikiire raha väärtuse langus (nt Saksamaal reparatsioonide tõttu) New Deal- Roosevelti reformid USA majandusse sekkumiseks, loodi uusi töökohti, ergutati tööstust,sekkuti pangandusse. see oli edukas 33' hakkas olukord paranema Börsikrahh- 24.okt.1929 New Yorki börsi must päev. Kõik soovisid oma aktsiad maha müüa(riik otsustas suurendada laenuprotsente), hinnad olid väga madalad. Suur depresioon- Majanduskriis. Põhjused: börsikrahh, kaupade ületootmine, ebamajanduslik käitumine, riik ei sekkunud majandusse F.D.Roosevelt- USA president, kes r...
NSVL majanduslikult nurka suruda, lõigates ära tema sissetulekuallikad loodusvarade müügist ning relvakaubandusest; pidi NSVL-le peale suruma uue kõrgtehnoloogilise võidurelvastumise laine. Ainus toetaja oli Reaganil M. Tatcher. 4. Millised ümberkorraldused tegi Nõukogude Liidus Mihhail Gorbatsov? Miks nende reformide tulemuseks ei olnud Nõukogude Liidu tugevnemine, vaid hoopis Nõukogude Liidu lagunemine? Piiras alkoholi müüki ja tootmist, glasnost ehk avalikustamine ja tsensuuri lõdvendamine, presidentaalse valitsemissüsteemi kehtestamine, mitme kandidaadiga valimised esindusorganisse (mis siiski polnud päris vabad), desarmeerimine ehk relvastuse vähendamine, suhete parandus läänega, järeleandmised inimõiguste vallas (poliitvangide vabastamine) Miks nende reformide tulemuseks ei olnud Nõukogude Liidu tugevnemine, vaid hoopis Nõukogude Liidu lagunemine? Alkohol oli
3. Külm sõda kolmandas maailmas - kuidas avaldus? too näiteid. Üliriikide konkurents Kolmandas Maailmas tõi kohalikele rahvastale kaasa traagilisi tagajärgi. Püüdes erinevaid riike oma mõjule allutada,toetati vajaduse korral ka kõige verisemaid diktaatoreid ja õhutati vastupanuliikumisi teise üliriigi mõjualustes maades. Mis valdkondades lisaks sõjale käis võistlus USA ja NSVL vahel? Konkurents tugevnes alates teadusest ja tehnikast ning lõpetades spordi ja popmuusikaga.Kosmoses käimine. Nimeta 2 NSVL tugipunkti+miks need? Angola- Moskva-meelne rühmituse loomine. Etioopia- osutas majanduslikku ja sõjalist abi,mille toel Etioopia ründas oma naabrit Somaaliat. USA,HIINA SUHTED- USA üritas muuta kahepoolset maailma kolmepoolseks.1972a külastas Pekingit USA president Nixon,kes kinnitas, et Hiina ja USA hakkavad looma uut ja paremat maailma. HIINA,NSVL SUHTED- NSVL tundis end sissepiiratuna. Kommunism pääses võimule 1975 Vietnamis, 1970ndate...
Miks NSV Liit nõrgenes? - *Stagnatsioon majanduses, vaimuelus ning poliitikas. *Maha jäämine majanduses. *Korruptsioon. *"Letialuse kaubanduse" vohamine. *Käsumajanduse tõttu kadus uuenduslikkus. NSV Liidu tegutsemine Afganistanis ja Poolas (erinevus) - Afganistaanis otsustati kasutada relvajõudu, sest NSVL arvas, et tänu sealsele konfliktile on võimalik see saada kergelt oma võimu alla. Aga NSVL oli olukorda valesti hinnanud. Poolas ei julgend sama teha vaid kasutas santaazi. Afganistaani sõja mõju NSV Liidule? - See kurnas NSVL nii poliitiliselt, majanduslikult kui ka moraalselt ning oli selge, et ka NSVL on haavatav. NSVL ei suutnud oma plaane realiseerida, sest ta hindas olukorda valesti. Esiteks-ei kavatsenud maailm NL tegevusele läbi sõrmede vaadata. Teiseks- ühendas NSVL sissetung vaenujalal afgaani relvarühmad võitluseks okupantide vastu. Lääne uus strateegia, et kukkutada kommunismi. - *USA pidi takistama NSVL võimutsemist Kesk...
Praha kevade ajal (1968) lühikest aega kohaliku kompartei juht, liberaliseeris Tsehhoslovakkiat 5-21 august, A. Dubcek kuni VLO liikmesriigid sisse tungisid. G. Husak Kommunist, Tsehhoslovakkia president 1975-1989. Tühistas peaaegu kõik Dubceki reformid. Y. Arafat Palestiina Vabastusorganisatsiooni (PVO) liider G. Bush Bush senior, USA president 89-93 Viimane NSVL juht 1985-1991 (1990-1991 tuntud ka kui president). Perestroika ja glasnost. Parandas suhteid M. Gorbatsov oluliselt läänemaailmaga. B. Jeltsin Vene Föderatsiooni 1. president aastatel 1991-1999. Pol Poth Kambodza revolutsionäär, diktaator, massimõrvar L. Breznev NSVL juht 1964-1982. Suured repressioonid (?), stagna-aeg. Dissident, kirjanik NSVL-is. Nobeli kirjanduspreemia 1970. Saadeti 1974 NSVL-ist välja. Suur osa tema "Gulagi A. Solzenitsõn arhipelaagi" käsikirjast valmis tal Eestis. A. Sahharov Dissident, tuumafüüsik NSVL-is
NSV Liidu lagunemine: Idablokk NSV Liit, tema sõltlasriigid ja ühiskonda puudutav süsteemne ideedekogum Perestroika NSV Liidu majandussüsteemi ümberkorraldamine ja liberaliseerimine (ettevõtete suurem iseseisvus, erasektori arendamine) alates 1985.aastast. Glasnost avalikustamispoliitika ja sõnavabaduse avardumine NSV Liidus 1980.aastate teisel poolel Uut moodi mõtlemine välispoliitikas Poliitilise elu liberaliseerimine ja kontaktide tihendamine muu maailmaga. Peamiseks eesmärgiks sai suhete parandamine läänega. Poliitilise elu reformimine vähenes kommunistliku partei võim. Paljud tagurlikud poliitikud sunniti ametist lahkuma, otsustati kehtestada presidentaalne valitsemissüsteem Augustiputs 19.-21. august Moskvas toimunud riigipöördekatse, mille käigus vanameelsed jõud üritasid võimult kõrvaldada Gorbatsovi, see aga ebaõnnestus ning liiduvabariigid said võimaluse iseseisvumiseks Eesti Vabariigi taasiseseisv...
Demokraatia Poliitilise korra vorm, kus riigi juhtimine toimub rahva valitud saadikute kaudu ning eksisteerivad demokraatlikud vabadused. Demokraatlikud vabadused- Sõnavabadus, trükivabadus, koosolekute ja demonstratsioonide vabadus, südametunnistuse vabadus, elukoha valiku vabadus. Desarmeerimine- Relvastuse ja relvajõudude likvideerimine või vähendamine; relvitustamine Diktatuur- Mitte milleski piiratud, seadustega kitsendamatu, jõule toetuv võim. Diskrimineerimine- Kellegi õiguste kitsendamine. Doktriin- Õpetus, poliitiline juhtmõte. Dominioon- Briti Rahvaste Ühenduse autonoomne liikmesriik, millel on oma parlament, valitsus, kohtusüsteem ja seadusandlus. Glasnost- Avalikustamispoliitika ja sõnavabaduse avardumine NSV Liidus 180. aastate teisel poolel. Globaalprobleemid- Ülemaailmsed probleemid, mille lahendamisest sõltub kogu inimkonna edasine käekäik Heaoluühiskond- Ühiskond, mille puhul on saavutatud enamiku kodanike so...
perestroika, tsensuuriolude leevendumine normaliseerimine külma sõja osapoolte vahel stalinismi kriitika 1989 idabloki lagunemine glasnost ajaloo "valgete laikude" täitmine avalikkuse kujunemine kaadrireform poliitilise süsteemi ümberkorraldamine - 1990 Gorbatsov NSVL president mitmeparteisüsteemi teke vastuolude teravnemine keskus liiduvabariigid vahel; Vene NSFV versus NSVL "suveräänsuste paraad", Konstitutsiooni paragrahv 6 tühistamine, liidulepingu väljatöötamine
24 Veebrurar-Eesti Vabariik · 1918-1920-Vabadussõda · 1924. 1 September-Riigipöörde katse · 1930-1933- suur Depressioon · 1934.12 Märts Pätsi ´´Vaikiv aeg`` · 1938- Eesti Vabariigi president Konstatin Päts · 1938-1945- II Maailma sõda · 1940-Nõukogude liit okupeerib Eesti NSV · 1941- Küüditamine Siberisse · 1941-1944- Saksa Okupatsioon · 1944- Nõukogude okupatsiooni algus · 1949- Küüditamine 25. Märts · 1985-Gorbatzov-prestroika glasnost · 1986-Esimesed avalikud väljaastumised · 1987-fosforiidi kampaania · ALGAB LAULEV REVOLUTSIOON · 1988. 16 Nov- Suveräänsusdeklaratsioon · 1989- Balti kett · 1991. 2o August Taas iseseisvumine · 1992- Eesti kroon,põhiseadus · 1993- Luunja Maffia · 1994-Veneväed lahkuvad Eestist · 1994. Euroopa Liit · 2011- Euro Perestroika-sotsialistliku korra ümber korraldamine Galanost-avalikustamine
Ummikseisust väljaviimine. Perestroikapoliitika eesmärk pidi olema NSVL ühiskonna majanduslikust ja välispoliitilisest ummikust väljaviimine sotsialistlikku ühiskonnakorda säilitades. Seda loodeti saavutada majanduselu ajakohastamise, valitseva reziimi osalise ümberkorraldamise, sõna vabaduse suurendamise ja paindlikuma välispoliitika abil. Hakati uuendama ka riigi juhtkonda, kus tehti muudatusi valitsemissüsteemis. Majandusuuenduste kõrval tõusis esile uus märksõna glasnost. See tähendas salastuse vähendamist ühiskonnas ning sõnavabaduse avardumist. See lubas vaba dialoogi, kritiseerida poliitikat teatud raamides, mineviku valgete laikude likvideerimist. Varsti hõlmas perestroika ka muid valdkondi, nagu liberaliseerimine, demokratiseerimine. Senised äärmiselt ranged tsensuurireeglid pehmenesid ning hakati rääkima riigis toimunud katastroofidest, õnnetustest ja kuritegevuse tõelisest ulatusest. See oli suur samm NSVL jaoks, sest ennem ei tohtinud
Gorbatsov sai NSV Liidu juhiks ehk NLKP peasekretäriks 1985. aasta märtsis. Ta alustas reforme kuna ta tuli võimule Nõukogude Liidu jaoks keerulisel ajal: impeeriumi areng oli viinud riigi sise- ja välispoliitilisse ummikusse. Sellises olukorras mõistsid muudatuste vajadust ka kõige tagurlikumad jõud, kes samuti toetasid Gorbatsovi kanditatuuri. Temast pidi saama partei uus liider, kes riigi kriisist välja viib ja säilitab sotsialistliku ühiskonnakorra. 2. Mõisted: perestroika, glasnost (lk 100) perestroika NSV Liidu majandussüsteemi ümberkorraldamine ja liberaliseerimine (ettevõtete suurem iseseisvus, erasektori arendamine) alates 1985. aastast. glasnost avalikustamispoliitika ja sõnavabaduse avardumine NSV Liidus 1980. aastate teisel poolel. 3. Mis muutus Gorbatsovi ajal NSV Liidu välis- ja sisepoliitikas? (lk 100-101) Gorbatsovi võimuletulekuga muutus Nõukogude Liidu välispoliitiline kurss. NSV Liidu uuenev
NSV Liit Liiduvabariigid Euroopa sotssüsteem 1985 Gorbatsov võimule; Perestroika Perestroika, reformid, alkoholi keelustamine; Glasnost; 1986 Katastroof Tsernobõli aatomielektrijaamas; 1986-1987 Baltimaades vabadusliikumine, peamiselt keskkonnakaitse loosungite all 1987 Tsensuuri lõdvendati (KK pleenum 1987); Vabadusliikumine kasvas üle poliitiliseks Ungaris alustas kommunistide suhteliselt Glasnostipoliitika; meeleavalduseks reformimeelne juhtkond dialoogi Kokkulepe kesk- ja lähimaarakettide likv.; teisitimõtlejate ja opositsiooniliste Breznevi doktriinist loobumine rühmitus...
v oli veendunud, et NSV Liit vajab ümberkorraldusi v eesmärgiks käsumajanduse ning impeeriumi päästmine v kommunistlikud ideed Ametid v 19801991 NLKP KK Poliitbüroo liige v 19851991 NLKP peasekretär v 19881990 NSVL Ülemnõukogu esimees v 19901991 Nõukogude Liidu esimene ja viimane president Tegevus NLKP peasekretärina v 1985. aastal sai uueks juhiks v Laiaulatuslikud reformid v Uuenduspoliitika: perestroika ja glasnost v Korruptsiooni- ja alkoholismivastast võitlus v Üritas peatada võidurelvastumist v osutus välismaal ülimalt populaarseks v paljud välisriigid andsid Nõukogude Liidule demokratiseerumise toetuseks tohutuid laene v NSV Liidu majandusliku arengu kiirendamine Tegevus Nõukogude Liidu presidendina v valiti 1989 riigipeaks v märtsis 1990 viieks aastaks laiendatud volitustega Nõukogude Liidu presidendiks v
45. Perestroika Mihhail Gorbatsovi tõus NSV Liidu etteotsa 1985 partei peasekretäriks M.Gorbatsov, kelle eesmärgiks olikäsumajanduse ja impeeriumi päästmine. Uskus, et paljud (ka tema) usuvad kommunistlikesse ideedesse. Nõukogude juhtkond arvas, et on võimalik Läänt petta ja keerulistest olukordadest välja pääaseda, aga Läänes olid võimul teistsugused liidrid, kui 1950. aastatel. Kui Reagan mõistis, et NSVL soovib vastasseisu leevendada ja mitte ei nõrgendanud, aga tugevdas survet Nõukogude Liidule. Muudatuste algus NSV Liidus Gorbatsovi ülesandeks NSVL-i majandusliku arengu kiirendamine (perestroika). Glasnost e avalikustamine, Kremli juhtide valmisoleks tõtt kuulata ja kõnelda. Tsernobõli katastroofi algne mahavaikimine, hiljem tunnistamine. Võis hakata rääkima keskkonnaprobleemidest ja Stalini kuritegudest. Kuna seniste reformidega ei olnud võimalik majanduslikust ummikust välja tulla, surus Gorbatsov läbi presidentaalse valits...
1985 märts NLKP KK peasekretäriks M. S. Gorbatsov 1987 kevad fosforiidikampaania Aug. MRP-AEG (L. Parek) 23. Aug Hirvepargi miiting (glasnost) 26.nov IME(S. Kallas, E. Savisaar)turumajandusslik mõtteviis Dets EMS (T. Velliste) I demokraatlikele pm tuginev üleeestiline massi organisatsioon 1988(suured muutused) jaan. ERSP idee (juht L. Parek) Eestimaa Rahvusliku Sõltumatuse Partei - omariikluse taastamine Aug. loodud 2. veebr. Tartu rahu aastapäeva tähistamine Apr Loominguliste liitde ühispleenum (Keelekultuuride kaitsmiseks) Rahul olematus Eesti NSV. Rahvuskultuurile tähelepanu. Apr Eestimaa Rahvarinne (Savisaar- üleskutse moodustada) Eesti kõige massilisem rahvaliikumine Apr Tartus muinsuskaitsepäevadel I korda avalikkuse ette sinimustvalge Nõukogude Eestis 16. juuni EKP KK I sekretäriks V. Väljas 17. juuni meeleavaldus lauluväljakul (ühtsustun...
1985 märts NLKP uueks peasekretäriks sai Mihhail Gorbatsov. Perestroika (sotsialistliku ühiskonna täiustumine ja ümberkorraldamine) algus. 1986 päevakorda tõusis uus märksõna glasnost (salastatuse vähendamine ühiskonnas ja sõnavabaduse avardumine.) 1986 Reykjavikis toimus Gorbatsovi ja Regani tippkohtumine, mille tagajärjel hakkasid paranema NSVL'i USA suhted. 1987 USA ja NSVL sõlmisid Washingtonis kokkulepe keskmise ja lühimaa tuumarakettide likvideerimiseks. 1988 Gorbatsov valiti NSVL'i Ülemnõukogu Presiidiumi esimeheks. 1989- algus Tsehhoslovakkia ja Ida-Saksamaa keelustasid lasterõivaste ja osade
a) põhjus kriis majanduses selgitus nsvl ei suutnud oma ,,rahvast toita" tekkisid jaotus süsteemid, ostu kaardid, talongid b) põhjus perestroikast ja glasnostist tulenev aktiivsus rahva hulgas selgitus c) põhjus vägivaldselt liidetud liiduvabariikide soov iseseisvuda selgitus 11.Kas NSV Liidu nõrgenemine tulenes eelkõige riigi sisepoliitilisest kriisist või välisriikide poliitikast? Põhjenda oma seisukohta. Sise Glasnost perestroika ,vägivaldselt liidetud liiduvabariikide soov iseseisvuda, rahva surve 12.Kes olid need isikud ja kuidas nad on NSV Liidu ja idabloki lagunemisega seotud? a) M Gorbatsov NSVL juht vahetult enne lagunemist b) B. Jeltsin ,,juhtis" riigipöörde ajal rahvast c) R. Reagan 1981 USA president hakkas võitlema ,,kurjuse impeeriumiga" d) Lech Walesa 17000 töölise korraldatud streigi eestvedaja hakati streikima kogu Poolas, üldstreigi oht
● Sulaaeg – ühiskonna liberaliseerumine ● Stagnatsioon – ühiskonna seisakuaeg kõigis eluvaldkondades ● Dissidentlus - teisitimõtlemine ● Metsavendlus – aktiivne relvavõitlus NSVL-i vastu ● Suurküüditamine – ööl vastu 26. märtsi alanud operatsioon, kus küüditati 2,5% eestlastest ● Perestroika – sotsialistliku ühiskonna täiustamine ja ümberkorraldamine ● Augustiputš – Nõukogude Liidus toimunud riigipöördekatse ● Glasnost – avalikustamis ja sõnavabaduse suurendamine ● Sametrevolutsioon – rahumeelne revolutsioon Tšehhoslovakkias ● Sametlahutus – sellega loodi Tšehhoslovakkia asemel Tšehhi ja Slovakkia Millal toimus? ● Loodi VMN 1949 ● Loodi VLO 1955 ● Algas sula 1956 ● Algas stagnatsioon 1970 ● Algas perestroika 1985 ● Toimus augustiputš 1991 ● Lagunes NSVL 1991 ● Langes Berliini müür 1989 ● Taasühines Saksamaa 1990 ● Toimus suurküüditamine Eestis 1949
Perestroika 1982 suri Leonid Breznev. Juri Andropov Järgmine juht. 1984 Andropov sur i.Järgmine Nõukogude Liidu juht oli Konstantin Chernenko. Chernenko suri 1985. Märts 1985 Nõukogude Liidu viimaseks juhiks sai Mihhail Gorbatsov. Perestroika (ümber ehitamine): Majandusarengu kiirendamine, demokratiseerimine, avalikustamine(Glasnost). Glasnosti iseloomustus: 1. Teabe kätte saamine kõigile. 2. Arvamuste vabadus. 3. Eri arvamuste suhtes muututi sallivamaks. 4. Hakati ajalugu üle vaatama. 5. Gorbatsov hakkas võitlema alkoholismiga. 6. Legaliseeriti eraettevõtlus. 1986 Tsernobõli tuumakatastroof. Perestroike toetajad jagunesid kaheks. Reformide laiendamise pooldajad. 1. Boriss Jeltsin Rahvuslik radikalism. (rahvuslased) 2. Rahvarinded.Perestroika vastased Perestroika aeglustamise pooldajad. 1. Perestroikast loobujad. 1989 Märts Toimusid Rahvasaadikute Kongressi valimised.1 6. November 1988...
Perestroika-NSV liidu majandussüsteemi ümberkorraldamine ja liberaliseerimine Glasnost- avalikustamispoliitika ja sõnavabaduse avardumine fosforiidikampaania-1986. Aasta lõpp taheti rajada Eestisse uus fosforiidikaevandus MRP-AEG- 1987. aasta augustis loodi esimene poliitiline ühendus Eesti Muinsuskaitse Selts- EMS 1987. aasta lõpul loodud esimene demokraatlikel põhimõtetel tuginev massiorganisatsioon Eestimaa laul- 1988 septembri massiüritus lauluväljakul, kus oli kohal 300 tuhat inimest Rahvarinne- 1988 aprill rahva liikumine perestroika toetamiseks ERSP- 1988 aastal esimene poliitiline erakond, Eesti Rahvuslik Sõltumatuse Partei interliikumine- 1988 aasta suvel mille moodustas liikumine eesotsas tehaste töölised (venelased) Suveräänsusdeklaratsioon- 1988. 16. nov millega sätestati eestlaste ülemuslikkus Balti kett- 23.august 1989 inimkett Tallinnast Vilniusesse Eesti, Läti, Leedu rahvad Eesti kongress- Eesti vabariigi kodanike vali...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
