Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Geograafia Rahvastik (0)

3 HALB
Punktid

Lõik failist

Rahvastik
  • Defineeri mõiste:

  • Nimeta rahvastiku tihedust ja paiknemist mõjutavaid tegureid
    Looduslikud tegurid
    Ühiskondlikud tegurid
    • ajaloolised (vesi oli ühendustee)
    • majanduslikud
    • sotsiaalsed
    • poliitilised (kui pommid , minnakse ära jne)

  • Rahvaarvu mõjutavad tegurid
    Positiivsed
    Negatiivsed
    • Suremus
    • väljaränne

  • Nimeta sündimust mõjutavaid tegureid
    • Viljakas eas olevate naiste arv

    • Naiste seisund ühiskonnas (vabadus oma elu korraldada, usud jne)
    • Naiste vanus laste sünnitamisel
    • Religioon (kas usk lubab kui palju lapsi, millal jne)
    • Kooselu traditsioonid ühiskonnas (millal alustatakse kooselu, kas elatakse monogaamselt(reguleeritud), polügaamselt)
    • Pereplaneerimise võimalused (rasestumisvastased vahendid, abordi tegemise võimalus, teadmised jne)
    • Traditsioonid ühiskonnas (normiks peetav laste arv)
    • Väärtushinnangud
    • Majanduslikud võimalused laste kasvatamiseks

  • Nimeta rände ehk migratsiooni liigid
    • Siseränne
      • Linnast linna, maalt maale, maalt linna, linnast maale
      • Riigi territooriumil nt Viljandist Tallinna
    • Välisränne
      • Tööle, õppima, abielu
      • Ühelt maalt teisele nt Lätist Venemaale
    • Vabatahtlik
    • Sundränne

  • Nimeta rände põhjuseid
    Tõukepõhjused
    Tõmbepõhjused
    • soe kliima
    • tasuv töö
    • elukoht
    • kultuur
    • sugulased
    • õppima
    • sihtmaa (kuhu minnakse)

  • SIIRDERIIGILE (kuhu minnakse)
    Positiivne
    Negatiivne
    • Suureneb tööpuudus oma riigi elanike hulgas
    • Sisserändajad ei kohane kohalike kultuuridega ja tekivad konfliktid
    • Suurem surve sotsiaalsfäärile
    • Sageli tegemist illegaalsete migrantidega
    • Tuleb haigekassaga kindlustada, meditsiin jne

    LÄHTERIIGILE (kust minnakse ära)
    Positiivne
    Negatiivne
    • Riigis väheneb tööpuudus
    • Parandavad migrantide tööoskused, mida saab hiljem kodumaal kasutada
    • Suur osa teenitud rahast kodumaale tagasi
    • Maksud ei laeku kodumaale
    • Vaheldub tööealiste osakaal, väheneb maksumaksjate arv
    • Lahkuvad haritumad, seega väheneb haritud inimeste osakaal
    • Lahkuvad peamiselt mehed, riigis tekivad soolised disproportsioonid
    • Tagasi tullakse pensionipõlves, seega suureneb pensionäride osatähtsus
    • Kaotatakse haridusinvesteeringud

  • http://www.purposegames.com/game/euroopa-riikide-pealinnad-quiz
    Soome
    Helsingi
    Rootsi
    Stockholm
    Norra
    Oslo
    Island
    Reykjavik
    Venemaa
    Moskva
    Iirimaa
    Dublin
    Suurbritannia
    London
    Portugal
    Lissabon
    Prantsusmaa
    Pariis
    Hispaania
    Madrid
    Belgia
    Brssel
    Holland
    Amsterdam
    Luksemburg
    Luxembourg
    veits
    Bern
    Liechtenstein
    Vaduz
    Austria
    Viin
    Itaalia
    Rooma
    Sloveenia
    Ljubljana
    Horvaatia
    Zagreb
    Bosnia ja Hertsegoviina
    Sarajevo
    Serbia
    Belgrad
    Albaania
    Tirana
    Makedoonia
    Skopje
    Bulgaaria
    Sofia
    Kreeka
    Ateena
    Trgi
    Ankara
    Rumeenia
    Bukarest
    Ungari
    Budapest
    Slovakkia
    Bratislava
    Tehhi
    Praha
    Saksamaa
    Berliin
    Vatikan
    Vatikan
    Poola
    Varssavi
    Ukraina
    Kiiev
    Moldova
    Chişinău
    Valgevene
    Minsk
    Leedu
    Vilnius
    Lti
    Riia
    Eesti
    Tallinn
    Taani
    Kopenhaagen
    San Marino
    San Marino
    Monaco
    Monaco
    Montenegro
    Podgorica
    Kosovo
    Pritina
  • Vasakule Paremale
    Geograafia Rahvastik #1 Geograafia Rahvastik #2 Geograafia Rahvastik #3 Geograafia Rahvastik #4 Geograafia Rahvastik #5 Geograafia Rahvastik #6 Geograafia Rahvastik #7
    Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
    Leheküljed ~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2015-09-29 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 40 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Kelziii Õppematerjali autor
    Küsimused-vastused, mõisted ja nende definitsioonid rahvastiku teemal.

    Kasutatud allikad

    Sarnased õppematerjalid

    thumbnail
    25
    ppt

    Migratsioon

    maailma rahvastikust on migrandid. Nad on oma sünnimaalt välja rännanud. · Igal aastal vahetab elukohta 510 miljonit inimest. 13 Rahvusvaheliste rännete I etapp · Euroopast ümberasumiskolooniatesse KaugLõunas, Ameerikas, Siberis · Aafrikast istanduskolooniatesse Ameerikas · Indiast ja Hiinast istanduskolooniatesse Ameerikas, Briti impeeriumis, KaguAasias · ümber asusid: ­ üleliigne rahvastik Euroopast ­ odav tööjõud Aafrikast, Aasiast 14 Rahvusvaheliste rännete I etapp (peamised suunad kuni 20. saj keskpaigani) eurooplased neegrid indialased hiinlased jaapanlased rahvastiku enamuse moodustavad sisserännanud 15 Rahvusvaheliste rännete II etapp · alates 20. saj keskpaigast · rännatakse ­ kõrgeltarenenud lääneriikidesse

    Demograafia
    thumbnail
    36
    pptx

    Migratsioon ja pagulus

    MIGRATSIOON JA PAGULUS FAKTID • Maailmas on 191 miljonit emigranti; • Emigrantide hulk on umbes 3% kogu maailma rahvastikust; • Naiste osakaal emigrantidest on 49,6 %; • 15-20 % emigrantidest on illegaalid; • Kõige aktiivsem emigreerumine toimub Ladina- Ameerika piirkonnas. • Emigrantide rahalähetused kodumaale olid 2005. aastal u. 134 miljardit eurot. MÕISTED • Immigratsioon – sisseränne (immigrant). • Emigratsioon – väljaränne. • Remigratsioon – tagasipöördumine kodumaale. • Pagulane – sunnitud kodumaalt lahkuma (sundränne). • Rändekvoot – sisserännet piirav määrnumber. • Pendelränne – igapäevane edasi-tagasi ränne kahe asula vahel. RÄNDED TÄNAPÄEVA MAAILMAS • Umbes 3,2% maailma rahvastikust elab väljaspool oma kodumaad; • Igal aastal vahetab elukohta 5-10 miljonit inimest; • Suurem osa migrante on pärit arengumaadest; • Ränne lõuna riikide vahel on suurem kui Lõ

    Geograafia
    thumbnail
    8
    docx

    Rahvastik - kordamine

    RAHVASTIKU KT KORDAMISKÜSIMUSED (õpikust lk.25-70) "Geograafia gümnaasiumile I osa" autor Ülle Liiber 1. Rahvaarv maailmas, selle jaotumine maailmajaoti, suurema rahvaarvuga riigid maailmas. ~7 miljardit; Hiina (1.39 mld), India (1.25 mld), USA (0.32 mld), Indoneesia (0.25 mld), Brasiilia (0.2 mld), Pakistan (0.18 mld), Nigeeria (0.17 mld), Bangladesh (0.16 mld), Venemaa (0.14 mld) ja Jaapan (0.13 mld) 2. Rahvaarvu muutumist mõjutavad tegurid (sündimus, suremus, iive, migratsioonisaldo). (Sündimuse kasv,) suremuse langemine, migratsioonisaldo positiivne <-- iive kasvab 3. Oskad arvutada sündimust, suremust, iivet ‰-des, nende võimalikud suurused maailmas. Tuhande elaniku kohta Sündimus=sünnid : rahvaarv*1000 ; arenenud maades ~10‰, mahajäänud maades ~30‰ Suremus=surmad: Rahvaarv*1000 ; arenenud maades ~10‰, mahajäänud maades ~15‰ Iive=(sünnid-surmad) : rahvaarv*1000 ; arenenud maades 0

    Rahvastik ja majandus
    thumbnail
    8
    rtf

    Eesti rahvastiku peamised probleemid, nende põhjused ja tagajärjed

    14. sotsiaaline viletsus & vaesus. 2. Rahvastiku soolis-vanuseline koosseis  Rahvastikupüramiid - diagramm, mis väljendab rahvastiku vanuselist ja soolist koosseisu.  Rahvastikupüramiidilt on näha: 15. laste ja vanurite osatähtsust; 16. meeste ja naiste suhet erinevates vanuserühmades; 17. erinevate vanuserühmade osakaal kogurahvastikust; 18. sündimuse muutusi viimaste aastakümnete jooksul. Vananev rahvastik  See toob toob kaasa endaga majanduslikke ja sotsiaalseid probleeme.  Majanduslikud probleemid: 19. töötavat rahvastikku, kes makse maksab, on vähem; 20. makse laekub riigikassasse vähem; 21. vähem raha pensionis, sotsiaaltoetusteks, riigi poolt pakutavateks teenusteks.  Sotsiaalsed probleemid: 22. suureneb sotsiaalhoolekande osatähtsus; 23. vaja rohkem vanadekodusid; 24. koormus tervisehoiule suureneb; 25. pensioniealiste rakenduse leidmine. 3

    Geograafia
    thumbnail
    3
    rtf

    Rahvaarv

    madalamaga ning inimeste keskm eluiga tõuseb.2. Rahvaarvu kasv maailmas ja erinevates regioonides. Rahvaarv hakkas märgatavalt kasvama siis, kui inimesed olid muutunud paikseks, hakanud põldu harima, koduloomi kasvatama. 1650. aastaks oli maailma rahvaarv suurenenud ligi 50 korda: 10 miljonilt 500 milj-le. Umbes 1800. a. paiku elas maailmas juba miljard inimest. Iga järgmine miljard on täitunud järjest lühema aja jooksul. Maailma rahvastik paikneb väga ebaühtlaselt. Kõige rohkem elab inimesi soodsate loodusoludega aladel või arenenud majandusega piirkondades. Juba ammusest ajast on tihedamini asustatud ida-ja lõuna-aasia suurte jõgede orud ja deltaalad, viljaka pinnasega jaava saar, samuti jaapani rannikualad. Lääne- euroopas kulgeb tihedama asustusega vöönd kagu-inglismaalt põhja-itaaliani. Ameerika ja austraalia maailmajagudes on tihedamini asustatud rannikualad ja mitmed saared. 3.Rahvastiku

    Geograafia
    thumbnail
    56
    ppt

    Maailma rahvastik ja rahvastiku protsessid

     suremuse langus, mis on tänapäeval eriti kiire arengumaades  inimeste toitumistingimuste paranemine  tervishoiu ja arstiteaduse areng  rahvastiku kasvuga kaasneb ka linnaelanikkonna osatähtsuse suurenemine: 1900. aastal elas linnades 14% rahvastikust, 1991. aastal juba 45%  aastaks 2020 ennustatakse arengumaade linnarahvastiku kasvu kolmekordistumist 10 Rahvastiku paiknemine  Rahvastik paikneb väga ebaühtlaselt  Tähtsaim rahvastiku paiknemise tegur on soodsad kliimatingimused  Suurim rahvastiku tihedus on tasastel ranniku- ja jõeäärsetel aladel  Kui 1950.a moodustas arenenud riikide rahvastik 1/3 kogu maailma rahvastikust, siis praeguseks on see langenud ¼-le ja langeb veelgi. 11 RAHVASTIKU PAIKNEMINE 12 Rahvastiku tihedus riigiti seisuga2006.a

    Demograafia
    thumbnail
    2
    doc

    Maailmarahvastik

    a) Agraalühiskonnas ­ Linnad tugipunktidena hakkasid tekkima ühiskonna kihistumise tulemusena. Kujunesid hea transportteede piirkondadesse Vahemere äärde, Lähis ­ Itta, Indiasse, Hiinasse. 5% rahvastikust = valitseja, teenijaskond, käsitöölised, sõdurid b)Industriaalühiskonnas ­ Väga kiire linnastumine. 16 ­ 18 saj. *I Etapp ­ Euroopas kasvasid vanad linnad ja tekkis palju uusi. Tekkisid esimesed miljonilinnad. Pariis, London. Fifty fifty rahvastik, maal ja linnas *II etapp ­ 19 ­ 20 saj algus ­ Uusi linnu tekkis vähe, aga suurlinnad laienesid eeslinnadesse, liites neid linnastuteks. Toimus Suburbanisatsioon. Linnaelanike % = 70-80 elanikkonast c)Infoühiskond *Kontraurbanisatsioon ­ Lahtilinnastumine. Heaolu ja võimaluste paranedes asuvad inimesed elama linnast välja, kuid säilitavad sidemed linnaga. Transport, side.

    Geograafia
    thumbnail
    3
    rtf

    Geograafia KT, 10.klass, "Linnastumine"

    1. Rahvaarv maailmas, selle jaotumine maailmajaoti. Maailmas on ~6,8 miljardit inimest. Rahvaarvu jaotumine maailmajaoti: Aasia 61% Aafrika 13% Euroopa 1 2% Ladina- Ameerika 8% Põhja- Ameerika 5% Austraalia ja Okeaania 1% 2. Rahvaarvu muutumist mõjutavad tegurid: a) sündimus - sündide arv 1000 elaniku kohta aastas b) suremus - surmajuhtude arv 1000 elaniku kohta aastas c) iive - sündimuse ja suremuse vahe(%o) d) migratsioonisaldo - sisse- ja väljarände vahe 3. Oskad arvutada sündimust, suremust, iivet(%o-des), nende võimalikud suurused maailmas. a)sündimus=sünnid*1000/rahvaarv väike 8%o Saksamaa, suur 48%o Afganistan b)suremus=surmad*1000/rahvaarv väike 4%o Alzeeria, suur 22%o Afganistan c) iive=sündimus-suremus ~2 - 45%o 4. Sündimust mõjutavad tegurid: viljakas eas naiste arv, naiste vanus sünnitusel, religioon, pereplaneerimine, kooselu traditsioonid, väärtushinnangud, traditsioonid ühiskonnas, võimalused ja vabadus elu korraldusel, majanduslikud võimalused.

    Geograafia




    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun