1.Analsi Trgi eeldusi ja puudusi turismimajanduse edendamiseks. EELDUSED: Trgi pikk ning mitmekesine rannik, krged med ning kaunid jrved, paljud ajaloolised, religioossed ning arhitektuurilised paigad annavad riigile suureprase turismipotentsiaali.Kindlasti kutsub Trki turiste ka see, et Trgi on odav ja suhteliselt vhekoormatud maa. Vaatamisvrsused-rikkalikult kultuuriobjekte niteks:moeesid ja ajaloomlestisi(Kreeka ajaloomlestised).Kindlasti on suureks plussiks on meri ja mnus kliima.Erinevad Trgi rahvuspargid kidavad inimesi oma rikkaliku taimestiku ja loomastikuga. PUUDUSED: Poliitiliselt rasked ajad-mssud ja rahutused ja kindlasti ka usk.Trgi ala on ks aktiivsemaid maavrvinate ning vulkaanide piirkondi ehk loodusnnetused mis vivad turiste arvu pikaks ajaks vhendada. (Mudalaviinid).Trgi on kll odav maa,kuid majanduslikult on ta ks mahajnumaid. 2.Kuidas mjutavad geograafiline asend ja looduslikud tingimused Norra transporti/veondust.
Austria-Ungari trooniprija ertshertsog Franz Ferdinandi koos abikaasaga , 1914 aastal 28 juulil. Peale atendaati esitas Austria-Ungari Serbiale mitmeid ultimaatumeid, millele serblased vastasid eitavalt. 28 juulil kuulutas keisririik sja Serbia vastu. See kik kivitaski esimese maailmasja, mis kestis 1914-1918. Sdivate koalitsioonide lplik koosseis : 1) Antant - Inglismaa, Prantsusmaa, Venemaa, USA, Jaapan, Belgia, Serbia, Itaalia (1915) ja Rumeenia . 2) Keskriigid- Saksamaa, austria-Ungari Trgi ja Bulgaaria. SJAPLAANID: Kaks rinnet- lne ja ida rinne. Saksamaa rnnaku aluseks oli Schlieffeni plaan: rnnatakse Prantsusmaad Belgia kaudu. Idas plaaniti kaitsesda ning loodeti austerlastele. Prantsusmaa kartis 1870-1871a kordumist ja kinldustas Saksamaaga klgneva piiri. Venemaale jeti sjas "aururulli" osa, mis pidi rndama Ida-Preisimaad. Inglismaa plaan ngi ette finantseerida liitlaseid. Saksamaa ei suutnud Prantsusmaad vallutada ja algas positsioonisda ehk "lnerindel muutusteta"
riigid ja nende pealinnad jaapan-tokyo filipiinid-manila malaisia-kuala lumpur indoneesia-jakarta vietnam-hanoi laos-vingchan tai-bangkok bangladesh-dhaka sri lanka-colombo india-new delhi nepal-katmandu hiina-peking luna korea-soul mongolia-ulaanbaatar venemaa-moskva kasahstan-astana krgstan-bikek usbekistan-takent trkmenistan-agabat tadikistan-dusanlee pakistan-islambad afganistan-kabul iraan-teheran iraak-bagdad aserbaidaan-bakuu gruusia-thbilsi armeenia-jerevan trgi-ankara sria-damaskus liibanon-beruit iisrael-jeruusalemm jordaania-amann saudi araabia-ar ryad AE-abu dhabi maroko-rabat aleeria-aliir tuneesia-tunis liiba-tripoli egiptus-kairo austraalia-canberra USA-washingdon kanada-ottawa mehhiko-mexico jamaica-kingston venetsuela-caracas kolumbia-bogota equador-quito peruu-lima
Kolmikliidule vastandliku Antandi. Esimese maailmasja puhkemist soodustasid Saksa-Prantsuse vastuolude suurenemine Maroko prast, Venemaa ja Austria-Ungari vastuolude suurenemine seoses sellega, et viimane annekteeris Bosnia ja Hertsegoviina (1908), ja phjuseks olid ka Balkani sjad. Saksamaa eesmrk oli kaotada Suurbritannia lekaal merel, vtta endale Prantsusmaa, Belgia ja Hollandi asumaad ning vallutada Baltimaad, Poola ja Ukraina. Austria-Ungari tahtis endale Serbiat ja Ternogooriat. Trgi tahtis endale Taga-Kaukaasiat. Suurbritannia tahtis la Saksamaad ja vallutada Trgilt Mesopotaamia. Prantsusmaa tahtis tagasi saada Alsace-Lorraine'i ja vallutada Saarimaa. Venemaa tahtis omada Galiitsiat ja kontrollida Musta mere vinasid ning suurendada oma vimu Balkanil, kust ta soovis minema ajada Austria-Ungarit. Jaapanil oli plaan vallutada mned Saksa asumaad ja osa Hiina alasid. [redigeeri] 1914 28. juunil 1914 tappis Serbia salaorganisatsiooni liige Gavrilo Princip
nimetusest Byzantionist. Riik oli aga jtkuvalt Rooma keisririik ning elanikud nimetasid end roomlasteks. VII sajandil sai varasema ladina keele asemel Btsantsi riigikeeleks kreeka keel. Keiser Justinianuse valitsusajal (527-565) pti taastata Rooma impeerimu muistset hiilgust, kuid VI sajandi teisel poolel tungisid Balkani poolsaarele lunaslaavlased ja Itaaliasse germaani him langobardid ning seetttu Itaalia kaotati. VII sajandil tungisid Balkanisse Aasiast trgi pritolu bulgaarid. Nemad rajasid Bulgaaria riigi, mille suhted Btsantsiga olid vaenulikud. Aja jooksul sulasid bulgaaridest vallutajad slaavlastega hte ja vtsid omaks slaavi keele ning selle tulemusel kujunes tnapevane bulgaaria rahvas. Keiser Basileios II valitsusajal (976-1025) vallutasid Btsantsi ved Bulgaaria riigi. Btsantsi raskusi suurendas araablaste sissetung. VII sajandi keskel vallutasid araablased Btsantsile kuulunud Vahemere idaranniku ja Egiptuse.
Referaat Türgi rahvastik Autor: Silva Pärna Juhendaja: Laine Tangsoo 2011 Kasutatud kirjandus · http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/turgi_liina.htm · http://www.slideshare.net/guest7ed5b4/trgi · http://www.ats.agr.gc.ca/eur/images/5606009-eng.gif · http://www.clubstravel.ee/est/60/ · http://www.stat.ee/29913 · http://et.wikipedia.org/wiki/T%C3%BCrgi#Rahvastiku_tihedus
Holland Amsterdam Luksemburg Luxembourg veits Bern Liechtenstein Vaduz Austria Viin Itaalia Rooma Sloveenia Ljubljana Horvaatia Zagreb Bosnia ja Hertsegoviina Sarajevo Serbia Belgrad Albaania Tirana Makedoonia Skopje Bulgaaria Sofia Kreeka Ateena Trgi Ankara Rumeenia Bukarest Ungari Budapest Slovakkia Bratislava Tehhi Praha Saksamaa Berliin Vatikan Vatikan Poola Varssavi Ukraina Kiiev Moldova Chişinău Valgevene Minsk Leedu Vilnius Lti Riia Eesti Tallinn Taani Kopenhaagen San Marino San Marino Monaco Monaco Montenegro Podgorica Kosovo Pritina
ristiusuline Euroopa pideva verevalamise taleermaa.Kust tekkis mte, et verevalamine usu nimel on ilis ja meeleprane, selle le on palju vaieldud.Kui hoolsalt otida, vib sellele igustust leida ka piiblist.Mittekristlaste tapmist,hakka- sid esimesena igustama Prenee poolsaare rahvad,kel tuli videlda islamiusulistest sissetungijatega.Kiriku ametlik seisukoht ji aga kuni XI sajandini tapmist keelavaks. Olukord muutus prast seda, kui 1071. aastal vallutasid trgi keelt knelevad seldukid Vike-Aasia ja pha linna Jeruusalemma.Islami ja ristiusu tasakaal oli jrsult rikutud.Varem olid islamiusulised euroopast tulnud palvernduritesse suhtunud leebelt ja austavalt, nd aga olid ristiusu phapaigad kristlaste suletud. "JUMAL SOOVIB SEDA" Seldukkide kallaletungi oht tegi revaks sa Btsantsi valitsejaid.Imperaator Alexios I prdus sjalise abi saamiseks lnekiriku poole.Paavst Urbanus II ei jtnud oma vimalust kasutamata.Ida- ja lnekiriku vahe- kord oli pinev
Armastatuim dolma on riisitäidisega roheline pipar. Meze on valik külmi ja kuumi suupisteid, mida süüakse enne põhirooga. Kindlasti kuuluvad meze´sse ka maitsestamata jogurti baasil valmistatud dipikastmed, mis maitsevad suurepäraselt. Türgit võib pidada ka jogurti sünnimaaks ning seda osatakse seal imehästi valmistada. Kasutatud kirjandus http://www.ohtuleht.ee/300622/turgi-kook-kohv-olgu-palav-kui-armastus-must-kui-oo-ja- magus-kui-suudlus http://www.slideshare.net/Kokad/trgi-kk http://omamaitse.ee/maailma_maitsed/8974/ http://trip.ee/node/59136 http://epl.delfi.ee/news/kultuur/lihane-ja-lihata-turgi-kook.d?id=51167317 http://translate.google.ee/translate?hl=et&sl=en&tl=et&prev=_dd&u=http%3A%2F %2Fen.wikipedia.org%2Fwiki%2FTurkish_cuisine
siis olid islami jutlustajad suutnud lihtrahvale selgeks teha mduka mstitsismiga hinemise, prohveti ja phakute kultuse loomise ning koraani hauataguse elu petamise arendamisega kik vajaliku. Midagi uut ei vajatud. Islam jtkas oma laienemist eelkige sjalise ju najal. Kuigi endise he suure islamiriigi asemel oli mitu viksemat riiki, siis nad kik laienesid. Oli palju omavahelist ngelemist ja kord kerkis esile ks dnastia, kord teine. Islami tekspidamised levisid kigis suundades, tasapisi vallutati Trgi alasid, Aafrikas itses Timbuktu riik, juti vlja piki Aafrika rannikut kuni Madagaskarini. Samuti vallutati pea kogu India, suurem osa Okeaaniast ja veidi ka Hiinat. Edu phjus -sel ajal eksporditi vallutatud aladele mitte ainult usku, vaid sellega tuli kaasa ka riiklik, administratiivne korraldus, mis vallutatud aladel enne kas puudus vi oli vhe arenenud. Kus olid kultuurilitase krgem, niteks Hispaanis vi Hiinas, seal ei nnestunud sel usul eriti kanda kinnitada. 5. Mongolite invasioon
annaabi.ee 
