Kuidas netis maksad? Vasta


Esimese kursuse anatoomia õppematerjal (13)

5 VÄGA HEA
 
1. Koe mõiste.
Koeks nim ühesuguse päritolu, ehituse ja taitlusega rakkude ning nende poolt
produtseeritud rakuvaheaine kogumit.
2-3. Kudede põhirühmad, liigid, nende lühiiseloomustus ja esinemine
inimorgamismis.
Epiteelkoed ehk kattekoed, side- ehk tugikoed, lihaskoed ja närvikude.
EPITEELKUDE E. KATTEKUDE ­Epiteel kude katab keha või elundi välispinda.
Rakud on väga üksteise kõrval. Nt naha ja limaskestade pindmine kiht, seedetrakti
sisepind, näärmed.
SIDEKUDE E.TUGIKUDE ­ sidekoed jaotatakse kahte suurde rühma :
1. toite funktsiooniga sidekoed(veri, lümf,
retikulaarne sidekude, rasvkude ja kohev sidekude )
2. tugifunktsiooniga sidekoed(tihe sidekude,
kõhrkude, luukude)
LIHASKUDE- tõmbub kokku, konstraktsiooni tõmme.
1. silelihaskude- mis paikneb siseelundite seintes
tagades siseelundite motoorika ja ei allu inimese
tahtele;
2. vööt- ehk skeletilihas- mis paneb meie keha liikuma
ning allub meie tahtele, ent väsib kiiresti;
3. südamelihas- mis ei allu meie tahtele ning esineb
vaid südames.
i.
NÄRVIKUDE ­ võimeline erutust vastu võtma ja edasi suunama. Moodustab
närvisüsteemi, pea- ja seljaaju ning närvid.
4. Elundi ja elundkonna mõiste. Näited.:
· Elundiks nim. Kehaosa, millel on kinel kuju, ehitus, asend ja funktsioon.
(N:luud, lihased, süda, maks jt.)
· Elundkonna moodustavad ehituselt, talituselt ja arengu poolest sarnased
elundid.(N:tugi-liikumiselundkonna moodustavad peaaegu kõik luud ­
skelett, südame veresoonkond)

5. Anatoomilise vaatluse orientiirid: teljed, tasapinnad.:
1. Frontaaltelg-vasakult paremale
2. Sagitaaltelg-eest taha
3. Vertikaaltelg-ülevalt alla
1. sagitaaltasapind-jagab keha vertikaalselt eest taha, paremaks ja
vasemaks pooleks
2. horisontaaltasapind-läbib keha horisontaalselt ja jagab selle ülemiseks
ning alumiseks osaks
3. frontaaltasapind-läbi keha vertikaalselt ,jagab keha kaheks osaks
(kõhtmine ja selgmine)
91% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Esimese kursuse anatoomia õppematerjal #1 Esimese kursuse anatoomia õppematerjal #2 Esimese kursuse anatoomia õppematerjal #3 Esimese kursuse anatoomia õppematerjal #4 Esimese kursuse anatoomia õppematerjal #5 Esimese kursuse anatoomia õppematerjal #6 Esimese kursuse anatoomia õppematerjal #7 Esimese kursuse anatoomia õppematerjal #8 Esimese kursuse anatoomia õppematerjal #9 Esimese kursuse anatoomia õppematerjal #10 Esimese kursuse anatoomia õppematerjal #11 Esimese kursuse anatoomia õppematerjal #12 Esimese kursuse anatoomia õppematerjal #13 Esimese kursuse anatoomia õppematerjal #14 Esimese kursuse anatoomia õppematerjal #15 Esimese kursuse anatoomia õppematerjal #16 Esimese kursuse anatoomia õppematerjal #17 Esimese kursuse anatoomia õppematerjal #18 Esimese kursuse anatoomia õppematerjal #19 Esimese kursuse anatoomia õppematerjal #20
50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 20 lehte Lehekülgede arv dokumendis
2009-09-30 Kuupäev, millal dokument üles laeti
379 laadimist Kokku alla laetud
13 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
piret karus Õppematerjali autor

Lisainfo

anatoomia õppematerjal Tallinna Ülikool esimene kursus
tallinna ülikool anatoomia esimene kursus

Mõisted

Sisukord

  • EPITEELKUDE E. KATTEKUDE
  • SIDEKUDE E.TUGIKUDE
  • LIHASKUDE
  • NÄRVIKUDE
  • Elundiks
  • Elundkonna
  • Frontaaltelg
  • Sagitaaltelg
  • Vertikaaltelg
  • Frontaaltelg
  • Sagitaaltelg
  • Vertikaaltelg
  • Vaata ka JOONIST!
  • JOONIS vihikus
  • Pikad luud ehk toruluud
  • Lühikesed luud ehk käsnluud
  • Lameluud ehk plaatluud
  • Luulised ühendused
  • VAATA KA JOONIST!
  • Plokkliigese
  • Ellipsoid ehk munaliiges
  • Sadul ehk rübiliiges
  • Sadul ehk rübiliigese
  • Kõige vabam ja liikuvam liiges on keraliiges !
  • Keraliiges
  • Keraliigese erivarjant pähkelliiges
  • Keraliigese erivarjant lameliiges
  • kaela-, 12 rinna-, 5 nimmeossa, 5 ristluuossa ja 4-5 lüli õndraluuossa
  • Liigutused toimuvad ümber kolme telje
  • VAATA JOONIS!
  • Sagitaaltasandil (eest taha) võivad esineda järgmised rühihäired
  •  kühmselgsus – süvenenud on rinnaküfoos;
  •  nõgusselgsus – süvenenud on nimmelordoos;
  • Rühihäirete tekke peamised põhjused on järgmised
  •  keha raskuskeskme muutumine kasvuspurdi perioodil;
  •  ebaõige tööasend;
  •  kehatüve lihaste nõrkus, mis ei võimalda stabiliseerida keha vajalikus asendis;
  • Rühihäired mõjuvad ebasoodsalt mitmete organite funktsioneerimisele
  •  Ka Kaksteist rinnalüli on ühendatud roietega ja 
  • Roided ühenduvad lülisambaga kahe liigese abil
  • Keraliigese
  • Ratasliigese
  • Rindkere liikumisel elastesed ja painduvad roidekõhred venivad, keerduvad ja
  • Õlavöötmeluud
  • Vaba ülajäseme luud
  • Rinnaku –rangluu liiges
  • Eesmine ja tagumine rinnaku
  • rangluudevaheside
  • roide-rangluuside
  • Liigutused
  • Küünarvarre luid
  • Liikumine
  • Käe luud
  • Randmeluud
  • Käeliiges
  • Kesk.randmeliiges e.distaalne
  • Kämbla-lüliliigesed on tüüpilised keraliigesed
  • Alajäseme skelett koosneb vaagnavöötme ja vabaosa luudest
  • VAATA JOONIST! 3

Teemad

  • Koe mõiste
  • 3. Kudede põhirühmad, liigid, nende lühiiseloomustus ja esinemine
  • inimorgamismis
  • toite funktsiooniga sidekoed(
  • tugifunktsiooniga sidekoed(
  • LIHASKUDE
  • silelihaskude
  • vööt- ehk skeletilihas
  • südamelihas
  • närvisüsteemi, pea- ja seljaaju ning närvid
  • Elundi ja elundkonna mõiste. Näited
  • Anatoomilise vaatluse orientiirid: teljed, tasapinnad
  • sagitaaltasapind
  • horisontaaltasapind
  • frontaaltasapind
  • Liigutuste liigid telgede suhtes
  • Luukoe ehitus
  • Luu kui organi ehitus (toruluu näitel)
  • Luude liigid ja igale näide
  • Nimeta pidevühenduse liigid, alaliigid, igale näide
  • pidevate ühenduste
  • mittepidevate
  • kõhrelised ja luulised ühendused
  • Fibroossed ühendused
  • Kõhrelised ühendused
  • Luulised ühendused
  • Liigese ehitus. Nimeta liigese kolm osa
  • Nimeta liigese abiseadeldised, igale näide
  • Liigeseõõnsusemokk
  • Liigesekettad
  • Sidemed
  • Seesamluud
  • Nimeta üheteljelised liigesed, näited
  • plokk ehk sarniiliiges
  • vintliiges
  • ratasliiges
  • Nimeta kaheteljelised liigesed, näited
  • korral
  • Nimeta kolmeteljelised liigesed, näited
  • Nimeta lülisamba osad ja neid moodustavate lülide arvud
  • kaela-, 12 rinna-, 5 nimmeossa, 5 ristluuossa ja 4-5 lüli õndraluuossa
  • Lülisamba lüli ehituse põhimõte
  • Nimeta kaela-, rinna- ja nimmelülide 1 iseloomulik tunnus
  • Kaelalülid
  • Rinnalülid
  • Nimmelülid
  • Lülisambalülid ühenduvad terviklikuks lülisambaks (3)
  • Lülid ühenduvad üksteisega
  • moodustades lülisamba
  • Lülisambalüli vaheketta ehitus
  • fibroosvõrust
  • säsituumast
  • Lülisamba võimalikud liikumised
  • frontaaltelje
  • sagitaaltelje
  • kraniaalses
  • Nimeta lülisamba füsioloogilised kõverdused, nende tähtsus
  • kaela- ja
  • nimmelordoos
  • rinna- ja
  • ristluuküfoos
  • Rindkere skeleti moodustavad järgmised luud (luude nimetus, arv)
  • Roiete põhimõtteline ühendumine selgrooga ja rinnakuga, roiete liikumine
  • roideliigeste
  • roide-rinnaku liigeste
  • rinnakupideme
  • keha vahelise kõhrliiduse
  • roide kõhre kuju muutumise tagajärjel
  • sirutuvad
  • Nimeta ülajäseme piirkonnad ja neid moodustavad luud
  • rangluu
  • abaluu
  • õlavarreluud
  • küünarvarreluud
  • käe luud
  • Õlanuki-rangluuliiges, liigenduvad luud, liigese tüüp, abiseadeldised, liikumine
  • moodustub rangluu õlanukmise otsa ja abaluu õlanuki vahel
  • Liigesekihnu tugevdavad
  • Abiseadeldised
  • rangluu-õlanuki side
  • kaarnajätke-rangluu side
  • kaarnajätke-õlanuki side
  • liikumine ümber
  • Rinnaku-rangluuliiges, liigenduvad luud, liigese tüüp, abiseadeldised, liikumine
  • keraliigesele
  • ümber vertikaaltelje õlavöötme ette ja taha viimine;
  • ümber sagitaaltelje õlavöötme tõstmine ja langetamine
  • s.t
  • ümber rangluu pikitelje)
  • Eesmine ja tagumine rinnaku
  • rangluu side
  • rangluudevaheside
  • roide-rangluuside
  • Õlaliiges, liigenduvad luud, liigese tüüp, abiseadeldised, liikumine
  • õlavarreluupea
  • Abiseadeldiseks
  • liigesemokk
  • ümber toimub õlavarre liikumine ette ja taha;
  • toimub eemaldamine ja lähendamine;
  • ümber toimub õlavarre pöörlemine-pronatsioon ja
  • supinatsioon ning koonusliikumine
  • Küünarliiges, liigenduvad luud, liigese tüüp, abiseadeldised, liikumine
  • liitliiges
  • keraliiges
  • tigu- ehk vintliiges
  • ratasliiges
  • võruside
  • painutus;
  • pöörlemine ümber künarluu
  • Küünarvarreluude omavaheline ühendumine, liikumine
  • luudevaheline kile
  • Küünarluu on
  • paigal, kodarluu liigub
  • Nimeta käe piirkonnad ja neid moodustavad luud
  • sõrme lülideks
  • Randme luustik
  • Proksimaalses reas
  • lodiluu
  • kuuluu
  • kolmkantluu
  • hernesluu
  • Distaalse rea
  • trapetsluu
  • trapetsoidluu
  • päitluu ja
  • konksluu
  • luustik
  • Sõrmelülid
  • Pöidlal
  • põhimik, keha ja pea
  • Käeliiges koosneb
  • koosneb proksimaalsest ja distaalsest käeliigesest
  • kodarluu-randmeliigese e.proksimaalne
  • Kodarluu-randmeliiges: liigenduvad luud, liigese pinnad, liigese tüüp
  • abiseadeldised liikumine
  • s.o. kodarluu-randmeliigese
  • külgmised sidemed
  • selgmised sidemed
  • randmeluude vahelised sidemed
  • Kesk-randmeliiges ”
  • Distaalne käeliiges ehk keskmine randmeliiges
  • plokkliiges
  • r frontaal- ja sagitaaltelje
  • Amfiartroosi mõiste
  • Randme-kämblaliigesed (randmeluud ja II-V kämblaluud)
  • Randme-kämblaliigesed
  • Pöidla randme-kämblaliiges
  • pöidla eemaldamine, lähendamine
  • vastandamine ja ringliigutused
  • Kämbla lüliliigesed
  • plokkliigesed
  • kaaskülgsed sidemed
  • Sõrmelülide vaheliigesed
  • Nimeta alajäseme piirkonnad ja neid moodustavad luud
  • Vaagnavöötme
  • Alajäseme vabaosa
  • reieluust
  • sääreluust
  • labajalaluudest
  • Puusaluu
  • niudeluust
  • häbemeluust
  • istmikuluust
  • Vaagna ehitus, suur- ja väikevaagna moodustamine
  • Ristluu-niudeliiges
  • Häbemeliidus
  • Puusaliigeses liigenduvad luud, liigese tüüp, abiseadeldised, liikumine
  • Liigenduvad reieluu pea ja puusanapp
  • ümber
  • ümber sagitaaltelje
  • ümber
  • Abiseadeldiseks liigesemokk
  • Põlveliiges, liigenduvad luud, liigese tüüp, abiseadeldised, liikumine
  • Liigenduvad
  • sääreluu põndapealsed ja reieluu põndad. Abiseadeldiseks meniskid
  • Painutatud põlve
  • pöörlemine ümber vertikaaltelje
  • Sääreluude omavaheline seondus
  • sääreluude vaheline kile
  • proksimaalne sääre
  • pindluuliiges
  • sääre-pindluu sideliidus
  • Jalalaba piirkonnad, neid moodustavad luud
  • 49. Ülemine ja alumine hüppeliiges
  • Proksimaalne
  • jalaliiges ehk ülemine hüppeliiges
  • Distaalne jalaliiges
  • ehk alumine hüppeliiges
  • Kanna-pöialiigesed
  • Pöia-varbalülide liigesed
  • Varbalülide vaheliigeste tüüp, liikumine
  • Nimetage jala toetuspunktid
  • Jala pikivõlvid ja ristivõlv
  • sagitaalsuunalist pikivõlvi
  • Pikivõlv
  • Ristivõlv
  • Jalavõlvide tähtsus
  • Vöötlihaskiu ehitus vt vöötlihaskude
  • 59. Lihase ehitus, erinevad kujud ja abiseadeldised
  • Lihase abiseadeldised
  • Selja lihased, algus- ja kinnituskohad, funktsioonid
  • * Selgroosirgestaja
  • * Romblihas
  • * Abaluu tõstur
  • * Seljalailihas
  • * Trapetslihas
  • Kõhu lihased, algus- ja kinnituskohad, funktsioonid
  • * Kõhusirglihas
  • * Sisemine kõhupõikilihas
  • * Välimine kõhupõikilihas
  • Rinna lihased, algus- ja kinnituskohad, funktsioonid
  • * Sisemised roietevahelihased
  • * Välimised roietevahelihased
  • * Diafragma ehk vahelihas
  • * Eesmine saaglihas
  • * Suur rinnalihas
  • Kaela lihased, algus- ja kinnituskohad, funktsioonid
  • * Astriklihased
  • * Rinnaku-rangluu-nibujätke lihas ehk peapöörajalihas
  • Õlavöötme lihased, algus- ja kinnituskohad, funktsioonid
  • * Suur ümarlihas
  • * Harjaüline lihas
  • * Deltalihas
  • Õlavarre lihased, algus- ja kinnituskohad, funktsioonid
  • * Õlavarre-kakspealihas
  • * Õlavarre-kolmpealihas
  • Küünarvarre lihased, algus- ja kinnituskohad, funktsioonid
  • * Pikk pöidlapainutaja
  • * Süva sõrmedepainutaja
  • * Pindmine sõrmedepainutaja
  • * Õlavarreluu-kodarluu lihas
  • * Pikk pöidlasirutaja
  • * Nimetissõrmesirutaja
  • * Sõrmede sirutaja
  • * Väikesõrmesirutaja
  • Vaagnavöötme lihased, algus- ja kinnituskohad, funktsioonid
  • * Niude-nimmelihas
  • * Suur tuharalihas
  • * Keskne tuharalihas
  • * Laisidekirme-pingutaja
  • Reie lihased, algus- ja kinnituskohad, funktsioonid
  • * Poolkilelihas
  • * Poolkõõluslihas
  • * Reie-kakspealihas
  • * Suur lähendaja
  • * Lühike lähendaja
  • * Kammlihas
  • * Õrnlihas
  • * Reie-nelipealihas
  • * Rätsepalihas
  • Sääre lihased, algus- ja kinnituskohad, funktsioonid
  • * Pikk varvastepainutaja
  • * Sääre-kolmpealihas
  • * Pikk varvastesirutaja
  • * Eesmine sääreluulihas
  • * Pikk pindluulihas

Kommentaarid (13)


Akido: Materjal on väga hea, nii palju kui seda on. Aga materjal on siiski ainult esimese osa peale, mitte terve esimese kursuse peale!
15:18 19-10-2011

kata99: Sain siit I ja II kontrolltöö vastused. korralik. Aitähhhhh
20:13 21-10-2010

wahlberg: hea ülevaatlik ja mitte liiga keeruline. Tänud!:)
12:49 26-01-2011


Sarnased materjalid

10
doc
87
doc
170
doc
84
odt
24
docx
50
doc
25
doc
937
pdf





30 päevane VIP +50% ROHKEM

Telli VIP ja ole 30+14 päeva mureta

5.85€

3.9€

Oled juba kasutaja? Logi sisse

Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto