Emassuguorganid ja Isassuguorganid Emassuguorganid moodustuvad: 2 munasarjast, 2 munajuhast, emakast ja tupest (sisemised suguorganid) ning tupeesikust ja häbemest (välissuguorganid) Tupp ja tupeesik Vagina et vestibulum vaginae · Tupe ja tupe-esiku piiriks on kusiti välissuue · Koosneb järgmistest kestadest Limaskest: mitmekihiline lameepiteel proopria (sidekoeline, rohkelt elastseid kiude) Lihaskest sisemine tsirkulaarne ja välimine pikikiht Adventitsiaalkest organi tagapoolses retroperitoneaalses osas (intraperitoneaalses osas on välimiseks kestaks serooskest) Erinevused Lehmal tupes ja tupeesikus epiteel kahte tüüpi: mitmekihiline lameepiteel (kaudaalses osas) mukoidsete rakkudega kaetud epiteel (enamus alast) proopria rakurohke Lihaskest: Siga, koer, kass kolmekihiline (lisaks sisemine longitudinaalkiht) Muutused tupe sarvestumata lameepiteelis Koduloomadel toimuvad muutused epiteelis ovariaaltsükli faasidega võrreldes hiljem Ü...
sisse asetatud silindriga, milles seesmine ümbritseb kõõlust, olles sellega kokku kasvanud, ning välimine seostub ümbritsevate kudedega. Seesamluud on väikesed luukesed, mis esinevad mõnede lihaste kõõlustes nende kinnituskoha läheduses. Seesamluud lükkavad kõõlust luudest eemale, soodustades kõõluste libisemist. Lihase jõu rakendusnurga suurendamisega tõhustavad seesamluud lihase tõmbetugevust. emassuguorganid on paariline munasari, munajuha ehk emakatõri ja emakaserv ning paaritu emakakeha, emakakael, tupp, tupeesik ja häbe.Laiemas mõttes kuulub emassuguorganite hulka ka udar. Munajuhad nende ülesanne on munasarjadest vabanenud munarakkude edasikandmine emakasse ja nende toitmine sellel teekonnal.ühtlasi on munajuhad munarakkude viljastumise paigaks,siin toimub seemneraku ühinemine munarakuga.
4. Taimeriigi hõimkonnad: HÕIMKOND, LIIKIDE ISELOOMULIKUD PALJUNEMINE ARV TUNNUSED Sammaltaimed, Neil on varred ja Eostega, eelniit 20 000, Eestis umbes lehed, kuid pole 530 liiki juuri Sõnajalgtaimed, Neil on varred, Eostega, eelleht 12000, Eestis 50 liiki lehed, juured Paljasseemnetaimed, On varred, lehed, seemnetega 600, Eestis 4 juured. Isas- ja pärismaist liiki emassuguorganid kahekojalised, tuultolmlejad Õis- ehk On varred, lehed, Seemnetega katteseemnetaimed, juured, õied ja 225 000, Eestis viljad. Ligi 80% on umbes 1500 liiki putuktolmlejad. 5. Kõige liigirikkam hõimkond on õistaimed. 6. Õistaimede hõimkond jaotus kahte klassi: · Üheidulehelised enmasti teraviljad, kõrrelised ja heintaimed. Õied on väikesed ja ilmetud, enamasti tuultolmlejad
organismis. Organismi, kus elavad, nimetatakse peremeheks. Ussidele parasiteerimine kasulik, peremehele kahjulik. Toituvad soole sisust, verest ning kudedest. Tekitavad mürke ning on kahjulikud Kuidas nad arenevad? Keerulised elutsüklid Mõndadel ussidel elu jooksul üks peremees (nt solkmed) Mõned vajavad erineva toidu jaoks kahte või rohkem peremeest. Vaheperemees- lõpp-peremees Laiuss - on sooltes elav parasiit Mitme meetri pikkune, ca cm laiune Paelakujuline keha Isas-või emassuguorganid igapäev ca 1 000 000 muna arenevad munad Laiussi eluring reovesi veekogusse vaheperemees Muna Ujumisvõimelised vastsed sõudiklased (väikesed vähid) Väljuvad pärasoole kaudu täiskasvanud ussid söök koos munadega Inimene KALAD toores liha
Kollad paljunevad ja arenevad väga aeglaselt. Eoste idanemine võib aega võtta kuus-seitse aastat, ja seda juhul, kui need idanemiseks soodsasse kasvukohta satuvad. Kuid eose idanedeski ei ole veel ta taime nime päriselt väärt. Esmalt areneb eosest pisike, paari millimeetri suurune eelleht. See elab maa sees ja on seetõttu täiest värvusetu. Nii imelik kui see ka pole, toitub eelleht seal pimedaski samamoodi kui rohelised taimed. Teda abistavad seeneniidid. Eellehel arenevad isas- ja emassuguorganid. Ühtedes neist valmivad liikuvad seemnerakud, teistes liikumatud munarakud. Kui seemnerakud jõuavad munarakuni ja selle viljastavad, hakkab peagi arenema uus kollataim. Nii pikk ja keeruline ongi uue kolla sünd. Eellehe areng vältab oma kümme-viisteist aastat, nii et uue taime arenemiseks ja kasvamiseks kulub umbes kakskümmend aastat. Sellise aeglase arengu tõttu on karukold võetud looduskaitse alla. Teda ei tohi metsas üles kiskuda
sugurakk, nim. haploidseid rakke, mis enne liitumist enam ei pooldu. 34. sporofüüt- sporosaasis olev taim või taimeosa. 35. gametofüüt- sellega on esindatud taimedel gametofaas. 36. spoor- on organismide eriline paljunemisrakk, mis on spetsialiseerunud mingi organismirühma levikuks. 37. eos- e. spoor 38. sügoot- on viljastatud munarakk. 39. tolmtera- spoor, mis idaneb üksnes teisel taimel. 40. 1-kojaline taim- on liitsuguline taim, see on liik, millel nii isas- kui emassuguorganid asuvad samal isendil.(võilill) 41. 2-kojaline taim- on lahksuguline taim, see on liik, millel ühed isendid on ainult isasõitega, teised ainult emasõitega.(harilik kadakas) 42. sarnaseoseline taim- ühe taimeliigi spoorid on ühesugused.( 43. erieoseline taim- ühe taimeliigu spoorid on kahesugused.( 44. õistaim- e. katteseemnetaimed on suurim fotosünteesivate taimede hõimkond. (rukkilill) 45. paratenogenees- nähtus, kus mõne õistaime seeme võib valmida ka ilma
1. allergeen allergiat tekitav aine 2. allergia ülitundlikkus mingi aine suhtes, millega kaasnevad haigusnähud 3. assimilatsioon kehaainete moodustumine (FS, min-ne toitumine) 4. autotroof org, kes sünt. eluks vajalikke üh-eid väliskeskkonnast, toit anorg. ainest 5. bioinvasioon võõrliikide laialdane sissetung mingile alale 6. biosfäär Maad ümbritsev elusloodust sisaldav kiht 7. botaanika teadusharu, mis tegeleb taimede uurimisega 8. brüoloogia samblaid uuriv teadusharu 9. dissimilatsioon kehaainete lagundamine (org-aine lag-ne, hingamine) 10. eos e. spoor, eriline paljunemisrakk taimede levikuks 11. floeem taime niineosa, kus sisaldis liigub hürdost. rõhu mõjul 12. fotosüntees looduslik protsess, kus elusorg-d muudavad päikeseen. keemiliseks en-ks 13. heterotroof org, mis kasutab toiduks teiste liikide poolt toodetud org.üh-eid 14. hingamine elusorg-de kasuliku energia hankimise viis 15. huumus org-aine la...
keharinget, mille kapillaaristiku kaudu kogu organismi elusaine saab ainevahetuseks vajaliku hapniku ja toitaineid. 19. Veri Veri on kinnises soonestikus asetsev alati voolav punase värvusega vedelik, mis koosneb vererakkudest ja vedelast põhiainest vereplasmast. Veres on veel vererakud: vereliistakud (vere hüübimine), punalibled (O2 transport), valgelibled (antikehade moodustamine). 20. Emassuguorganid Emassuguorganid on paariline munasari, munajuha ja emakaserv ning paaritu emakakeha, emakakael, tupp, tupeesik ja häbe. Laiemas mõttes kuulub emassuguorganite hulka ka udar. Munasarjad on munarakke produtseerivad organid. Munarakud arenevad munasarja koores. Munajuhad asetsevad looklevate torujate organitena munasarjade ja emaka vahel. Nende ülesanne on munarakkude toimetamine viljastumispaika ja sealt edasi loote arenemise kohale emakasse
Lisasugunäärmed põisiknäärmed, eesnääre ja kusitisibulanäärmed. Peenis suguti ehk peenis on isaslooma silinderjas erektsioonivõimeline paaritusorgan, mille ülesanne on uriini väljutamine ja seemnevedeliku juhtimine emaslooma suguteedesse. Peenisel eristatakse peenisejuurt, peenisekeha ja peeniselukist. Isaskusiti algab sisemise kusitisuudmega põiekaelalt ja lõpeb välimise kusitisuudmega peeniselukisel. Eesnahk lukis koos peenise kraniaalse osaga. 16. Emassuguorganid Emassuguorganid on paariline munasari, munajuha ja emakaserv ning paaritu emakakeha, emakakael, tupp, tupeesik ja häbe. Laiemas mõttes kuulub emassuguorganite hulka ka udar. Munasarjad ehk ovaarid on munarakke produtseerivad organid. Munajuhad ehk emakatõrved asetsevad looklevate torujate organitena munasarjade ja emaka vahel. Nende ülesanne on munarakkude toimetamine viljastumispaika munajuha ampulli ja sealt edasi loote arenemise kohale emakasse.
4. Samblike eoseline paljunemine. Kottsamblike täielik arengutsükkel eoselise paljunemise puhul. 1. Samblikutallus viljakehadega, mis sisaldavad kotteoseid 2. Kotteosed vabanevad ja levivad õhu või vee abil 3. Kotteosed satuvad soodsatesse tingimustesse, idanevad 4. Idanenud eostest arenevad seenehüüfid 5. Väliskeskkonnas peab leiduma sobivaid fotobiondi rakke 6. Seenehüüfidest ja fotobiondi rakkudest areneb soodsate tingimuste korral uus samblikutallus 7. Tallusel arenevad isas- ja emassuguorganid (pükniidid ja arhegoonid) 8. Toimub viljastamine (sugurakkude ühinemine) dikaarüon 9. Dikaarüonist arenevad kaksistuumalised, nn askogeensed hüüfid, mis moodustavad viljakeha 10. Viljakeha arenemisel toimub: a) tuumade ühinemine e. karüogaamia 2n (diploidne faas) b) meioos ja 2 mitoosi n (haploidne faas) c) tulemus: ühest viljastatud sugurakust areneb 8 haploidset kotteost 5. Kottsamblike viljakehade tüübid · Periteetsium e. sulgeosla
Lisasugunäärmed põisiknäärmed, eesnääre ja kusitisibulanäärmed. Peenis suguti ehk peenis on isaslooma silinderjas erektsioonivõimeline paaritusorgan, mille ülesanne on uriini väljutamine ja seemnevedeliku juhtimine emaslooma suguteedesse. Peenisel eristatakse peenisejuurt, peenisekeha ja peeniselukist. Isaskusiti algab sisemise kusitisuudmega põiekaelalt ja lõpeb välimise kusitisuudmega peeniselukisel. Eesnahk lukis koos peenise kraniaalse osaga. 23. Emassuguorganid 24. Munasari Emassuguorganid on paariline munasari, munajuha ja emakaserv ning paaritu emakakeha, emakakael, tupp, tupeesik ja häbe. Laiemas mõttes kuulub emassuguorganite hulka ka udar. Munasarjad ehk ovaarid on munarakke produtseerivad organid. Nad koosnevad välimisest koorest ja seesmisest säsist. Munarakud arenevad munasarja koores. Munajuhad ehk emakatõrved asetsevad looklevate torujate organitena munasarjade ja emaka vahel
Alumisel epidermisel on väljakasved, üherakulised risoidid ja soomused. Helvik on kahekojaline taim*, kes vegetatiivselt paljuneb sigikehakeste abil. · Lehtsamblad. Siia kuuluvad meie tavalised metsa- ja niidusamblad ning erilise rühmana (alamklass) ka turbasamblad. Eesti tuntumatest metsasammaldest nimetagem järgmisi liike: laanik, palusammal, metsakäharik, karusambla- ja kaksikhamba liigid; Kahekojaline taim - lahksugulised taimed, kellel isassuguorganid ja emassuguorganid asuvad erinevatel taimedel. Turbasamblad Turbasamblaid on Eestis praegu 40 liiki, see moodustab kogu maailmas leiduvatest turbasammalde liikide arvust suure enamuse. Turbasamblad on omapärase ehitusega, harunevate okstega, happelist keskkonda taluvad taimed. Nende lehe rakke on kaht põhitüüpi: kitsad pikad ja kloroplastidega elusrakud ning suured surnud rakud (õigemini rakukestad), mis on veemahutiteks. Lisaks sellistele rakkudele mahub palju vett ka sammaltaimede vahele, sest
paaritu kusiti koos lisasugunäärmetega ja peenis. Lisaks neile kuuluvad isassuguelundite hulka ka munandikott ja eesnahk. Munandites valmivad seemnerakud, munandimanuses toimub nende lõplik küpsemine ning säilitamine, seemnejuhad koos kusitiga juhivad neid välja ning lisasugunäärmed moodustavad seemnevedelikku. Peenis on paaritusorganiks ning munandikott ehk skrootum kaitseb munandeid ja vastutab termoregulatsiooni eest. Suhteliselt kõige suuremad munandid on kuldil. 40. Emassuguorganid Emassuguorganiteks on paariline munasari, munajuha ehk emakatõri ja emakasarv ning emakakeha, emakakael, tupp, tupeesik ning häbe. Munasarjad produtseerivad munarakke ning inda põhjustavaid hormoone. Munajuhade ülesanne on munasarjadest vabanenud munarakkude edasikandmine emakasse ning nende teepealne toitmine. Munajuhades toimub ka munaraku viljastumine e. fertilisatsioon – munarakk ühineb seemnerakuga. Loode areneb emakas ning
Maks-lehma udara kõrval organismi teine suurim nääre. Funktsioone : peale sapi produtseerib kusiainet ja kusihapet,muudab verre sattunud mürkained kahjutuks,võtab osa mikroobse infektsiooni vastasest tõrjest, toimib ka lootel vereloomeorganiga. Paikneb vahetult diafragma taga. Pankreas-pehme konsistentiga roosakashall näärmeline organ. Paikneb selgroo ning mao ja 12sõrmiku algusosa vahel,maksa tagaküljel. Suunab hormoonid,insuliini ja glükagooni verre. Nahk-selgroogsete loomade katteelundkonda kuuluv elund.Ta on mitmekülgse ülesande ja talitlusega organ. Kaitseb organismi ,kuid samal ajal on naha optimaalne ärritus teiste organite talitluse intensiivistajaks ja selle kaudu looma produktiivsuse tõstjaks. Nahakaudsed ärritused mõjutavad kogu organismi.Nahka peetakse looma tervisliku seisundi ja toitumuse peegliks. Ehituselt koosneb nahk marrasknahast,pärisnahast ja alusnahast. Hambad-paiknevad suuesiku ja pärissuuõõne vahel. Ki...
pojengid), emakad- õiepõhi- õieosade kinnitamine, õie raag- kinnitab õie taimele, nektaariumid: osade alusel, kannus, staminoodid, tolmeldajate ligimeelitaja. Liitsuguline isas- ja emasorganid on ühes õies. Lahksuguline - isas- ja emasõied on eraldi ühel taimel. Kahekojaline - millel ühed isendid on ainult isasõitega, teised ainult emasõitega(harilik kadakas), Ühekojaline - millel nii isas- kui emassuguorganid asuvad samal isendil( kõrvitsa taim, harilik sinilill), On võimalik, et õied on liitsugulised + emasõied või isasõied. (mesiputk, putkad) Tolmnemine: Mittetolmlemine: apomiksis - seemnete moodustumine ilma sugulise protsessita. Partenogenees viljastamata munarakust areneb organism. Isetolmlemine: juhuslik, häda-, obligatoorne. Isesteriilsus Juhuslik (enamasti) kas sama õie või sama taime piires. Õie ehituses on peidus viise, kuidas
Kollad paljunevad ja arenevad väga aeglaselt. Eoste idanemine võib aega võtta kuus- seitse aastat, ja seda juhul, kui need idanemiseks soodsasse kasvukohta satuvad. Kuid eose idanedeski ei ole veel ta taime nime päriselt väärt. Esmalt areneb eosest pisike, paari millimeetri suurune eelleht. See elab maa sees ja on seetõttu täiest värvusetu. Nii imelik kui see ka pole, toitub eelleht seal pimedaski samamoodi kui rohelised taimed. Teda abistavad seeneniidid. Eellehel arenevad isas- ja emassuguorganid. Ühtedes neist valmivad liikuvad seemnerakud, teistes liikumatud munarakud. Kui seemnerakud jõuavad munarakuni ja selle viljastavad, hakkab peagi arenema uus kollataim. Nii pikk ja keeruline ongi uue kolla sünd. Eellehe areng vältab oma kümme-viisteist aastat, nii et uue taime arenemiseks ja kasvamiseks kulub umbes kakskümmend aastat. Sellise aeglase arengu tõttu on karukold võetud looduskaitse alla. Teda ei tohi metsas üles kiskuda
preputsiaalsuudme kohal üle kaudaalses suunas kulgevaks loomaliigiti erineva pikkusega siseleheks. Kaudaalsed eesnahalihased algavad kubemepiirkonnast ja kinnitudes eesnaha välislehele, tõmbavad eesnahka tahapoole. Peenist hoiab eesnahas silelihasekiuline paariline peenise taandurlihas, mis algab esimestelt sabalülidelt ja päraku hoidesidemelt ning kinnitub peenise ventraalsele pinnale. 17. Emassuguorganid Emassuguorganid on: paariline munasari, munajuha ehk emakatõri ja emakaserv ning paaritu emakakeha, emakakael, tupp, tupeesik ja häbe.Laiemas mõttes kuulub emassuguorganite hulka ka udar. Munasarjad ehk ovaarid on munarakke produtseerivad organid, mis paiknevad lehmal ja emisel kõhuõõnes ristluunukke läbivas segmentaaltasandis kraniaalse vaagnaava pooles kõrguses. Märal asuvad nad 8-10 cm neerudest tagapool ja samavõrra mediaantasandist lateraalselt
Mändvetikad võivad kasvada natuke sügavamal kui rohevetikad, umbes 2-3 meetri sügavusel. Levinud paljunemisviisiks on vegetiivne paljunemine lehe ja varre tükikestega. Mõned liigid tekitavad selleks erilised mugulakesed, mille kuju on liigile iseloomulik. Mändvetikatel puudub sugutu sigimine eoste abil. Suguliseks sigimiseks tekivad lehtede küljes lehekeste kaenlas spetsiaalsed sigimisorganid: isassuguorganid milles valmivad viburitega spermasoidid ning emassuguorganid, kus valmib suhteliselt suur, liikumatu munarakk. Pärast viljastumis kattub munarakk tiheda kestaga ning hakkab arenema alles pärast puhke perioodi. 8. PRUUNVETIKAD Need on merevormid, mis esinevad peamiselt lõuna- ja lõunapoolkera külmematel aladel. Pruunvetikad kinnituvad risoidide abil kas põhjakividele või epifüüdidena teistele taimedele. Pruunvetikad on enamasti pruuni värvi. See oluneb pigmentide omavahelistest kombinatsioonidest
avaneb põieseina viltu läbides, see tõkestab põide kogunenud uriini tagasivoolu kusejuhadesse. Kusepõis on vaagnapõhjas pärasoole ja suguorganite all asetsev muutuva suurusega pirnjas uriinireservuaar. Kusiti ehk ureetra erineb sugupooliti. Emaskusiti on lühike torujas organ, mis põiekaelast sisemise kusitisuudme kaudu suundub taha- üles, avanedes tupe ja tupeesiku piiril ventraalselt. Isaskusiti ulatub põiekaelast alates peenisetipuni. 25) Emassuguorganid emassuguorganid on paariline munasari, munajuha ehk emakatõri ja emakaserv ning paaritu emakakeha, emakakael, tupp, tupeesik ja häbe.Laiemas mõttes kuulub emassuguorganite hulka ka udar. Munasarjad ehk ovaarid on munarakke produtseerivad organid, mis paiknevad lehmal ja emisel kõhuõõnes ristluunukke läbivas segmentaaltasandis kraniaalse vaagnaava pooles kõrguses. Märal asuvad nad 8-10 cm neerudest tagapool ja samavõrra mediaantasandist lateraalselt
väliskattest moodustunud nahk- ehk välislehest, mis läheb nabapiirkonnas asetseva preputsiaalsuudme kohal üle kaudaalses suunas kulgevaks loomaliigiti erineva pikkusega siseleheks. Kaudaalsed eesnahalihased algavad kubemepiirkonnast ja kinnitudes eesnaha välislehele, tõmbavad eesnahka tahapoole. Peenist hoiab eesnahas silelihasekiuline paariline peenise taandurlihas, mis algab esimestelt sabalülidelt ja päraku hoidesidemelt ning kinnitub peenise ventraalsele pinnale. 18. Emassuguorganid Emassuguorganid on: paariline munasari, munajuha ehk emakatõri ja emakaserv ning paaritu emakakeha, emakakael, tupp, tupeesik ja häbe.Laiemas mõttes kuulub emassuguorganite hulka ka udar. Munasarjad ehk ovaarid on munarakke produtseerivad organid, mis paiknevad lehmal ja emisel kõhuõõnes ristluunukke läbivas segmentaaltasandis kraniaalse vaagnaava pooles kõrguses. Märal asuvad nad 8-10 cm neerudest tagapool ja samavõrra mediaantasandist lateraalselt
fragmendi insertsioon ühes X-kromosoomis. XY-emase fenotüübi põhjuseks võib olla lisaks eelkirjeldatud testikulaarfeminisatsioonile SRY-geeni deletsioon või defekt, mis pärsib H-Y- antigeeni produktsiooni ja seetõttu arenevad isendil välja emassugunäärmed. 35. Sugukromosoomidega seotud aneuploidia tagajärjed Aneuploidia tagajärjeks on sageli hermafrodiitsus vi pseudohermafrodiitsus 36. Hermafrodiitsus ja pseudohermafrodiitsus Hermafrodiitsus - isendil esinevad nii isas- kui ka emassuguorganid rudimentaarsel kujul Pseudohermafrodiidil (ebaliitsugulisel) on ühe sugupoole sugunäärmed, aga välised sugutunnused on vastassoolised. 37. Kes on friimartin, mis teda iseloomustab? Friimartinismi põhjused ja diagnoosimine Friimartiniks nimetatakse steriilset emast kaksikisendit. Frimartinism on kimäärsusest (XX/XY) tulenev soomääratluse anomaalia. Friimartinismi phjuseks on eri sugu kahe-munaraku kaksiku koorionite liitumine ja
Liigid: turbasammal, karusammal Tähtusus: niiskuse hoidajad, huumuse (turba) tekitajad, väikestele loomadele elupaigaks. 17. SÕNAJALGTAIMEDE ISELOOMUSTUS Sõnajalgtaimed koosnevad lehtedest, varrest, juurest, risoomist (maa alune vars). Sõnajalg paljuneb eostega. Alguses tekib eelleht, see järel tekivad sugurakud, toimub viljastumine ja areneb uus taim. Paljunemine: eossüdamekujuline eelleht isassuguorganid emassuguorganid --> viljastumine uus taim Sõnajalgtaimed jagunevad sõnajalgadeks, osjadeks ja kolladeks. Enamus sõnajalad kasvavad metsas. Sõnajalal on kahelisulgjad lehed, mis asetsevad korrapärase lehtrina. Samuti on lehed pikad ja suured. Sõnajala lühivars asub aga mullas risoomina, veel on tal ka juur. Sõnajalg on näiteks laanesõnajalg, kilpjalg, Maarjasõnajalg. Osjad on kuusesarnased taimed. Nende varred on lülilised ja õõnsate sõlmevahedega. Osja
1. Geneetika kui teadus ja selle koht bioloogias,uurimismeetodid,- harud. Geneetika on teadus organismide pärilikkusest. Geneetika on seotud paljude bioloogia ja teiste loodusteaduse harudega. Tihedalt on geneetika seotud tsütoloogiaga ehk rakuõpetusega. Samuti mikrobioloogiaga ja viroloogiaga, sest tänu kiirele paljunemisele osutuvad sageli just mikroorganismid sobivateks geneetika uurimisobjektideks. Tihedalt on geneetika seotud ka biokeemiaga, sest tänu biokeemilistele uurimistele avastati geneetilise informatsiooni säilimise ja realiseerumise seaduspärasused. Geneetika on tihedalt seotud matemaatikaga. Populatsioonigeneetika matemaatilised meetodid on põllumajandusloomade selektsiooni aluseks. Peale eelnimetatute on geneetika otseselt või kaudselt seotud veel paljude teiste teadusharudega (füsioloogia, embrüoloogia, immunoloogia, antropoloogia, meditsiin, veterinaaria jpt). Molekulaarsel tasemel uuritakse organismis toimuva...
mille ülesanne on uriini väljutamine ja seemnevedeliku juhtimine emaslooma suguteedesse. Peenisel eristatakse peenisejuurt, peenisekeha ja peeniselukist. Sugulise erutuse puhul täituvad kavernid verega, põhjustades peenise jäikpundumist ehk erektsiooni. Isaskusiti – algab sisemise kusitisuudmega põiekaelalt ja lõpeb välimise kusitisuudmega peeniselukisel, jagunedes vaagna- ja käsnosaks. Eesnahk – lukis koos peenise kraniaalse osaga. 32. Emassuguorganid Munasarjad – emaslooma sugunäärmed, mis on munarakkude produtseerijaiks. Samuti produtseerivad nad inda põhjustavaid hormoone. Emakas on emassuguorgan, kus toimub loote arenemine ja kasv. Tupeesik - nimetame tupe tagumist, välimisest kusitisuudmest häbemeni ulatuvat osa. See on üheaegselt nii sugu- kui ka kuseorgan. Häbe on emassuguorganite välimine, päraku all paiknev osa, mis koosneb kahest häbemepilu külgedelt piiravast häbememokast. Häbe on pärakust eraldatud lahkliha kaudu
puravikud, tatikad. Kolmandaks eoslava esineb narmasja kihina: narmikud ja põdramokk. Selleks, et tekiks mütseel, mis annaks viljakehi peavad liituma kahest erinevast eoses pärinevad hüüfid ehk seeneniidid ja tekivad kahetuumalised struktuurid ja nendest tuleb mütseel, millest arenevad viljakehad. Eostega paljunemine eostaimedel. SAMMALTAIMEDE ELUTSÜKKEL: Eos (n) eelniit (n)(põlvnemine vetikatest) sammaltaimed (vars, lehed, risoidid), arenevad isassuguroganid anteriidid ja emassuguorganid ehk arhegoonid. Suguorganites tekivad sugurakud, mis on ka haploidses. Anteriidid on spermid ja arhegoonid on munarakud. Sugurakud tekivad mitootiliselt ja sugurakkude tasandil pärilikku muutlikkust pole. Sugurakud ühinevad viljastumine, tekib sügoot (diploidne) areneb lühivars ehk kupar (diploidne) ja kupras eoste eelrakud, mis on ka diploidsed. Haploidsete eoste saamiseks spoorne meioos tagatakse pärilik muutlikkus. Miks sammalde kasv jääb väikeseks. V: puuduvad juhtkoed.
Välised tunnused, mis sugude vahel erinevad, võivad olla ka kehasuurus, häälepaelte ehitus, lihaseline ehitus. Wolffi ja Mülleri juha derivaadid Mehe puhul Wolffi juha areneb, Mülleri juha degenereerub. Wolffi juhast arenevad munandimanus, seemnepõieke ja seemnejuha. Mülleri juhast arenevad munajuhad, vagiina ülaosa, emakas ja emakakael. Sekundaarsed emas- ja isassuguorganid Sekundaarsed emassuguorganid: emakakael, emakas, munajuhad, vagiina, kliitor, häbmemokad, piimanäärmed. Sekundaarsed isassuguorganid: peenis, skrootum (munandikott), munandimanus, seemnejuha, seemnepõiekesed, eesnääre. Emassuguhormoonid/isassuguhormoonid, nende roll sekundaarse soo väljakujunemisel Isassuguhormoonideks on testosteroon, dihüdrotestosteroon ja anti-Mülleri juha hormoon. Testosterooni abil arenevad sisemised isassuguorganid, dihüdro-
EESTI MAAÜLIKOOL VETERINAARMEDITSIINI JA LOOMAKASVATUSE INSTITUUT LOOMAGENEETIKA I OSA LOENGUKONSPEKT ÕPPEAINES VL.0779 ARETUSÕPETUS ÕPPEVAHEND EMÜ ÜLIÕPILASTELE Koostajad: A. Lüpsik E. Orgmets H. Viinalass TARTU 2009 GENEETIKA KUI TEADUS JA SELLE KOHT BIOLOOGIAS Geneetika on teadus organismide pärilikkusest. Mõiste geneetika tuleneb kreeka keelest ja tähendab sünnisse, põlvnemisse või tekkesse puutuvat. Tänapäeval on geneetika kujunenud bioloogia üheks keskseks haruks, sest ta uurib kõikidel organismidel esinevat nähtust pärilikkust ja selle muutumist ning geneetilise informatsiooni edastamise ja realiseerumise seaduspärasusi organismi elutsükli jooksul. Geneetika arengust sõltuvad elusorganismide soovikohase muutmise, valkude biosünteesi kontrolli ja ka...
areneb viljastunud munarakust. Soodsates tingimustes eos idaneb ning moodustub eelniit. Eelniit kinnitub mulda risoididega. Mõne aja möödudes moodustuvad eelniidile pungad, millest kasvavad varre, lehtede ja risoididega taimed (gametofüüdid). Ühtedest eostest kasvavad emas-, teistest – isastaimed. Isastaime ladvalehtede vahel arenevad isassuguorganid – anteriidid. Anteriidides moodustuvad viburitega isassugurakud (seemnerakud). Emastaime ladvalehtede vahel arenevad emassuguorganid – arhegoonid. Igas arhegoonis küpseb üks munarakk. Viburitega isassugurakud ujuvad veekeskkonnas emastaime juurde ja viljastavad munaraku. Viljastunud munarakk jaguneb mitoosi teel. Selle tulemusena kasvab emastaime latva harjas ja eoskupar (uus sporofüüt). 53. Hk Koldtaimed (kollad, selaginellid, lahnarohud). Hk. sõnajalgtaimed. Osjad (Selts: osjalaadsed). Keerdlehikud (Seltsid: Maokeelelaadsed, pärissõnajalalaadsed ja salviinialaadsed). Lycopodiophyta
Eelniit kinnitub mulda risoididega. Mõne aja möödudes moodustuvad eelniidile pungad, millest kasvavad varre, lehtede ja risoididega taimed (gametofüüdid). Ühtedest eostest kasvavad emas-, teistest isastaimed. Isastaime ladvalehtede vahel arenevad isassuguorganid anteriidid. Anteriidides moodustuvad viburitega isassugurakud (seemnerakud). Emastaime ladvalehtede vahel arenevad emassuguorganid arhegoonid. Igas arhegoonis küpseb üks munarakk. Viburitega isassugurakud ujuvad veekeskkonnas emastaime juurde ja viljastavad munaraku. Viljastunud munarakk jaguneb mitoosi teel. Selle tulemusena kasvab emastaime latva harjas ja eoskupar (uus sporofüüt). 19 30. Hk. Sõnajalgtaimed- Polypodiophyta. Sõnajalgtaimed on fülogeneetiliselt nooremad kui rüüniad, raikad ja kollad
rinnanäärmed, kehasuurus, häälepaelad, muskulatuur, karvakasv) tänu gonaadides (munandid, munasarjad) produtseeritud hormoonidele ja parakriinsetele faktoritele. Nii emaste kui isaste sekundaarset soodeterminatsiooni võib vaadelda kahe ajalise etapina. Esimene etapp toimub embrüonaalselt organogeneesi käigus ja teine puberteedieas. Emassuguhormoonid: - östrogeenid (estradiool) (munasari, neerupealised) - progesteroon (kollakeha) Sekundaarsed emassuguorganid emakakael, emakas, munajuhad, vagiina, kliitor, häbememokad, piimanäärmed Isassuguhormoonid: - anti-Mülleri hormoon (Sertoli rakud) - testosteroon (Leydigi rakud) - dihüdrotestosteroon (DHT) Sekundaarsed isassuguorganid peenis, skrootum, munandimanus, seemnejuha, seemnepõiekesed, eesnääre Testosteroon ja dihüdrotestosteroon Embrüos koed, mis ümbritsevad urogenitaalsiinust sünteesivad ensüümi
nakatub ta ussiga. Munadest arenenud vastsed liiguvad veise lihastesse ja kui inimene sööb sellist liha toorelt või liiga vähe kuumutatult, satuvad vastsed inimese sooltesse. Seal arenevad neist ussid. --- 57 Laiussi eluring Laiuss on paelusside hulka kuuluv inimese ja lihatoiduliste loomade (koera, kassi jt) sooltes elav parasiit. Tema mitme meetri pikkune ja umbes sentimeetrilaiune paelakujuline keha koosneb mitmest tuhandest ühetaolisest lülist, millest igaühes on nii isas- kui ka emassuguorganid. Seega saavad igas lülis teistest sõltumata munad areneda. Laiuss toodab päevas ligi miljon muna. Joonis: Laiussi eluring. Selgitus: Joonisel on esitatud laiussi eluringi 6 etappi: 1. Muna. Munad satuvad reoveega veekogusse, kus neist arenevad pisikesed ujumisvõimelised (ripsmetega) vastsed. 2. Vaheperemees. Ringiujuvaid vastseid võivad neelata väikesed vähkidest vaheperemehed - sõudiklased. 3. Vaheperemees. Kalad (luts, lõhe, forell, kiisk, ahven jt) võivad süüa koos muu
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
