(cavum oris proprium). Tonsillid Suulaetonsill tonsilla palatina - paarilised piklikud lümfoidkoe koondised limaskesta prooprias sisemusse kulgeb 10-20 krüpti lümfisõlmekesed prooprias, allpool asuvatest kudedest eraldab sidekoeline kohn, kihnust kulgevad tonsilli sidekoelised septid. Hambad Anatoomiliselt koosnevad hambad kroonist, juurest ja neid ühendavast kaelast. Lõikunud hambal eristatakse viit komponenti: hambapulbi õõs, dentiin, email, tsement ja periodont. Dentiin Dentiini moodustavad rakud odontoblastid. Dentiin (dentinum) - koosneb 70% mineraalainetest ja 30% veest ja orgaanilistest ainetest. Pre-dentiin (mineraliseerumata dentiin). Odontoblastid on peened jätked (Tomesi kiud), mis kulgevad dentiinikanalikestes Tsement cementum · Tsement on mineraliseerunud (45-50%) ja sisaldab kollageeni · Atsellulaarne tsement - katab õhukese kihina hambajuure dentiini
vähkkasvajatesse haigestumise tõenäosust 75 %. C-vitamiini defitsiidil võivad ilmneda: stress, töövõime langus, söögiisu kadumine, lihaseline nõrkus, vastupanuvõime vähenemine infektsioonhaigustele, põletikele, veritsevad igemed, paistes või valulised liigesed, haavade aeglane paranemine, ninaverejooksud, veresoonte lõhkemine, hammaste lagunemine, nõrk email ja dentiin, aneemia, skorbuut. Liigtarbimine Mõnedel inimestel esineb harvaesinev geneetiline haigus, mille käigus suurte vitamiini C koguste manustamisel tekivad neerukivid. Need inimesed peavad vähendama vitamiin C tarbimist. Eriti suurte vitamiin C koguste tarvitamisel on täheldatud mõningaid seedimishäireid (iiveldus, alakõhu krambid, kõhulahtisus). Tervetel inimestel suurte vitamiini C koguste manustamisel eelpoolnimetatud nähtusid täheldatud ei ole. Allikad
kõhuõõnes. Suuõõs toidu peenestamine segamine (keel) maitsmine algab toidu seedimine Süljes olev ensüüm amülaas lagundab tärklise glükoosiks. Hambad Toidu peenestamine toimub hammaste abil. Esimesed hambad on piimahambad, neid on 20 Jäävhambaid on 32 · purihambad · lõikehambad · silmahambad Hambad kinnituvad hambasompudesse vaap ehk email kroon dentiin säsi kael ige tsement juur lõualuu veresooned 9 juurekanal närv Neel ja söögitoru Neelamisel suleb kõrikaane kõhr automaatselt kõri ja allaneelatud toit ei satu hingetorru. Söögitoru limaskesta näärmed eritavad lima ja kergendavad toidu liikumist makku. Toit liigub söögitorus edasi tänu söögitoru seinte lainelistele liigutustele. Magu On lihaseliste seintega kott
· Neuroktoderm Neuraaltoru · Keksknärvisüsteem · Reetina · Epifüüs · Hüpüfüüüsi tagasagar Neuraalharjad (ganglioniliist) · Kraniaalsed ja sensoorsed ganglionid · Neerupealise säsiosa · Pigmentrakud Mesoderm · Kraniaalne mesoderm · Lateraalne mesoderm Kolju Jäsemete sidekude ja Pea lihased ja sidekude lihased Hamba dentiin Pleura, perikardi ja · Paraksiaalne mesoderm peritoneumi serooskest (somiidid) Vere- ja lümfirakud Kehatüve lihased Kardiovaskulaar- ja Skelett (v.a. kolju) lümfisüsteem Pärisnahk e. dermis Põrn · Intermediaarne mesoderm Neerupealise kooreosa Urogenitaalsüsteem (incl. gonaadid, suguteed ja lisasugunäärmed)
Neljas e. kvartenaarstruktuur, tekib mitmest kolmandat järku struktuuriga molekulist, nt hemoglobiin, hoiab koos raua ioon Denaturatsioon valgu kõrgemat järku struktuuride hävimine. Seejuures säilib valgu esimest järku struktuur Renaturatsioon - valgu kõrgemat järku ruumiliste struktuuride taastamine Valkude ülesanded ja näited 1) Ensüümid 2) Ehituslik ülesanne, nt keratiin juuksed, küüned; kollageen kõhredes, luudes, pärisnahas; dentiin hambaluu 3) Kaitse ülesanne , nt antikehad, mürgid, okkad siilil 4) Transpordi ül, nt rakumembraani transportvalgud, 5) Liikusmise ülesanne, nt, lihasrakuvalgud, viburid, ripsmed 6) Regulatoorne ül, nt. hormoonid-insuliin 7) Valgud on retseptoriteks, mis vahedavad infot raku ha keskkonna vahel, nt. RM-i retseptorvalgud 8) Energeetiline ül. Kasutatakse vähe Erand: tibu renemine munas DNA nukleotiidi ja molekuli ehitus Nukleotiid koosneb: 1
VALGUD valgu molekuid on (bio)polümeerid, mille monomeerideks on aminohappejäägid. Aiminohappeid valkudes on 20. AMINOHAPE koosneb aluseliste omadustega aminorühmast (-NH2) ja happeliste omadustega karboksüülrühmast (-COOH), ülejäänud osad (radikaalid R)aga varieeruvad kõigil 20-l aminohappel. Amino-happed on omavahel ühendatud peptiidsidemega. PEPTIIDSIDE- tekib ühe aminohappe aminorühma ja teise aminohappe karboksüülrühma vahel, eraldub vesi. VALKUDE STURKTUURID : I järku struktuur (primaar strk)- aminohappe jääkide järjekord molekulis. NT: Ser-Leu-Ser. Hoiavad koos peptiidsidemed , nt: insulin II järkustruktuur (sekundaarstrk.) tekib kui primaarstrki valgu molekul keerdub spiraalselt või voltub kokku. Hoiavad koos vesiniksidemed. Nt: ämblikuniit,juuksed , küüned III järku strk. (terstiaalstrk.) sekundaarstrkiga molekul kägardub kokku. kerajas e. gloobul , nt ensüümid, vereplasma valgud (A,B) , munavalge valk niitjas e. fibr...
vanuses jäävhammastega. · Täiskasvanud inimese suus on 32 hammast. · Üla- ja alalõualuus on hammaste arv võrdne. Hambad kinnituvad hambasompudesse Jäävhambaid on 32 · purihambad 20 · lõikehambad 8 Hammaste järgi koostatakse hambakaart, mille alusel on · silmahambad 4 võimalik isikut identifitseerida. vaap ehk email kroon dentiin säsi kael ige tsement juur lõualuu veresooned 9 juurekanal närv Hammaste järgi koostatakse hambakaart, mille alusel on võimalik isikut identifitseerida. Silmahamba ehitus · Hammas on elus kude
SEEDEELUNDKOND Seedekulgla on suust pärakuni viiv toru, mis koosneb suust neelutorust söögitorust maost peensoolest ja jämesoolest. HAMBAD Toide peenestamine toimub hammastega. Hamba osad: 1) Säsi asub keskel; seal on närvid ja veresooned; 2) Säsi on kaetud dentiiniga. See on kõva luukude, kui seal pole luurakke, ega veresooni. Vastu säsi asetsevad septsiaalsed dentiini moodustavad rakud e. odontoblastid?. 3) Dentiin on kaetud emailiga e. vaabaga. See sisaldab 3% orgaanilisi aineid. Temas puuduvad rakud. Hambal eristatakse hamba krooni, kaela (igeme taskus) ja juurt (ümbritsetud lõualuuga). Säsi läheb üle juurekanaliks, mida mööda kulgevad närvid ja veresooned. Inimese hambad (32): 1) Lõikehambad e. intsisiivid asuvad kõige ees, kokku 8. Eest kumerad, tagant nõgusad. Ühe juurega; 2) Silmahambad e. kaniinid kõige pikemad hambad, kokku 4; 3) Eespurihambad e
Suurrasvik-algab suurelt maokõverikult, laskub alla väikevoognani, pöördub jälle üles ristikäärsooleni. Hammaste arv-20 piimahammast, 32 jäävhammast. Hammaste liigid-lõike-, silma-, eespuri- ja tagapurihambad. Hamba ehitus-hamba kroon ulatub igemest kõrgemale, kael on kaetud igimega. Hambajuured asuvad lõualuude hambasompudes. Juuretipu mulk viib hambajuurekanalisse, läheb üle hambaõõnde. Mõlemas asub säsi e pulp, mood sidekude, närvid, veresooned.Peamise massi mood luukude dentiin. Kroon on kaetud emailiga. Juur, kael on kaetud hambatsemendiga. Suured süljenäärmed-kõrvasüljenääre, lõuaalune süljenääre, keelealune süljenääre. Kurgu lümfaatiline rõngas-kurgukitsuse ja ninasõõrmete piirkond kuuest mandlist koosnev barjäärifunktsioon. Magu-paikneb kõhuõõnes diafragma all. Maolävend-söögitoru, mao ühinimiskoht. Maopõhi-vasakule ülespoole ulatuv lae sopitaoline osa. Maokeha-suurem osa maost. Maokuluti-mao, peensoole piir.
20 piimahammast 2 lõike, 1 silma ja 2 purihammast 32 jäävhammast 2 lõike, 1 silma, 2 Hamba ehitus eespuri ja 3 purihammast Hambakroon, hambakael, hambajuur Suured süljenäärmed, nende asend, Email, dentiin, hambaõõs, ige, avanemine suuõõnde juurekanal, juuretipumulk 6 süljenääret, kokku 3 paari Kõrvasüljenääre väliskõrva ees, avaneb suuõõnde. Lõuaalune süljenääre alalõuanurga kohal, avaneb suu põhja keelealusele
1 silmahammas; 2 eespurihammast 3 tagapurihammast 74. Hamba ehitus Hambal on kroon, kael ja juur. Kroon ulatub igemest kõrgemale, kael on kaetud igemega ja juur on igemes. Juuretipul on mulk, mis viib hambajuurekanalisse, see läheb üle kroonis asuvasse hambaõõnde. Kanalis ja õõnes on pehme kude säsi, mille moodustavad sidekude, närvid ja veresooned. Hamba peamise massi moodustab edirline luukude dentiin, milles puuduvad luurakud ja veresooned. Hambakroon on kaetud emailiga, juur ja kael kaetud hambatsemendiga. 75. Kurgu lümfaatiline rõngas Mandel on lümfifolliiikulitest koosnevelund, milles produtseeritakse lümfotsüüte. Mandlid on kaitsevall väliskeskkonna ja seiseelundite vahel: suulaemandel/kurgumandel (2) suulae-keele ja suulae-neelu kaarte vahel neelumandel (1)- neelu laes
Emailiprismad on ümbritsetud prismamembraaniga. Emaili tugevust kindlustavad emailiprismade S-kujuline paigutus ja jätkete olemasolu naaberprismade vahel. Interprismaatiline substants võib olla lubjastunud (kleepaine) või lubjastumata (emailikimbud ja emaililamellid). Emailil on vahelduvvöödid ja paralleelvöödid. Emaili vastupidavus sõltub tema alla jäävast dentiinist. Emailil puudub võime regenereeruda. Dentiin koosneb põhiainest, mille läbivad dentiinikanalikesed. Dentiin on rakuvaba ning avaskulaarne kude. Dentiini põhiaine sisaldab kollageenfibrille ja mukoproteiine. Välimises kihis on valdavalt radiaalkiud, sisemises kihis paiknevad enamuses pikikiud. Odontoblastide vahele tekkivad Korffi kiududeks. Dentiini sisemistes kihtides tangentsiaalselt paiknevad Ebneri kiudud. Dentiinis seespool paiknevad kollageensetel kiududel kristallid, väljaspool – globulaarne ja interglobulaarne dentiin. Tsement katab hambajuurt ja hambakaela
Kogu suuõõne ulatuses on limaskesta epiteel mitmekihiline. Suuõõnde avanevad suured ja väikesed süljenäärmed. Limaskesta epiteel on kõrge resistentsusega mehaaniliste, keemiliste ja termiliste kahjustuste suhtes ja ulatusliku regenereerimisvõimega. Lisaks on hästi vaskulariseeritud. Suuõõne organiteks on hambad, keel ja süljenäärmed, tonsillid. Tonsillid (mandlid) on suuõõnes immunoloogilise kaitse elundid. Hambad (dentes) – histoloogiline jaotus: kõvad koed (email, dentiin, tsement) ja pehmed (hambapulp, periodont – hamba-igemevaheline side). Anatoomiline jaotus: hambakroon, hambakael, hambajuur, hambaõõs ja juurekanal. 50. keel ja keelepapillid Keel - limaskestaga kaetud lihaseline elund. Sidekoeline toestus koosneb aponeuroosist (aponeurosis) ja keelevaheseinast (septum linguae), mis jagab keelelihaseid vasakuks ja paremaks pooleks. Aponeuroos on proopria all paiknev tihedast sidekoest plaat, mille moodustavad kollageensete ja elastsete kiudude kimbud.
Paikneb selgroo ning mao ja kaksteistsõrmiku algusosa vahel, maksa tagaküljel. Suunab hormoonid, insuliini ja glükagooni verre. 15. Hambad Hambal eristatakse hambajuurt ja väljaulatuvat hambakrooni. Hambaõõnt täidab hambapulp, mis koosneb sidekoest, veresoontest ja närvidest. Hammas koosneb emailist, dentiinist ja tsemendist. Email on organismi kõige kõvem aine, ta katab ka kaitseb hammast. Dentiin moodustab hamba peamise massi. Tsement katab, kas hamba juureosa või kogu hammast. Eristatakse lõike, kihv, vahe ja purihambaid. Mäletsejaliste hambavalem: 10+P3+M3/14+P3+M3=16x2=32 hammast 16. Hingamisorganid Hingamisorganite ülesanne on organismi varustamine hapnikuga ja tekkinud süsihappegaasi eemaldamine. Peale selle võtavad nad osa vee väljutamisest organismist. Ninaõõnes paiknevad karvad aitavad sissehingatavast õhust erandada tolmu
kaasa toidu maitsmisel. 17. Hambad, lühi-ja pikakroonilised hambad Hammas pole luu, vaid isepärane, tugev kiilu- või tulbakujuline elund, sest tal on luukoest erinev struktuur ja talle ei kinnitu lihased. Imetajad vajavad hambaid saagi tapmiseks, toidupala lahtihammustamiseks, selle suhuvõtmiseks ja peenestamiseks. Samuti ka enesekaitseks ja ründamiseks. Hambal saab eristada igemepealset ja välist osa hambakrooni, hambakaela ja hambajuurt. Hambakael eraldab hambajuurest hambakrooni. Dentiin, tsement ja email on kaltsifitseerunud koed. Dentiin on tugev, hammaste põhimaterjal ja moodustab hambaseina peamise koostisosa. Email on piimvalge, läikiv, rakutu ja katab hambakrooni. Tsement ümbritseb juurt. Hambasäsi ülesandeks on dentiini moodustamine ja hamba toitmine. Juureümbrisel on kinnitumisfunktsioon ja osaleb hamba toitmisel. Madalakroonilised hambad – Neil on emailiga kaetud madal kroon, avar õõs ja hästiarenenud juur. Sageli nimetatakse ka juurtega hammasteks
näärmete sekreet sisaldab ohtralt mutsiini Seganäärmed paiknevad keele eesmises osas, toodavad üheaegselt nii seroosset kui ka mukoosset sekreeti Näärmete juhad avanevad piki keelealuseid limaskesta volte, sekretoorsed osad paiknevad keele sügavuses HAMBAEMAILI, DENTIINI JA TSEMENDI EHITUS Koduloomade suuõõnes paiknevad lõikehambad, kihvhambad, eespurihambad ja purihambad Hamba moodustavad spetsifiilsed koed: email, dentiin, tsement, hambapulp Krooni kõrguse järgi eristatakse kahte tüüpi hambaid: madalakroonilised e brahhüdontsed hambad ja kõrgekroonilised e hüpsodontsed hambad Madakakroonilistel hammastel katab email dentiini ainult hambakrooni osas, hambajuure piirkonnas katab dentiini tsement – kõrgekroonilistel hammastel on emailipind kaetud pealt tsemendiga
· Joonis lk 109 74. Hamba ehitus. Hambal on kroon, kael ja juur. Kroon ulatub igemest kõrgemale, kael on kaetud igemega. Hambajuured asuvad lõualuude hambasompudes. Juuretipul on mulk, mis viib hambajuurekanalisse, see läheb üle kroonis asuvasse hambaõõnde. Kanalis ja õõnes asub pehme kude säsi ehk pulp, mille moodustavad sidekude, närvid ja veresooned. Peamise hambamassi moodustab eriline luukude dentiin, milles puuduvad luurakud ja veresooned. Hambakroon on kaetud emailiga, mis on inimese organismi kõige kõvem kude. Juur ja kael on kaetud jämedakiulise luukoe batsemendiga. · Joonis lk. 110 + tv joonis 12. 75. Kurgu lümfaatiline rõngas: nimeta mandlid, nende paiknemine. KLR moodustub kurgukitsuse ja nina tagasõõrmete piirkonnas, on barjäärfunktsiooniga, koosneb kuuest mandlist: · 2 kurgu- ehk suulaemandlit
Seedekanali lihaskest koosneb silelihaskiududest. Ainult neelus ja söögitorus asenduvad need vöötlihaskiududega. 12. Hambad (ehitus, lühi-ja pikakroonilised, hamba valem) Hambal eristatakse hambasombus paiknevat hambajuurt ja väljaulatuvat hambakrooni. Hambaõõnt täidab hambapulp, mis koosneb sidekoest, veresoontest ja närvidest. Hammas koosneb emailist, dentiinist ja tsemendist. Email on organismi kõige kõvem aine, ta katab ka kaitseb hammast. Dentiin moodustab hamba peamise massi; ta sarnaneb luuollusega. Tsement katab kas hamba juuresa või kogu hammast. Eristatakse lõike-, kihv-, vahe- ja purihambaid. Hambavalemid: Mäletsejalised : 10+P3+M3/14+P3+M3=16x2=32 hammast Siga: I3+C1+V1+P3+M3/I3+C1+V1+P3+M3=22x2=44 hammast Hobune: I3+(C1)+P3+M3/I3+(C1)+P3+M3=18(20)x2=36(40) hammast 13. Magu ( ühe- ja mitmekambriline, osad) Magu on seedeelund, kus toimub seedimine ehk toitainete keemiline lagundamine. Magu on venimisvõimaline
Siseelundid – splanchna, viscera Tavaliselt loetakse siia: a)Seede- ja hingamiselundid, b)Kuse– ja suguelundid. Sageli ka: c) Ringeelundid (vere- ja lümfielundid), d) Sisesekretsioonielundid. Mõnikord koguni pea- ja seljaaju! Siseelundid jaotatakse: a)Parenhümatoossed elundid – töötav kude täidab enam-vähem kogu elundi Näiteks: maks, põrn, keel, munasarjad jne. b)Õõneselundid – torukujulised, tööorganiks on sein, sees on valendik, milles liigub töödeldav või transporditav sisaldis. Näiteks: neel, magu, sooled, kusejuha jne. Õõneselundi seina ehitus: Klassikalistel õõneselunditel on alati 3 kesta ja nende vahel vahekihid: 1.Limaskest ehk mukoosa (tunica mucosae) a) Limaskesta alune kiht ehk submukoosa (lamina submucosae) 2.Lihaskest (tunica muscularis) b) Väliskesta alune kiht ehk subseroosa (lamina subserosa – kui on serooskate!) 3.Väliskest (kas serooskelme –serosa või väliskate ehk adventiitsia - adventitia) Tavalise limaskesta ehk mu...
2. Interstitsiaalne e. kõhresisene kasv toimub rakkude jagunemise teel kõhrkoe sees Kõhre regeneratsioon Toimub perikondri ja seda ümbritseva sidekoe arvel. Defekti täitva sidekoe muutumine kõhrkoeks toimub väga aeglaselt, suure defekti korral ei taastu ja tekib sidekoeline arm. 9. loeng P. Hussar Luukude (textus osseus) 1. Lamellaarne luukude (textus osseus lamellosus) 2. Jämedakiuline luukude (textus osseus reticulofibrosus) 3. Tsement (cementum) 4. Dentiin (dentinum) Luukude sisaldab 60-70% mineraaalaineid, 30-40% orgaanilisi aineid ja vett, 15% Ca-sooli Luukoe funktsioonid: · Toestus · Kaitse (hemopoeetilisele koele e. luuüdile) · Kaltsiumi ja fosfori depoo Ehitus 1. Rakud: - Osteoblastid noored luurakud, diferentseeruvad osteotsüütideks, toodavad põhiainet - Osteotsüüdid küpsed, diferentseerunud ja osteogeense võime kaotanud osteoblastid - Osteoklastid surnud luukoe lammutajad 2
purihammas ristlõik ülemistel rombjas, alumistel ristkülikukujuline, mälumispinnal 4 köbrukest - Cervix dentis - hambakael sissenöördunud osa, millele kinnitub igemeääris - Radix dentis hambajuur paikneb hambaalveoolis ülemistel purihammastel on 3 juurt, alumistel 2 juurt (mediaalne ja distaalne) ülejäänud hammastel on 1 juur silmahambajuur on kõige pikem Hamba ehitus - põhimassi moodustab dentiin - krooni piirkonnas katab email (enamelum), juure ja kaela piirkonnas tsement (cementum) - cavitas dentis -> canalis radicis dentis foramen apicis radicis - musculus constrictor pharyngis inferior - kinnituvad raphe pharyngis'ele
1. Spermatogenees Imetajate spermatogeneesi etapid: (Kus ja millal toimuvad? Kirjelda igas etapis toimuvaid protsesse. Spermatogenees toimub testises ehk munandis (täpsemalt väänilistes seemnetorukestes), luumeni osas ja verest eraldatult, et ei saaks tekkida immuunvastust. Puberteedieas kuni elu lõpuni. · Paljunemine ehk jagunemine (mitootiline); toimub spermatogoonide hulga suurendamine, toimub spermatogeenses epiteelis (seemnetorukese sees) · Kasvamine tsütoplasma hulga näol · Küpsemine (meiootiline) saavutatakse haploidne kromosoomistik; tulemuseks sekund. Spermatotsüüdid; puberteedieas · Transformatsioon ehk spermiogenees; moodustub vibur (munaraku puhul ei toimu); toimub seemnetorukese valendikus; tulemuseks spermatiidid · Spermatogoonid meioosieelne isassuguraku (spermi) eellasrakk (2n), mis asub seemnetorukese perifeerses osas. Diferentseerumise käigus liiguvad perifeeriast seemnetorukes...
8 Sülg: ensüüm amülaas sahhariididele, niisutab suud ja aitab kaasa rääkimisel, aitab kõrvaldad võõrkehi, aitab neelata, lüsotsüüm hävitab baktereid. Hambad: ühes lõualuus: 4 lõike-, 2 silma-, 4 eespuri- ja 6- tagapurihammast. Ehitus: email > dentiin > säsi > juurekanal. Maks: toodab sappi, puhastab verd mittevajalikest ainetest, varusahhariidide talletuspaik, osaleb vananenud punaliblede lagundamisel, tekitab kusiainet, vedeliku säilitamine, vere suhkrusisalduse regulatsioon, osaleb vere hüübimisel, vitamiinide ladestumine. Jämesool: jääkainete ladestuskoht, vee tagasiimendumine, jämesoole bakterid valmistavad K vitamiini.
1. kude- ühesuguse päritolu, ehituse ja talitlusega rakkude ning nende poolt produtseeritud rakuvaheaine kogum 2. 3. Kudede põhirühmad ja iseloomustus- epiteelkude- katab keha v elundi välispinda vooderdab kehaõõsi seestpoolt koosneb rakkudest, rakuvaheainet minimaalselt kiire regeneratsioonivõime(haavade parandamine) side- e tugikude- suur rakuvaheaine sisaldus 1. veri 2. lümf 3. retikulaarne- luuüdis, lümfisõlmedes, põrnas 4. rasvkude- nahaaluskoes, rasvikutes 5. kohev sidekude- ümbritseb veresooni ja närve, asub lihaskiudude vahel, seostab elundeid omavahel 6. tihe sidekude- kõõlused, sidemed, fastsiad, naha võrkkiht 7. kõhrkude- kõrvalestades 8. luukude- skelett lihaskude- kokkutõmbevõime e lihaskontraktsioon 1. silelihaskude- ...
1. kude- ühesuguse päritolu, ehituse ja talitlusega rakkude ning nende poolt produtseeritud rakuvaheaine kogum 2. 3. Kudede põhirühmad ja iseloomustus- epiteelkude- katab keha v elundi välispinda vooderdab kehaõõsi seestpoolt koosneb rakkudest, rakuvaheainet minimaalselt kiire regeneratsioonivõime(haavade parandamine) side- e tugikude- suur rakuvaheaine sisaldus 1. veri 2. lümf 3. retikulaarne- luuüdis, lümfisõlmedes, põrnas 4. rasvkude- nahaaluskoes, rasvikutes 5. kohev sidekude- ümbritseb veresooni ja närve, asub lihaskiudude vahel, seostab elundeid omavahel 6. tihe sidekude- kõõlused, sidemed, fastsiad, naha võrkkiht 7. kõhrkude- kõrvalestades 8. luukude- skelett lihaskude- kokkutõmbevõime e lihaskontraktsioon 1. silelihaskude- ...
·1 tarkusehammas (kui arenevad välja, siis sama eelmisega) 8 kokku x 4= 32 ·Igal hambal (dens) võime eristada järgmisi osi: igemest väljaulatuvat krooni (1), igemega kaetud lühikest kaela (2)ja hambasombu sees asetsevat juurt (3). Hambas leiame hambaõõne, mis on täidetud hambasäsiga (8)(pulpadentis). Viimane sisaldab sidekude, veresooni ja närvilõpmeid ning on seetõttu väga tundlik (hambavalu!). ·Hamba peamise massi moodustab dentiin (5). See on eriline kõva luukude, milles ei ole luurakke ega veresooni, kuid teda läbivad enam-vähem paralleelselt kulgevad kanalikesed. Kanalikesedalgavad hambaõõnes, peaaegu perpendikulaarselt õõne pinnaga, ja lõpevad dentiini välispinnas. Hamba juure ja kaela piirkonnas kulgevad nad peaaegu rõhtsalt, hamba kroonis muutub nende suund aga pikkamisi vertikaalseks. Kanalikeste kulgemise suunas on hambad kõige kergemini lõhestatavad
ANATOOMIA KORDAMISKÜSIMUSED 1.Miks on otstarbekas õppida anatoomiat ja füsioloogiat koos? Sest struktuur ja talitlus on omavahel seotud, ei saa olla talitlust ilma struktuurita. Enamasti ei ole ka anatoomilist struktuuri ilma funktsioonita 2.Millised on organismi struktuuri ja funktsiooni tasemed? Molekulaarne->rakuline->koeline->organi->organismi tase. Rakk on organismi põhiline morfofunktsionaalne üksus, milles toimuvad füsioloogilised protsessid. Rakud moodustavad kudesid, koed organeid. Sama funktsiooni täitvad organid moodustavad organsüsteemi ehk elundkonna. 3.Mis on homöostaas? Homöostaas on rakkudele stabiilse keskkonna tagamine. See tagatakse protsesside abil, mida reguleeritakse negatiivse tagasiside põhimõttel. Näiteks kehatemperatuuri homöostaas. Keskkonna temperatuuri tõus(stiimul- saun, trenn vms),aktiveerub hüpotalamuse temperatuuri langetamise keskus, inimese keha temperatuur tõuseb, nahk läh...
google.com/imgres?imgurl= Igal hambal on järgnevad osad: igemest väljaulatuv kroon ja igemega kaetud hambakael, luu sees alveolaarjätkesse kinnitunud üks või mitu hambajuurt. Hambakrooni ja kaela sisemuses paikneb hambaõõs (cavum), mis juure osas kitseneb hambajuurekanaliks. Hambaõõnes paikneb kohevast sidekoest hambasäsi (pulpa), mis sisaldab vere- ja lümfisooni ning rikkalikult närvikiude, mis sisenevad hambaõõnde juurekanali kaudu. Hamba põhilise kuju määrava osa annab dentiin e. hambaluu. Hambakrooni piirkonnas katab dentiini inimese keha kõige kõvem mineraliseerunud aine- hambavaap e. email. Hamba kaela ja juure piirkonnas katab dentiini tsement. Hammas kinnitub hambasompu e. alveooli. Hambajuurest väljapoole jääb periodont s.o. sidekoeline hambaümbris, milles paikneb rohkelt veresooni, närve ja on valutundlik. Periodondi ülesandeks on ühendada hambajuurt alveooli seinaga. Piimahambad on jäävhammastest ~2 korda väiksemad. Juured on krooniga võrreldes
1) Raku mõiste rakk - mikroskoopiline elusaine üksus; elusaine väikseimad üksused , mis suudavad oma olelust jätkata ka teistest sõltumatult ja mis sigimisel moodustavad endataolisi. Koosnevad tsentraalse paigutusega kerajast või ovaalsest tuumast ja seda ümbritsevast rakukehast e. tsütoplasmast. Rakku moodustavate keemiliste ainete kaaluline vahekord ja vastavalt sellele ka raku keemilised ja füüsikalised omadused muutuvad alatasa raku kogu elutsükli keskel. Elusaine osakestena on rakkudele omane ainevahetus. Imendunud toitainetest sünteesivad nad endataolise elusaine ja mitmesuguseid rakust eemalduvad või rakus ajutiselt säilitatavad produktid. Paljuneb jagunemise teel. Suurus ja kuju väga mitmekesised. Suurimad on emassugurakud. Suurimate rakkude diameeter võib ulatuda 150 mikromeetri piiridesse. Seega on rakud palja silmaga nähtamatud või märgatavad vaid ebamäärase täpina. Väikseimate rakkude diameeter un umbes 5 mikromeetrit. Enami...
4 - kohevast sidekoest hambasäsi ehk pulp (sis. vere- ja lümfisooni, närvikiude, mis sisenevad hambaõõnde juurekanali kaudu. 5. PERIODONT - hambaümbris, jääb hambajuurest väljapoole - sidekoest - rohkelt veresooni, närve, seega VALUTUNDLIK - Funktsioon:ühendada hambajuur alveooli seinaga. Hambad koosnevad 3 tüüpi luukoest: 1. DENTIIN e hambaluu- hamba põhikude, hamba kuju määraja - erineb luukoest, sest seda moodustavad rakud, ODONTOBLASTID, paiknevad ühtlase kihina hambaluu ja säsi piiril. - kuna dentiinis ei ole luurakke, ei parane hambakahjustused sarnaselt teiste luukahjustustega. 2. EMAIL e hambavaap,katab krooni, t ugevaim kude inimkehas, väga kulumiskindel - 97% anorgaanilistest sooladest, orgaanilist ainet ei ole pea üldse
74) Hammaste arv, liigid? Inimesel on 4 liiki hambaid: 1) LÕIKEHAMBAD (8tk) 2) SILMHAMBAD (4tk) 3) EESPURIHAMBAD (8tk) 4) TAGAPURIHAMBAD (12tk) Täiskasvanul on 32 hammast /_2123 Lapsel kuni 5-6 a. 20 piimhammast /_212 75) Hamba ehitus Hambal on kroon, kael ja juur. Juurekanalis asub pehme kude – säsi ehk pulp, mille moodustavad sidekude, närvid ja veresooned. Hamba peamise massi moodustab eriline luukude dentiin, milles puuduvad luurakud ja veresooned. 20 Hambakroon on kaetud emailiga, mis on inimese organismi kõige kõvem kude. Juur ja kael on kaetud jämedakiulise luukoe – hambatsemendiga. 76) Kurgu lümfaatiline rõngas Kuuest mandlist koosnev barjäärfunktsiooniga lümfaatiline rõngas, kus toodetakse ka lümfoidseid rakke, millistel on õgivõime: 1) SUULAEMANDLID (2tk) – kurgumandlid
40 68) Hammaste arv, liigid? Inimesel on 4 liiki hambaid: 1) LÕIKEHAMBAD (8tk) 2) SILMHAMBAD (4tk) 3) EESPURIHAMBAD (8tk) 4) TAGAPURIHAMBAD (12tk) Täiskasvanul on 32 hammast /_2123 Lapsel kuni 5-6 a. 20 piimhammast /_212 69) Hamba ehitus? Hambal on kroon, kael ja juur. Juurekanalis asub pehme kude säsi ehk pulp, mille moodustavad sidekude, närvid ja veresooned. Hamba peamise massi moodustab eriline luukude dentiin, milles puuduvad luurakud ja veresooned. Hambakroon on kaetud emailiga, mis on inimese organismi kõige kõvem kude. Juur ja kael on kaetud jämedakiulise luukoe hambatsemendiga. 70) Suured süljenäärmed, sülje ülesanded organismis? 1) KÕRVASÜLJENÄÄRE (2tk) asuvad väikekõrva ees all mälurlihase peal 2) KEELEALUSED SÜLJENÄÄRMED (2tk) paiknevad suu põhjas 3) ALALÕUAALUSED SÜLJENÄÄRMED (2tk) asuvad alalõuanurga kohal
Inimesel on 4 liiki hambaid: 1) LÕIKEHAMBAD (8tk) 2) SILMHAMBAD (4tk) 3) EESPURIHAMBAD (8tk) 4) TAGAPURIHAMBAD (12tk) Täiskasvanul on 32 hammast /_2123 Lapsel kuni 5-6 a. 20 piimhammast /_212 40 69) Hamba ehitus? Hambal on kroon, kael ja juur. Juurekanalis asub pehme kude – säsi ehk pulp, mille moodustavad sidekude, närvid ja veresooned. Hamba peamise massi moodustab eriline luukude dentiin, milles puuduvad luurakud ja veresooned. Hambakroon on kaetud emailiga, mis on inimese organismi kõige kõvem kude. Juur ja kael on kaetud jämedakiulise luukoe – hambatsemendiga. 70) Suured süljenäärmed, sülje ülesanded organismis? 1) KÕRVASÜLJENÄÄRE (2tk) asuvad väikekõrva ees all mälurlihase peal 2) KEELEALUSED SÜLJENÄÄRMED (2tk) paiknevad suu põhjas 3) ALALÕUAALUSED SÜLJENÄÄRMED (2tk) asuvad alalõuanurga kohal
40 68) Hammaste arv, liigid? Inimesel on 4 liiki hambaid: 1) LÕIKEHAMBAD (8tk) 2) SILMHAMBAD (4tk) 3) EESPURIHAMBAD (8tk) 4) TAGAPURIHAMBAD (12tk) Täiskasvanul on 32 hammast /_2123 Lapsel kuni 5-6 a. 20 piimhammast /_212 69) Hamba ehitus? Hambal on kroon, kael ja juur. Juurekanalis asub pehme kude säsi ehk pulp, mille moodustavad sidekude, närvid ja veresooned. Hamba peamise massi moodustab eriline luukude dentiin, milles puuduvad luurakud ja veresooned. Hambakroon on kaetud emailiga, mis on inimese organismi kõige kõvem kude. Juur ja kael on kaetud jämedakiulise luukoe hambatsemendiga. 70) Suured süljenäärmed, sülje ülesanded organismis? 1) KÕRVASÜLJENÄÄRE (2tk) asuvad väikekõrva ees all mälurlihase peal 2) KEELEALUSED SÜLJENÄÄRMED (2tk) paiknevad suu põhjas 3) ALALÕUAALUSED SÜLJENÄÄRMED (2tk) asuvad alalõuanurga kohal
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
