Alpid Alpid on Euroopa kõrgeim mäestik, mis moodustab Kesk-euroopa lõunaosas 1200 km pikkuse ja 135-260 km laiuse kaare. Alpid on maailma paremini uuritud kõrgmäestik. Kuulsaimad uurijad on A. Penck ja E. Brückner. Alpid on noor mäestik. Mäestiku teljeosas on kristalsed, servaaladel settekivimid (pms. lubjakivi ja dolomiit). Bodeni järvest lõunasse Como järveni ulatuv sügav org jaotab mäestiku kaheks: Lääne- ja Ida Alpideks. Ida-Alpid on madalamad ja moodustavad mäestiku laiema osa (Dolomiidid, Salzburgi ja Karni Alpid). Lääne-Alpid on kitsamad ja kõrgemad. Prantsusmaa ja Itaalia piiril asub ka mäestiku kõrgeim punkt Mont Blanc, mille kõrgus merepinnast on 4807 meetrit
Iseseisev töö Kõrgusvööndilisus Alpid ja Andid Alpid Andid Asukoht Kesk-Euroopa lõunaosa , läbib Lõuna-Ameerika lääneosa, Prantsusmaad, Saksamaad, läbib Panamat, Ecuadori, Austriat, Liechtensteini, Colombiat, Boliiviat, Itaaliat, Sloveeniat ja Sveitsi Peruud, Tsiilit, Argentinat Laius- ja pikkuskraadid 45°5001N 06°5154E 32°3910S 70°040W
Mäestikud Mäestik Himaalaja Andid Alpid Skandinaavia Asukoht Aasias Nepali, Hiina, Bhutani, Panama, Ecuadori, Prantsusmaa, taalia, veitsi, Austria, Norra, Rootsi ja Soo India ja Pakistani territooriumil Colombia, Boliivia, Peruu, Saksamaa, Sloveenia, Monako ja territooriumil Tsiili ja Argentina Liechtensteini territooriumil.
Saksamaa asub Kesk-Euroopas, seal on parasvöötmeline kliima ning Saksamaa asub sega- ja lehtmetsa vööndis. Kliima on rannikul pehme ja mereline, ida ja lõuna suunas muutub kliima järjest mandrilisemaks. Saksamaa pinnamoes eristub 5 suurt maastikulist piirkonda. Põhjast lõunasse järgnevad üksteisele Põhja-Saksa madalik, Kesk-Saksa hertsüünilised keskmäestikud, Edela-Saksa keskmäestikuline astangmaa, Alpide eelmäestikuala ja äärmises lõunaosas Alpid. Maa põhjaosale on omane männimets (enamasti istutatud), Kesk- ja Lõuna-Saksa mägialadel valdab pöögimets. Alpides kasvab madalamal ka kuuse- ja nulumetsa, 1600 m-st kõrgemal on ülekaalus võsa ja alpiniit. loodus Mets katab 30% riigiterritooriumist . Saksamaal elab 76 liiki imetajaid, hunt ja karu on hävitatud. Farmidest on loodusesse lahti pääsenud mink, kährikkoer ja pesukaru. Saarmas ja metskass on jäänud haruldaseks.
docstxt/134791930192.txt
Itaalia Looduskeskkond Põhja-Itaaliat iseloomustavad külmad Alpi talved ja sajused suved. Alpide eelmäestikes puhub talvel sageli kuiv ja soe föön, Triestes külm boora, mis mõjutab Aadria merehoovusi ja põhjustab Veneetsias mõnikord üleujutusi. Lõuna-Itaalias suvel kuiv ja kuum Sahara kõrbest pärit siroko, mis toob endaga kaasa liivatolmu. Po madalikul valitseb parasvöötme mandriline kliima: suved on kuivad, talved niisked ja külmad. Apenniini poolsaarel ja saartel valitseb lähistroopiline, pika kuuma ning kuiva suve ja pehme sademerikka talvega kliima. Jahedama ilmaga võib sadada ka lund; Calabrias on talviti piisavalt lund ka suusatamiseks ja see paikkond on tuntud kui "Calabria Sveits". Itaalias on kliima mitmekesisus tingitud territooriumi pikisuunalisest väljavenitatusest. Keskmised temperatuurid kõiguvad 11 °C ja 19 °C vahel.Vihmad algavad enamas...
Keila Gümnaasium 8A.Klass Imre Kuldjärv DIE ALPEN 2009 Inhaltsverzeichnis Einleitung · Die Alpen · Die Tiere und Pflanzen Zusammenfassung Persönlich Auffassung Einleitung Die Alpen erstrecken über sech Länder: Deutchland, Schweiz, Österreich, Frankreich, Italien und Slowenien. Sie bilden eine riesige Landschaft, 1200 km lang und fast 250 km breit. Die Berge ragen über 4000 m hoch (Montblanc 4810). Für die Tiere und Pflanzen ist es in den Alpen engeworden, seitdem Millionen von Urlaubern vor keinem Gipfel mehr haltmachen. Die Alpen Die Alpen sind das höchste Gebirge im Inneren Europas. Es erstreckt sich in einem 1200 Kilometer langen und zwischen 150 und 250 Kilometer breiten Bogen vom Ligurischen Meer bis zum Pannonischen Becken. Der Alpenbogen schließt im Südwesten am Golf von Genua an den Apennin, umfasst die Poebene, verzweigt sich zum Französischen und Schweizer Jura und endet fächerfö...
Geograafia/Arvutiõpetus 7. A klass Karolin Eks Mäestikud Mäestik Himaalaja Andid Alpid Skandinaavia Asukoht Aasias Nepali, Hiina, Lõuna-Ameerikas, läbib Austria ja Sloveenia idas, Sveits, Norra ning osa Rootsist ja Bhutani, India ja Pakistani Panamat, Ecuadori, Colombiat, Liechtenstein, Saksamaa ja Põhja-Soome territooriumil Boliiviat, Peruud, Tsiilit ja Prantsusmaa läänes, Itaalia ja
President: Heinz Fischer Rahaühik: euro (EUR) Rahvastikutihedus: 100,2 in/km² Linnarahvastiku osakaal: 68% Enamusrahvused riigis: austerlased 81,1%, jugoslaavlased 5,1%, sakslased 2,7%, türklased 2,2%, muud 8,9% Rahvastik Austria reljeef Alpi mäestik hõlmab umbes kaks kolmandikku riigi pindalast. Eristuvad Ida-Alpid, Kesk-Alpid ja Lõuna-Alpid. Ülejäänud maa-ala on lainjas tasandik ja idapoolne Doonau madalik. Mäestikud: Baieri Alpid, Karni Alpid, Kitzbüheli Alpid, Kõrg-Tauern, Salzburgi Alpid Jõed: Doonau, Rein, Drava, Inn, Morava Järved: Bodeni, Neusiedli Mullad: stepimullad, mäginiidumullad, metsa pruun mullad Kliimavööde: parasvööde Loodusvöönd: kõrgusvööndilisuseala, lehtmets Austria Põllumajandus: Umbes 45% Austria pindalast on kasutusel põllumajanduses. Põllumajandus põhineb väikemajanditel. Austrias on mahepõllunduse osakaal Euroopa liidu suurim (10%)
Austria Linnades elab 65.9% riigi rahvastikust. Linnastumise tempo on 0,6 % ( 2010-15 a.). Linnastumise tase ja tempo on madalad, seetõttu, et rahvastiku kasvu tase on iseenesest väike ja peaaegu ei muutu juba 50 aastat. Austria suurema rahvaarvuga linnad on: Viin, 1 793 667 elanikke Graz, 265 300 elanikke Linz, 189 300 elanikke Salzburg, 147 600 elanikke Innsbruck, 122 500 elanikke Kõik suuremad linnad paiknevad peamiselt piiri lähedal, nad on paigutatud üksteise suhtes peaaegu võrdsel kaugusel. Austria pealinn Austria pealinnaks on Viin, elanikkearv - 1 730 278 inimest. Viin asub Austria Ida osas, see paikneb alpide jalamil ning Doonau jõe kaldal. Probleemid Austria põhiprobleemiks on iive vähenemine ning rahvastiku vananemine. Huvitavad faktid Ida-Alpid moodustavad 62% kogu riigi territooriumist. Umbes veerand Austria elanikkonnast (mitte vähem kui 20%) elab Viinis. Arnold Schwarzenegger - maailmak...
Massiivi keskosas asub Auvergne. Seal domineerib vulkaaniline platoo, millel on vanu koonuseid ja kraatreid. Massiivi lõuna- ja kaguosas on karstistunud platoo, mida liigendavad sügavad kanjonid. Massiivi loode-, kirde- ja idaosas on kristallilised platood (sealhulgas Limousin ja Sevennid). Keskmassiivis on 1200...1800 m kõrgusi mäetippe. Selline maastik raskendab kommunikatsioone ja pärsib majandustegevust. Rhône'i jõest ida pool, kus Vahemere äärde ulatuvad Alpid, on rannajoon sakiline. Prantsusmaa kagu- ja edelapiiril on Euroopa kohta väga kõrged mäed. Keskmassiivist ida pool, teisel pool Rhône'i-Saône'i orgu, on algul Juura mäed ning seejärel Alpid. Viimased algavad Prantsusmaal Vahemere äärest, kus neid hüütakse Ranniku-Alpideks ning suunduvad põhja poole. Seejärel pöörduvad itta ning jõuavad Sveitsi ja Põhja-Itaaliasse. Prantsuse Alpid on kõrged ja sakilised. Liustike toimel on neil eriti põhjaosas laiad orud ning mäestiku
Mäestikud kõrgmäestikud madalmäestikud keskmäestikud Mäesti Himaalaja Andid Alpid k Asuko Aasias Tiibeti kiltmaa lõunaserval. Lõuna Ameerika lääneosas. Kesk-Euroopa lõunaos ht Kirjeld Keskosa koosneb kristalsetest Maailma pikim mäestik. Mäestiku Mäestiku keskosas pai us kivimitest ning servad põhja- ja lõunaosa on suhteliselt kristalsed ja servadel s settekivimitest. kitsad, keskosas aga laienevad nad
Sveits asub parasvöötmelises kliimas ning on mõjutatud Golfi hoovusest. Suvi on reeglina soe ja niiske koos mõningaste vihmaperioodidega. Talvine ilm mägedes on päikeseline ja lumega, kuid madalamatel aladel kaldub talv olema pilvine ja udune. Keskmine temperatuur suvel on 18,7 kraadi (juuli) ja talvel -0,84 kraadi (jaanuar). Aasta keskmine temp. On 10 kraadi. Sveits jaguneb viieks regiooniks, mille vahel on suured kliimaerinevused: Juura mäestik, Sveitsi kiltmaa (Mittelland), Ees-Aplid, Alpid ja Alpidest lõuna poole jääv ala. Sveitsi kliima sõltub täielikul sealsetest mägedest. Lavamaadel ja kõrgemates orgudes valitseb mõõdukas kliima. Tavaliselt on mägedes soojad ja sademerikkad suved ning külmad ja kuivad talved. Kogu aasta vältel puhuvad Sveitsis tugevad tuuled. Talvel on sageli udu. PINNAMOOD: Sveits on väga mägine riik. Geoloogiliselt jaotatakse Sveits viieks põhiliseks regiooniks: Alpid, Juura mäestik on noor kurdmäestik
Maakoore rebenemine e. kontinentaalne rift Reini jõe oru kohal lõhestas vanad tasaseks kulunud mäestikud mitmeks osaks ning kergitas pangasmäestikes (Vogeesid, Schwarzwald, Ardennid, Eifel). Lõuna-Euroopa pinnamoe kujunemine algas keskaegkonna lõpul (Alpi kurrutus, Aafrika laama sukeldumine Euraasia laama alla; tagajärjeks kurdimäestike ja nendevaheliste nõgude teke, Apenniini ps. piirkonnas maavärinad ja vulkanism (Etna, Vesuuv, Vulcano, Stromboli)). Keskseks osaks on Alpid (kõrgemad tipud üle 4 km (Mont Blanc 4807 m., Pr-Ital piiril), alpiinne pinnamood, teravad mäetipud, ahelike harjad, moreenvallid, järved). Karpaadid (3 km.) moodustavad ulatusliku kaare lõunasse. Kaare sees asub ulatuslik jõesetete ja lössiga kaetud Kesk- Doonau e. Pannoonia madalik. Alpi-Karpaadi mäestikest lõunas Pürenee, Andaluusia, Apenniinid, Dinaarid (tugev karsistumine, rannajoonega paralleelsete piklike ps, ja s. rohke nn
Rahvaarv(2003) on 7 318 638. Rahvastiku tihedus on 177,2 in/km². Riigil on tugev neutraliteedi traditsioon. Sveitsis asub paljude rahvusvaheliste organisatsioonide peakorter. Sveits väldib ühe riigikeele eelistamist teisele, mistõttu riigi ametliku nime ladina varianti Confoederatio Helvetica on võetud aluseks näiteks tippdomeeni tähise .ch puhul. Loodus Pinnamood Pinnamoe järgi eristub Sveitsis kolm piirkonda: Juura mäestik, Alpid ja nende vahel paiknev Sveitsi platoo. Juura mäestiku alla jääb kümnendik riigi territooriumist. Juura mäestik on madalate ahelikega. Alpid hõlmavad 58 % riigi territooriumist. 50 kilomeetri laiune ja keskmiselt 395 meetri kõrgune platoo piirneb edelas Genfi järvega ning kirdes Bodeni järvega. Sveitsi kümme kõrgemat mäge on: Nimi Kõrgus Mäestik 1. Dufour 4643 m Wallise Alpid 2
Sloveenia pinnamood on valdavalt mägine või künklik. Maa põhjaossa ulatuvad Ida- Alpide kagupoolsed ahelikud Julia Alpid ning Drava ja Sava vahelise veelahkme moodustavad Karawangid ja Savinja Alpid. Sloveenia kõrgem tipp on Triglav (2864 m, Julia alpides) (vt. Joon 1). Lõuna pool lähenevad Alpid üle valdavalt 300 500 m kõrguseks Karsti platooks ja Dinaari mäestikuks.Maa idapoolmiku hõlmavad Alpide ja Dinaaride eelmäestikud ning kõrgustikest liigestatud Pannoonia tasandik. Sloveenia alast, kus aluspõhja moodustavad lubja- ja dolokivid, konglomeraat ja bretsa, on karstunud. Turismialased vaatamisväärsused on kuulsad Postonja karstikoopad(kogupikkus 25,6 km ), kus on stalaktiidid ja stalagmiidid. Kuna maa on mägine, armastavad sloveenid suusatada ja matkata
Austria Austria üldandmed Austria pindala - 83 879 km² Austrias elab 8,5 mln elanikku (2015. aasta andmetel) Pealinn - Viin Rahvastikutihedus - 101,4 in/km² https://goo.gl/PzktHj Maastik Austria maastik on väga mägine, kuna suure osa riigi territooriumist (60-70%) võtavad enda alla Alpid. Ainult 32% Austria maastikust on alla 500m merepinnast. Kõrgeim punkt - Grossglockner https://goo.gl/dRKsSR Kliima Suur osa Austriast asub mõõdukas kliimatsoonis. Kuna ligi 70% maastikust moodustavad Alpid, siis on mäestikuline kliima domineeriv. Temperatuurid olenevad suurelt kõrgusest: iga 300m pealt on temperatuur 5°C madalam. Keskmine temperatuur 9.9 °C Suvel on keskmine temp. 20 °C Talvel on kesmine temp
Peaminister Enrico Letta Iseseisvus 17. märts 1861 2,1 SKT triljonit dollarit (2009) SKT elaniku 38 887 dollarit (2008) kohta Rahaühik Euro (EUR) Ajavöönd Kesk-Euroopa aeg Itaaliast üldiselt Itaalia, ametliku nimega Itaalia Vabariik (itaalia keeles Repubblica Italiana), on riik Euroopas. Itaalia asub 800 km Vahemerre ulatuval saapakujulisel Apenniini poolsaarel. Põhjas moodustavad loodusliku piiri Alpid. Itaaliale kuuluvadSitsiilia, Sardiinia ja hulk väiksemaid saari. Põhjas on Itaalial maismaapiir Austria (430 km), Prantsusmaa (488 km), Sloveenia (232 km) ja Šveitsiga (740 km). Rannajoone pikkus on 7600 km. Enklaavina asuvad Itaalia territooriumil iseseisvad San Marino ja Vatikani riigid. Itaalia on G8 liige ja Euroopa Majandusühenduse (EEC) asutajaliige (1957). Loodus Valdav osa Itaaliast on mägine. Põhjas asetsevad Alpid. Nendest lõunasse jäävad
Euroopa suurimad reljeefüksused on: Ida-Euroopa lauskmaa Kaspia alamik Skandinaavia mäestik Alpid Karpaadid Püreneed Kesk-Doonau madalik Alam-Doonau madalik Lombardia madalik Vanad mäestikud Euroopas: Skandinaavia mäestik Prantsuse Keskmassiiv Böömi e. Tsehhi massiiv Reini Kiltkivimäestik Sudeedid Keskmised: Alpid Karpaadid Noored: Püreneed Andaluusia Apenniinid Dinaarid Helleniidid Stara Planina Krimmi mäestik Kurdmäestik enamasti noor mäestik, mis on tekkinud maakoore kokkusurumisel ning koosneb lainetaolistelt paindunud kivimikihtidest, kus positiivsele kurrule vastab mäeahelik ja negatiivsele pikiorg Pangasmäestik enamasti kontinentaalse rifti vööndis kujunenud endise platvormiala murrangulisel kerkimisel tekkinud mäestik, näiteks madalmäestikud kummalgi pool Reini orgu. Mandriosa põhjapoolseim punkt on Nordkinni neem Skandinaavia põhjaosas, Norras. Maismaapunkt on Venemaal Franz Josephi maa saarel Rudolfi saarel Fligely n...
panama Labratori ps. Volga punane meri Galifornia ps. Huang he suessi kanal Florida ps. Jangste kieli kanal Somaalia ps. Mekong Indus Väinad Pinnamood Ganges Mississippi jõgi Taani väinad Skandinaavia Amazonas La manche Apenniinid Niilus Gibraltar väin Alpid Kongo Bosporuse väin Uural Niger Dardanellid Kaukasus Beringi väin Püreneed Järved Magalhaesi väin Himaalaja Kordiljeerid Saimaa Saared Kaljumäestik Vänern Suurbritannia Apalatsid Laadoga Iirimaa Andid Kaspia Island Atlase mäed Arali meri
on väga kulunud. Massiivi keskosas asub Auvergne. Seal domineerib vulkaaniline platoo, millel on vanu koonuseid ja kraatreid. Massiivi lõuna- ja kaguosas on karstistunud platoo, mida liigendavad sügavad kanjonid. Massiivi loode-, kirde- ja idaosas on kristallilised platood (sealhulgas Limousin ja Sevennid). Keskmassiivis on 1200...1800 m kõrgusi mäetippe. Selline maastik raskendab kommunikatsioone ja pärsib majandustegevust. Rhône'i jõest ida pool, kus Vahemere äärde ulatuvad Alpid, on rannajoon sakiline. Rhône'ist lääne pool laiub Keskmassiivi äärtest lõuna pool lai viljakas Languedoci tasandik. Kõrged mäed Prantsusmaa kagu- ja edelapiiril on Euroopa kohta väga kõrged mäed. Keskmassiivist ida pool, teisel pool Rhône'i-Saône'i orgu, on algul Juura mäed ning seejärel Alpid. Viimased algavad Prantsusmaal Vahemere äärest, kus neid hüütakse Ranniku-Alpideks ning suunduvad põhja poole
JÄÄ TEGEVUS Mõisted v Jää vee tahke olek v Liustikud - lume tihenemisel ja ümberkristalliseerumisel tekkinud jäämass, mis on moodustunud maismaal (vähemalt osaliselt), ei sula suvel täielikult ja liigub oma raskuse ja gravitatsioonijõu mõjul eemale akumulatsioonialast v Laviin lahtine murend, mis mööda nõlva allapoole liigub, suure hulga lume, jää, kivide, setete või nende segu äkiline gravitatsioonist põhjustatud liikumine Jää tegevuse tagajärjed pinnamoele Jahedas kliimas soodutab kivimite murenemist selle lõhesdesse kogunenud vee külmumine. Külmudes vee ruumala suureneb ja tekkinud jää surub tohutu jõuga lõhesid suuremaks. Kõrgel mägedes on kõikjal näha pragunenud kivirahne ja kiviklibu. pILDID Gröönimaa Üle 80% Gröönimaast on kaetud igijää ja igilumega, mille paksus on kuni 2300 meetrit. Jäävabu alasid on kokku 410 449 km² (umbes 9 korda suurem ala kui Eesti). Gröönimaa kõrgeim mäetipp on Gunnbjørn Fj...
360 kilomeetrit. · Riigil on tugev neutraliteedi traditsioon. Sveitsis asub paljude rahvusvahelist organisatsioonide peakorter. · Sveitsist sai ÜRO täisliige alles aastal 2002. Loodus Pinnamood Sveitsi kümme kõrgemat mäge on: Geoloogia · Sveitsi geoloogiline struktuur on tekkinud viimaste aastamiljonite jooksul Aafrika ja Euroopa laamade kokkupõrke tulemusel. · Geoloogiliselt jaotatakse Sveits viieks põhiliseks regiooniks: Alpid koosnevad põhiliselt graniidist, Juura mäestik on noor kurdmäestik, mis koosneb lubjakivist. Juura ja Alpide vahel on osalt tasane, osalt künklik Mittelland. Peale selle on veel Lombardia madalik Chiasso ümbruses ja Põhja-Reini madalmik Baseli ümbruses, mis asetsevad suuremalt jaolt väljaspool Sveitsi. Veekogud Jõed Järved · Sveits moodustab veelahkme, Tuntumad järved on Genfi järv,
Ø Merepiirita riik Ø Pealinn: Bern Ø Pindala: 41 285 km² Ø Elanike arv: 7 785 800 (2009) Ø Riigikeeled: saksa, prantsuse, itaalia ja retoromaani Veekogud Ø Sveits moodustab veelahkme Reini kaudu Põhjamerre, Rhone`i jõe kaudu Vahemere lääneossa, Ticino jõe kaudu Aadria merre ja Inni jõe kaudu Musta merre Ø Tuntumad järved: Genfi järv, Bodeni järv, Neuchâteli järv, Luzerni järv, Zürichi järv ja Lago Maggiore Kõrgendikud ja Madalikud Ø Alpid Ø Juura mäestik Ø Lombardia madalik Ø Põhja-Reini madalik Haldusjaotus Ø 26 kantonit Keeled Ø saksa keel (63,7% kogu rahvastikust Ø prantsuse keel (20,4%; 21,0%) Ø itaalia keel (6,5%; 4,3%) Ø Retoromaani keel (0,5%; 0,6%) riigi kaguosas Graubündeni kantonis. Mille poolest tuntud? Ø Käekellad Ø Pangandus Ø Noad Ø Paljude rahvusvaheliste organisatsioonide peakorterid Kes pakkuvad reise? Ø Tensi Reisid Ø Perereisid Ø
Massiivi keskosas asub Auvergne. Seal domineerib vulkaaniline platoo, millel on vanu koonuseid ja kraatreid. Massiivi lõuna- ja kaguosas on karstistunud platoo, mida liigendavad sügavad kanjonid. Massiivi loode-, kirde- ja idaosas on kristallilised platood (sealhulgas Limousin ja Sevennid). Keskmassiivis on 1200...1800 m kõrgusi mäetippe. Selline maastik raskendab kommunikatsioone ja pärsib majandustegevust. Rhône'i jõest ida pool, kus Vahemere äärde ulatuvad Alpid, on rannajoon sakiline. Rhône'ist lääne pool laiub Keskmassiivi äärtest lõuna pool lai viljakas Languedoci tasandik. Kõrged mäed Prantsusmaa kagu- ja edelapiiril on Euroopa kohta väga kõrged mäed. Keskmassiivist ida pool, teisel pool Rhône'i-Saône'i orgu, on algul Juura mäed ning seejärel Alpid. Viimased algavad Prantsusmaal Vahemere äärest, kus neid hüütakse Ranniku-Alpideks ning suunduvad põhja poole
Seal domineerib vulkaaniline platoo, millel on vanu koonuseid ja kraatreid. Massiivi lõuna- ja kaguosas on karstistunud platoo, mida liigendavad sügavad kanjonid. Massiivi loode-, kirde- ja idaosas on kristallilised platood (sealhulgas Limousin ja Sevennid). Keskmassiivis on 1200...1800 m kõrgusi mäetippe. Selline maastik raskendab kommunikatsioone ja pärsib majandustegevust. Rhône'i jõest ida pool, kus Vahemere äärde ulatuvad Alpid, on rannajoon sakiline. Rhône'ist lääne pool laiub Keskmassiivi äärtest lõuna pool lai viljakas Languedoci tasandik. Prantsusmaa kagu- ja edelapiiril on Euroopa kohta väga kõrged mäed. Keskmassiivist ida pool, teisel pool Rhône'i-Saône'i orgu, on algul Juura mäed ning seejärel Alpid. Viimased algavad Prantsusmaal Vahemere äärest, kus neid hüütakse Ranniku-Alpideks ning suunduvad põhja poole
Tiheduselt on Itaalia 58 Second level kohal. Third level Fourth level Kõige suurema Fifth level rahvastikutihedusega linnad asuvad Põhja- Itaalias. Kõige suurema rahvaarvuga linn on Milano Loodus Mägine Põhjas asuvad Alpid Lõunas asuvad suurimad järved (Garda, Como, Lago) Piki Apenniini poolsaart kulgevad Apenniinid Lõunas asetsevad vulkaanid Vesuuv ja Etna Sageli esineb maavärinaid Kliima Alpid on talvel külmad ja sajused Apenniini poolsaarel on kuiv ja kuum suvi, ning pehme ja sademerikas talv Keskmised temperatuurid kõiguvad 11°C ja 19 °C vahel Aadria merehoovus põhjustab Veneetsias mõnikord üleujutusi Vihmaperiood algab enamasti oktoobri lõpus Sitsiilias on suurim sademetehulk: 1520 mm
detsembril 1947 ning jõustus 1. Itaalia jaanuaril 1948. Itaalia asub 800 km Vahemerre Presidendi valib 7 aastaks ulatuval saapakujulisel Apenniini parlamendisaadikutest ja poolsaarel. Põhjas moodustavad maakondade esindajatest koosnev loodusliku piiri Alpid. Itaaliale valijatekogu. kuuluvad Sitsiilia, Sardiinia ja hulk väiksemaid saari. Valitsust juhib peaminister ning Põhjas on Itaalial maismaapiir tema kabinet, mis on valitud Austria, Prantsusmaa, Sloveenia ja parlamendi 322-liikmelisest Sveitsiga. Linnriikidena asuvad Senatist ja suurema mõjujõuga Itaalia territooriumil iseseisvad 630-liikmelisest Saadikutekojast 5 San Marino ja Vatikani riigid. aastaks. Loodus
Massiivi keskosas asub Auvergne. Seal domineerib vulkaaniline platoo, millel on vanu koonuseid ja kraatreid. Massiivi lõuna- ja kaguosas on karstistunud platoo, mida liigendavad sügavad kanjonid. Massiivi loode-, kirde- ja idaosas on kristallilised platood (sealhulgas Limousin ja Sevennid). Keskmassiivis on 1200...1800 m kõrgusi mäetippe. Selline maastik raskendab kommunikatsioone ja pärsib majandustegevust. Rhône'i jõest ida pool, kus Vahemere äärde ulatuvad Alpid, on rannajoon sakiline. Rhône'ist lääne pool laiub Keskmassiivi äärtest lõuna pool lai viljakas Languedoci tasandik. Kõrged mäed Prantsusmaa kagu- ja edelapiiril on Euroopa kohta väga kõrged mäed. Keskmassiivist ida pool, teisel pool Rhône'i-Saône'i orgu, on algul Juura mäed ning seejärel Alpid. Viimased algavad Prantsusmaal Vahemere äärest, kus neid hüütakse Ranniku-Alpideks ning suunduvad põhja poole. Seejärel pöörduvad nad itta
· Piirimaad on põhjas Tsehhi 362 km, Saksamaa 784 km ja Slovakkia 91 km, idas Ungari 366 km, lõunas Itaalia 430 km ja Sloveenia 330 km, läänes Liechtenstein 35 km ja Sveits 164 km. · Austria geograafilised koordinaadid on 47 20 N, 13 20 E. Loodus · Austria on merepiirita maa. · Tema territooriumi katavad kõrg ja keskmäestikud, samas on seal ka kinkmaad ja tasandikke. · 70% pindalast hõlmavad Alpid, 10% Tsehhi massiivi ääremäestikud. · Riigi kõrgeim koht on Grossglockner'i mägi, mis on 3797 m kõrgune. · Madalaimad künklikud alad on Doonau ääres ning maa ida ja kaguosas. Alpid Grossglockner Veekogud · Jõed on vee ja energiarohked. · Suurim jõgi on Doonau. · Suurimad järved asuvad riigipiiridel ja maa põhjaosas. · Saksamaa ja Sveitsi piiril on Bodeni järv. · Ungari piiril on Neusiedleri järv. Bodeni järv
GEOGRAAFIA · Positiivsed ja negatiivsed ioonid asuvad II. Noored mäestikud: ioonvõres vaheldumisi. Andid Lõuna-Ameerikas MATEMAATIKA Kaljumäestik ja Kordiljeerid Põhja-Ameerikas Pindala ühikuteks võib olla: mm2, cm2, dm2, Atlas Aafrikas m2, km2. Püreneed, Alpid, Suur-Kaukasus ja Himaalaja Ruumala ühikuteks võib olla: mm3, cm3, dm3, Euraasias m3. III. Vulkaanilised mäestikud: Aja ühikuteks võib olla: s, min, h. Aleuudid Põhja-Ameerikas Kiiruse ühikuteks võib olla m/s, km/h. Sunda saared, Filipiinid ja Mariaanid Okeaanias Algebra valem: Kuriilid Aasias
Novaja Zemlja, Franz Josephi maa, Teravmäed) hõlmavad kolmandiku Euroopa pindalast. Euroopa on madal ja valdavalt tasane. Idaosas laiub ulatuslik Ida- Euroopa lauskmaa, loodes asuvad Fennoskandia tasandikud ja platood, mida läänest äärestab vana Skandinaavia mäestik. Suure osa Kesk-Euroopast hõlmavad vanad kulunud keskmäestikud (Tsehhi massiiv, Reini Kiltkivimäestik, Keskmassiiv). Neist lõuna pool paikneb noorte kurdmägede vööde: Euroopa kõrgeim mäestik Alpid (kõrgeim tipp Mont Blanc, 4808 m), Karpaadid, Püreneed, Apenniinid ja Stara planina. Mägede vahel asub madalikke (Lombardia ehk Po, Kesk- ja Alam-Doonau madalik) ning kiltmaid (Meseta Pürenee poolsaarel). Islandil ja Lõuna-Euroopas on tegevvulkaane ning esineb maavärinaid. Suures osas Euroopast valitseb paraskliima, mis läänes on pehme ja mereline, idaosas karmim, kuivem ja kontinentaalsem. Põhja- ja Lääne-Euroopa kliimat mõjutab soe Põhja-Atlandi hoovus, mistõttu
Esimesed on Karpaadid nende loodeosa kulgeb edela- kirde suunas. Seejärel pöörduvad mäed ida-lääne suunda. Karpaatide kõrgus on kuni 2655 meetrit. Teised on Lääne-Transilvaania mäed need on mäestik Euroopas, osa Karpaatidest. Kulgeb põhja-lõuna suunas. Kõrgus kuni 1848 meetrit. Kolmas on Retezati mäestik mis asub Rumeenias Trasilvaania alpides Mäestiku kõrgeim tipp on 2509 meetri kõrgune Peleaga. Üle 2300 meetri ulatuvaid mäetippe on kokku üle 60. Neljas on Transilvaania Alpid nende maksimaalne kõrgus on 2455 meetrit Peamised ahelikud on Ida-Karpaadid ja Transilvaania Alpid. Mõned Ida-Karpaatide mäetipud ulatuvad enam kui 2200 m üle merepinna. Transilvaania Alpide ja ühtlasi Rumeenia kõrgeim tipp on Moldoveanu on 2544 meetri kõrgusel merepinnast. Läänes on väiksem mägede piirkond Lääne-Rumeenia mäed, mille kõrgus ületab 1800 m merepinnast. Mägede ümber on küngaste ja Kiltmaade alad. Ida-Karpaatidest ida pool on Moldova
Saksamaa Sissejuhatus Saksamaa on liitvabariik, mis asub Kesk-Euroopas. Pindala on 356 910 km2. Rahvaarv on 82 079 454 (1998). Rahaühik euro. Riigikeeleks on saksa keel. Pinnaehituselt jaguneb Saksamaa kolmeks osaks: Põhja-Saksa madalik, Kesk-Saksa hertsüünia keskmäestike vöönd ja lõunaosas Alpid. Suurimad saared on Rügen, Usedom (väike idaosa kuulub Poolale), Sylt. Saksamaa kõrgeim tipp asub Alpides, milleks on Zugspitze, 2964m. Suurim ja tähtsaim jõgi on Rein, suured jõed on ka Elbe, Oder, Ems, Weser, lõunaosas Doonau. Mets katab ligi 30% Saksamaa pindalast. Metsa on eeskätt mägedes (kuusk, nulg) ja maa kirdeosas (mänd). Rikkalikult leidub kivi- ja pruunsütt ning kivi- ja kaalisoola, vähem raua- nikli- vase- uraani- jmt. metallimaake, naftat ja maagaasi
.......................................12 4 Litosfäär 1. Iseloomusta riigi pinnamoodi. Valdav osa Itaaliast on mägine, teda ilmestavad nii jääliustikud ja mägijärved põhjas ja sooja kliimaga Vahemere rannik lõunas. Maa sisejõudude tulemusena on tekkinud mäestikud, orud nende vahele ja vulkaanid. Suurim mäestik asub Itaalia põhjaosas Alpid. Prantsusmaa ja Itaalia piiril asub Euroopa kõrgeim tipp: Mont Blanc. Alpide tipud on noorele, mitmes järgus kujunenud kurdmäestikule iseloomulikult teravad. Varasemate aegade võimsad liustikud on kujundanud ka mitmeid sügavaid jõeorge. Alpides esineb vahel ka lumelaviine. Liustikud moodustavad 2% Alpide pindalast. Alpidest lõunasse jäävad sügavad orud, kus asuvad Itaalia suurimad järved (Garda järv, Como järv, Maggiore). Alpide jätkuks Kirde-Itaalias on Dolomiidid
inimest Mäed Sveitsis: · 1. Monte Rosa - 4634 m · 2.Dufour - 4643 m. · 3.Domi mägi - 4545 m. · 4.Weisshorn - 4505 m. · 5.Matterhorn - 4478 m. · 6. Dent Blanche - 4357 m. · 7.Grand Combin - 4314 m. · 8. Finstraarhorn - 4274 m . · 9.Aletschhorn - 4195. · 10. Jungfrau - 4158 m. Kliima : · Sveits jaguneb viieks regiooniks, mille vahel on suured kliimaerinevused: Juura mäestik, Sveitsi kiltmaaa, Ees- lpid, Alpid ja Alpidest lõuna poole jääv ala. Geoloogia · Sveitsi geoloogiline struktuur on tekkinud viimaste aastamiljonite jooksul Aafrika ja Euroopa laamade kokkupõrke tulemusel. · Geoloogiliselt jaotatakse Sveits viieks põhiliseks regiooniks: Alpid koosnevad põhiliselt graniidist, Juura mäestk on noor kurdmäestik, mis koosneb lubjakivist. Juura ja Alpide vahel on osalt tasane, osalt künklik Mittelland. Peale selle on veel
Itaalia Kätrin Türin Häädemeeste 2013 Sissejuhatus Itaalia Vabariik on euroopa riik. Itaalia asub 800 km Vahemerre ulatuval saapakujulisel Apenniini poolsaarel. Põhjas moodustavad loodusliku piiri Alpid. Itaaliale kuuluvad Sitsiilia, Sardiinia & hulk väiksemaid saari. Põhjas on Itaalial maismaapiir Austria, Prantsusmaa, Sloveenia & Sveitsiga. Rannajoone pikkus on 7600 km. Enklaavina asuvad Itaalia territooriumil iseseisvad San Marino & Vatikani riigid. Itaalia Pealinn Rooma Pindala 301 340 km² Riigikeeled Itaalia Rahvaarv 60 870 745 President Giorgio Napolitano Rahaühik Euro Ajavöönd Kesk-Euroopa aeg
12. 1991. Riigipea on viieks aastaks valitav president. Seadusandliku võimu esindab kahekojaline parlament, täidesaatev võim kuulub valitsusele, mida juhib valitsuse esimees, kelle valib riigikogu. LOODUS Sloveenia asub Itaalia, Austria, Ungari ja Horvaatia vahel. Rannajoont on 42 km (Aadria merel). Pinnamood on mägine või künklik. Põhjas asuvad Ida- Alpide lubjakivist ahelikud, mida liigestavad Sava ja Drava jõgede orud. Savast (mis jagab Sloveenia piltlikult kaheks) lõunas on Julia Alpid (kõrgeim tipp Triglav 2863 m.), põhjas Karvangid (2237 m.) ning Steineri Alpid (Grintovec 2558 m.). Riigi lõunaosa ulatub üle Dinaari mägede Karsti platoole. 35 % riigi pindalast on kõrgemal kui 600 meetrit ülemerepinna, madalikke esineb ainult rannikul ning Sava- Krka orundis idas ja Muri ääres. Harimiskõlblikku maad on vähe, seda takistab pinnase kuivus: 42% Sloveenia territooriumist paikneb karastunud aluspõhjal.
Itaalia Itaalia Vabariik on riik Euroopas. Itaalia asub 800 km Vahemerre ulatuval saapakujulisel Apenniini poolsaarel. Põhjas moodustavad loodusliku piiri Alpid. Itaaliale kuuluvad Sitsiilia, Sardiinia ja hulk väiksemaid saari.Põhjas on Itaalial maismaapiir Austria (430 km), Prantsusmaa (488 km), Sloveenia (232 km) ja Sveitsiga (740 km). Rannajoone pikkus on 7600 km. Itaalia ajalugu, mis ulatub tagasi etruskide aega, on täis vastuolusid, sõdasid ja lõhenemisi. Enne 19. sajandit oli poolsaar poliitiliselt ühendatud vaid kahel korral: roomlaste võimu all, kes 3. sajandiks eKr olid alistanud teised Itaalia hõimud, ja 6.
GEOLOOGILINE ASEND JA EHITUS 5 SVEITSI GEOLOOGILINE STRUKTUUR ON TEKKINUD VIIMASTE AASTAMILJONITE JOOKSUL AAFRIKA JA EUROOPA LAAMADE KOKKUPÕRKE TULEMUSEL...................................................5 GEOLOOGILISELT JAOTATAKSE SVEITS VIIEKS PÕHILISEKS REGIOONIKS: ALPID KOOSNEVAD PÕHILISELT GRANIIDIST, JUURA MÄESTIK ON NOOR KURDMÄESTIK, MIS KOOSNEB LUBJAKIVIST. JUURA JA ALPIDE VAHEL ON OSALT TASANE, OSALT KÜNKLIK MITTELLAND. PEALE SELLE ON VEEL LOMBARDIA MADALIK CHIASSO ÜMBRUSES JA PÕHJA- REINI MADALIK BASELI ÜMBRUSES, MIS ASETSEVAD SUUREMALT JAOLT VÄLJASPOOL SVEITSI...........................................................................................................................................5
Massiivi lõuna- ja kaguosas on karstistunud platoo, mida liigendavad sügavad kanjonid. Massiivi loode-, kirde- ja idaosas on kristallilised platood (sealhulgas Limousin ja Sevennid). Keskmassiivis on 1200...1800 m kõrgusi mäetippe. Selline maastik raskendab kommunikatsioone ja pärsib majandustegevust. Prantsusmaa kagu- ja edelapiiril on Euroopa kohta väga kõrged mäed. Keskmassiivist ida pool, teisel pool Rhône'i-Saône'i orgu, on algul Juura mäed ning seejärel Alpid. Viimased algavad Prantsusmaal Vahemere äärest, kus neid hüütakse Ranniku-Alpideks ning suunduvad põhja poole. Seejärel pöörduvad itta ning jõuavad Sveitsi ja Põhja- Itaaliasse. Prantsuse Alpid on kõrged ja sakilised. Liustike toimel on neil eriti põhjaosas laiad orud ning mäestiku siseorgudesse pääseb hõlpsasti ligi. Alpides asub Euroopa kõrgeim tipp Mont Blanc (4808 m). Prantsusmaa ja Hispaania piiril kõrguvad Püreneed on Alpidest madalamad, kuid jätavad võimsama mulje
Tallinna Arte Gümnaasium Austria Riigi ülevaade Koostaja: Kert Sakkeus Juhendaja: Vootele Hansen Tallinn 2015 2. Millised mäestikud, mägismaad, tasandikud ja madalikud on valitud riigis? Alpi mäestik hõlmab umbes kaks kolmandikku riigi pindalast. Eristuvad Ida- Alpid, Kesk-Alpid ja Lõuna-Alpid. Ülejäänud maa-ala on lainjas tasandik ja idapoolne Doonau madalik, kus asub ka Austria pealinn Viin. Kuidas mõjutab pinnamood asustust, põllumajandust, transporti ja turismi? Kuna Alpi mäestik hõlmab umbes kaks kolmandikku riigi pindalast, siis ehitatakse kõik majad mägede külgedele. Transporti see väga ei mõjuta, aga kuna kõik teed on ehitatud samuti mägede külgedele, siis võtab ühest kohast
Itaalia Itaalia on Euroopa riik. See on Euroopa Majandusühenduse asutajaliige ja ühtlasi G8 liige. Itaalia asub 800 km Vahemerre ulatuval saapakujulisel Apenniini poolsaarel. Põhjas moodustavad loodusliku piiri Alpid. Itaaliale kuuluvad Sitsiilia, Sardiinia ja hulk väiksemaid saari. Põhjas on Itaalial maismaapiir Austria (430 km), Prantsusmaa (488 km), Sloveenia (232 km) ja Sveitsiga (740 km). Rannajoone pikkus on 7600 km. Enklaavina asuvad Itaalia territooriumil iseseisvad San Marino ja Vatikani riigid. Külmad alpid ja sajused suved iseloomustavad iseaalselt Põhja-Itaaliat. Po madalikul valitseb parasvöötme mandriline kliima: suved on kuivad, talved niisked ja külmad. Saarel ja Apenniini
pindalast. Pinnamood Euroopa on madal ja valdavalt tasane. Idaosas laiub ulatuslik Ida-Euroopa lauskmaa, loodes asuvad Fennoskandia tasandikud ja platood, mida läänest äärestab vana Skandinaavia mäestik. Suure osa Kesk-Euroopast hõlmavad vanad kulunud keskmäestikud (Tsehhi massiiv, Reini Kiltkivimäestik, Keskmassiiv). Neist lõuna pool paikneb noorte kurdmägede vööde: Euroopa kõrgeim mäestik Alpid (kõrgeim tipp Mont Blanc, 4808 m), Karpaadid, Püreneed, Apenniinid ja Stara planina. Mägede vahel asub madalikke (Lombardia ehk Po, Kesk- ja Alam-Doonau madalik) ning kiltmaid (Meseta Pürenee poolsaarel). Islandil ja Lõuna-Euroopas on tegevvulkaane ning esineb maavärinaid. Kliima Suures osas Euroopast valitseb paraskliima, mis läänes on pehme ja mereline, idaosas karmim, kuivem ja kontinentaalsem.
sakilisi kriidikaljusid. Põhja pool läheb Pariisi nõgu üle Flandria ja Edela-Euroopa tasandikeks. Pariisi nõost kirde ja ida pool on keskmise kõrgusega Ardennide (põhiliselt väljaspool Prantsusmaad) ja Vogeeside mäed, mis on osa teisele poole Reini jõge üle Kesk-Saksamaa ulatuvast mägede vööndist. Prantsusmaa kagu- ja edelapiiril on Euroopa kohta väga kõrged mäed. Keskmassiivist ida pool, teisel pool Rhône'i-Saône'i orgu, on algul Juura mäed ning seejärel Alpid. Viimased algavad Prantsusmaal Vahemere äärest, kus neid hüütakse Ranniku-Alpideks ning suunduvad põhja poole. Seejärel pöörduvad itta ning jõuavad Sveitsi ja Põhja-Itaaliasse. Prantsuse Alpid on kõrged ja sakilised. Liustike toimel on neil eriti põhjaosas laiad orud ning mäestiku siseorgudesse pääseb hõlpsasti ligi. Alpides asub Euroopa kõrgeim tipp Mont Blanc (4808 m). Prantsusmaa ja Hispaania piiril
Lisaks ,,saapale", kuuluvad Itaaliale ka Sitsiilia, Sardiinia ja paljud muud väiksemad saared. Itaalia ranniku pikkus koos saartega on umbes 7600 kilomeetrit. Riigi pinnamood Valdav osa Itaaliast on mägine, teda ilmestavad nii jääliustikud ja mägijärved põhjas ja sooja kliimaga Vahemere rannik lõunas. Maa sisejõudude tulemusena on tekkinud mäestikud, orud nende vahele ja vulkaanid. Suurim mäestik asub Itaalia põhjaosas Alpid. Prantsusmaa ja Itaalia piiril asub Euroopa kõrgeim tipp: Mont Blanc. Alpide tipud on noorele, mitmes järgus kujunenud kurdmäestikule iseloomulikult teravad. Varasemate aegade võimsad liustikud on kujundanud ka mitmeid sügavaid jõeorge. Alpides esineb vahel ka lumelaviine. Liustikud moodustavad 2% Alpide pindalast. Alpidest lõunasse jäävad sügavad orud, kus asuvad Itaalia suurimad järved (Garda järv, Como järv, Maggiore). Alpide jätkuks Kirde-Itaalias on Dolomiidid.
laama alla-subduktsioon; tekivad süvikud ja mandri serva kurdmäestik -Andid, purskavad vulkaanid, esineb tugevaid maavärinaid; süvikute vööndis neeldunud laamaserva ülessulamisel eraldub kergem magma, mis tardub graniitseks kivimiks ja tekib juurde mandrilist graniitset maakoort. ANDID Mandriliste laamade põrkumisel nagu -Euraasia ja India - on tekkinud Himaalaja; ja mujal, teised noored kurdmäestikud: Kaukasus, Alpid, Pamiir, Karpaadid; esineb tugevaid maavärinaid, kivimid kuhjuvad üksteise otsa, subduktsiooni ei toimu; ALPID vulkaanipurskeid on vähe, sest maakoor on väga paks (Himaalaja); kurdmäestikud on sulgunud ookeani (Tethyse) kohal. Noor kurdmäestik - Himaalaja Mount Everest 8848m HIMAALAJA Laamade liikumine küljetsi teineteise suhtes toimub Vaikses ookeanis, kus ookeaniline laam nihkub piki Põhja-Ameerika
Seal domineerib vulkaaniline platoo, millel on vanu koonuseid ja kraatreid. Massiivi lõuna- ja kaguosas on karstistunud platoo, mida liigendavad sügavad kanjonid. Massiivi loode-, kirde- ja idaosas on kristallilised platood (sealhulgas Limousin ja Sevennid). Keskmassiivis on 1200...1800 m kõrgusi mäetippe. Selline maastik raskendab kommunikatsioone ja pärsib majandustegevust. Rhône'i jõest ida pool, kus Vahemere äärde ulatuvad Alpid, on rannajoon sakiline. Rhône'ist lääne pool laiub Keskmassiivi äärtest lõuna pool lai viljakas Languedoci tasandik. Kõrged mäed Prantsusmaa kagu- ja edelapiiril on Euroopa kohta väga kõrged mäed. Keskmassiivist ida pool, teisel pool Rhône'i-Saône'i orgu, on algul Juura mäed ning seejärel Alpid. Viimased algavad Prantsusmaal Vahemere äärest, kus neid hüütakse Ranniku-Alpideks ning suunduvad põhja poole
Pariisi nõgu üle Flandria ja Edela- Euroopa tasandikeks. ·Pariisi nõost kirde ja ida pool on keskmise kõrgusega Ardennide ja Vogeeside mäed, mis on osa teisele poole Reini jõge üle Kesk-Saksamaa ulatuvast mägede vööndist. Kõrged mäed Prantsusmaa kagu- ja edelapiiril on Euroopa kohta väga kõrged mäed. Keskmassiivist ida pool, teisel pool Rhône'i-Saône'i orgu, on algul Juura mäed ning seejärel Alpid. Viimased algavad Prantsusmaal Vahemere äärest, kus neid hüütakse Ranniku-Alpideks ning suunduvad põhja poole. Seejärel pöörduvad nad itta ning jõuavad Sveitsi ja Põhja-Itaaliasse. Prantsuse Alpid on kõrged ja sakilised. Liustike toimel on neil eriti põhjaosas laiad orud ning mäestiku siseorgudesse pääseb hõlpsasti ligi. Alpides asub Euroopa kõrgeim tipp Mont Blanc (4808 m). Riik Riigikord Prantsusmaa on poolpresidentaalne vabariik. Parlament koosneb
,,Põllumajandus" Itaalia 1. Millised on looduslikud eeldused põllumajanduse arenguks selles riigis ? 1) Põllukultuuride ja püsivat põllumaad 26.41% Püsikultuuri maad on 9,09% Muud maad on 64,5 % 2) Valdav osa Itaaliast on mägine. Põhjas asetsevad Alpid. Nendest lõunasse jäävad sügavad orud, kus asuvad Itaalia suurimad järved (Garda järv, Como järv, Lago Maggiore). Alpide jätkuks Kirde-Itaalias on Dolomiidid. Piki kogu Itaaliat poolsaart kulgevad Apenniinid. Mägised on ka Sitsiilia ja Sardiinia. Lõunas asetseb seismiliselt aktiivne piirkond, sealhulgas kaks kuulsat vulkaani Vesuuv ja Etna. Sageli esineb maavärinaid. 3) Põhja-Itaaliat iseloomustavad külmad Alpi talved ja sajused suved, Po
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
