b)kaalutud keskmise meetodit Vastus: Varud kokku 4890: 30= 163 kr/tk Varud perioodi lõpul keskmises soetusmaksumuses: 8 tk x 163 kr/tk= 1304 kr Kulu: 4890- 1304=3586 kr c)FIFO meetodit. Vastus: Kokku varud 4890 kr Lõppjääk: 5 tk (26.10) x 176= 880 + 3 tk (11.10) x 170= 510 = 1390 kr Kulu 4890- 1390= 3500 kr 2. AS Karuott kaubavaru kohta on teada järgmist: Algvaru Märtsi ostud Juuli ostud Okt. ostud Lõppvaru 01.01.XXXX 31.12.XXXX 1) 3 x4000 kr 5x4900 kr 6x5000 kr 5x5100 kr 92000 6 2) 6x2080 kr 10x2100 kr 11x2200 kr 7x2220kr 73220 7 3) 4x2000 kr 5x2000 kr 4x2100 kr 2x2150 kr 30700 3 4) 3x2250 kr 9x2400 kr 7x2450 kr 4x2500 kr 55500 5
Ostud (5.11) 5000 13 Juhul kui 31. Detsembril on kaubavaruna laos arvel 9000 tk, siis FIFO-meetodi rakendamisel on kaubavaru maksumus 113 000 krooni. Sest FIFO puhul jäävad lattu viimased 5000 + 4000 (see on võetud keskmisest reast, hinnaga 12 kr/tk). Kaubavaruks jääb 5000 * 13 + 4000 * 12 =65 000+ 48 000 = 113 000 T-9.6 Kasutades T-9.5 toodud andmeid, kuid rakendades LIFO-meetodit, on lõppvaru maksumus 100 000 krooni. Sest kui lõppvaru peab olema 9000 tk, siis LIFO korral on lõppvaru see, mis on esimesena sisse tulnud, kuna viimasena sissetulev varu läheb esimesena välja. Seega lõppvaru võtan 8000 * 11 + 1000 * 12 = 88 000 + 12 000 = 100 000 krooni. T-9.7 Hindade tõusu tingimustes annab LIFO väiksema puhaskasumi kui FIFO. T-9.8 Rahalises vääringus on kõige suurem kaubaressursi maksumus soetushinnas. ÕPIK LK 235 ÜLESANDED Ü-9.1 Firma jaanuarikuu kaubavaru kohta on teada järgmist:
Kuna varusid oli kokku 360 ning inventuuri andmetel on lõppjääk 55 tk, siis 360 55 = 305 tk peab olema maha müüdud 7. Ja 25. Märtsi peale kokku. III Kaalutud keskmine (perioodiline) 55 ühikut on kaubavaru jääk. Võtan terve perioodi keskmise = = = 55,25 55,25 * 55 (varude jääk) = 3038,75 19 890 3038,75 = 16 851,25 ÕPIK LK 235 ÜLESANNE Ü-9.2 Firma kaubavaru kohta on teada järgmised andmed (tükk ja ühikuhind): Arvutada lõppvaru maksumus seisuga 31.12.20X9, kasutades a) LIFO, b) FIFO ja c) kaalutud keskmise meetodit. Kaubakoo Algvaru Märtsi ostud Juuli ostud Oktoobri ostud Lõppvaru d 1.01.20X9 31.12.20X9 111 3 tk a 4800 5 tk a 4900 kr 6 tk a 5000 5 tk a 5100 kr 6 kr 122 6 tk a 2080kr 10 tk a 2100 kr 11 tk a 2200 kr 7 tk a 2220 kr 7
debiteeriti kontot 500 krooniga, siis selle konto korrigeeritud saldo on a) 4300 deebetis; b) 4300 kreeditis; c) 3300 kreeditis; d) 3300 deebetis. 2. On teada järgmised andmed: Müüdi 100 toodet, müügihind 10 kr/tk Algvaru 50 toodet, maksumus 400 krooni. Ostud 90 toodet, soetushind 9 kr/tk. Toodud andmete põhjal kaalutud keskmise meetodil arvutatud lõppvaru (ümardatud) maksumus on a) 346 krooni; b) 1210 krooni; c) 360 krooni; d) 400 krooni. 3. Korrigeerimiskanne kulumi näitamiseks on järgmine: a) D: Amortisatsioonikulu K: Seade b) D: Akumuleeritud kulum K: Seade c) D: Amortisatsioonikulu K: Akumuleeritud kulum d) D: Hoone K: Akumuleeritud kulum
6) Käibemaksu ülesanne, õige vastus oli käibemaksuvõlg mitte ettemakse (oli antud T- konto käibemaks ja seal oli D ja K poole peal numbrid) nb! Kordamine 3 ülesanne 7 7) Kui kohustuste kogusumma on 90 000 ja omakapitali summa on 250 000, siis varad kokku on 340 000 8) Statistilise meetodi väärtusvähendi moodustamise raamatupidamiskanne 9) Algvaru oli 150 hind 14.-, ost detsembrikuus 45 hinnaga 16 , müük 35 hinnaga 12.- , lõppvaru 200 tk hinnaga x , leia kas kasutatakse Fifo lifo vms meetodit vastus LIFO on vastus . 10) Töötaja palk oli 900 euri . sotsmaks jt maksud olid ka antud ja pidid valima õige variandi , et kui palju tööandja kulu on ! sinna lisad 900+ sots maks+ töötuskindlustusmaks ja ongi olemas. 11) Milliste kannetega kajastatakse intresside arvestamist ( D: intressikulu; K:intressivõlg) 12) Omakapitali küsimus õige omakapital=vara-kohustised
Müük sularaha eest 130 000 120 000 90 000 Müük järelmaksuga: detsembrikuu müügist 300 000 Jaanuarikuu müügist 520 000 Veebruarikuu müügist 480 000 Laekumine kokku 430 000 640 000 570 000 Kaupade ostuplaan Nimetus jaanuar Veebruar märts Soovitud lõppvaru 78 000 72 000 54 000 Müüdud kaupade omamaksumus 390 000 360 000 270 000 Koguvajadus 468 000 432 000 324 000 Miinus algvaru 100 000 78 000 72 000 Ostusumma kokku 368 000 354 000 252 000 Kasumiaruanne: Selgitus Summa Müügitulu 7 500 000
meetodit kui alternatiivset võimalust. Kõigi loetletud meetodite puhul (v.a. ühiku individuaalhinna meetod ) on võimalik kas varu perioodiline või pidev hindamine. Finantsanalüüsi teostaja peab oskama hinnata ühe või teise meetodi rakendamise mõju varude väärtusele, müüdud kaupade kulule ning kasumile. Järgnevalt käsitleme nelja esimest meetodit järgmiste lähteandmete alusel: Andmed 1. juuni algvaru, toimunud ostu-müügitehingute ja 30. juuni lõppvaru kohta: 01.juuni algvaru 50 ühikut 1.00 50.- 06.juuni sissetulek 50 ühikut 1.10 55.- 11.juuni väljaminek 80 ühikut 13.juuni sissetulek 150 ühikut 1.20 180.- 20.juuni sissetulek 100 ühikut 1.30 130.- 22.juuni väljaminek 200 ühikut 25.juuni sissetulek 150 ühikut 1.40 210.-
keskmise soetushinna meetodit. Otsuse varude hindamise meetodi valiku kohta langetab ettevõtte juhtkond ja vastav otsus peab olema fikseeritud ka raamatupidamise sise-eeskirjades. Kaalutud keskmise soetushinna meetod See meetod tugineb tinglikule oletusele, et perioodi jooksul müüdud varude maksumuseks on nende keskmine soetusmaksumus. Varude lõppjäägi maksumuseks on siis vastavalt samuti kaalutud keskmine soetusmaksumus. Oletatakse, et lõppvaru soetusmaksumus on aruandeperioodi algvarus oleva materiaalse vara pluss antud perioodi jooksul soetatud vara kaalutud keskmise hinna alusel leitud maksumus. Kaalutud keskmine soetushind, millega hinnatakse nii vara väljaminekut kui ka lõppvaru, leitakse müügikauba soetusmaksumuse jagamisega selle ühikute arvule (kogusele). Kasutada võib kas perioodilise või pideva kaalutud keskmise soetushinna meetodit (vt. tabel 2, 3).
Välismaine arvestuspraktika näitab ka seda, et paljud ettevõtted valivad FIFO meetodi suurendamaks bilansimahtu ja kasumit, et jätta parem mulje ettevõtte majandustegevusest. [4]. Aruandeperioodil müüdud kaupade (või tootmises kasutatud materjali) soetusmaksumus leitakse:saldomeetodil ALGJÄÄK + SISSETULEK LÕPPJÄÄK [5]. 3.3Kaalutud keskmine Kaalutud keskmise soetushinna meetodi kasutamisel oletatakse, et lõppvaru soetusmaksumus on aruandeperioodi algvarus ja antud perioodi jooksul soetatud vara kaalutud keskmise hinna alusel leitud maksumus. Kaalutud keskmist võib ümber arvutada kas iga uue partii saabumise järel või üks kord iga teatud perioodi (näit nädal või kuu) lõpul. 1. Kaalutud keskmise arvutamise kord ja sagedus sätestatakse ettevõtte raamatupidamise sise-eeskirjas [3:133]. Kaalutud keskmine hind leitakse:
Komputeriseeritud andmetöötlus lihtsustab laoarvestuse pidamist, võimaldades hõlpsasti identifitseerida iga üksiku ostetud või müüdud kaubaühiku. 2.Varude perioodiline arvestussüsteem ja kaalutud keskmine meetod . Kui kaalutud keskmise meetodit kasutatakse koos varude perioodilise arvestussüsteemiga, siis arvutatakse keskmine soetushind kaubaressursi maksumuse jagamisel ühikulise ressursiga. Lõppvaru maksumus arvutatakse keskmise soetushinna järgi. Info kaupade Ostetud/müüdud Ühiku soetusmaksumus € Varud kokku € liikumise kohta ühikute arv (tk) Kaubavarud perioodi 40 8 320 algul Esimene ost (01.04) 20 9 180 Teine ost (01.05) 20 10 200 Kolmas ost ( 01
hilisemad partiid. Varu lõppjäägi soetusmaksumus arvutatakse viimasena saabunud ja veel müümata partii soetusmaksumustest lähtudes. Aruandeperioodil müüdud kaupade soetusmaksumus leitakse saldomeetodil: ALGJÄÄK + SISSETULEK LÕPPJÄÄK FIFO-meetodit iseloomustab hindade pideva tõusu korral soodne mõju nii ärikasumi kujunemisele, sest varu kantakse kuluks väiksemana, kui ka bilansile, kuna lõppvaru näidatakse suuremana. Mida kõrgem on inflatsioon, seda efektiivsem on tulemus. Antud meetod võib osutuda kasulikuks finantsaruannete koostamisel. Näiteks laenu taotlemisel nõuab pank varalist tagatist, milleks võivad olla ka ettevõtte omanduses olevad varud, kasutades FIFO- meetodit saab neid näidata bilansis suuremana. Rahvusvahelises arvestuspraktikas on kasutusel ka LIFO-meetod ("last in first out" - viimasena sisse esimesena välja). See on vastupidine meetod FIFO-le
osapoolte vahelises tehingus b. Väärtpaber, mis sisaldab laenuvõtja kohustust tagastada laen kokkulepitud tähtajal c. Väärtpaber, mis näitab selle omaniku õigust osale ettevõtte varast ja kohustistest d. Väärtpaber võlakiri, mis ostetakse tagasi lunastustähtajal 2. Firma kohta on teada järgmised andmed: Juhul kui 31.12 on laos arvel 9000 tk, siis LIFO meetodi rakendamisel on lõppvaru maksumus: Valige üks: a. 108 000 b. 99 000 c. 113 000 d. 100 000 3. Aruandeid tuleb koostada ettevaatlikult ja kaalutletult. Kui on teada või on tõenäoline, et varade reaalväärtus on madalam raamatupidamises kajastatud väärtusest, siis tuleb varad alla hinnata. Ühtlasi tuleb arvesse võtta kõik teadaolevad ja potentsiaalsed kohustused. See on: Valige üks: a. Olulisuse printsiip b. Konservatiivsuse printsiip
lõppvarusse jäävad hilisemad partiid. Varu lõppjäägi soetusmaksumus arvutatakse viimasena saabunud ja veel müümata partii (de) soetusmaksumustest lähtudes. LIFO on vastupidine meetod FIFO-le. RTJ nr 4 ei näe ette selle meetodi rakendamist Eesti arvestuspraktikas. Selle meetodi korral eeldatakse, et varust müüakse eelkõige viimasena saabunud partiid ning varasemad partiid jäävad perioodi lõppvaruks. Seetõttu hinnatakse lõppvaru esimes(t)e partii(de) soetusmaksumuses. Kokkuvõte Käibevara on üks osa aktivast. Käibevarade alla liigitatakse need varad, mis on oma olemuselt lühiajalised ehk nende kasutusiga on alla ühe aasta. Käibevara on vara, mis ei ole põhivara. Käibevara näidatakse bilansis seitsme põhirühmana. Kasutatud kirjandus: 1. Finantsarvestus I loendukonspekt, lektor Sinaida Kalnin 2. http://www.e-ope.ee/_download/euni_repository/file/3148/K%C3%84IBEVARA %20ARVESTUS.pdf 3
meetod kajastab täpsemat põhivarast loodavat väärtust ajas. 11. Varude arvestus (FIFO meetod). FIFO meetodi (nimetatakse ka lihtjärjekorra meetod) puhul eeldatakse, et alati realiseeritakse esimesena soetatud varud esmajärjekorras. FIFO meetodi puhul kajastatakse varude realiseerimist nende soetamise järjekorras. Lõppvarusse jäävad alati perioodi viimased ostud. Antud meetodi puhul hinnatakse seega perioodi lõppvaru viimaste ostude hinnas, müüdud varude soetusmaksumus leitakse aga esimeste või varasemate sisseostude hindades. FIFO meetodil saadud tulemus ühtib sageli tükimeetodil saadud tulemusega, kuna on üsna loomulik, et kõigepealt müüakse ära varem soetatud kaubad. 12. Bilansi valem. Bilansi aktiva ja passiva poolte kokkuvõtted peavad olema alati võrdsed ehk tasakaalus. Sellest tuleneb ka bilansi valem: VARAD = KOHUSTUSED + OMAKAPITAL
a) Need on toimunud, sõltumata sellest, kas raha on laekunud või välja makstud; b) Raha on tegelikult laekunud või tegelikult välja makstud; c) Need on kirjendatud analüütilistele kontodele koguseliselt; d) Vara, kohustused ja majandustehingud on väljendatud ainult rahas. 29. On teada järgmised andmed: Müügitulu 60 tk 90 kr/tk Algvaru 20 tk 70 kr/tk Ostud 80 tk 80 kr/tk Lõppvaru maksumus kaalutud keskmisel meetodil on: a) 7 800.-; b) 6 240.-; c) 4 680.-; d) 3 120.-. 30. Äriühingu brutokasum oli 800 000.-, soetatud varud 520 000.-, varude algjääk 140 000.- ja lõppjääk 120 000.-. Äriühingu müügitulu peaks olema: a) 1 320 000.-; b) 1 300 000.-; c) 1 340 000.-; d) 1 460 000.-; e) Mitte ükski eeltoodust. 31. Lausend D Võlad töövõtjale 73 000 K Maksuvõlad 73 000
LIFO meetod Rahvusvahelises arvestuspraktikas on kasutusel ka LIFO-meetod ("last in first out" - viimasena sisse - esimesena välja). See on vastupidine meetod FIFO-le. RTJ nr 4 ei näe ette selle meetodi rakendamist Eesti arvestuspraktikas. Selle meetodi korral eeldatakse, et varust müüakse (kasutatakse) eelkõige viimasena saabunud partiid ning varasemad partiid jäävad perioodi lõppvaruks. Seetõttu hinnatakse lõppvaru esimes(t)e partii(de) soetusmaksumuses [10]. LIFO meetodit kasutatakse metsatööstuses, söetööstuses, kaevandusetes jm [26: 78]. LIFO meetodi kasutamise eeliseks on see, et hinnad, mida kasutatakse müügikulude arvutamisel ning brutokasumi numbrid on uuemad ja seetõttu on kajastatud paremini nende majanduslik väärtus [18]. Hindade pideva tõusu korral LIFO-meetodi korral näidatakse lõppvaru bilansis väiksemana, seetõttu kajastub väljaläinud varu soetusmaksumuses kasumiaruandes
50 tk. kaalutud keskmine hind 60.- kokku 3 000.- (3 000.- : 50 = 60.-) Väljastati tootmisesse 30 tk. 30 x 60.-= 1800.- Varude saldo 20 tk. 20 x 60.- = 1200.- FIFO meetod (First In, First Out) FIFO metodi kasutamisel lähtutakse sellest, et iga varem soetatud varu väljastatakse esimesena. Sarnased, kuid erinevate hindadega ostetud varud kantakse kuludesse kronoloogilises ostujärjekorras. FIFO meetodi puhul hinnatakse perioodi lõppvaru viimaste ostude hinnas. Näide: I partii 300 tk. ühiku hind 10.- kokku 3 000.- II partii 200 tk. ühiku hind 12.- kokku 2 400.- Väljastati tootmisesse 400 tk. I partii 300 tk. x 10.- = 3000.- II partii 100 tk. x 12.- = 1200.- Varude saldo 100 tk. x 12.- = 1200.- LIFO meetod (Last In, First Out) LIFO meetodi kasutamisel lähtutakse sellest, et viimasena ostetud kaubad realiseeritakse esimesena ja arvele jäävad esimesena soetatud varud. Näide: I partii 300 tk
Nii tuleb vastuseks materjali vajadus tootmiseks. Sellele omakorda liites materjali soovitud lõppvaruga saame vajamineva materjali koguse, millest lahutades materjali prognoositud alvaru saame ostetava materjali koguse. Seda omakorda korrutades materjali ühiku hinnaga saame vastuseks kulutusedmakterjali ostuks (kr.). Toodetavate ühikute arv x materjali kulu tooteühikule = materjali vajadus tootmiseks Materjali vajadus totmiseks + materjali soovitud lõppvaru = vajamineva materjali kogus Vajamineva materjali kogus - materjali prognoositud algvaru = ostetava materjali kogus Ostetava materjali kogus x materjali ühiku hind = kulutused materjali ostuks (kr.). 2.1.7. Tööjõu eelarve Tööjõu eelarve (direct labor budget) näitab vajalikku töötundide arvu planeeritud toodangu tootmiseks ja vastavat palgakulu. Tööjõu eelarves kajastatakse nende töötajatega seotud
1. Mõisted Vara - raamatupidamiskohustuslasele kuuluv rahaliselt hinnatav asi või õigus Vara on raamatupidamiskohustuslase poolt kontrollitav ressurss (asi või õigus),mis: (a) on tekkinud minevikus toimunud sündmuste tagajärjel; ja (b) tõenäoliselt osaleb tulevikus majandusliku kasu tekitamisel (mitte äriühingutest raamatupidamiskohustuslaste puhul neile seatud eesmärkide täitmisel). Näiteks materiaalne ese, tegevuslitsents või lepinguline õigus saada teiselt osapoolelt raha või muid varaobjekte, auto, kinnistu, printer, mis tervikuna moodustavad varad. Kohustus raamatupidamiskohustuslasel lasuv rahaliselt hinnatav võlg Kohustus on raamatupidamiskohustuslasel lasuv võlg, (a) mis on tekkinud minevikus toimunud sündmuste tagajärjel; ja (b) millest vabanemine nõuab eeldatavasti tulevikus ressurssidest loobumist. Seni raamatupidamises kasutatud termini asemel oleks keeleliselt korrektsem kasutada terminit kohustis, sest...
Finantsraamatupidamise kordamine 1. Majandusarvestuse põhivaldkonnad: Statistika, Sisekontroll, Finantsarvestust, Auditeerimist, Juhtimisarvestust, Finantsanalüüsi, Kuluarvestust, Eelarvestamist, Maksuarvestust, Finantsjuhtimist Keskset rolli omab finantsarvestus 2. Raamatupidamine on : Kitsamas tähenduses mõistetakse raamatupidamise all majandusüksuse tegevuse ja selle tulemuste kohta mis tahes infokandjatel (raamatus, paberdokumentidel, digitaalsel kujul jms) arvestus- ehk raamatupidamisregistrite pidamise süsteemi. Seadusandlusest tuleneva raamatupidamise korraldamise kohustuse all mõistetakse üldiselt organisatsiooni finantsarvestuse ja maksuarvestuse korraldamise kohustust, sest need on täpselt seadusandluse ja rahvusvaheliste standarditega reguleeritud. 3. Raamatupidamise erisused erinevates organisatsioonides · Eelarveliste asutuste raamatupidamine (riik, ministeeriumid, kohalikud ...
strateegia tulemuste aritmeetiline keskmine, valitakse strateegia, mille projekteerimine. Puhas käibekapital = käibevara -- lühiajalised kohustused; Keskmine aritmeetiline keskmine on suurim.Savage kriteerium e. kahetsusmaatriks kaubauvaru=(algvaru+lõppvaru) / 2 püüakse minimiseerida kahetsust. 5.4. Just in time meetod 1) null lao seis, 2)tellimuste lühikesed tähtajad, 3) suhteliselt
inventuure läbi viia siis, kui laoseis on minimaalne või tooraine on otsas. Inventuuri tulemusena selgitatakse tooraine (ümarmetsamaterjali) lõppjääk ning hinnatakse viimasena sisseostetud koorma soetushinnas. Peetakse varude perioodilist arvestussüsteemi, sest varude väljamineku ja sissetuleku arvestamisel on erinevad mõõtmise kriteeriumid. Seega tehakse varude väljaläinud kogus ja summa kindlaks arvestusperioodi lõpul järgmiselt: algvaru + sissetulek lõppvaru. Valmistoodangu jäägi hindamisel on kantud omahinna ja neto realiseerimismaksumuse vahe aruandeaasta kuludesse. Valmistoodangu maksumus võetakse aruandeperioodi lõpul inventuuri alusel arvele tegeliku tootmisomahinnaga, mis koosneb otsestest ja kaudsetest tootmisväljaminekutest. Arvelevõtmisel koostatakse laoseisu akt, mille kinnitavad saekaatri meister ning raamatupidaja. Kõrvaltoodang (hake ja saepuru) realiseeritakse koheselt ning nende varude arvestust ei peeta.
inventuure läbi viia siis, kui laoseis on minimaalne või tooraine on otsas. Inventuuri tulemusena selgitatakse tooraine (ümarmetsamaterjali) lõppjääk ning hinnatakse viimasena sisseostetud koorma soetushinnas. Peetakse varude perioodilist arvestussüsteemi, sest varude väljamineku ja sissetuleku arvestamisel on erinevad mõõtmise kriteeriumid. Seega tehakse varude väljaläinud kogus ja summa kindlaks arvestusperioodi lõpul järgmiselt: algvaru + sissetulek lõppvaru. Valmistoodangu jäägi hindamisel on kantud omahinna ja neto realiseerimismaksumuse vahe aruandeaasta kuludesse. Valmistoodangu maksumus võetakse aruandeperioodi lõpul inventuuri alusel arvele tegeliku tootmisomahinnaga, mis koosneb otsestest ja kaudsetest tootmisväljaminekutest. Arvelevõtmisel koostatakse laoseisu akt, mille kinnitavad saekaatri meister ning raamatupidaja. Kõrvaltoodang (hake ja saepuru) realiseeritakse koheselt ning nende varude arvestust ei peeta.
annaabi.ee 
