Perioodiline süsteem jooksev arvepidamine kauba sissetulekul, aga väljaminek selgub investuuri tehes. ÕPIK LK 233-234 TEST T-9.1 Jooksvate tulude ja kulude kõige täpsema vastandamise tagab LIFO. Sest LIFO puhul müüme maha kõige hiljem sisse ostetud kaubad. T-9.2 Kaubavaru algjääk (maksumus) oli 60 000 krooni, perioodi jooksul soetati kaupa 380 000 krooni eest ja perioodi lõpul oli kaubavaru jääk 50 000 krooni. Müüdud kaupade omamaksumus on 390 000 krooni. T-9.3 Inventeeritav varu koosneb kahest elemendist: varu algjäägist ja ostetud kaubast. Inventeerimine on varude bilanssi ülesse võtmine varana. T-9.4 Kõige hiljem ostetud kaup kajastub lõppvaruna FIFO. T-9.5 Firma kohta on teada järgmised andmed: Kaubaühikud (tk) Kaubaühiku hind (kr/tk) Kaubavaru (01.01) 8000 11 Ostud (10
00 K Deklareeritud dividendid 20,000.00 2) Investeeringukonto elimineerimine D Jaotamata kasum 2013 aasta algsaldo Salem 80,000.00 D Aktsiakapital Salem 550,000.00 D Hinnaerinevus 432,500.00 K Investeering ettevõttesse Salem 850,000.00 K Vähemusosalus 212,500.00 3) Hinnaerinevuse ümberjaotus D Müüdud kaupade omamaksumus (varud) 40,000.00 D Seadmed (5 aastat) 130,000.00 D Maa 65,000.00 D Goodwill 197,500.00 K Hinnaerinevus 432,500.00 4) Lisadepretsiatsioon D Depretsiatsioonikulu 26,000.00 K Seadmed 26,000.00 C
1) Investeeringu elimineerimine: D Aktsiakapital (T-firma) 500 000 D Jaotamata kasum (T-firma) 190 000 D Hinnaerinevus 421 111 K Investeering T-firmasse 1 000 000 K Vähemusosalus 111 111 Kokku 1 111 111 1 111 111 2)Hinnaerinevuse jaotus (a+b+c): D Müüdud kaupade omamaksumus 50 000 D Depretsatsioonikulu 13 778 =7778+6000 D Seadmed= 60000-6000 54 000 D Maa 100 000 D Tulum võlakirjadest 55 556 D Goodwill=155555-7778 147 777 K Hinnaerinevus 421 111 2a)Hinnaerinevuse jaotus: D Müüdud kaupade omamaksumus 50 000 D Seadmed 60 000
Varude perioodiline arvestussüsteem Varude perioodilise arvestussüteemi kasutamise korral ei kajastata pearaamatu kontodel kauba soetus (sissetuleku) ja realiseerimistehinguid. Pearaamatu kontodele tehakse sissekanded alles arvestusperioodi lõpul (kantakse maha aruandeperioodi varude algjääk ja võetakse arvele aruandeperioodi lõppjääk) [9:67]. Arvet peetakse ainult varude sissetuleku kohta, väljamineku kohta eraldi arvestust ei ole. Varude lõppjääk ning müüdud kaupade omamaksumus tehakse kindlaks perioodiliselt: kuu, 7 kvartali või aasta lõpus. Perioodilise süsteemi eeliseks on arvestuse lihtsus. See süsteem ei eelda automatiseeritud andmetöötlussüsteemi olemasolu. Kui rakendatakse varude arvestuse perioodilist süsteemi, siis kauba müümisel kajastatakse vaid müügitulude pool: debiteerides kontot Kassa või Pangakonto ja kreediteerides kontot Müügitulu
31. 12. 2007. a. 40 211 3655 36 556 0 Kokku 120 633 20 633 100 000 Tootmisliini müügitüüpi kapitaliseeritud rendile andmine ja nõude perioodiseerimine 01. 01. 2005. a.: D: lühiajaline rendinõue 30 211 D: pikaajaline rendinõue 69 789 D: müüdud kaupade kulu (tootmisliini omamaksumus) 80 000 K: müügitulu 100 000 K: tootmisliin 80 000 Renditaja kasumiaruandesse kantakse tootmisliini müügitulu ja müüdud tootmisliini omamaksumus ning nende vahena moodustub tulum (või kadum), antud näites tulum 20 000 krooni. Järgnev rendimaksete laekumine, intressitulude kajastamine ja nõuete perioodiseerimine
Irina Sokolova Kodutöö 1 061074 TABB62 Ülesanne 1 Tellemispõhine kuluarvestust võivad kasutada firmad, mis igal perioodil tegelevad erinevatega töödega. Kulud ja toote ühiku omamaksumus arvutatakse lähtudes täidetud tööst. Näiteks, see on reklaamifirma, mis samaaegselt võib tegeleda digitaaltrükki, tekstiilikleebise, kleepimise, tikkimise ja graveerimisega. Firma töö sõltub klienditellimustest, nende soovitusest. Olukord: klient tellib 5 000 pastakat oma firma logoga. Materjalikulud (kr/tk): Tööjõukulud (kr/tund): Materjal 10 (Tavalised pastakad) Põhitööliste tunnipalk 50 (10 töötundi)
Vähemus- Kirje E-firma T-firma Deebet Kreedit osalus Kasumiaruanne Müügitulu 260 000 80 000 Dividenditulu 19 000 0 19 000 Tulud kokku 279 000 80 000 Müüdud kauba 130 000 40 000 omamaksumus Muud kulud 20 000 14 000 Kulud kokku 150 000 54 000 Kasum 129 000 26 000 Vähemusosalus kasumis 1 300 Kasum 129 000 26 000 19 000 0 1 300 Jaotamata kasumi aruanne Jaotamata kasum 01.01 E firma 40 000
4) Kaudkulude lülitamisel tellimuse maksumusse kasutatakse mingit kulujaotusbaasi. Kaudkulud jaotatakse tellimustele vastavalt kulude jaotusbaasile. 5) Tellimuspõhiselt arvutatud omahind on keskmine. Kuna tellimusele on jaotatud kaudkulud, mis sisaldavad ka püsivkulusid, on omahinnas nii muutuvkomponent kui ka püsivkomponent. 6) Tekkiv enam- või vähemjaotatud summa kas: kantakse ainult kontole Müüdud toodangu omamaksumus – kohene mahakandmine või korrigeeritakse kontosid Lõpetamata toodang, Valmistoodang ja Müüdud toodangu omamaksumus Enimlevinud kulujaotusbaasid: (palga maksmis viisid) 3 Masintundidest lähtuv tootmise lisakulude määr = Tootmise eelarvestatud lisakulud / Eelarvestatud masintunnid.
Müük järelmaksuga: detsembrikuu müügist 300 000 Jaanuarikuu müügist 520 000 Veebruarikuu müügist 480 000 Laekumine kokku 430 000 640 000 570 000 Kaupade ostuplaan Nimetus jaanuar Veebruar märts Soovitud lõppvaru 78 000 72 000 54 000 Müüdud kaupade omamaksumus 390 000 360 000 270 000 Koguvajadus 468 000 432 000 324 000 Miinus algvaru 100 000 78 000 72 000 Ostusumma kokku 368 000 354 000 252 000 Kasumiaruanne: Selgitus Summa Müügitulu 7 500 000 Muutuvkulud 4 375 000 Piirkasum 3 125 000
Tagasiside Õige vastus on: Lühiajalised finantsinvesteeringud Küsimus 11 Vale Hinne 0 / 3 Märgista küsimus Küsimuse tekst Keldripoe kassa jääk enne poe avamist oli 200€ . Sularaha müük päevas oli 6000€. Õhtul oli kassas 6210. Kuidas kajastatakse erinevus? Vali üks: D: kassapuudujäägid ja ülejäägid Müüja võib raha endale jätta ja raamatupidamises ei kajastata K: Müüdud kaupade omamaksumus K: kassapuudujäägid ja ülejäägid K: Tulu kaupade müügist Tagasiside Õige vastus on: K: kassapuudujäägid ja ülejäägid Küsimus 12 Õige Hinne 25 / 25 Kliki küsimuselt märgistuse eemaldamiseks Küsimuse tekst Koostada bilansi ja kasumiaruande alusel rahakäibe aruanne, kaudsel meetodil. Ülesanne lahendada Excelis ja lahendus riputada üles Moodle keskkonda vastava lingi alla. Kui ülesande
31. märts inventuur: kaupa on laos 55 tk Müügitulu leidmine: Siin on müügitehingud nüüd_ Kogus Müügihind Müügitulud 7. märts ? ? 17 000 25. märts ? ? 12 000 Kaalutud keskmine (perioodiline) Müügitulu 29 000 Müüdud kaupade 16 851,25 kulu (omamaksumus) Brutokasum 29 000 16 851,25 = 12 148,75 Müügi toimumise hetkel on laos: Kogus Hind Summa Algvaru 100 57 5700 3. märtsi ost 200 55 11000 9. märtsi ost 10 54 540 23. märtsi ost 50 53 2650 Kuna varusid oli kokku 360 ning inventuuri andmetel on lõppjääk 55 tk, siis 360 55 = 305
c. vara on suurem d. kohustised ja omakapital on suuremad 13. Täisühingu ABC puhaskasum oli 700 000 krooni. Kui osanike A, B ja C osalus kasumi jaotuses on vastavalt 50%, 30% ja 20%, siis C peaks puhaskasumist saama : a) 350000 b) 210000 c) 140000 d) mingi muu summa 14. Kaubavaru algjääk oli 80000 krooni, perioodi jooksul soetati kaupa 150000 krooni eest ja perioodi lõpul oli kaubavaru jääk 60000 krooni. Müüdud kaupade omamaksumus on: a) 90000 b) 230000 c) 130000 d) 170000 15. Bilansi mahtu ei mõjuta järgmine tehing a) materjali ostmine järelmaksmisega b) laenu tagasimaksmine c) raha laekumine varem esitatud arvete eest d) palgavõla väljamaksmine 16. Täida lünk. ................................ on juhised arvestusalaste andmete kogumiseks, töötlemiseks ja edastamiseks. 17. Leia mõistele õige definitsioon. 1. Vara
Põhimõtteliselt on võimalik 2 varianti: 1) klassifitseeritakse kulud kuluelementide lõikes Näide: Realiseerimise netokäive 1 000 000 Tööjõu kulu 270 000 Kaubad, toore, materjal 300 000 Põhivara kulum 130 000 Energia 50 000 Ärikasum 250 000 2) tähtis on kulude tekkimise (kasutamise ) koht, s.t. kulusihitis. Näide: Realiseerimise netokäive 1 000 000 Realiseeritud toodete omamaksumus 600 000 Brutokasum 400 000 Turustuskulud 70 000 Üldhalduskulud 80 000 Ärikasum 250 000 Raamatupidamise seaduse § 25 kohaselt on keelatud teha tulude ja kulude vahelist saldeerimist ja muid netoarvestusi, välja arvatud raamatupidamise standardites ja juhendites ettenähtud juhtudel. Perioodi põhitegevuse tulemi kindlakstegemiseks tuleb tulud ja kulud arvestuslikult üksteisega kooskõlastada
funktsioonidele. 67. Kasumi näitajad Kasum on ettevõtte omakapitali muutus, mis on tingitud ettevõtte majandustegevusest aruandeperioodil. Kavandatav kasum: kasumi arvutamine eelseisvatest kuludest ja eesmärgiline kasum. Kavandatava kasumi jaotamise ettepaneku koostamine: puhaskasumi osa, eraldised reservkapitali, aktsionäridele väljamakstava kasumiosa suurus, kasumi kasutamine muuks otstarbeks (investeeringud). 68. Ehitustoodangu omahind. Ettevõttes kajastab müüdud toodangu omamaksumus tootmisomahinda. Tootmisomahind koosneb muutuvatest ja kaudsetest kuludest. Muutuvkulu on vahetus sõltuvuses toodangu mahust: kasvab toodangu mahu kasvamisel ja väheneb selle kahanemisel. Tootmisettevõttes on näiteks muutuvkuludeks tööliste palgakulu, põhimaterjalid jne. Kaudsed kulud on kulud, mis on tehtud projektis elluviidavate tegevuste toetamiseks, nt kontoriruumide rent, elekter, sideteenused, projekti meeskonna kontoritarbed jmt 69. Firma likviidsed suhtelised näitajad
kontodel kauba soetus- (sissetuleku) ja realiseermistehinguid. Pearaamatu kontodel tehakse sissekandeid alles arvestusperioodi lõpul (kantakse maha aruandeperioodi varude algjääk ja võetakse arvele aruandeperioodi lõppjääk) [26: 68]. Varude arvetuse perioodilise süsteemi puhul ei peeta arvestust varude lõppjäägi ega müüdud kaupade omamaksumuse kohta. Arvet peetakse ainult varude sissetuleku kohta, väljamineku kohta erali arvestust ei ole. Varude lõppjääk ning müüdud kaupade omamaksumus tehakse kindlaks perioodiliselt: kuu, kvartali või aasta lõpus [2: 213]. Varude soetamise jooksvat arvestust peetakse ajutisel kontol Ostukulud, mitte põhikontol Kaubad/Toore/Materjal. Varude jääk aruandeperioodi lõpul fikseeritakse varude inventeerimisega [26: 68]. Kauba algjäägi ja ostude summa näitab kogu kaubaressurssi, mida oli perioodi jooksul võimalik kasutada. Lahutades kaubaressursist kaupade lõppjäägi, saame müüdud kaupade omamaksumuse
Ostja võib kauba või teenuse eest tasuda kohe või maksetähtajaga väljastatud arve alusel. Kauba väljastamine saab toimuda ka saatelehe alusel. Vahel kasutatakse ka ühtset dokumenti arve-saateleht. Müügi kirjendamine Teenuse osutamine: D Kassa või Ostjate tasumata arved K Teenustulu (Müügitulu) Kauba müük: D Kassa või Ostjate tasumata arved K Müügitulu Kauba mahakandmine: D Müüdud kauba kulu (Müüdud kauba omamaksumus) K Kaup (varu bilansis) Maksesoodustus Müüjad teevad tihti soodustusi. Näiteks vahel on üldine maksetähtaeg 30 päeva, kuid kui tasutakse 10 päeva jooksul, siis saadakse 1% allahindlust. Nimetatud tingimuse saab kirja panna: 1/10n=30 või 1/10 n/30 Maksesoodustuse kajastamine Müüdi kaupa 1000 euro eest, maksetingimus 1/10n=30 Netomeetod Arve esitamine D Ostjate tasumata arved 990 K Müügitulu 990 Ostja kasutas soodustust, tasus pool D Pangakonto 495
Müügikäibe ärirentaablus * näitajat nimetatakse ka: ärikasumi osatähtsus käibes Kajastab ettevõtte tegevuse efektiivsust. Juhtkonna võimekuse hindamiseks on see suhtarv parem käibe puhasrentaablusest, kuivõrd kulud peale ärikasum Käibe kogurentaablus * näitajat nimetatakse ka: müügikäibe brutorentaablus Brutokasum = müügikäive kaupade omamaksumus. Näitab kui suur osa müügikäibest jääb järele peale kaupade omamaksumuse mahaarvamist Kulurentaablus Kulude rentaablus näitab, kui suurt tulu on tehtud kulud andnud. RVUD (LIQUIDITY RATIOS) on maksevõimeline. Selleks tuleb arvutada likviidsussuhtarvud, mis näitavad ettevõtte võimet muuta oma varad rahaks, et õigeaegselt tasuda . Maksevõime analüüs tehakse bilansi andmetel ja seega arvutatud suhtarvud näitavad olukorda bilansi koostamise seisuga.
Ostja võib kauba või teenuse eest tasuda kohe või maksetähtajaga väljastatud arve alusel. Kauba väljastamine saab toimuda ka saatelehe alusel. Vahel kasutatakse ka ühtset dokumenti arvesaateleht. Müügi kirjendamine Teenuse osutamine: D Kassa või Ostjate tasumata arved; K Teenustulu Kauba müük: D Kassa või Ostjate tasumata arved; K Müügitulu Kauba mahakandmine: (pideva süsteemi korral kajastame kohe aga perioodilise süsteemi korral D Müüdud kauba kulu (Müüdud kauba omamaksumus); K Kaup (varu bilansis) Ebatõenäoliste laekumiste arvestus Ostjate debitoorne võlg tekib järelmaksmisega müügi korral. (vajalikud järelmaksevõimalusega on ostja tähtaeg ja vastavad pangarekvisiidid) Järelmaksmisega müük tingib suurema müügitulu, kuid ka suurema riski osa rahast ei pruugi laekuda. See tingib ebatõenäoliselt laekuvate arvete kulu. Arvestada tuleks tulude ja kulude õige vastandamise põhimõtet ning konservatiivsuse printsiipi. Alusprintsiibid
Tähtis on mõista, et muutuvkulud on muutuvad kogusummas, kuid ühiku kohta arvutatuna jäävad nad konstantseks. Kulu räägitud minuti kohta on püsiv, näiteks 0,1 eurot minuti kohta. Kaugekõnede telefoniarve põhineb aga sellel, mitu minutit sai räägitud. Enamlevinud muutuvkulud: Ettevõtte liik Kulud, mis tavaliselt muutuvad koos tegevusmahu muutumisega Kaubandusfirma Müüdud kaupade soetusmaksumus (omamaksumus) Tootmisettevõte Tootmiskulud: põhimaterjali maksumus, põhitööliste palgakulu Tootmise lisakulude muutuvosa: abimaterjalid, määrded ja õlid, energia Nii kaubandus- kui tootmisfirma Turundus-, üld- ja halduskulud: komisjonitasud, lähetuskulud Teenindusasutus Väikevahendite soetuskulud
Realiseeritud kaupade omahind määratakse vastavalt sellele, kuidas neid müüdi. Seega näitavad raamatupidamisandmed aasta lõpul, mis peab kaubavarudest alles olema. (kasutatakse kõigi kaupade juures, mis ei tähenda, et tegelikult ongi sellisel hulgal kaupa alles, seda mõjutavad ka vargused ja muud loomulikud kaod). Pideva jooksva arvestuse juures peetakse arvestust nii varude jäägi kui ka müüdud kaupade soetusmaksumuse kohta. Algsaldo + sissetulek müüdud kaupade omamaksumus = lõppsaldo (tegelik lõppsaldo selgitatakse alati välja inventeerimise teel) Perioodilise arvestuse põhiliseks puuduseks on see, et puudub ülevaade kaupade seisust antud hetkel ja kindlasti nõrgeneb kontroll kaupade üle. Pideva arvestuse puuduseks on suur töömahukus, kuid see süsteem tagab andmed tegeliku kaubavarude kohta ning võimaldab pidada kaupade kohta ranget kontrolli. Ettevõtetel on vaja kehtestada raamatupidamise sise- eeskirjades millist arvestust kaupade
kulud kuluelementide lõikes: Realiseerimise netokäive 1000 Kaubad, toore, materjal 300 Tööjõu kulu 270 Põhivara kulum (amortisatsioon) 130 Energia 50 Ärikasum 250 Teise variandi korral on oluline kulude tekkimise (kasutamise) koht, st kulusihitus: Realiseerimise netokäive 1000 Realiseeritud toodete omahind (omamaksumus) 600 Brutokasum 400 Turustuskulud 70 Üldhalduskulud 80 Ärikasum 250 RPS näeb ette kahte kasumiaruande skeemi (vt konspekti lisad). Iga raamatupidamis- kohustuslane peab jätkuvalt kasutama ühte RPSis esitatud kasumiaruande skeemidest.
1 ja 2 identsed. Skeem 2 puhul kantakse otsekuludesse vaid müüdud toodangu kulu (COGS). Selle hulgas on lisaks ka see osa põhivara kulumist, mis kasutatakse otseselt toodete/teenuste müügiks. Samuti arvestatakse siia tootmistööliste tööjõukulu, kes otseselt tegelevad toodete toomisega. Tuleb rõhutada, et siia hulka kuuluvad ka tootmise üldkulud. Tootmise otse- ja üldkuludest kujuneb valmistatud toodangu tootmisomahind (omamaksumus). Müüdud toodangu kulu on tavaliselt ligilähedaselt proportsionaalses sõltuvuses müügikäibest. Skeemi 1 selgeks eripäraks on nn korrigeerimiskirje valmis- ja lõpetamata toodangu varude jääkide muutus olemasolu tootmisettevõtete puhul. Nende jääkide vähenemist näidatakse kuluna ning jääkide suurenemist kulude vähendusena ("negatiivse kuluna" ehk tuluna). Kõige põhjalikumalt esitatakse kasumieelarvetes kulud. Skeemi 1 puhul tuuakse välja otsesed
Realiseerimise netokäibesse lülitatakse kõik müügitulud, millest on mahaarvatud hinnaalandused ja tagastatud toodete maksumus. Realiseerimise netokäive on arvestatud ilma maksudeta (käibemaks, aktsiisimaks jne). Järgmine kirjete grupp on kulud. Kulud kasumiaruandes on esitatud lähtudes tehnoloogilisest järgnevusest, vastavalt kulude funktsioonile. Siin on tähtis kulude tekkimise koht ja kajastatakse ainult müüdud toodanguga (kaupadega) seotud kulud ehk müüdud toodangu omamaksumus. Tootmisettevõttes kajastab müüdud toodangu omamaksumus tootmisomahinda. Tootmisomahind koosneb muutuvatest ja kaudsetest väljaminekutest. Kasumiaruandes on kulud ja tulud esitatud viisil, mis võimaldab teha informatiivseid kokkuvõtteid. Lähtutakse sellest, et ettevõttel on kaks tulu- ja kuluallikat: äritegevus(põhitegevus) ja muu tegevus (mittepõhitegevus). Äritegevuseks loetakse toodete ja teenuste müüki ja ka näiteks põhivara müümist
Kaudkulud + = Organisatsiooni üldkulud = Kogukulud (kulud kokku) 40 Tunnus Kulude liigitus antud tunnuse järgi Varude hindamisel osalemise järgi Tootekulud ehk omahind ehk soetumaksumus ehk omamaksumus Töötlemiskulud Perioodikulud Tootekulud, töötlemiskulud ja perioodikulud Tootekulud ehk toote kulutus kulutused, mis on tehtud põhitegevuse protsessis seoses ostetud või müügiks toodetud varude soetamisega. Töötlemiskulud kulud, mida tehakse tootmisprotsessis soetatud sisendite muutmisel väljundiks. Sinna ei kuulu
Realiseerimise netokäibesse lülitatakse kõik müügitulud, millest on mahaarvatud hinnaalandused ja tagastatud toodete maksumus. Realiseerimise netokäive on arvestatud ilma maksudeta (käibemaks, aktsiisimaks jne). Järgmine kirjete grupp on kulud. Kulud kasumiaruandes on esitatud lähtudes tehnoloogilisest järgnevusest, vastavalt kulude funktsioonile. Siin on tähtis kulude tekkimise koht ja kajastatakse ainult müüdud toodanguga (kaupadega) seotud kulud ehk müüdud toodangu omamaksumus. Tootmisettevõttes kajastab müüdud toodangu omamaksumus tootmisomahinda. Tootmisomahind koosneb muutuvatest ja kaudsetest väljaminekutest. Kasumiaruandes on kulud ja tulud esitatud viisil, mis võimaldab teha informatiivseid kokkuvõtteid. Lähtutakse sellest, et ettevõttel on kaks tulu- ja kuluallikat: äritegevus(põhitegevus) ja muu tegevus (mittepõhitegevus). Äritegevuseks loetakse toodete ja teenuste müüki ja ka näiteks põhivara müümist
Realiseerimise netokäibesse lülitatakse kõik müügitulud, millest on mahaarvatud hinnaalandused ja tagastatud toodete maksumus. Realiseerimise netokäive on arvestatud ilma maksudeta (käibemaks, aktsiisimaks jne). Järgmine kirjete grupp on kulud. Kulud kasumiaruandes on esitatud lähtudes tehnoloogilisest järgnevusest, vastavalt kulude funktsioonile. Siin on tähtis kulude tekkimise koht ja kajastatakse ainult müüdud toodanguga (kaupadega) seotud kulud ehk müüdud toodangu omamaksumus. Tootmisettevõttes kajastab müüdud toodangu omamaksumus tootmisomahinda. Tootmisomahind koosneb muutuvatest ja kaudsetest väljaminekutest. Kasumiaruandes on kulud ja tulud esitatud viisil, mis võimaldab teha informatiivseid kokkuvõtteid. Lähtutakse sellest, et ettevõttel on kaks tulu- ja kuluallikat: äritegevus(põhitegevus) ja muu tegevus (mittepõhitegevus). Äritegevuseks loetakse toodete ja teenuste müüki ja ka näiteks põhivara müümist
Realiseerimise netokäibesse lülitatakse kõik müügitulud, millest on mahaarvatud hinnaalandused ja tagastatud toodete maksumus. Realiseerimise netokäive on arvestatud ilma maksudeta (käibemaks, aktsiisimaks jne). Järgmine kirjete grupp on kulud. Kulud kasumiaruandes on esitatud lähtudes tehnoloogilisest järgnevusest, vastavalt kulude funktsioonile. Siin on tähtis kulude tekkimise koht ja kajastatakse ainult müüdud toodanguga (kaupadega) seotud kulud ehk müüdud toodangu omamaksumus. Tootmisettevõttes kajastab müüdud toodangu omamaksumus tootmisomahinda. Tootmisomahind koosneb muutuvatest ja kaudsetest väljaminekutest. Kasumiaruandes on kulud ja tulud esitatud viisil, mis võimaldab teha informatiivseid kokkuvõtteid. Lähtutakse sellest, et ettevõttel on kaks tulu- ja kuluallikat: äritegevus(põhitegevus) ja muu tegevus (mittepõhitegevus). Äritegevuseks loetakse toodete ja teenuste müüki ja ka näiteks põhivara müümist
Varude soetusmaksumuse arvestusmeetodid 1. Jooksvate tulude ja kulude kõige täpsema a) LIFO vastandamise tagab b) FIFO c) Kaalutud keskmine 2. Kaubavaru algjäägi maksumus oli 60 000 a) 390 000 krooni. Perioodi jooksul soetati kaupa 380 000 b) 370 000 krooni eest ja perioodi lõpul oli kaubavaru jääk c) 330 000 50 000 krooni. Müüdud kauba omamaksumus d) 420 000 on 3. Inventeeritav varu koosneb kahest a) lõppvarust elemendist: varu algjäägist ja b) ostetud kaubast c) müüdud kaupade omamaksumusest d) võimalikust müügikäibest 4. Firma kohta on teada: Kaubad (tk) Hind a) 113 000
annaabi.ee 
