Alustatud kolmapäev, 26. märts 2014, 18:01 Olek Valmis Lõpetatud pühapäev, 18. mai 2014, 20:40 Aega kulus 53 päeva 1 tund Hinne 59,3 maksimumist 100,0 Küsimus 1 Õige Hinne 3,7 / 3,7 Märgista küsimus Küsimuse tekst Leidke giljotiinkääridel tükeldamiseks vajalik jõud (N). Materjali paksus on 3 mm ning tõmbetugevus 237 MPa. Kääriterade vaheline nurk fii on 7 kraadi. kus s - materjali paksus, mm; Rm - materjali tõmbetugevus, MPa; τ1 (kreeka tau) - materjali lõiketugevus, MPa; φ (fii) - ülemise ja alumise kääritera vaheline nurk (tavaliselt 6-8 kraadi). Vastus: Küsimus 2 Õige
koeffitsient leitakse valemiga: 56. Juhuslike suuruste modeleerimine Monte-Carlo meetodiga Antud on diskreetse suuruse jaotusseadus Vajalik on leida väärtus a uuritavale suurusele. Selleks valitakse JS X, mille matemaatiline ootus on võrdne a: EX = a. 58. Juhuslikud funktsioonid Juhuslikuks funktsiooniks nimetatakse funktsiooni mittejuhusliku argumendiga t, mis iga argumendi väärtusel on juhuslikuks suuruseks. Argumendi t juhuslikku funktsiooni tähistatakse X(t) 59. Rakendusstatistika rakendusi inseneritegevuses Eksperimendi planeerimine: - dispersioonanalüüs; - jaotusele vastavuse hindamine, hüpoteeside kontroll; - regressioon Kvaliteeditagamine: - x-kaardid; - laboritevahelised võrdlused;
Tallinna Tehnikaülikool Informaatikainstituut Töö Exceli töökeskkond Üliõpilane Õppemärkmik Õppejõud Ermo Täks Õpperühm ol xxxx59 AAVB nimi nimi nimi nimi nimi nimi x x x x nimi nimi nimi nimi nimi nimi x x x x Kokku 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 27.09.2009 Kokku 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 Joonas Jürgen Murula 093859AAVB11 x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x -9 10 1 5 -4 -5 5 0 1 3 x -2 4 -9 7 9 -4 1 -10 6 1 x -3 5 -5 10 -10 -4 4 -1 -5 -1 x -6 -6 7 1 -3 0 -9 -5 7 3 x 6 ...
Varude ringlemissagedus (inventory turnover) näitab, mitu korda ettevõtte omanduses olev tootevaru mingil ajavahemikul vaheldub. Füüsilist ringlemissagedust võib arvestada rahalises väärtuses kui ka tooteühikutes. 58. Mis on varude käibesagedus? Varude käibesagedus tuleneb finantsarvestuslikust ringlemissagedusest, mis näitab varudega seotud kapitali ringlemissagedust. Mida suurem on varude ringlemissagedus, seda otstarbekamalt kasutab ettevõte oma varasid. 59. Mis on varude piisavus, kuidas seda leida? Varude ringlemissageduse pöördarv on varu piisavus. Varu piisavus näitab, mitme päeva müügiks on meil laovarusid. 8
docstxt/13893777742709.txt
Kordamisküsimused 1. Milline teos on kõrgrenessansil esikteoseks, kirjelda ehitist ja kes püstitas selle? Kõrgrenessansi arhitektuuri esikteoseks on väike kabel Tempietto, mille püstitas arhitekt Bramante. Kahekorruselist ümarehitist katab väike kuppel ning ümbritseb sammaskäik, mis kannab II korruse kõrgusel olevat rõdu. 2. Rooma Peetri kiriku ehituslugu, arhitektid. 15. sajandi lõpul lammutati ja otsustati ehitada uus ajakohasem kirik. Bramante tegi esialgse projekti. Selle järgi pidi kirik olema hiiglasliku kupliga tsentraalehitis. Bramante plaani järgi pidi kuppel tulema poolkerakujuline. Bramante surma tõttu jäi ehitus pooleli. Jätkas Michelangelo, kes projeti muutis, mis andis ehitusele ühtsema ilme ja keskne kuppel pääses paremini mõjule. Kupli kerguse saavutas Michelangelo üle kahe korruse ulatuvate pilastripaaridega, mis koos nendevaheliste tumedate varjudega rõhutavad vertikaalset suunda ja ju...
Evolutsioon II Olelusvõitlus - põhjused, vormid, tagajärjed Olelusvõitlus on organismide sõltumine nende elutingimustest OLELUSVÕITLUSE PÕHJUSED: - Organismid on väga viljakad (palju järglasi) - Vähe ressursse OLELUSVÕITLUSE VORMID: - Liigisisene olelusvõitlus - Elamiseks vajatakse täpselt samu ressursse - Otsene olelusvõitlus - Organismid reaalselt võitlevad omavahel - Kakupojad võivad üksteist pesast välja nügida, isased hirved võivad võitluses emahirve pärast teineteist surmavalt haavata, hundid võivad võidelda territooriumi või toiduobjekti pärast - Liikidevaheline olelusvõitlus - Kaudne olelusvõitlus - Isendid üksteist otseselt ei mõjuta, kuid konkureerivad sama ressursi nimel - Lõvid ja gepardid toituvad samadest saakloomadest ning seetõttu mõjutab ühe liigi esinemine sam...
KORDAMISKÜSIMUSED ÜHISKONNAÕPETUSE KTKS Õ: lk 29-59 1. Kuidas seletada lahti, mis on ühiskond ja selle struktuur? Ühiskond on suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. Ühiskonna moodustavad avalik sektor(riigi ja omavalitsused) Erasektor(eraettevõtted) Mittetulundussektor(kodanikuorganisatsioonid ja ühendused) 2. Millised on avaliku sektori põhiül? Mis on riigi tunnused ja institutsioonid? Põhi ül tagab ühiskondliku heaolu ja riigi toimimise Riigi tunnused
Eesti ala haldusjaotus, valitsemine ja linnad keskajal: konspekt sh paljundus + õpikus kaart lk 59, lk 62, kaart lk 64, § 16 lk 84, kaart lk 85, lk 86. Mõisted: - Eesti keskaeg sh algus- ja lõpuaasta koos vastavate sündmustega- mvv-le järgnenud ajajärk Eesti ajaloos 1227, mil Saksa ja Taani võõrvõimud jagasid Vana-Liivimaa väikesteks feodaalriikideks. Keskaja lõpuks 1561, mil Liivi sõja algusjärgus likvideerusid keskaegsed feodaalriigid. - Liivimaa- Saksa võimuala, Saksa ristisõdijad nimetasid nii enda poolt vallutatud Läti ja Eesti alasid
ruptsioonis. “Revalise” ümber puhkes polnud piisavalt, väliskapitali aga ei mitmeid skandaale, kuid osa neist oli meelitanud poliitiliselt ja majanduslikult tingitud sellest, et kaupa tuli osta ebakindel olukord), samuti kütuse- ja valikuta - partiide kaupa, mistõttu oldi toorainevarud ning turg. 9. detsembril sunnitud hädavajalike kaupade kõrval 1918 kohustas valitsus raha- ning vedama sisse mittevajalikku. kaubandus-tööstusministrit leidma Negatiivse kõrval tuleb aga tingimata võimalusi vabrikute finantseerimiseks, rõhutada “Revalise” vaieldamatuid et neid taas tööle panna. Aprilli lõpuks teeneid. 1920. aastal asendati oli taotlusi rahuldatud 6,5 miljoni korruptsioonis ja majandus- afäärides marga ulatuses. See oli aga vaid tilk süüdistatud “Revalis” uue keskor- ...
MS tagajärjel rõhutud rahvad asusid omi riike looma 6dets.1917 iseseisvus Soome. 16 veeb 1918 Leedu ja24 veebruar 1918 EESTI. Eesti ja Leedu iseseisvust enamlased ei tunnistand ja satuti Saksa okupatsiooni alla. Tõeline iseseisvumis laine algas Saksamaa ja ta liitlaste kokku varisemisega. Iseseisvaks kuulutasid end: Tsehhoslovakkia,Poola,Ungari,Serbia-Horvaatia-Sloveenia (kuningriik) 18 nov 1918 Läti. Ukraina,Valgevene ja Taga-Kaukaasia- neil kolmel ei õnnestunud aga iseseisvaks jääda. Enamikel väikestel riikidel tli end relvaga kaitsta ja puhkesid kodusõjad Ungaris tulid 1919 võimule enamlased. Kodusõda toimus ka Soomes ,kus Mannerheim asus organiseerima enamlaste vastaseid sõjalisi üksusi ehk valgekaarti. Suurkodusõda RUS ,esialgu õnnestus rahutused maha surda. Tekkisid ,,valged" valitsused kes püüdsid taastada ,,ühtse ja jagamatu" Venemaa. RUS väljumine sõjast tõi kaasa Atandi interventsiooni : Venemaa sadamad sakslaste kätte ei lähe...
tekkega ja muundumisega, nad esinevad looduses keeruliste kompositsioonidena ja harva puhtal kujul. Org ainete vahel on koovalentsed sidemed, vesilahustes ei juhi elektrit, reageerivad aeglasemalt org happed, enamik laguneb 4000C Juures (anorgaanilised ained isegi ei sula sel temperatuuril), põlemisel tekkib CO 2 ja vesi, PS nad söestuvad põlemisel. Org ained on pms koostisosaks ravimitele ja pesuvahenditele. 58.Tervishoid ja tööohutus keemia laboratooriumis. 59.Keemia rakendus inimtegevuse erinevates valdkondades. Ülesanded 1.Arvutused aine keemiliste valemite kasutamisega. 2.Arvutused reaktsiooni võrrandite järgi. 3.Lahuste protsentarvutused.
GmbH, Berlin MIDA TÄHENDAB TEGELIKULT KASVATUS? 46 © Tõlge eesti keelde. Kirjastus "Kunst", 2003 Ühiselu põhireeglid 48 Trükikoda OÜ "Greif" SISUKORD ESIMENE ELUAASTA 52 SISSEJUHATUS Mida tunneb laps? 52 Suhted ja kasvatus esimesel eluaastal 54 TEINE JA KOLMAS ELUAASTA 59 Mida tunneb laps? 59 Suhtlemine ning kasvatus teisel ja kolmandal eluaastal 63 Näiteid laste ja noorte vägivallast Vägivald perekonnaringis: 14-aastane noormees helis- NELJAS KUNI KUUES ELUAASTA 73 tab oma vanaema korteri uksekella. Kui vanaema on ta Mida tunneb laps? 73 sisse lasknud, lükkab poiss ta pikali ning üritab teda kä- Laste
Miranda do Douro's miranda keel tunnustatud kui kohapeal koostöö ametlik keel. Portugallaste keskmine eluiga on 77,7 aastat, meestel 74,43 aastat ja naistel 81,2 aastat. Imikute suremus on 4,98 surmajuhtumit 1000 elussünni kohta. Rahvastiku kasvu määr on 0,275%. Sünni-määrus on 10,45 sündi 1000 rahvastikust. Surma-määrus on 10,62 surma 1000 rahvastikust. Rändesaldo määrus on 3,14 migrant (s) / 1000 rahvastikust. Linnastumine: linnaelanikkond on 59% kogu elanikkonnast. Linnastumise määrus on 1.4% aastas. Portugalis on riiklik haridus tasuta. Tasuta riiklik haridus on kättesaadav kõigile 3-15- aastastele lastele, kuid kuni 6-aastaste õ p p ija te o s a tä h ts u s v a n u s e r ü h m a s (% ) 1 0 0 koolieelne haridus ei ole kohustuslik. 1 0 0 8 0
Kunstiajalug u Õpilane: Juhendaja: Mesopotaamia u 6000 e.m.a (jõgedevaheline maa) · Pärsia lahte suubuva Tigrise ja Eufrati jõe kesk- ja alam · Kiilkiri savitahvlitel ja templeid ümbritsevad linnad ilmuvad umbes 3500--3000 aastat e.m.a · Mesopotaamia elanikud-sumerid,leiutasid sumerid ratta, potikedra ja õlle. · Igal linnal oli oma kaitsejumal, kaitsejumal kellele oli pühendatud astmiktempel ehk tsikuraat. tsikuraat Sumerite leiutised · Kiilkiri · Ratas Egiptus u 3000 e.m.a. · Vana Riik - 2850-2052 e.m.a. - siis valitsesid vaaraod (kuningad) Dzoser, Cheops, Chephren, Mykerino s ning püstitati kõigile tuntud püramiidid. · Keskmine Riik - 2052-1570 e.m.a. · Uus Riik - 1570-715 e.m.a. - Egiptuse suurima võimsuse aeg. Vaaraod Hatseps...
aatommitest. Lk 55-56 Kovalentne side tekib ühiste elektronpaaride abil. Ioonside tekib vastasmärgiliste laengutega ioonide elektrilise tõmbumise tulemusena. 2. Kuidas on kindlaks tehtud, et kristallides on aatomid paigutunud korrapärasesse ruumvõresse? Lk 57 Difraktsiooni katsete abil. Sõltub difraktsiooni difagreeruvate lainete pikkusest kui ka võrekonstandist. 3. Kuidas muunduvad aatomite kõrgemad energiatasemed, kui aatomid (ioonid) ühinevad kristalliks? Lk 59 väliselektronide tasemed paisutab aatomite elektriline vastastikmõju laiadeks, mitme elektronvoldi laiusteka energiavöötmeteks e energiatsoonideks. 4. Kuidas liigitatakse tahkised nende elektrijuhtivuse järgi? Lk 60 Dielektrikud, pooljuhid ja juhid 5. Mispoolest erinevad metalli, pooljuhi ja dielektriku energiatsoonid? Lk 60 METALLI energiatsoon väliskihi elektronide energiatsoon on osaliselt elektronide poolt hõivatud
Laboratoorne töö 3 VE I Tabel 1. Geodeetiliste koordinaatide määramine. # B L X Y 1-2 59°7'54" 24°59'44" 556,95 6555,15 2-3 59°8'54" 25°2'21" 559,5 6557,05 3-1 59°7' 25°0'56" 558,25 6553,5 p.1) d1= 59°10' - 2'6" = 59°7'54" 60" = 3,7 cm x = 7,8 cm x = 2'6" p.1) d2= 24°55' + 4'41" = 24°59'44" 60" = 1,9 cm x = 8,9 cm x = 4'41" p.2) d1= 59°10' 1'6" = 59°8'54" 60" = 3,7 cm x = 4,1 cm x = 1'6" p.2) d2= 24°55' + 7'21" = 25°2'21" 60" = 1,9 cm x = 14,1 cm x = 7'21" p.3) d1= 59°10' - 3' = 59°7' 60" = 3,7 cm x = 11,1 cm x = 3' p.3) d2= 24°55' + 5'56" = 25°0'56" 60" = 1,9 cm
ristkoordinaadid. Tulemused kanda tabelisse 2.1. Ristkoordinaatide leidmine: X 1 = 6555+1,85= 6556,85 3,7*500=1850 m= 1,85 km Y 1 = 595+0,8= 595,8 1,6*500= 800 m= 0,8 km X 2 = 6560-0,8= 6559,2 1,6*500= 800 m= 0,8 km Y 2 =600-0,45= 599,55 0,9*500= 450 m= 0,45 km X 3 = 6555+0,3=6555,3 0,6∗500=300 m=0,3 km Y 3 = 600-1,65= 598,35 3,3*500= 1650 m= 1,65 km Geodeetiliste koordinaatide leidmine: 1) 5,9 cm= x 3,7= 60 x= 95 = 11 35 2) 0,8 cm= x 1,9= 60 x= 25 B 1 = 59 10 - 0 1 35 = 59 08 25 L1 = 25 40 + 25 = 25 40 25 1) 1,4 cm= x 3,7= 60 x= 22 2) 8,45 cm= x 1,9= 60 x= 281 = 4 1 26 B 2 = 59 10 - 22 = 59 09 38 L2 = 25 40 + 4 24 = 25 44 24 1) 9,1 cm= x 3,7= 60 x= 147 = 2 1 27 2) 5,85 cm= x 1,9= 60 x= 184 = 3 1 4 B 3 = 59 10 - 2 27 = 59 07 33 L3 = 25 40 + 3 4 = 25 43 4 Tabel 2.1. Geodeetilised- ja ristkoordinaadid Punkt B L X (km) Y (km)
Tabel 1. Geodeetiliste koordinaatide määramine. # B L X Y 1-2 58°59'50" 25°19'25" 6540,45 576,1 2-3 59°00'42" 25°26'41" 6542,25 582,95 3-1 59°1'29" 25°28'3" 6543,70 584,25 p.1) d1= 59°00' - 10" = 58°59'50" 60" = 3,7 cm x = 0,6 cm x = 10" p.1) d2= 25°20' - 35" = 25°19'25" 60" = 1,9 cm x = 1,1 cm x = 35" p.2) d1= 59°00' + 42" = 59°00'42" 60" = 3,7 cm x = 2,6 cm x = 42" p.2) d2= 25°25'+ 1'41" = 25°26'41" 60" = 1,9 cm x = 3,2 cm x =1'41" p.3) d1= 59°00' + 1'29" = 59°1'29" 60" = 3,7 cm x = 5,5 cm x = 1'29" p.3) d2= 25°25' + 3'03" = 25°28'3" 60" = 1,9 cm x = 5,8 cm x = 3'03" X ja Y TM Baltic 93 1) Y=6540+0,9*500=6540,45 km X=576+2,2*500=576,1 km 2) Y=6540+4,5*500=6542,25 km
Aasta 2008 vahemik 0-19 20-29 30-39 40-49 50-59 60-69 22 Xi 9,5 14,50 34,5 44,5 54,5 64,5 24 Fi 0 3 6 8 11 6 28 Pi 0 0,06 0,14 0,18 0,25 0,14 30 Xi-X -9,5 -41,1 -21,1 -11,1 -1,1 8,9 34 (Xi-X)2 90,25 1690,31 445,79 123,51 1,24 78,97
IP 1“=16 m Looduses 1:50 000 sek “ A Δx 16 mm 800 m 26“ (ΔPL) A Δy 30 mm 1500 m 94“ (ΔIP) B Δx 98 mm 4900 m 158“ (ΔPL) B Δy -31 mm -1550 m -97“ (ΔIP) A PL= ΔPL+K A IP= ΔIP+K A PL=26“+59°05’=59°05’26“ A IP=94“+26°15’=26°16’34“ B PL=158“+59°05’=59°07’38“ B IP=-97“+26°20’=26°18’23“ Vastus: Minu kahe punkti geodeetilised koordinaadid on: A PL=59°05’26“; A IP=26°16’34“ B PL=59°07’38“; B IP=26°18’23“ 3. Otsi üles kaardilt ristkoordinaatide võrk Tähistatud mustade joontega 4. Määra oma kahele punktile ristkoordinaadid Looduses 1:50 000
3) Tähtista Eesti baaskaardil TM-võrk 4) Määra oma kolmele punktile tasapinnalised ristkoordinaadid 5) Arvuta koordinaatide järgi joonepikus 1-2, 2-3, 3-1 6) Arvuta joone mõõtmise suhteline viga (flub<1/100) 7) Konstrueeri eelmisele laboratoorsele tööle L-EST koordinaatvõrk 8) Määra veel kolmele nurgale koordinaadid L-EST süsteemis Lahendus: 2) ja 4) Punkt B L X Y 1 59°12'42" 26°23'3" 6565,7 635,8 2 59°13'41" 26°18'48" 6567,5 631,7 3 59°15'47" 26°13'16" 6571,4 626,45 B1= 59°12'+42"=59°12'42" 3,7cm=60" 2,6cm=x" x=42" L1=26°23'+3"=26°23'3" 1,9cm=60" 0,1cm=x" x=3" B2,L2 ja B3,L3 on leitud sama tehnikat kasutades
Analoogselt toimin Y-teljega. Geograafiliste koordinaatide leidmise süsteem on põhimõtteliselt sama ristkoordinaatide leidmisega. Erinevused seisnevad selles, et nüüd tuleb väärtused leida punaselt raamistikult ning punktist raamini tõmmatud joon peab olema paralleelne sinise raamistikuga, mis on kõver teiste joonte suhtes. Tuleb ka tähele panna, et kriipsukeste vahe B-teljel on 3,7 cm (= 1' = 60 '') ja L- teljel 1,9 cm (= 1' = 60''). Näiteks punkti A puhul on tõmmatud joon 59 °25' ja 59° 26' vahel ning joon on lõunapoolsest kriipsukesest 2,1 cm kaugusel. Kasutan ristkorrutist, kus 2,1 cm = x '' ja 3,7 cm = 60''; x = (2,1*60)/3,7= 34''. Seega on A B-koordinaadi väärtus 59°25'34''. Toimin sarnaselt L-teljega. Tabel 1. Kolme punkti geodeetilised ja ristkoordinaadid. Punkt B L X Y
Viljandi 28.11.10 Andmete kirjeldus Minu töö eesmärgiks on uurida kõikide Päri Spordihoones käivate 18- aastaste tüdrukute kehakaalu. Kehakaal on arvuline ja pidev. Päri Spordihoones käivate 18-aastate kehakaalu tulemused on järgmised, kehakaal on kilogrammides: 1. Karin 57 26. Emmeliine 62 2. Mari 55 27. Margit 55 3. Kristi 48 28. Piret 59 4. Kerttu 50 29. Kätlin 52 5. Kaisa 60 30. Viktoria 52 6. Mariliis55 31. Debi 48 7. Gerli 62 32. Triin 48 8. Sille 58 33. Laine 63 9. Pille 54 34. Maie 52 10. Marianne 62 35. Milla 54 11. Signe 51 36. Jaqueline 56 12
standardile. 4) istu tolerants. Piirlõtkud või piirpingud. Istu tüüp ja miks just sellist tüüpi. 5) istu analüüsi skeem (mõõtkavas) Algandmed: Võlli ja rummu läbimõõt 110mm Ist H7/p6 Lahendus 1) Tegemist on avapõhise istuga, sest ava põhihälve (H) on null. 2) Ist koosneb võllist ja rummust 3) Ist vastab standardi ISO 286-1:2010 soovitatud istudele. 4) Piirhälbed (tabelitest): ES= 35 m, EI=0 m es=59 m, ei=37 m ES ava ülemine hälve es võlli ülemine hälve EI ava alumine hälve ei võlli alumine hälve Tolerantsväli: TD= ES-EI=35-0= 35 m Td=es-ei= 59-37= 22 m Istu (lõtku-) tolerants: T0= TD+Td= 35+22=57 m ________________________________________________________________________________________ Harjutustunnid: Assistent, td. Alina Sivitski, tuba AV-416; [email protected]
RIIK SUGU PIKKUS MASS PEA_P JALANR ODE_VEND MAT_HINNE HOMMIK PUDER Eesti M 186 95 59 44 1 4 võileib jah Eesti N 170 85 57 42 6 4 helbed või müsli nii ja naa Eesti N 169 50 54 38 1 3 võileib jah Eesti M 180 70 56 43 0 3 helbed või müsli nii ja naa Eesti N 170 55 55 37 1 4 ei söö tavaliselt
77 -57 -22 53 34 59 -85 -57 -23 100 42 -73 27 -4 95 -10 -19 66 -19 -90 -71 -27 -33 -59 -69 67 35 -58 16 11 17 -84 0 -8 -81 47 90 -1 -58 -68 -8 62 61 -45 -3 -12 3 -21 21 76 -81 2 99 15 -65 -92 89 57 -18 5 82 10 -13 -94 33 92 -9 -93 -1 -58 40 -78 98 3 71 -59 -69 6 -57 29 -27 5 -26 52 -13 5 -84 -76 95 4 92 -77 -54 5 71 -62 77 8 -31 83 -56 4 58 -27 27 7 46 -28 -33 6
Mehed 45 75 60 63 72 74 73 Naised -56 -68 -60 -55 -51 -60 -53 Koeru Valla Rahvastikupüramiid -100 -80 -60 -40 -20 0 20 Mehed Naised 35-39 40-44 45-49 50-54 55-59 60-64 65-69 70-74 81 75 65 68 83 63 52 44 -63 -62 -48 -70 -75 -59 -64 -63 Rahvastikupüramiid 2016 85+ 80-84 75-79
Vanus Kokku % n= Mehed % n= Naised % n= 15- 19 9% 90 10% 100 9% 90 20-29 19% 190 21% 210 18% 180 30-39 18% 180 18% 180 16% 160 40-49 17% 170 18% 180 17% 170 50-59 17% 170 17% 170 18% 180 60-74 19% 190 16% 160 22% 220 Kokku 100% 1000 100% 1000 100% 1000 2. Esindusliku üleriigilise küsitluse puhul peavad olema kaetud kõik maakonnad vastavalt rahvastiku jagunemisele. Arvuta proportsioonid, kui mitu intervjuud üle Eesti tuleb läbi viia täites tabeli:
7,23 cm 1446m 3615m 7230m 18075m Mõõtkavad koostas juhendas 3 4 2.Punkti geodeetiliste ja ristkoordinaatide määrmine Ülesanne 1. X Y X Y A 604100m 614700m 59°34´09´´ 26°00´22´´ B 605950m 615005m 59°34´34´´ 26°01´08´´ C 603650m 615020m 59°33´20´´ 26°01´10´´ Ülesanne 2. Esialgne tulemus Kontrolltulemus AB 2300m 2339m BC 2275m 2300m AC 1550m 1603m
4 27,9 7 7,593 1,08471 1,17661 9,36124 0,03962 5 18,0 7 6,050 0,86429 0,74699 9,51300 0,00224 Keskmine: 9,56030 Tabel 2: Raskuskiirenduse määramine füüsikalise pendliga Katse nr. l, cm n t, s T, s T2, s2 gi, m/s2 (gi- )2, m2/s4 1 59 7 8,245 1,17786 1,38735 9,81852 0,00009 2 59 7 8,243 1,17757 1,38667 9,82329 0,00002 3 59 7 8,235 1,17643 1,38398 9,84238 0,00021 4 59 7 8,239 1,17700 1,38533 9,83283 0,00002 5 59 7 8,243 1,17757 1,38667 9,82329 0,00002 Keskmine: 1,17729 9,82806
India rahvastikupüramiid Vanus Mehed Naised 90+ -3181000 2993000 India rahvastikup 75-79 -4443000 4184000 70-74 -6905000 668000 90+ 65-69 -9396000 9081000 75-79 60-64 -12468000 11677000 55-59 -16666000 15227000 70-74 50-54 -20886000 18926000 65-69 45-49 -25451000 2349000 60-64 40-44 -29865000 28003000 35-39 -33662000 33268000 55-59
Laboratoorne töö nr 3 Mõõtmised topograafilisel kaardil Ülesanne 1. Eesmärk: Määrata laboratoorses töös nr. 1 märgitud kolme punkti geodeetilised- ja ristkoordinaadid(Tabel 3.1). Tabel 3.1. Punktide geodeetilised- ja ristkoordinaadid Punkt B L X Y 1 59°19'54'' 25°14'06'' 6577,700 570,200 2 59°20'34'' 25°16'13'' 6578,900 572,225 3 59°19'15'' 25°16'28'' 6576,475 572,525 Ülesanne 2. Eesmärk: Lahendada geodeetiline pöördülesanne. Leida määratud joonte otspunktide koordinaatide järgi joonte pikkused ja võrrelda arvutatud joonepikkusi laboratoorses töös nr. 2 mõõdetud joontepikkustega(Tabel 3.2). Tabel 3.2. Joonte pikkused otspunktide koordinaatide järgi
RIIK SUGU PIKKUS MASS PEA_P JALANR ODE_VEND MAT_HINNE Eesti M 186 95 59 44 1 4 Eesti N 170 85 57 42 6 4 Eesti N 169 50 54 38 1 3 Eesti M 180 70 56 43 0 3 Eesti 179 72 55 40 1 4 Eesti N 170 55 55 37 1 4 Eesti N 160 58 55 38 1 5 Eesti N 161 57 55 39 1 4
6. Milline on Rägavere valla lipp? a) b) c) 7. Mitu aleviku on Sõmeru vallas? a) 8 b) 3 c) 12 8. Kui palju oli Tamsalu vallas elanikke seisuga 1.01.2011? a) 4569 b) 3971 c) 5834 9. Mitu linna on Tapa vallas? a) Mitte ühtegi b) 1 c) 3 10. Mis on Vihula valla keskus? a) Vihula b) Annikvere c) Võsu 11. Mitu küla on Vinni vallas? a) 54 b) 46 c) 37 12. Kui palju on Viru-Nigula valla pindala? a) 234,05 km² b) 132,56 km² c) 375,09 km² 13. Mis on Väike-Maarja kordinaadid? a) 59° 20 N, 26° 9 E b) 59° 8 N, 26° 15 E c) 59° 33 N, 26° 9 E
) 4 000*2= 5 332*2= 4 000*2= 5 332*2= 8 000 10 664 8 000 10 664 Tööline- 5 500 7 331,5 4 500 5 998,5 autojuht Tarbtöölised 4 500*5= 5 998,5*5= - - (5 in.) 22 500 29 992,5 Kokku 45 000 59 985 21 500 28 659,5 Tabelis on toodud andmed nii hooajal (mai, juuni, juuli, august, september), kui ka madalhooajal (oktoober, november, detsember, jaanuar, veebruar, märts, aprill). 1.4. Vajalikud vahendid Ettevõtte juhatajad on juba aastaid tegelenud kurgide kasvatamisega ja sellega mõned vajalikud vahendid on osaühingul olemas. Üks kasvuhoone on juba ehitatud, sellega kõik vahendid selle hoolitsemiseks on juba ammu ostnud
d: ) 1 0 - 14 7 9 63 441 0,150 14945,1 2 15 - 29 22 7 154 3388 0,117 4641,4 3 30 - 44 37 13 481 17797 0,217 1502,3 4 45 - 59 52 13 676 35152 0,217 234,8 5 60 - 74 67 6 402 26934 0,100 2223,4 6 75 - 89 82 5 410 33620 0,083 5865,3 16978,93
Arvutivõrgud Labor 2 Analoogsignaalid aruanne Töö tegija nimi: Moodle identifikaator: Töö tegemise kuupäev: Fri Apr 3 12:14:33 2020 1. Analoogliidese parameetrite mõõtmine Terminalseadme seisund U1 [V] U2 [V] U3 [V] Rahuseisund 43,1 43,1 0 Hõiveseisund 9,18 7,34 1,84 Telefoniliini mõõteplaadil oleva takisti takistuse väärtus 59 Ω Aruande vormistamisel tuleb teha arvutused: Leida vool, mis läbib terminalseadet tema mõlemates seisundites ja selgitada tulemusi. Kasutan voolu leidmiseks Ohmi seadust, R on etteantud telefoniliini mõõteplaadi takisti takistuse väärtus 59 Ω. I = U3 / R Rahuseisundis: I = 0 V / 59 Ω = 0 A Hõiveseisundis: I = 1,84 V / 59 Ω = 0,0312 A Arvutada telefoniaparaadi takistus ja telefoniliini takistus. Rtelefoniaparaat = U2(hõive) / Ihõive
Baaskaardilehel nr. 6342 on lähtepunktideks määratud 3 riikliku põhivõrgu II klassi punkti. Punktide nimetused ja numbrid ühes nende koordinaatidega, geodeetiliste ning absoluutsete kõrgustega on toodud järgnevas tabelis (Tabel 1). Tabel 1.Riigi geodeetilise põhivõrgu punktide tasapinnalised ristkoordinaadid, geodeetilised ja absoluutsed kõrgused Punkti nimi Punkti nr. X (m) Y (m) h (m) H (m) Rava97 6357 6553003,59 575671,96 100,8 82,16 Uuearu97 6367 6567627,64 576460,46 79,99 61,82 Jäneda97 6379 6570133,13 595118,93 103,24 85,48 Rajatavas tihendusvõrgus on kokku 20 punkti. Kavandatavad punktid on baaskaardilehel nr. 6342 tähistatud punaste kolmnurkadega ning nummerdatud. Kaardileht on koordinaatvõrgustiku poolt jaotatud 25 ruuduks. Punktide nummerdus
RIIK SUGU PIKKUS MASS PEA_P JALANR ODE_VEND MAT_HINNE Eesti M 186 95 59 44 1 4 Eesti N 170 85 57 42 6 4 Eesti N 169 50 54 38 1 3 Eesti M 180 70 56 43 0 3 Eesti 179 72 55 40 1 4 Eesti N 170 55 55 37 1 4 Eesti N 160 58 55 38 1 5 Eesti N 161 57 55 39 1 4
RIIK SUGU PIKKUS MASS PEA_P JALANR ODE_VEND MAT_HINNE Eesti M 186 95 59 44 1 4 Eesti N 170 85 57 42 6 4 Eesti N 169 50 54 38 1 3 Eesti M 180 70 56 43 0 3 Eesti 179 72 55 40 1 4 Eesti N 170 55 55 37 1 4 Eesti N 160 58 55 38 1 5 Eesti N 161 57 55 39 1 4
8 179:33:18 179:33:19 +0,613 +0,013 5906,385 11676,152 8 +0:00:01 104:52:22 211,308 -54,237 +204,229 -53,624 +204,242 9 180:59:11 180:59:12 +1,306 +0,029 5852,761 11880,394 9 +0:00:01 105:51:34 450,000 -122,975 +432,871 -121,670 +432,899 10 181:16:38 181:16:39 +1,397 +0,031 5731,091 12313,293 10
1. Kuidas ja miks koguvad natsid poolehoidu ja saavad võimule? (lk 58-60) Kuna Saksamaal kardeti kommunismi levikut, siis tekkis Saksamaa Kommunistliku Partei vastu Saksa töölispartei, hiljem nimetati see ümber Saksa Töölisparteiks. Just kommunismi tekitatud hirmu pärast saidki natsid võimule, korraldades selleks mässe ja rünnakuid, et rünnata kommuniste ja ka juute. 2. Milline oli Hitleri õpetuse sisu? (lk 59) Saksamaa pidi saama jälle suureks, tugevaks ja jõukaks. Tuli tühistada Versailles'i ja teised alandavad lepingud ning laiendada sakslaste eluruume. Tuli tagada rassiline puhtus ehk rahval lasti suuremaks kasvada ainult kindlaid juhtnööre järgides, näiteks ei tohtinud vaimuhaiged ja kurjategijad lapsi saada ja keelati juudiga abiellumine. Samas pidid terved ja tugevad rohkem lapsi sünnitama. 3. Millistele diktatuuridele omastele tunnustele vastab hitleriaegne Saksamaa? (lk 59-60)
44 n kesk-eri 41 45 n kõrgem 32 5. 46 n kesk-eri 23 Haridus 47 m kesk 32 kesk 48 m kesk 39 49 n kesk-eri 51 50 n kõrgem 34 kesk-eri 51 n kesk 50 52 m põhi 63 53 m kõrgem 47 kutsekesk 54 m kesk-eri 30 55 n kõrgem 21 56 m põhi 32 kõrgem 57 n kõrgem 27 58 m põhi 19 59 n kesk-eri 19 põhi 60 m kesk 24 Total Result 6. 12 10 8 Töötajate arv 6 4 2
HRB 2. HRB 3. viis kestus Enne karastamist 69 68,5 69 Pärast karastamist 29 30,5 29,5 Pärast vanandamist 1 41 39 41,5 3 55,5 55 54,5 5 57,5 58 58,5 10 58 59 58 15 58 58 59 20 59 58 58,5 Õhus 38 40 41 Kokkuvõte/järeldused: Antud katse järel võime jõuda järelduseni, et duralumiiniumi karastades langeb selle kõvadus märkimisväärselt kuid
18 V 12 V J1 1 2 1 A Re R4 59 5 0 Re = R2 + R3 + R5 Re = 36 +12 +11 Re = 59 7 Lähen pingeallikalt E23a üle vooluallikale R1 2 1 E1 18 V
0 39 40 40 40 71,72 0,0625 43 43 42 43 66,6771875 0,1250 46 46 45 46 62,29693431 0,2500 51 51 51 51 55,78222222 0,5000 59 59 59 59 48,21853107 1,0000 72 71 72 72 39,69618605 X Y I puutuja 0,0000 71,72 0,8889 0 II puutuja 0 68,3 0,8 26,8 III puutuja 0 71
RIIK SUGU PIKKUS MASS PEA_P JALANR ODE_VEND MAT_HINNE Eesti N 170 55 55 37 1 4 Eesti N 171,5 59 57 38 1 4 Eesti N 180 63 58 41 2 5 Eesti M 180 84 60 43 1 3 Eesti N 170 100 56 42 1 4 Eesti M 179 59 56 44 1 3 Eesti N 173 80 56 40 1 3 Eesti N 171 64 54,5 39 1 4 Eesti N 173 55 57 39 0 4 Eesti N 162 55 57 39 2 4 Eesti N 171 58 55 39 2 4 Eesti M 180 74 56 42 1 3 Eesti M 186 95 59 44 1 4
Metall = metalliline 4. On vaja valmistada 0,25 dm3 20%-list CaCl lahust (tihedus = 1,18 g/cm 3). Mitu g tahket CaCl, mis sisaldab 12% niiskust, tuleb võtta selle lahuse valmistamiseks ning mitu cm3 on vaja juurde lisada vett? Mitu mooli CaCl sisaldab 1 dm3 sellist lahust (arvutage 20%-lise CaCl lahuse molaarne kontsentratsioon)? Lahendus: On vaja 0,25 dm3 20%-list CaCl lahust (tihedus = 1,18 g/cm3). See lahus on 250 cm3 * 1,18 g/ cm3= 295 g rakse ja sisaldab 295* 20% = 59 g CaCl-di Puhast CaCl on 59 g. 12%-list on järelikult 59g+ (59*12%)g = 66,08 g Järelikult tuleb vett võtta 295g- 66,08g= 228,92g ehk 228,92 cm 3
41 46 1 46 2116 44 47 1 47 2209 44 48 3 144 6912 45 54 1 54 2916 45 56 1 56 3136 45 58 3 174 10092 46 59 1 59 3481 47 60 1 60 3600 48 61 1 61 3721 48 62 1 62 3844 48 66 1 66 4356 54 68 2 136 9248 56 69 1 69 4761 58 71 2 142 10082
annaabi.ee 
