Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Maamõõtmine (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Tabel 1. Geodeetiliste koordinaatide määramine.
#
B
L
X
Y
1-2
58°59’50”
25°19’25”
6540,45
576,1
2-3
59°00’42”
25°26’41”
6542,25
582,95
3-1
59°1’29”
25°28’3”
6543,70
584,25
p.1) d1= 59°00' - 10" = 58°59'50"
60" = 3,7 cm
x = 0,6 cm → x = 10"
p.1) d2= 25°20' - 35" = 25°19'25"
60" = 1,9 cm
x = 1,1 cm → x = 35"
p.2) d1= 59°00' + 42" = 59°00'42"
60" = 3,7 cm
x = 2,6 cm → x = 42"
p.2) d2= 25°25'+ 1'41" = 25°26'41"
60" = 1,9 cm
x = 3,2 cm → x =1'41"
p.3) d1= 59°00' + 1'29" = 59°1'29"
60" = 3,7 cm
x = 5,5 cm → x = 1'29"
p.3) d2= 25°25' + 3'03" = 25°28'3"
60" = 1,9 cm
x = 5,8 cm → x = 3'03"
X ja Y TM Baltic 93
  • Y=6540+0,9*500=6540,45 km
    X=576+2,2*500=576,1 km
  • Y=6540+4,5*500=6542,25 km
    X=580+5,9*500=582,95 km
  • Y=6540-2,6*500=6543,70 km
    X=585-1,5*500=584,25 km
    S1,2 = √(582,95-576,1)² + (6542,25-6540,45)² = 7,082km = 7082 m,
    S2,3 = √(584,25-582,95)² + (6543,70-6542,25)² = 1,947km = 1947 m,
    S3,1 = √(576,1-584,25)² + (6540,45-6543,70)² = 8,774km = 8774 m,
    Joon
    Plaanilt
    mõõdetud Smõõdetud
    Ristkoordinaatide
    järgi arvutatud
    Sarvutatud
    Geodeetiliste
    koordinaatide järgi
    arvutatud
    Se
    Smõõdet-Sarvut.
    Smõõd.- Se
    1-2
    7100 m
    7082 m
    7143 m
    18 m
    -43 m
    2-3
    1950 m
    1947 m
    1956 m
    3 m
    -6 m
    3-1
    8750 m
    8744 m
    8816.
    6 m
    -66 m
  • Maamõõtmine #1 Maamõõtmine #2
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2014-04-02 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 8 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Brrr Õppematerjali autor
    Geodeetiliste koordinaatide määramine.
    X ja Y TM Baltic 93

    Sarnased õppematerjalid

    Geodeetiliste koordinaatide määramine
    2
    doc

    Geodeetiliste koordinaatide määramine

    Laboratoorne töö 3 VE I Tabel 1. Geodeetiliste koordinaatide määramine. # B L X Y 1-2 59°7'54" 24°59'44" 556,95 6555,15 2-3 59°8'54" 25°2'21" 559,5 6557,05 3-1 59°7' 25°0'56" 558,25 6553,5 p.1) d1= 59°10' - 2'6" = 59°7'54" 60" = 3,7 cm x = 7,8 cm x = 2'6" p.1) d2= 24°55' + 4'41" = 24°59'44" 60" = 1,9 cm x = 8,9 cm x = 4'41" p.2) d1= 59°10' ­ 1'6" = 59°8'54" 60" = 3,7 cm x = 4,1 cm x = 1'6" p.2) d2= 24°55' + 7'21" = 25°2'21" 60" = 1,9 cm x = 14,1 cm x = 7'21" p.3) d1= 59°10' - 3' = 59°7' 60" = 3,7 cm x = 11,1 cm x = 3' p.3) d2= 24°55' + 5'56" = 25°0'56" 60" = 1,9 cm x = 11,3 cm x = 5'56" Juhendas:

    Geodeesia
    Mõõtmised topograafilisel kaardil II Punkti geodeetiliste ja ristkoordinaatide määramine
    12
    pdf

    Mõõtmised topograafilisel kaardil II Punkti geodeetiliste ja ristkoordinaatide määramine

    LABORATOORNE TÖÖ NR. 2 Mõõtmised topograafilisel kaardil II Punkti geodeetiliste ja ristkoordinaatide määramine Ülesanne 1. Määrata laboratoorses töös nr. 1 märgitud kolme punkti geodeetilised ja ristkoordinaadid ja kanda need tabelisse 2.1. Tabel 2.1. Punktide geodeetilised ja ristkoordinaadid Punkt B L X Y 1 59 11' 53" 24 59' 22" 6562,5 556,550 2 59 12' 58" 25 01' 16" 6564,55 558,4 3 59 11' 16" 25 00' 35" 6561,4 557,7 Maapinna punktide asukoht plaanidel ja kaartidel määratakse kindlaks koordinaatide abil. Põhilised kasutatavad koordinaatide süsteemid on järgmised. 1. Geodeetilised koordinaadid on punkti laius B ja pikkus L. Maa kuju määravaks matemaatiliseks pinnaks võetakse pöördellipsoid. Nivoopinnaks nimetatakse rahulikus asendis olevat oo

    Maamõõtmise alused
    Mõõtmised topograafilisel kaardil II
    10
    docx

    Mõõtmised topograafilisel kaardil II

    LABORATOORNE TÖÖ NR 2 Mõõtmised topograafilisel kaardil II- Punkti geodeetiliste ja ristkoordinaatide määramine Ülesanne 1. Määrata laboratoorses töös nr 1 märgitud kolme punkti geodeetilised ja ristkoordinaadid. Tulemused kanda tabelisse 2.1. Ristkoordinaatide leidmine: X 1 = 6555+1,85= 6556,85 3,7*500=1850 m= 1,85 km Y 1 = 595+0,8= 595,8 1,6*500= 800 m= 0,8 km X 2 = 6560-0,8= 6559,2 1,6*500= 800 m= 0,8 km Y 2 =600-0,45= 599,55 0,9*500= 450 m= 0,45 km X 3 = 6555+0,3=6555,3 0,6∗500=300 m=0,3 km Y 3 = 600-1,65= 598,35 3,3*500= 1650 m= 1,65 km Geodeetiliste koordinaatide leidmine: 1) 5,9 cm= x 3,7= 60 x= 95 = 11 35 2) 0,8 cm= x 1,9= 60 x= 25 B 1 = 59 10 - 0 1 35 = 59 08 25 L1 = 25 40 + 25 = 25 40 25 1) 1,4 cm= x 3,7= 60 x= 22 2) 8,45 cm= x 1,9= 60 x= 281 = 4 1 26 B 2 = 59 10 - 22 = 59 09 38 L2 = 25 40 + 4 24 = 25 44 24 1) 9,1 cm= x 3,7= 60 x= 147 = 2 1 27

    Geodeesia
    Geodeetiliste tugipunktide võrgu projekteerimine
    58
    docx

    Geodeetiliste tugipunktide võrgu projekteerimine

    EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus- ja maaehitusinstituut Geomaatika osakond Geodeetilise tihendusvõrgu projekteerimine ja põhikaardistamine Tartu 2015 Sisukord 1Lähteülesanne..................................................................................................................3 2Projekti seletuskiri...........................................................................................................6 2.1Maa-ala üldiseloomustus..........................................................................................6 2.2Lähteandmed............................................................................................................8 2.3Kasutatavad instrumendid......................................................

    Geodeesia
    Geodeesia-eksamiteemad-2020 docx-1
    48
    pdf

    Geodeesia-eksamiteemad-20 20 docx-1

    Geodeesia eksamiteemad kevad 2020 1. Geodeesia mõiste ja tegevusvaldkond, seosed teiste erialadega ● Geodeesia on teadusharu, mis vaatluste ja mõõtmiste tulemusena määrab terve maakera kuju ja suuruse, objektide täpsed asukohad, aga ka raskusjõu väärtused ja selle muutused ajas. Eelöeldu praktiliseks realiseerimiseks kasutab geodeesia matemaatika, füüsika ja astronoomia põhimõtteid 2. Maa kuju ja selle ligikaudsed mõõtmed ● Maa on ümmargune(poolusete kohal lapik) Ümbermõõt= umbes 40000km ● R=6 371 km 3. Geograafilised koordinaadid ● Laiuskoordinaat (ϕ) on nurk ekvaatori ja antud punkti läbiva paralleeli vahel.( Ekvaatorist põhja poole jäävad laiused on põhjalaiused (muutuvad ekvaatorilt 0° kuni põhjapooluseni 90°N) ja lõuna poole jäävad on lõunalaiused (0°...90° S) ● Pikkuskoordinaat (λ) on kokkuleppelise nullmeridiaani ja antud punkti läbiva meridiaa

    Geodeesia
    Põhikooli matemaatika kordamine
    63
    doc

    Põhikooli matemaatika kordamine

    Ruutfunktsioon Sissejuhatav kordamine 1. Teosta tehted. Vastustes vabane negatiivsetest astendajatest. 3 1 2 3 1 a) 2 a b c 3 Lahendus: ; 1 4 2 s 3 t b) 4 5 3 4 s t Lahendus: . 2. Lihtsusta avaldis. a) xy(x + 3y) + (x + y)(x2 ­ 2xy ­ y2) Lahendus: xy(x + 3y) + (x + y)(x2 ­ 2xy ­ y2) = = x2y + 3xy2 + x3 ­ 2x2y ­ xy2 + x2y ­ 2xy2 ­ y3 = = x 3 ­ y3 = = (x ­ y)(x2 + xy + y2) b) (3a ­ 2)2 + (2 + 3a)(2 ­ 3a) Lahendus: (3a ­ 2)2 + (2 + 3a)(2 ­ 3a) = 9a2 ­ 12a + 4 + 4 ­ 9a2 = = 8 ­ 12a 3. Lahenda võrrand. a) 24x2 + 5x ­ 1 ­ (24x2 ­ 6x ­ 12x + 3) = 111 Lahendus: 24x2 + 5x ­ 1 ­ (24x2 ­ 6x ­ 12x + 3) = 111; 24x2 + 5x ­ 1 ­ 24x2 + 6x

    Matemaatika
    Raudbetooni konspekt
    136
    pdf

    Raudbetooni konspekt

    TTÜ ehituskonstruktsioonide õppetool Raudbetoonkonstruktsioonide üldkursus I Vello Otsmaa Johannes Pello 2007.a Raudbetoonkonstruktsioonide üldkursus 1 SISSEJUHATUS 1 Raudbetooni olemus Raudbetoon on liitmaterjal (komposiitmaterjal), kus koos töötavad kaks väga erinevate oma- dustega materjali: teras ja betoon. Neist betoon on suhteliselt odav kohalik materjal, mis töö- tab hästi survel, kuid üsna halvasti tõmbel (betooni tõmbetugevus on 10-15 korda väiksem survetugevusest). Teras seevastu töötab ühteviisi hästi nii survel kui ka tõmbel, kuid tema hind on küllalt kõrge. Osutub, et survejõu vastuvõtmine betooniga on kordi odavam kui tera- sega, tõmbejõu vastuvõtmine on kordi odavam aga terasega. Siit tulenebki raudbetooni ma- janduslik olemus: võtta ühes ja samas konstruktsioonis esinevad survesisejõud v

    Raudbetoon
    HÜDROSILINDRI TEHNOLOOGILISE PROTSESSI VÄLJATÖÖTAMINE JA TOOTMISJAOSKONNA PROJEKTEERIMINE
    196
    pdf

    HÜDROSILINDRI TEHNOLOOGILISE PROTSESSI VÄLJATÖÖTAMINE JA TOOTMISJAOSKONNA PROJEKTEERIMINE

    Reijo Sild HÜDROSILINDRI TEHNOLOOGILISE PROTSESSI VÄLJATÖÖTAMINE JA TOOTMISJAOSKONNA PROJEKTEERIMINE LÕPUTÖÖ Mehaanikateaduskond Masinaehituse eriala Tallinn 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS ..................................................................................................................................3 1. TÖÖ ANALÜÜS..............................................................................................................................5 2. SILINDRI KONSTRUKTSIOON ...................................................................................................7 2.1 Tugevusarvutused.......................................................................................................................8 3. VALMISTAMISE TEHNOLOOGIA ............................................................................................12 3.1 Tootmismaht.......................................

    Masinatehnika




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun