Tõnisson 1896. aastal Karl August Hermannilt omandatud “Postimehe” ja Ado Grenzstein “Oleviku” eesotsas. Nende meeste ja nende ajalehtede vahel toimunud võitluse tuumaks oli väikerahva elujõulisuse küsimus. Revolutsioon 1905. aasta revolutsioon leidis Eestist eest erinevad rahvuslikud ja sotsiaalsed jõud. Üks tähtsamaid vastuolusid valitses eestlaste ja sakslaste vahel. Alahinnata ei saa ka marksistlike ideede levikut ja tekkinud klassivastuolusid. Juba 1862. aastal olid Kreenholmi tehase töölised streikinud. Alahinnata ei saa ka marksistlike ideede levikut ja tekkinud klassivastuolusid. Juba 1862. aastal olid Kreenholmi tehase töölised streikinud. Eestikeelne haridus Revolutsiooni teine ja mõneti kaugemalegi ülatuv tagajärg oli see, et tsaarivalitsusest saavutati luba eestikeelsete erakoolide, sealhulgas keskkoolide avamiseks. 1906. aastal alustaski Tartus tööd Noorsoo Kasvatuse Seltsi
A. Kitzberg E. Vilde K. A. Hindrey A. H. Tammsaare J. Luiga Jaan Teemant esikohal rahvusluse aade (=idee) põhirõhk majanduslikul ja poliitilisel Vastuolud nii venelaste kui võitlusel baltisakslastega. Tunnistati klassivastuolusid. Rõhutati rahvuse ühtsust, eitati Otsiti sidet Vene demokraatlike klassivastuolusid. Venemaast taheti teha jõududega. parlamentaarset monarhiat. Hoiduti otseselt poliitikasse sekkumast. Erinevustest hoolimata mõlemad suunad kaitsesid eesti rahvuslikke huve! Eestlaste tähtsus poliitikas kasvas: · 1901 Valga linnavolikogu valimistel võitis eesti + läti blokk · 1904 Tallinna linnavolikogu valimistel võitis eesti + vene blokk, K. Päts sai aselinnapeaks
tehnoloogiast tingitud tööpuudus efektiivse palga teooria 7. Mis on hõivepoliitika? Kui tulemuslik see Eesti riigis on? tööpuuduse vähenemine ja tööhõive suurendamine, töötusest põhjustatud sotsiaalsete ja majanduslike pingete tekkimise vältimiseks. 8. Mis on sotsiaalpoliitika eesmärgiks? Kuidas see riigi poolt saavutatakse? tagada inimestele sotsiaalne turvalisus kollektiivse sekkumisega parandada individuaalset heaolu vähendada klassivastuolusid tagada õiglus ja võrdväärsus 9. Kirjeldage Eesti Vabariigis kehtivat pensionisüsteemi. 1. sammas: Riiklik pension 2. sammas: Kohustuslik kogumispension 3. sammas: täiendav kogumispension 10. Mis on sotsiaalse sidususe eesmärk? ühiskondliku kihistumise, ebavõrdsuse ja tõrjutuse vähendmine sotsiaalsuhete, sidemete ja suhtlemise tugevndamine. 11. Too välja sotsiaalhoolekande liigid.
tegutsesid illegaalselt, põranda all; peamised toetajad töölised,ka koolinoored ja üliõpilased; pooldasid demokraatlikku vabariiki koos kodanikuvabadustega; nõudsid õigusi vähemusrahvustele; a) sarnasused : enamus ringkondadest olid baltisakslaste vastu ning eesti-meelsed ; propageerisid eesti keelt ja kultuuri ning olid kehtiva riigivõimu vastu b) erinevused : ühed pooldasid demokraatlikku vabariiki ja teised parlamentaarset monarhiat; ühed rõhutasid klassivastuolusid ning teised eitasid selle olemasolu 5. 1905. aasta revolutsioon: miks puhkes, aulakoosoleku ja bürgermusse koosolekute otsused, 1905. aasta revolutsiooni tähtsusest Eesti arengule.(Õpik, II osa, lk 9-13) Puhkes, sest võim oli vene keisri käes, puudusid kodanikuõigused, revolutsiooni ajendiks oli Verine pühapäev. Aulakoosoleku otsus- revolutsiooniline omavalitsus tuleb sisse seada; valitsust, vanu kohtuasutusi ja
pahempoolsed sotsiaaldemokraadid kui ka Bulgaaria sotsiaaldemokraadid; enamlaste arvastes oli ainus tee sotsialismile vägivaldne revolutsioon ja proletariaadi diktatuuri kehtestamine. Kolmandaks tsentristlik suund eesotsas Karl Kautskyga, kes püüdis kahe eelnimetatud suuna vahel keskteed otsida ja keda enamlased selle eest teravalt ründasid. Neljandaks anarhistid, kelle arvates tuli kodanik kord küll kukutada ning klassivastuolusid likvideerida, kuid kes ei pooldanud mingit diktatuuri, ka mitte proletariaadi oma, ning kes lootsid oma eesmärgid saavutada atentaatidega suurriikide valitsejatele ja kõrgematele ametnikele. Kõigil neljal oli vankumatu usk progressi. Ühed nägid ühiskondliku progressi põhisisu hariduse edendamises ja euroopaliku tsivilisatsiooni levikus üle maailma, teised vägivaldses võitluses oma rahva või klassi õiguste maksmapanemiseks. Kui kiriku ja
· ,,Teataja" toimetajaks oli noor advokaat Konstatin Päts. · Kaastööliste hulka kuulusid kirjanikud nagu Eduard Vilde, A. H. Tammsaare ning advokaat Jaan Teemant · Päts oli rahvuslane, kuid uskus, et rahvust ei saa üles ehitada ainuüksi kultuurile ja aadetele, vaid selleks on eeslastel vaja saavutada majanduslik võim. · Päts nägi tärkavaid klassivastuolusid ja pidas nende käsitlemist vajalikuks. Sotsiaaldemokraatia levik · 20. saj alguseks oli Eestis kanda kinnitanud ka sotsiaaldemokraatlik mõte. Seda olid levitanud mitmed Peterburist ja Moskvast siia asumisele saadetud sotsialistid, kuid eriti Tartu üliõpilased. · Kõigis Eesti suuremates linnades loodi Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Töölispartei (VSDTP) põrandaalused rakukesed. · 1903
· oli vaid üks partei fasistlik partei · valitses juhikultus · riik sekkus majandusellu · opositsioonilised ajalehed-ajakirjad suleti · peeti kohut antifasistide /(=fasismivastaste) üle · asutati poliitiline politsei (OVRA) · loodi korporatiivne süsteem ehk korporatiivne riik korporatsioon organisatsioon, kus olid koos nii tööandjad kui töölised elukutsete kaupa. Eesmärgiks oli ületada klassivastuolusid. Töölistel olid küll teatud õigused (tasuline puhkus, töötu abiraha), kuid streikida ei tohtinud. Tõeliselt töölised oma õiguste eest võidelda ei saanud. NB! Mussolini-aegset Itaaliat on erinevates käsitlustes peetud mõnikord autoritaarseks, teinekord totalitaarseks diktatuuriks. II Majandus Fasistliku diktatuuri ajal sekkus riik aktiivselt majandusellu. Valitsus kontrollis korporatsioone
Enamlevinud tähendustes mõistetakse sotsiaalpoliitika all: 1. seisukohti ja põhimõtteid, mis puudutavad ressursside ja vastutuse jaotust üksikisiku, rühmade ja kogukondade vahel ühiskonnas; 2. abinõude süsteemi sotsiaalsete probleemide lahendamiseks ja sotsiaalsete eesmärkide saavutamiseks. SP eesmärgiks on tagada inimestele sotsiaalne turvalisus … kollektiivse sekkumisega parandada individuaalset heaolu … vähendada klassivastuolusid …. tagada õiglus ja võrdväärsus Sotsiaalpoliitika eesmärgiks on inimeste heaolu – nende vajadusterahuldatuse – tagamine Sotsiaalpoliitika kesksed osavaldkonnad on sotsiaalkaitse poliitika, tööturupoliitika, tervishoiupoliitika, eluasemepoliitika. 1. Sotsiaalprobleemide olemus ja peamised põhjused. Sotisaalpoliitika on vajalik, sest ühiskonnas on palju sotisaalseid konflikte.
I NÜÜDISÜHISKONNA KUJUNEMINE 1.tund TÖÖSTUSREVOLUTSIOON JA KAPITALISMI KUJUNEMINE Nüüdisühiskonna märksõnad: · tööstuslik kaubatootmine · rahva osalemine ühiskonna valitsemises · vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus · kapitalism ja demokraatia · teenindusühiskond/ postindustriaalühiskond · heaoluühiskond ja liberaalne ühiskond · postmodernistlik sotsiaalfilosoofia Tööstusrevolutsioon: · tehnoloogiline progress · uued töö organiseerimise moodused (fordism) · uued sotsiaalse kontrolli mehhanismid (sh organiseerumised a/ü-tesse, töölisparteidesse jms) Muutused ühiskonna sotsiaalses struktuuris: 1) tööhõive majanduse põhivaldkondades (põllumajandus, tööstus, teenindus) 2) linna- ja maainimeste suhtarv (urbaniseerumine) 3) leibkonnamudelid (suurtest talumajandustest väikesed pered ja riiklik sotsiaalhoolekanne) 4) majandusliku jõukuse jagunemine (kaotajateks maa-aristok...
(1874 1956) Pärit Pärnumaalt. Oli advokaat ja päevalehe ,,Teataja" toimetaja. Tema kaastöölised olid nt. Eduard Vilde, Anton Hansen Tammsaare ja advokaat Jaan Teemant. Tema eluvaade oli Tõnissoni omast pragmaatilisem. Temagi oli rahvuslane, kuid uskus, et rahvust ei saa üles ehitada ainuüksi kultuurile ja aadetele, vaid selleks on eestlastel vaja saavutada majanduslik võim. Ühtlasi nägi tärkavaid klassivastuolusid ja pidas nende käsitlemist vajalikuks. Oli loomult poliitik ega kõhelnud liitumast venelastega, et esmakordselt Tallinna linna ajaloos kukutada raekojas sakslaste võim. See läks korda 1904. aastal, kui linnavolikogu valimised andsid ülekaalu eesti-vene blokile. Päts sai abilinnapeaks ja baltisakslaste jahmatus oli suur. Jaan Tõnisson (1868 ????)
Lähtekohaks on olnud arusaam, et haridus on iga kodaniku põhiõigus, mille tagamise eest vastutab avalik võim. Selle arusaama elluviimiseks on rakendatud kahesuguseid abinõusid: esiteks on vastavalt nõudmisele suurendatud koolitusasutuste arvu, teiseks parandatud koolituse kättesaadavust õppijale sotsiaalsete eeliste loomise, tasuta koolituse ja koolituse koolitatavale võimalikult lähedale toomisega. Koolisüsteem on tasandanud klassivastuolusid ja takistanud klassivahede tekkimist. Võrdne õigus haridusele on võimaldanud ka talupidajatele, tööliste ja väiksepalgaliste ametnike peredest pärit lastel saada head haridust ja tõusta sotsiaalsel redelil. Saavutatud kõrget koolitustaset on põhjust pidada Soome imeks. Soome rahvusliku uhkuse allikas kõrgtehnoloogia tooted ei ole 1990. 5
W.Scotti tuntuimateks romaanideks on "Waverley", " Puritaanlased", " Montrose'i legend", " Ivaohoe", " Kenilworth", "Quentin Durward" jt. W. Scotti looming arenes ajajärgul, mis oli rikas suure tähtsusega ajaloolistest sündmustest. Walter Scott elas prantsuse kodanliku revolutsiooni ja Napoleoni sõdade ajastul. See oli aeg, millal pärast 1789. aasta otsustavat tormijooksu feodalismi kindlusele kujunes Euroopas kodanlik kord, mis varjas endas veelgi teravamaid ja julmemaid klassivastuolusid. Poliitilistelt vaadetelt oli Walter Scott konservatiiv. Ta suhtus kriitiliselt inglise ja soti rahvamasse rängalt rõhuva, rööviva ja laastava kapitalismi kiiresse arengusse. Reas teostes lähenes Walter Scott ajaloo mõistmisele klassidevahelise võitluse seisukohalt ja oskas näidata rahva otsustavat osa ajaloolistes sündmustes. Rahva esindajaid kujutab Walter Scott tavaliselt õilsate julgete inimestena, kes on võimelised kangelastegudeks ja kes peavad võitlust oma rõhujate vastu
majandusest, õigusteadusest, psühholoogiast ja käitumisteadustest. Sotsiaalpoliitika eesmärkideks (Marshalli järgi) on vaesuse kaotamine, võrdsuse tagamine ja heaolu maksimeerimine. Sotsiaalpoliitika eesmärgiks on ühiskondliku heaolu arendamine, mis toimub nii riigi valitsuse, maa- ja linnavalitsuste kui ka valdade haldusaladel. Tagada inimestele sotsiaalne turvalisus Kollektiivse sekkumisega parandada individuaalset heaolu Vähendada klassivastuolusid Tagada õiglus ja võrdväärsus 9. Sotsiaalpoliitika mudelid Sotsiaaldemokraatlik (paks riik) Juhtmõtteks solidaarsus. Peamine heaolu pakkuja on riik. Sotsiaalhüvesid saavad kõik, olenemata nende sissetulekust või ühiskondlikust staatusest. Tasuta haridus, arstiabi, vajaduse korral sotsiaaltoetusi. Kõrged maksud, enamasti astmeline maksusüsteem, mis vähendab majanduslikke lõhesid. Skandinaavia Liberaalne (õhuke riik) 2 põhiväärtust: Inimesed on vabad ja võrdsed
varustuses hobusele. Bütsantsi keemikute tähtis leiutis oli ''kreeka tuli'' isesüttiv segu, mis põles ka vees. See olevat koosnenud naftast, asfaldist, väävlist, sõest, vaigust ja kustutamata lubjast. Merelahingus tõi ''kreeka tuli'' Bütsantsi laevastikule mitmeid võite. 18 Bütsantsi õigeusu kirik . Keisrivõimu kaks peamist tuge Bütsantsis olid armee ja õigeusu kirik. Kirik aitas hoida rahvast kuulekuses, leevendada klassivastuolusid ja vaigistada poliitilisi kirgi. Õigeusu kirik pidas üleval vaeste varjupaiku, orbudekodusid ja haigemaju, lasi ikaldusaastailjagada näljastele vilja. Kirikuelu juhtimine oli suures osas keisri käes. Usuelu tähtsamaid küsimusi arutati kirikukogudel, mida ei kutsunud kokku mitte kirikupea-patriarh, vaid keiser. Temal oli õigus kirikukogude otsuseid kinnitada või tagasi lükata. Täiesti ühel meelel olid riik ja kirik ristiusu levitamisel.
[email protected] Kordamisküsimused Majanduspoliitika alused 1. Majandusteaduse areng Majandusteadus kuulub noorte teaduste hulka. Antiikmaailmas ja feodaalühiskonnas teoreetiline otseselt majandusteadus puudus, see kuulus osaliselt filosoofia kui ühiskonnateaduste hulka. Teke 18. sajandil, koos turusuhete arenguga. Adam Smith ja “Rahvaste rikkus” 1776 - liberaalse turumajanduse teooria sünd. 18. -19. sajandi tööstuspöördega Inglismaal ja Prantsusmaal revolutsioonile järgnes klassikalise poliitökonoomia sünd. David Ricardo. 19. sajandi keskpaigas sündisid erinevad suunad, nagu marksism, sismondism, utoopiline sotsialism, ajalooline koolkond jt. 20. sajandil arenevad marksismile vastanduvad teooriad ehk neoklassikaliste teooriate sünd. Majandusteadused peegeldavad olemasolevat olukorda, valitsevat majandussüsteemi ja ka mõjutavad seda. Majandusteadusel on ajalooline vaade majandusnähtusele. 2. Klassi...
rahvuse majanduslikust edenemisest. "Teataja" toimetajaks oli noor advokaat, Pärnumaalt opärit Konstantin Päts. Tema kaastööliste hulka kuulusid Eduard Vilde ja Anton Hansen Tammsaare ning advokaat Jaan Teemant. Pätsi eluvaade oli Tõnissoni omast pragmaatilisem. Temagi oli rahvuslane, kuid uskus, et rahvast ei saa üles ehitada ainuüksi kultuurile ja aadetele., vaid selleks on eetlastel vaja saavutada majanduslik võim. Päts pidas tärkavaid klassivastuolusid tähtsaks. Pats oli loomult poliitik ega kõhelnud liitumast venelastega, et esmakordselt Tallinna linna jaloos kukutada raekojas sakslaste võim. See läkski korda 1904.a, kui linnavolikogu valimised andsid ülekaalu eesti-vene blokile. Pats sai abilinnapeaks ja baltisakslaste jahmatus oli suur. Peagi asus ka linnapea toolile eestlane, Voldemar Lender. Sotsiaaldemokraatia levik 20.saj alguseks oli Eesti kanda kinnitanud ka sotsiaaldemokraatlik mote. Seda olid levitanud
Eesmärgid võivad olla kas ühiskonnakesksed või üksikisikukesksed. Sotsiaalpoliitika eesmärkideks (Marshalli järgi) on vaesuse kaotamine, võrdsuse tagamine ja heaolu maksimeerimine. Sotsiaalpoliitika eesmärgiks on ühiskondliku heaolu arendamine, mis toimub nii riigi valitsuse, maa- ja linnavalitsuste kui ka valdade haldusaladel. 1. Tagada inimestele sotsiaalne turvalisus 2. Kollektiivse sekkumisega parandada individuaalset heaolu 3. Vähendada klassivastuolusid 4. Tagada õiglus ja võrdväärsus 9 9.Sotsiaalpoliitika mudelid Sotsiaaldemokraatlik (paks riik) 1. Juhtmõtteks solidaarsus. 2. Peamine heaolu pakkuja on riik. 3. Sotsiaalhüvesid saavad kõik, olenemata nende sissetulekust või ühiskondlikust staatusest. 4. Tasuta haridus, arstiabi, vajaduse korral sotsiaaltoetusi. 5
oli tol ajal tähtis kõigile, nii kodanlikelel parteidele kui ka Tööerakonnale. Selle nimel tehti suuri järeleandmisi, korrigeeriti oluliselt valitsuse koosseisu. ESDTP le oli valitsuskoalitsioon kodanlike parteidega problemaatiline. Et kas tõsta esikohale eesti rahva kui terviku huvid või proletariaadi internatsionaalse solidaarsuse asjad. ESDTP pidi valima. Partei jäämine opositsiooni oleks järsult ahendanud valitsuse sotsiaalset baasi, süvendanud valitsusvastaseid meeleolusid, klassivastuolusid ja andnud kommunistidele tegutsemiseks uut tuult tiibadesse. Kommunistlikku meelsust jagus Eestis esialgu küllaga. ESDTP valis koalitsiooni kodanlike parteidega, kuna viimased olevat soostunud sotsialistide esitatud tingimustega: kõigepealt Asutava Kogu valimiste väljakuulutamisega, 1917.a. kehtinud töökaitseseaduse taastamisega ja 8-tunnilise tööpäevaga. 20. novembril taaskogunes Maanõukogu ja 27. novembril valiti valitsuse uus koosseis.
oli tol ajal tähtis kõigile, nii kodanlikelel parteidele kui ka Tööerakonnale. Selle nimel tehti suuri järeleandmisi, korrigeeriti oluliselt valitsuse koosseisu. ESDTP le oli valitsuskoalitsioon kodanlike parteidega problemaatiline. Et kas tõsta esikohale eesti rahva kui terviku huvid või proletariaadi internatsionaalse solidaarsuse asjad. ESDTP pidi valima. Partei jäämine opositsiooni oleks järsult ahendanud valitsuse sotsiaalset baasi, süvendanud valitsusvastaseid meeleolusid, klassivastuolusid ja andnud kommunistidele tegutsemiseks uut tuult tiibadesse. Kommunistlikku meelsust jagus Eestis esialgu küllaga. ESDTP valis koalitsiooni kodanlike parteidega, kuna viimased olevat soostunud sotsialistide esitatud tingimustega: kõigepealt Asutava Kogu valimiste väljakuulutamisega, 1917.a. kehtinud töökaitseseaduse taastamisega ja 8-tunnilise tööpäevaga. 20. novembril taaskogunes Maanõukogu ja 27. novembril valiti valitsuse uus koosseis.
Kusjuures ka inimene peab ühiskonnas elades sealt teatud funktsioonid üle võtma. Kooseluks ja koostööks ning selle jaoks organisatsiooni rajamiseks on riik inimese jaoks loomulik vajadus. Riik ise on loomulik, orgaaniline ühiskonna struktruur. Võimuteooria väidab, et tänu ühe inimgrupi võimule luuakse poliitiline ühendus. Ajalooline koguemus õpetab, et riik ei saa tekkida teisiti kui võimu haaramise teel. Sisuliselt rajaneb sellel teoorial marksistlik riigiõpetud; marksism tahab klassivastuolusid ületada klassideta ühiskonna teostamisega. 80. Õigusnormi struktuur: Normide struktuurid on teatud mõttes inimetse poolt kunstlikult konstrueeritud. Nad on omapärased mõttepildid, mis püüavad standardiseerida ühiskondliku eesmärgi ja tegeliku ühiskondliku käitumise vahelist seost. Normi loogikast lähtudes koosneb iga täielik õigusnorm kahest osast: abstraktsest faktilisest koosseisust ja õiguslikust tagajärjest
W.Scotti tuntuimateks romaanideks on "Waverley", "Puritaanlased", "Montrose'i legend", "Ivaohoe", "Kenilworth", "Quentin Durward" jt. W. Scotti looming arenes ajajärgul, mis oli rikas suure tähtsusega ajaloolistest sündmustest. Walter Scott elas prantsuse kodanliku revolutsiooni ja Napoleoni sõdade ajastul. See oli aeg, millal pärast 1789. aasta otsustavat tormijooksu feodalismi kindlusele kujunes Euroopas kodanlik kord, mis varjas endas veelgi teravamaid ja julmemaid klassivastuolusid. Poliitilistelt vaadetelt oli Walter Scott konservatiiv. Ta suhtus kriitiliselt inglise ja soti rahvamasse rängalt rõhuva, rööviva ja laastava kapitalismi kiiresse arengusse. Reas teostes lähenes Walter Scott ajaloo mõistmisele klassidevahelise võitluse seisukohalt ja oskas näidata rahva otsustavat osa ajaloolistes sündmustes. Rahva esindajaid kujutab Walter Scott tavaliselt õilsate
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
