Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "2 grammi hämaruseni". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
leesalu, diana, laude, teatriakadeemia, hellus, koosseisusPärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium 8. klass Aprill 2010 Sisukord Lk 2...............................................................Sissejuhatus, elulugu Lk 3...................................................Loomingust, ,,2 grammi hämaruseni" Lk 4................................................................."Mängult on päriselt" Lk 5.........................................................Intervjuu Diana Leesaluga Lk 6..............................................................................Kokkuvõte Sissejuhatus Diana Leesalu on noor Eesti kirjanik, kes on oma kahe raamatuga,"2 grammi hämaruseni" ja ,,mängult on päriselt", pälvinud paljude noorsoo esindajate tähelepanu. Samuti on ta tunnustatud kirjanik Doris Kareva poolt. Elulugu Diana Leesalu sündis 1. novembril aastal 1982 Põlvas. Ta lõpetas aastal 2001. aastal Põlva Keskkooli
,,Mängult on päriselt" Diana Leesalu Mina lugesin raamatut ,,Mängult on päriselt". Raamat on tehtud 2006. aastal. Raamat sai kirjastuse Tänapäev 2006. aasta noorsooromaanivõistlusel 1. koha. Teos on tehtud Diana Leesalu poolt. Diana Leesalu Diana Leesalu sündis 1. novembril 1982 Põlvas, ta on eesti kirjanik, dramaturg ja lavastaja. 2012. aastal lõpetas D. Leesalu Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikooli XXV lennu dramaturgi erialal. Raamatust Raamat räägib 19-aastasest Mirjamist ning tema 12-aastasest vennast Mikust. Mikk on tark, kuid suurte muredega poiss. Teda kiusatakse koolis kuna tema isa on kooli direktor. Mõni päev hiljem pakib Mikk asjad kokku ning paneb koolimaja põlema. Kuid ta põletab oma käe ning lahkub kodust. Ta läheb maanteele hääletama ning siis võtab
seda võrrelda ning teada saada täpsemalt milline on tõeline elu. Raamatu kaantel on kujutatud nelja tudengi mängu, kus nad valivad ühe tiku. See kes saab pikema tiku ja lühema tiku saaja peab seda täitma. Raamatu algus jättis väga tuima tunde ning ei tundunud väga huvitav, kuid sündmustevoog ja huvi kasvas lugedes ning lõpuks saigi raamat läbi. Autor oskab väga hästi võrrelda asju omavahel, põigata teemast täielikult kõrvale kui ka teksti väga huvitavalt kirja panna. Diana Leesalu on eesti kirjanik, dramaturg ja lavastaja. Ta lõpetas 2001. aastal hõbemedaliga Põlva Keskkooli ning 2005. aastal Eesti Maaülikooli loodusvarade kasutamise ja kaitse erialal cum laude. Diana Leesalu romaan "Mängult on päriselt" võitis 2006. aastal Eesti Lastekirjanduse Keskuse ja kirjastuse Tänapäev korraldatud noorsooromaani võistlusel ülekaalukalt esimese preemia. Võistluse korraldajate sõnul kohtab nii huvitavat, läbimõeldud ja hea sõnakasutusega teksti väga harva
Tallinn 2015 Teose valikust Kui me algklassides raamatukogus käisime, tutvustati meile seda raamatut ja ma tahtsin seda kohe lugeda. Ostsin raamatu ja lugesin sellest umbes 150 lehekülge. Ma ei tea, miks ma lõpetasin, aga mulle jäi meelde, et see on väga huvitav raamat. See aasta, kui sain teada, et võime ise endale kohustusliku kirjanduse raamatu valida, tuli see mulle esimesena meelde. Soovisin raamatu lõpetada. 2 Diana Leesalu Diana Leesalu on sündinud 1. novembril 1982 Põlvas. 2012. aastal lõpetas D. Leesalu Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikooli XXV lennu dramaturgi erialal. Samast aastast töötab ta lavastaja- dramaturgina Tallinna Linnateatris. Tema romaanid „2 grammi hämaruseni“ ja „Mängud on päriselt“ on populaarsed paljude noorte lugejate seas. Viimane neist võitis Eesti Lastekirjanduse Keskuse ja kirjastuse Tänapäev korraldatud noorteromaanide konkursil 1. koha.
noortepärast kõnepruuki ning sisu kohta ütles zürii, et see oli ääretult terviklik ja huvitavate süzeekäikudega, mis hoiavad lugejat kuni lõpuni põnevuses. Diana Leesalu usub, et noortele kirjutajad ei peaks kartma kasutada sama keelt, mida kasutavad noored ise. Kaanekujundus petab! Tänapäeval on üsna tähelepanuväärne leida toodet, mille sisu on pakendist värvikam ja väärtuslikum. Ütlen ausalt
..............................................16 1.1.7. Margit Sarapik ,,Vaarao leidmine" KUIDAS JÄÄDA ISEENDAKS KOOLIS?. 17 1.1.7.1. Margit Sarapik....................................................................................................17 1.1.8. Kersti Kivirüüt ,,Okultismiklubi" - MUST MAAGIA JA SELLE VÕLUD...........17 1.1.8.1. Kersti Kivirüüt....................................................................................................18 1.1.9. Diana Leesalu ,,Mängult on päriselt" FÜÜSILINE VÄGIVALD JA KURITEGEVUS.................................................................................................................19 1.1.9.1 Diana Leesalu.....................................................................................................19 2. ANALÜÜS....................................................................................................21 2.1. Üldanalüüs ja järeldused...........................
RAKKE GÜMNAASIUM REFERAAT ,,2 GRAMMI HÄMARUSENI" DIANA LEESALU Liisi Remmet 9.klass Rakkes 2008 Sisukord 3 Sissejuhatus 4 Ümberjutustus 5-7 Mõtted ja tsitaadid 8 Kasutatud kirjandus 9
• haigused ja surm (k. a enesetapp) • täiskasvanute maailma ohud • identiteediprobleemid ja eksistentsikriis, üksindus, spliin, • depressioon, tegevusetus ja vegeteeriv elustiil vs. hedonism Sõltuvusest 1.Füüsiline sõltuvus mõnuainetest (narkomaania, alkoholism, suitsetamine): • Melvin Burgess: Saast (ek 2000) • Dirk Walbrecker: Kambalugu (ek 2002) • Jaan Tangsoo: Hanejaht (2003) • Helga Nõu: Kuues sõrm (2003) • Diana Leesalu: 2 grammi hämaruseni (2005) • Aidi Vallik: Kuidas elad, Ann? (2001), Mis teha, Ann? (2001) • Sass Henno: Mina olin siin (2005) • Ene Sepp: Medaljon (2009) • Kristi Rebane: Minu oma (2009) Sõltuvusest 2.Psüühiline sõltuvus (mängu- ja arvutisõltuvus, ostusõltuvus, sõltuvus iluideaalidest > buliimia, anoreksia; rämpstoit ja ülekaalulisus): • Susanne Fülscher: Ilusad tüdrukud ei kuku taevast (ek 1998) • Sofi Oksanen: Stalini lehmad (ek 2004)
11. veebruaril 1964 Oslos 3000 m distantsil 4:27,3 . Aasta : 1964 Spordiala : kiiruisutamine (1500 m) Svetlana Tsirkova Svetlana Tsirkova-Lozovaja (sündinud 5. novembril 1945 Tsuvassias) on endine NSV Liidu vehkleja ja hilisem Eesti vehklemistreener. 1968. aasta suveolümpiamängudel ja 1972. aasta suveolümpiamängudel võitis NSV Liidu floreti vehklemisnaiskonnas olümpiakulla. Maailmameistrivõistlustelt sai ta kaks kulda ja hõbe naiskonna koosseisus, lisaks individuaalse pronksi. Aasta : 1968,1972 Spordiala : Vehklemine (naiskondlik florett) Jaan Talts Jaan Talts (sündis 19. mail 1944 Massiarul Laiksaare vallas Pärnumaal) on Eestitõstja. Ta on võitnud kaks olümpiamedalit; 1968. aastal Mexicos sai ta hõbemedali(vastane kasutas tollal veel lubatud dopingut) ja 1972. aastal Münchenis kuldmedali. Maailmameistrivõistlustelt võitis ta aastatel 1970 ja 1972 kuldmedali ning 1968 ja 1969hõbemedali
Kehra Gümnaasium 11.A klass, humanitaarsuund Maret Luukas KEHRA GÜMNAASIUMI 5.-9. KLASSIDE ÕPILASTE HUVI KÄSIPALLI VASTU Uurimistöö Juhendaja: õp Piret Urmet Kehra 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 1.KÄSIPALLI ÜLEVAADE......................................................................................................4 1.1 Käsipall maailmas...........................................................................................................4 1.2 Käsipall Eestis.................................................................................................................5 1.3 Käsipall Kehras.........................................................................................
Albertville'is avatseremoonial Eesti lippu. Eesti aasta sportlane 1964 Eesti Punase Risti II klassi teenetemärk 2001 Svetlana Tsirkova Svetlana Tsirkova Svetlana Tsirkova-Lozovaja (sündinud 5. novembril 1945 Tsuvassias) on endine NSV Liidu vehkleja ja hilisem Eesti vehklemistreener. 1968. aasta suveolümpiamängudel ja 1972. aasta suveolümpiamängudel võitis NSV Liidu floreti vehklemisnaiskonnas olümpiakulla. Maailmameistrivõistlustelt sai ta kaks kulda ja hõbe naiskonna koosseisus, lisaks individuaalse pronksi. Tunnustused 1969 Eesti parim naissportlane 2006 Valgetähe III klassi teenetemärk Jaan Talts Parimad tulemused: Surumine 211 kg, rebimine 170 kg, tõukamine 222,5 kg, kolmevõistlus 587,5 kg ja kahevõistlus 380 kg. Jaan Talts (sündis 19. mail 1944 ) on Eesti tõstja. Ta on võitnud kaks olümpiamedalit; 1968. aastal Mexicos sai ta hõbemedali (vastane kasutas tollal veel lubatud dopingut) ja 1972. aastal
kirjandusala juhatajana, olnud kultuurikonsultant, vabakutseline kirjanik ja poliitik. "Ankruhiivaja" (1962)Ankruhiivaja"Ajapinde ajab" (1985)"Kõrgemad kõrvad" (1985) Karl Ristikivi 1912 1977 oli eesti kirjanik. Varbla 6-klassiline algkool Tallinna kaubanduskool (lõpetas 1930) Õppis õhtugümnaasiumis Tallinna Kolledz. (4-aastase kursuse lõpetas rekordiliselt ühe aastaga 19311932).1936. aastal astus Tartu Ülikooli ja valis erialaks geograafia, lõpetas cum laude 1942. "Lendav maailm" (1935)"Tuli ja raud" (1938) "Rohtaed" (1942) Doris Kareva (1958 Tallinn) on eesti luuletaja. Ta õppis Tallinna 7. Keskkoolis ning lõpetas Tartu ülikooli inglise filoloogina. Aastal 1982 sai Doris Kareva Kirjanike Liidu liikmeks.Doris Kareva esimesed kirjanduslikud katsetused ilmusid 60-ndate aastate lõpus koolialmanahhis ,,Trükitähed". Laiema lugejaskonna ette astus ta värssidega ajakirjas Noorus 1974
Vinni-Pajusti Gümnaasium Cabaret Referaat Koostaja: Kerttu Kutsar Juhendaja: Katrin Pall Vinni 2014 Sisukord Ajalugu................................................................................................................... 3 Autorid.................................................................................................................... 4 Sisukokkuvõte........................................................................................................ 5 Osatäitjad............................................................................................................... 6 Peaosatäitjai
Mihhailova on lõpetanud Viljandi Kultuuriakadeemia tantsu erialal, karjääri jooksul on ta kuulunud mitmesse bändi, astunud üles solistina ning osalenud erinevates muusikalides, telesaadetes ja muudes meelelahutusprojektides. Ta esindab Eestit 2014. aasta Eurovisiooni lauluvõistlusel enda kirjutatud looga "Amazing". Robert Annus Robert Annus (sündinud 19. mail 1984 Tallinnas) on Eesti näitleja. Õppis Tallinna Muusikakeskkoolis (klaver, oboe) ja lõpetas aastal 2008 Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikooli (23. lennu) lavastaja õppesuunal. Aastatel 2008-2013 ta töötas Vanemuise teatris näitleja ja lavastajana. Ta on olnud ansambli Chupacabra solist ja ETV saatejuht. Peale laulmise mängib ta ka bajaani. 7 Lavastaja Lavastaja Roman Hovenbitzer on õppinud muusikateatris Götz Friedrich Ülikooli Muusika-ja Teatriakadeemisa Hamburgis. Ta assisteerib muu hulgas Willy
VÕRU TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM Ilmar Valge ELULUGU UURIMISTÖÖ KOOSTAJA: GEIDY JUKS 12. KLASS JUHENDAJA: TIIT VAHER VÕRU 2014 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS Minu uurimistöö pealkiri on ,,Ilmar Valge elulugu''. Valisin sellise teema sellepärast, et tuletada meelde ja jäädvustada mälestused oma vanaisast. Samuti tutvusin uurimistööd tehes vanaisa lapsepõlve- , kooliaastate- ja kodukohaga. Mina oma lapsepõlve veetsin vanaisa seltsis. Ta oli kõige lähedasem vanavanem mulle. Seega on mulle oluline temast rääkida ja tuletada meelde kõike head, mis praeguseks juba ununenud on. Töö eesmärgiks oli kirja panna vanaisa elukäigud. Selleks kogusin kokku vanad fotod ja otsisin informatsiooni kooli kohta, kus vanaisa õppis. Küsitlesin ka inimesi, et teada saada lapsepõlve ja tö
Võru Kreutzwaldi Gümnaasium Vanaema ja vanaisa lugu Uurimistöö Koostaja: Juhendaja: Võru 2011 SISSEJUHATUS Kui sul õde ei olegi, sul on suguõdesid kui sul venda ei olegi, sul on suguvendi kui sul ema ei olegi, sul on esiemasid kui sul isa ei olegi, sul on esiisasid kui sul puud ei oleg,i ei metsa- ei viljapuud sul on sugupuu,
Ta on loonud kujundusi kõigis Eesti teatrites ning Lvivi Ooperiteatris ja Tampere teatris. Kujundusi on ta loonud ka mitmetele filmidele: "Nukitsamees", "Savoy ball", "Musta katuse all". Liina Pihlak on oma töödega osalenud näitustel ja illustreeriud lasteraamatuid 1987. aastal omistati talle teatrikunstniku aastapreemia. Kunstnik Liina Keevallik Liina Keevallik lõpetas 1995. aastal Tallinna Kunstiülikooli lavastuskunsti erialal ja jätkas samas magistriõpet, mille lõpetas cum laude. Praegu õpib ta doktorantuuris Eesti Kunstiakadeemiasja Pariisi 8.Ülikoolis. Liina Keevallik on teinud kujundusinii drama kui muusikalavastustele erinevates eesti teatrites. Ta on lavakunstnik olnud: ooperitele, muusikalidele, multimeediaetendustele, draamaetendustele, filmidele. Liina Keevallik on loonud ka kostüüme paljudele etendustele . Dirigent Mihhail Gert 8 M
nii Tsaikovski dramaatilises muusikas kui ka Lev Ivanovi lüürilises, psühholoogiliselt täpses ja efektses koreograafias, pakkudes ikka ja jälle avastamis- ja lavastamispinget loendamatutele tantsuloojatele. Dirigendid 7 Kaspar Mänd Mänd on lõpetanud Vanalinna Hariduskolleegiumi ning Muusikakooli oboe ning koorijuhtimise erialadel. 2012 lõpetas ta Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kooridirigeerimise erialal, õppides samas oboed ning 2014 magistrantuuri orkestridirigeerimises. 201213 õppis ta Pariisi Konservatooriumis. 2013 sügisest töötab ta Georg Otsa nimelises Tallinna Muusikakooli sümfooniaorkestri dirigendina. Alates 2014. aastast on ta dirigent Rahvusooperis Estonia. Lauri Sirp Sirp on sündinud 29. oktoobril 1969 Tallinnas. Aastal 1993 lõpetas ta Eesti Muusikaakadeemia koorijuhtimise erialal ning 2002
Orissaare Gümnaasium Paul Haavaoks "Suvised nurmed" Retsensioon Autor: Martin Rei 10. klass Orissaare 2017 SISUKORD Sissejuhatus 3 Autorist 4 Teose tutvustus 4 Kokkuvõte 7 Kasutatud kirjandus 8 2 Sissejuhatus Ma valisin Paul Haavaoksa luulekogu "Suvised nurmed", sest antud luulekogu hakkas raamatukogus silma. Lisaks ma ei olnud enne sellest luuletajast kuulnud ning tahtsin rohkem teada saada temast ning sellest, milline on tema looming ja millest ta on luuletanud. Kuna luulekogus oli palju loodusluulet, siis otsustasingi selle luulekogu valida. 3 Autorist Paul Haavaoks sündis 12. juunil 1924. aastal Värskas. Ta õppis Värska algkoolis ja maanoorte koolis ning lõpetas 1953 Põlva töölisnoorte keskko
Kontserdi retsensioon Grease Külastasin Teater Vanemuiset ja käisin vaatamas muusikali Grease. Etendus toimus 5. Mail 2013, kell 16.00. Peaosades olid Meribel Müürsepp (Sandy), Priit Strandberg (Danny), Piret Krum (Betty Rizzo), Karol Kuntsel (Miss Lynch), Kaia Oidekivi (Jan), Kethi Vibomägi (Marty), Kristiina Renser (Frenchy), Anett Schneider (Patty Simcox), Lauri Pesur (Doody), Ruudo Vaher (Eugene Florczyk), Taavi Paomets (Roger), Silver Laas (Kenickie), Maarius Pärn (Sonny), Karl-Erik Tamme (Jonny Casino), Raahel Pilpak (Cha-Cha), Fredi Pärs (Teen Angel), Madis Mäeorg (Vince Fontaine). Kõrvalosades olid Stefania Airapetjan, Julia Kisseljova, Carine Jessica Kostla, Indrek Ventmann, Siim Kornel, Dimitri Kurilov, Katrin Merili Poom, Pavel Kutsinski, Kristel Aaslaid, Allan Kasuk, Alari Lukk, Peter Põder. Bändi koosseisu kuulusid Riho Lilje (kitarr), Marek Talts (kitarr), Meelis Unt (saksofon), J�
loobumist jätkas Lennart Meri aktiivset ühiskondliku tegevust: pidas loenguid ja kõnesid, suhtles nii välisriikide esindajate kui ka lihtsate Eesti kodanikega. 2001. aastal valiti Lennart Meri Eesti Teaduste Akadeemia liikmeks. Lennart Meri valdas saksa, prantsuse, inglise, soome ja vene keelt. 3. Haridus Lennart Meri on käinud koolis Berliinis, Pariisis, Jarnskis ja Tallinnas. Tal on 1953. Aastal saadud Tartu Ülikooli diplom cum laude, ajaloo erialal. 4. Perekond Lennart Meri oli abielus kaks korda.Esimene abikaasa Regina Meri (neiuna Ojavere, sündinud 1932)emigreeris 1987. Aastal Kandasse ning naases Eestisse 2003. aastal. Nende pojad on Mart Meri ja Kristjan Meri. Teine abikaasa Helle Meri (neiuna Pihlak,sündinud 1949)töötas aastani 1992 Tallinna draamateatris näitlejana. Neil on tütar Tuule Meri. Hindrek-Peeter Meri on Lennart Meri noorem vend.
08.1920. Valgas sündinud ja 12.03.1999. aasatl Tallinnas surnud juudist trompetist. Juba tema lapsepõlveunistus oli vanema venna trompet ning omaenese pilli sai ta alles kahekümne ühe aasta vanuselt. Nii oli tegemist tõelise andega, mis puhkes õitsele muusikust enesest. Hiljem täiendas ta end muusikpedagoogide Nikolai Kubli ja professor Julius Vaks juures. Trompet aitas tal tulla läbi ka sõjameheelu katsumustest, jõuda tagasi kodumaale Eesti korpuse suure džässorkestri koosseisus. Jõudnud tsiviilellu, mängis ta Emil Laansoo formeeritud koosseisudes Noorte Majas (1946–1948) ning kahes kultuurihoones (1948–1953), seejärel aga Laevastiku Ohvitseride Maja orkestris. Varsti hakati teda kutsuma Eesti Raadio estraadiorkestri lindistustele. Tollal teistele trompetistidele kättesaamatud ülikõrged noodid tegid Abi Zeiderist aastail 1957–1980 Eesti Televisiooni ja Raadio estraadiorkestri tõelise ehte
Arvo Pärt Sündinud 11. septembril 1935 Paides. Pärt alustas oma muusikalist haridusteed 7-aastaselt Rakvere Muusikakoolis. Juba 1415-aastaselt oli ta võimeline komponeerima. Aastatel 19581967 töötas Pärt Eesti Raadios helirezissöörina. Ta kirjutas ka muusikat teatri ja filmi jaoks ning konservatooriumi lõpetamise ajal 1963. aastal võis teda pidada juba professionaalseks heliloojaks. Pärdi looming jaotatakse kaheks perioodiks. Teise perioodi tööd on tuntumad. 1976. aastast peale hakkas ta kirjutama hoopis teistsugust, "tintinnabuli"-stiilis muusikat, mis sarnaneb kellahelinale. Seda iseloomustavad lihtsad harmooniad, sagedased kaunistamata noodid ja lääne harmoonia aluseks olevad kolmkõlad, mis kõlavadki nagu kellahelin. Enamasti kasutab ta ladinakeel
Lehte Hainsalu Elulugu Lehte Hainsalu sündis 31. oktoobril 1938 Haaslava vallas Tartumaal.(Alates 1959. aastast Sööt). Lõpetas 1956 2. Keskkooli ja 1961 Tartu Riikliku Ülikooli Ajalookeeleteaduskonna eesti filoloogi erialal. Ta on abielus Ilmar Söödiga ning neil on kaks tütart(Kati ja Pille), üks poeg(Mati) ja üksteist imetoredat lapselast(Ekke, Uku, Rutt, Kristi, Asti, Kersti, Mario, Marek, Martin, Marit ja Markus). 11-aastaselt kirjutas ta luuletusi ning alates 12-aastaselt avaldati neid ajalehtedes. Tuntuks sai värsikogudega "Sõnajala õis" ja "Peeglikillud". Lehte Hainsalu on töötanud ajakirjanikuna ajalehe Edasi toimetuses ning hiljem osales Tartu Aparaaditehase töös. 1993-2003 õpetas Tartu Teoloogi Akadeemias stilistikat ning on teinud Eesti Televisioonile mitme saatesarja stsenaariume. Kuulub Eesti Kirjanike Liitu aastast 1958. Ta on võtnud aktiivselt osa Tartu NAK-i tegevusest, juhtinud Kirjanike Maja teatrit. NAK - Noorte
LEMBIT PETERSON Referaat Tallinn 2011 SISUKORD SISUKORD..........................................................................................................................2 SISSEJUHATUS........................................................................................................................3 1. ELULUGU..............................................................................................................................4 1.1. Karjäär.........................................................................................................................4 1.2. Tunnustus.....................................................................................................................5 1.3. Ühiskondlik tegevus......................................................................................................5
repertuaari. Tema helikeelt iseloomustab meeldejääv ja kaasahaarav meloodia ning ergas rütmika, mis on tema lauludele toonud laia populaarsuse. Piret Rips-Laul on lõpetanud Tallinna Muusikakeskkooli klaveri erialal 1983. aastal ja Tallinna Riikliku Konservatooriumi Liina Jõksi klaveriklassis 1988. aastal. 2004. aastal lõpetas Eesti Muusikaakadeemia kompositsiooni erialal René Eespere juhendamisel ning jätkas õpinguid Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia koolimuusika eriala magistrantuuris. Töötanud klaveriõpetajana Nõmme Lastemuusikakoolis (1988-1989) ja Tallinna Vanalinna Hariduskolleegiumis (1989-2000). Aastast 2003 töötab Rips-Laul muusikateoreetiliste ainete õppejõuna Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias, aastatel 2007-2008 ka Gustav Adolfi Gümnaasiumi muusikakoolis. 2000-2004 töötas Rips-Laul Tallinna Metodisti kirikus klaverisaatja ja koorijuhina, juhatades kammerkoori "Credo", lasteansamblit "Lootus" ja Tallinna Gospelkoori
Tänapäeva Eesti heliloojad René Eespere (14.12.1953 Tallinn) Helilooja ja pedagoog. René Eespere lõpetas 1972. aastal klaveri erialal ja 1977. aastal kompositsiooni erialal Tallina Riikliku Konservatooriummi. Täiendas end 1977-1979 Moskva konservatooriumi assistentuur-stazuuris Hatsaturjani ja Nikolajevi juhendamisel. On aastast 1979 Eesti Muusikaakadeemia muusikateoreetiliste ainete ja kompositsiooni õppejõud, aastast 2002 professor. Looming: Muusikakeskkoolis õppis René Eespere klaveri erialal ja ka tema loomingus on klaverimuusikal väga oluline koht - tema stiil on kujunenud esmajoones selle pilli najal. Juba üliõpilaspõlves kirjutatud klaveri prelüüdides (1974-1975) kuuleb mõningaid tema muusika põhijooni. Moskvas sündisid esimesed "Ritornellid" klaverile (1978-1982). Helilooja sõnul jõudis ta just nende kaudu oma stiilini. Need on kaunid ja peened, klaverist ja selle kõlavärvidest rõõmu tundvad mängulised palad, kus on taas s
PIANISTID Viimsi Muusikakool Muusikaajalugu Liivia Narvik 7.klass 1. aprill 2012 Pianistid REIN RANNAP ( sündinud 6.oktoobril 1953) eesti helilooja, improvisaator ja pianist. Õpingud Kaheteistkümne aastaselt alustas ta õpinguid Tallinna Muusikakeskkoolis. Peale seda jätkas ta kohe oma õpinguid Tallinna Riiklikus Konservatooriumis klaveri erialal. Sellele järgnesid õpingud Moskva konservatooriumis. Peale seda pidas ta kaks aastat vahet ning jätkas õpinguid 1991. aastal Lõuna-California Ülikoolis magistri- ja doktoriõppes heliloomingut. Ruja Rein Rannap asustas ansambli ,,Ruja". See peaks tähendama teaduslik fantastika. Ruja oli eesti rokk ansambel. Tegutses seitsme- ja kaheksakümnendatel aastatel. Algses koosseisu kuulusid Urmas Alender, Jaanus Nõgisto, Tiit Haagma, Raul Sepper, Rein Rannap, Andrus Vaht, Toomas Veenre ning Andres Põldroo. 1975. aastal hakkas ansa
Eesti muusika Aleksander Thomson (1845-1917).......................................................................................... 3 Mart Saar (1882-1963)............................................................................................................ 4 Cyrillus Kreek (1889-1962)...................................................................................................... 4 Heino Eller (1887-1970).......................................................................................................... 5 Eduard Tubin (1905-1982)...................................................................................................... 5 Eino Tamberg (sünd. 1930)..................................................................................................... 5 Veljo Tormis (sünd. 1930)....................................................................................................... 6 Lepo Sumera (195
Luunja Keskkool PRIIT VÕIGEMAST (REFERAAT) Koostas: Alo Treial Klass: 7.a Juhendaja: Anneli Jõgioja Luunja, 2005 Priit Võigemast Sisukord Sisukord lk.2 Sissejuhatus lk.3 Elulugu lk.3 Rollid lk.4 Buratino lk.5 Lavastajadebüüt lk.6 Faktid lk.7 Kasutatud kirjandus lk.8 2 Sissejuhatus Priit Võigemast on väga andekas ja väga suure potetnsiaaliga näitleja. Ta on mänginud rohkemas kui 20 erinevas rollis ja proovinud ka lavastaja ametit. Raske uskuda ,et Priit on ainult 25 aastat vana. Eesti rahval on ilmselt kõige eredamalt meeles tema peaosa suurfilmis "Nimed marmortahvlil". Teatrist on meeles roll tippmuusikalis "Grease" või Ugala lavastus "Nipernaadi" mis toimus Viljandi
Tartu Kutsehariduskeskus Eestis tegutsevate kaubanduskettide iseloomustus Referaat Koostaja:Klaarika Leppik 2008 Sisukord lk 2 Sissejuhatus lk 3 ETK lk 4-7 Põlva Tarbjate Ühistu lk 8-10 Selver lk 11-14 Comarket lk 15 Rimi ja säästumarket lk 16 Prisma Peremarket lk 17-20 Maxima lk 21-22 Ektoni hulgikaubandus lk 23 Õiglase kaubanduse ajalugu lk 24 Kokkuvõtte lk 25 Kasutatud kirjandus lk 26 2 Kuigi Eesti majanduskasv on viimase 5-6 aasta jooksul olnud väga kiire, on Eesti Lääne-Euroopaga võrreldes siiski umbes poole vaesem. Eesti elanike sissetulek on umbes pool Lääne-Euroopa keskmisest, kuigi majanduskasv viimastel aastatel on olnud väga kiire ja
vanaisaga jõhvikal. Kuna nad kartsid, et ta vajub sisse ja ta jalad saavad märjaks, ootas ta tee ääres punase Moskvitsi juures. Aegajalt kostis temani vanaema kiljatus, kuna too oli ussi näinud. Selle järgi teadis Mirtel, et vanaema on lähedal. 2000. aastal lõpetas Mirtel Tartu Karlova Gümnaasiumi. 16aastaselt alustas ta Emajõe Suveteatri stuudios, mis andis talle tõuke teatrikooli minekuks Peale seda suundus ta edasi õppima Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia Kõrgemasse lavakunstikooli. Seal oli tema kursuse juhendajaks Ingo Normet, kes tegi talle kohe selgeks, et kui ta endast kõike ei anna pole asjal mõtet. Selle kooli lõpetas Mirtel 2004. aastal. Aastatel 2004-2006 töötas Mirtel Eesti Draamateatris. Seda, miks ta just teatris töötab ta sõnadega täpselt kirjeldada ei oskagi, aga ta arvab, et läheb sinna püüdma mingisuguseid erilisi hetki, mida päris elus kohtab väga harva või siis üldse mitte.
KARIN RASK Uurimistöö Tallinn 2011 SISUKORD...............................................................................2 SISSEJUHATUS.......................................................................3 1. ELULUGU............................................................................4 2. INTERVJUU.........................................................................5 3. ROLLID................................................................................6 3.1 Rollid Nukuteatris............................................................6 3.2 Rollis mujal......................................................................6 3.3 Auhinnad..........................................................................7 4. KOKKUVÕTE.......................................................................8 5. KASUTATUD KIRJANDUS................................................9 6. LISAD................................................................................
annaabi.ee 
