0,05 cm3 ja sain 2,50ml. Täitsin büreti uuesti 0,1M soolhappelahusega kuni skaala 0 märgini ja kordasin tiitrimist teise koonilisse kolbi. Teise katse tulemuseks sain 2,45ml. Tiitrimiseks kulunud HCL mahtude erinevus jäi vahemiku 0,10.....0,15cm3, seega lugesin tiitrimise õnnestunuks. Arvutasin aritmeetilise keskmise (2,50+2,45)/2=2,475cm3. Tiitrimistulemuste keskmise põhjal arvutasin HCO3- ioonide kontsentratsiooni: CmM,HCO3-=(VHCl*CmM,HCl*1000mmol)/(Vvesi*1dm3*1mol)= (2,475cm3*0,1mol*1000mmol)/ (100cm3*1dm3*1mol)=2,475mmol/dm3 Karbonaatse kareduse arvutamine: KK:CmM,HCO3-/2=2,475mmol/dm3/2=1,238mmol/dm3 Vastus: karbonaatne karedus on 1,238mmol/dm3 B Üldkareduse määramine Pipeteerisin destilleeritud veega loputatud koonilisse kolbi 100 cm3 uuritavat vett, lisasin kuskil 5cm3 puhverlahust ning noaotsatäis indikaatorit ET-00. Lahus värvub lillaks.
Teine aste ei lahustu kunagi täielikult! Kodune ülesanne: H3PO4 Millised osakesed esinevad fosforhappe lahuses? Millist katiooni ja aniooni on selles lahuses kõige rohkem, kõige vähem? + - 1. H3PO4 = H + H2PO4 - + -2 2. H2PO4 – H + HPO4 -2 + -3 3. HPO4 – H + PO4 WHUT A FUCK Osakesi – H3PO4 katioone – H Anioone – H2PO4 + pH = -log (H) pH = -log 1 1mol 1mol 1mol Hcl – H + Cl Reaktsioonid elektrolüütide lahustega 1. Alati ei pruugi toimuda. Elektrolüütide vahelised reaktsioonid kulgevad suunas, kus vabade ioonide hulk väheneb. + - Ag – Cl – AgCl 2 iooni – ioonkristall (vabasi ioone 0) Vabade ioonide hulk väheneb kui • tekib sade (aine ei lahustu) • tekib nõrgem elektrolüüt – tavaliselt nõrk hape või alus • tekib gaas (CO2; SO2; H2S; H2CO3 – CO2 ja H2O) • tekib vesi
Kui lahus oli muutunud oransiks hakkasin tiitrima ettevaatlikult, tilkhaaval, kuni lahus oli lillakasroosa ning HCl-i lisades värvus enam ei muutunud. Fikseerisin büretilt tiitrimiseks kulunud HCl lahuse ruumala.(kordasin tiitrimist ühe korra, tulemused langesid kokku, nii et polnud vaja 3. Korda tiitrida) V(HCl lahus)=12,25ml Arvutasin selle järgi HCO3 ioonide molaarse kontsentratsiooni CM=V(HCl)*CM(HCl)*1000mmol/(V(vesi)*1mol) CM(HCO3)=(12,25ml*0,025mol/l*1000mmol)/(100ml*1mol)=3,0625mmol/l KK= CM(HCO3)/2= 3,0625/2= 1,53125 2)Ca(2+) ja Mg(2+) ioonide sisalduse, üldkareduse määramine Pipeteerisin destilleeritud veega loputatud 250 ml koonilisse kolbi 100ml uuritavat vett, lisasin 5ml puhverlahust ning noaotsatäie indikaatorit ET-00. Lahus värvus lillaks. Tiitrisin 0,025M triloon-B lahusega pidevalt segades, kuni lahus muutus siniseks (violetse tooni kadumiseni).
Lahus värvus lillaks. 2. Seadsin töökorda büretti 0,025M triloon-B lahusega ning tiitrisin vett pidevalt segades kuni jäi püima sinine värvus. 3. Kordasin tiitrimist kuni tiitrimiseks kulunud triloon-B ruumalade erinevus ei ületanud 0,1 mL. Katse andmed 100ml=H2O Katse A1. HCL=2,5ml 2. HCL=2,5ml Katse B 1. 7,4ml triloon-b 2 7,5ml triloon-b Arvutused A 1. HCO3− ioonide kontsentratsioon CmM =V HCl * C M , HCl * 1000mmol / (Vvesi * 1mol) 2,5 * 0,025 * 1000/ (100*1)= 2,5 mmol/dm3 2. Karbonaatse karedus KK: mM = 2,5/2=1,25 mmol/dm3 B Ca2+ + Mg2+ ioonide sisalduse (ÜK) määramine Üldkaredus ÜK: Vtriloon −B * C M ,trilon −B * 1000mmol/( Vvesi * 1mol) ÜK: 7,4*0,025*1000/(100*1)= 1,85 mmol/dm3 C Pehmendatud vee üldkaredus ehk jääk-üldkaredus JÜK= Vtriloon −B * C M ,trilon −B * 1000mmol/( Vvesi * 1mol) JÜK= 0,005*1000’0,65/(100*1)= 0,0325 mmol/dm3 Järeldus Kasutades lisa tabel 5
Lugeda büretilt tiitrimiseks kulunud soolhappe ruumala täpsusega 0,05 mL. 4. Pesta kooniline kolb hoolikalt kraaniveega ja loputada destilleeritud veega. Korrata tiitrimist uue veekogusega kuni tiitrimiseks kulunud HCl ruumalade erinevus ei ületa 0,10...0,15 mL. Arvutused 1. HCO3- ioonide kontsentratsioon V HCl * C M , HCl * 1000mmol 10,3 * 0,025 * 1000 C mM = = =2,575 mmol/l Vvesi * 1mol 100 * 1 2. Karbonaatse karedus C 2,575 KK: mM = =1,2875 mmol/l 2 2 B Ca2+ + Mg2+ ioonide sisalduse (ÜK) määramine 1. Pipeteerida destilleeritud veega loputatud koonilisse kolbi 100 mL uuritavat vett, lisada ~5 mL puhverlahust (mõõta 25 mL-lise mõõtesilindriga) ning noaotsatäis (~0,1 g) indikaatorit ET-00. Lahus värvub lillaks. 2. Seada töökorda bürett 0,025 M triloon-B lahusega ning tiitrida vett pidevalt segades kuni
1/T K-1 H aur ln p = A + B/T B=- H_aur=-BR , kuna oli kasutatud ln 2,3 R A= 17,2026 B= -3737,3572 Haur= 31072,4 J/mol = 31,1 kJ/mol Tn.r.= 353,6 K S= 87,8730 JK-1mol-1 TUD AURURÕHU MÄÄRAMINE DÜNAAMILISEL MEETODIL h, mm Hg Paur =P-h ln paur 645 118 4,77 545 218 5,38 445 318 5,76 345 418 6,04 245 518 6,25 145 618 6,43
C Lasin uuritava vee läbi Na-kationiitfiltri ning kogusin pehmendatud vee keeduklaasi või koonilisse kolbi. Määrasin pehmendatud vee üldkareduse ja hindasin filtri efektiivsust. Selleks: 1) pipeteerisin 100 cm 3 pehmendatud vett puhtasse koonilisse kolbi, lisasin ∼5 cm3 puhverlahust ja väikese koguse indikaatorit ET-00. 2) Seadsin töökorda büreti lahjema, 0,005 M triloon-B lahusega ning tiitrisin nagu punktis B sinise värvuseni Katseandmed VHCl = 2cm3, CM, HCl = 0,1mol, Vvesi = 100cm3,Vtriloon-B = 7,1cm3, CH, triloon-B = 0,025mol Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs A (kaasa toodud vesi) CmM,HCO3 = VHCl[cm3] ∗ CM,HCl[mol] ∗ 1000[mmol] / ( Vvesi[cm3]* [dm3] ∗ 1[mol]) CmM,HCO3 = 2cm3*0,1mol*1000mmol/ (100cm3*dm3*1mol) = 2mmol/dm3 KK: CmM,HCO3 / 2 KK: 2mmol/dm3 / 2 = 1mmol/dm3 B (kaasa toodud vesi) ÜK: Vtriloon−B[cm3] ∗ CM,triloon−B[mol] ∗ 1000[mmol] / (Vvesi[cm3]* [dm3] ∗ 1[mol])
tiitrimiseks, pipett (100 mL), büretid (25 mL), mõõtsilinder (25 mL), lehter, klaaspulk, filterpaber, katseklaaside komplekt, Na-kationiitfilter, elektripliit, etalonlahuste komplekt SO42- iooni kontsentratsiooni määramiseks. A. HCO3- iooni sisalduse (KK) määramine 1. HCO3- ioonide kontsentratsioon Vtriloon-B : 11,05 mL C M,HCl : 0,025 M Vvesi : 100mL VHCl * C M , HCl * 1000mmol 11,05 * 0,025 * 1000 C mM = Vvesi *1mol = 100 * 1 =2,763 mmol/l 2. Karbonaatne karedus C mM 2,763 KK: 2 = 2 =1,3815 mmol/l B Ca2+ + Mg2+ ioonide sisalduse (ÜK) määramine Üldkaredus Vtriloon-B : 8,95 mL C M,triloon-B : 0,025M Vvesi : 100mL Vtriloon- B * C M ,trilon- B *1000mmol 8,95 * 0,025 * 1000 ÜK: Vvesi *1mol = 100 * 1 =2,24 mmol/l Järeldus Kasutades juhendi tabelit 5.1 võib järeldada, et kraanivesi on mõõdukalt kare.
5. Katseandmete töötlus A 3 V [c m ]∗C M , HCl [mol ]∗1000 [mmol] mmol CmM , HC O = HCl 3 3 ;[ 3 ] 3 V vesi [cm ][dm ]∗1[mol] dm Leian HCO3⁻ ioonide kontsentratsiooni lahuses: CmM,HCO3⁻= (5,02 cm³ x 0,1mol/dm³ x 1000mmol)/(100cm³ x 1mol)= 5,02 mmol/dm³ Leian karbonaatse kareduse : KK= 5,02mmol/dm³ / 2 = 2,51 mmol/dm³ B Leian üldkareduse: ÜK=(11,03cm³ x 0,025mol/dm³ x 1000mmol)/(100cm³ x 1mol)= 2,76 mmol/dm³ C Leian jääk-üldkareduse: JÜK= ( 0cm³ x 0,005mol/dm³ x 1000mmol)/(100cm³ x 1mol) = 0 mmol/dm³ 6. Kokkuvõte ja järeldused Praktilise töö eesmärgiks oli uurida Saaremaa Vee kraanivee üldkaredust, karbonaatset
Molekulaarfüüsika 1.Mikroparameetrid Molekulmass- m0 (kg) Molekulide keskmine kiirus- v 1m/s Molekulide konsentratsioon- molekulide arv 1m3 =m-3 Molekulide keskmine kineetiline energia 1J (8)Molaarmass- ühe mooli mass M M = (9)Ainehulk- µ-nüü 1mol µ= 1mol=ainekogus milles on avokadro arv molecule 6*1023(1/mol) mol-1 µ= 2.Makroparameetrid Füüsikalised suurused mis iseloomustavad suurt aine kogust Aine mass- m(kg) Rõhk- p= Ruumala V(m3) Temperatuur t(c) T(K) =273 Tihedus: S= S=m0*n 3.Ideaalse gaasi mudeli lihtsustused: 1)Molekulid on punktmassid(ei arvestata ruumala, arvestatakse massi) 2)Molekulide põrked anuma seintega on absoluutselt elastsed(põrkel kiiruse väärtus ei muutu) Molekuli energia ei lähe kaduma)
Veeauru osarõhk temperatuuril tº pH2O = 18,7 mmHg Püld = 762,06 mmHg = 101600 Pa Arvutan vesiniku osarõhu temperatuuril tº PH 2 = 762,06-18,7=743,4 mmHg = 99111,85 Pa Arvutan vesiniku ruumala normaaltingimustel PH 2 V T o Vo = Po T V o = 99111,85*9,41*273,15 / 101325*294,15 = 8,55cm3 Leian metalli massi reaktsioonivõrrandi abil Mg + 2HCl = MgCl2 + H2 1mol 2mol 1mol 1mol 0,38mmol 0,38mmol n(H2) = 8,55cm3 / 22,4mmol/cm3 = 0,38mmol m(Mg) = 0,38mmol * 24,31 mg/mmol =9,24 mg Leian katse süstemaatilise vea, lähtudes metallitüki tegelikust massist m(t) = 8,9 mg = 9,24mg 8,9mg = 0,34mg Leian katse suhtelise vea 0,34 100% % = 8,9 = 3,4% Järeldus Tulemus on suhteliselt täpne ja viga tuleneb nii arvutustel tehtud ümardamistest kui ka
2.2Na + 2CH3COOH -> 2CH3COONa + H2 3.BaO + 2HCl -> BaCl2 + H2O 4.BaO + 2CH3COOH -> (CH3COO)2 Ba + H2O Kirjuta reaktsioonivõrrandid 1.HCOOH + NaOH -> HCOO--Na+ + H2O 2.HCOOH + MgO -> (HCOO--)Mg2+ + H2O 3. CH3COOH + Na -> CH3COO--2Na+ +H+ 4.CH3COOH + NaHCO3 -> CH3COONa+ + H2CO32+ 1.Mitu grammi vett tekib 50g etanooli põlemisel? 50g m-? C2H5OH + 3O2 -> 2CO2 + 3H2O 1 mol --3 mol--2mol--3mol n = m:M M(C2H5OH) =12*2+6*1+16= 46g/mol n(C2H5OH) =50g:46 g/mol = 1,1mol n(H2O) =3*1,1=3,3mol m=n*M M(H2O)=2*1+16=18g/mol m(H2O) =3,3mol * 18=59,4g 2.Mitu kilogrammi etanooli võib saada 5kg glükoosi käärimisel? 5kg m-? C6H12O6 -> 2C2H5OH + 2CO2 1mol ---- 2mol-------2mol n = m:M M(C6H12O6 )=12*6+12*1+6*16=180kg/mol n(C6H12O6) =5kg:180kg/mol=0,02mol n(C2H5OH)=2*0,02mol=0,04kmol M(C2H5OH) = 46kg/kmol m(C2H5OH) = 0,04 *46= 1,84kg 3.Mitu grammi glükoosi võeti käärimiseks, kui tekkis 450dm3CO2? m-? 450dm3
6. Kirjutasin toimuva reaktsiooni tasakaalustatud võrrandi, märkisin kõigi ainete keemilised nimetused ja reaktsioonivõrrandi kohaselt moolide suhted ainete valemite alla. 7. Arvutasin 1.5g kriidi (CaCO3) reageerimiseks vajamineva 0.5M, 1.0M, 1.5M vesinikkloriidhappe ruumala. Näitan kõiki arvutusi Arvutused: Antud: Lahendus: m1=1,55g CaCO3 + 2HCl => CaCl2 + H2O + CO2 1mol-2mol-1mol- 1mol-1mol m2=1,45g kaltsiumkarbonaat+vesinikkloriidhape=>kaltsiumkloriid+vesi+süsinikdioksiid m3=1,53g C=n/V V=n/C n=m/M C1=0,5M M(CaCO3) = 40 + 12 + 3 16 = 100g/mol C2=1,0M n=0,015mol/100g/molx2=0,03mol C3=1,5M V1=0,03mol/0,5M=0,06=60cm3 Leida: V2=0,03mol/1,0M=0,03=30cm3 V1=? V3=0,03mol/1,5M=0,02=20cm3 V2=? V3=? 8
2Na-kat (s) + (Ca2+ (aq))/( Mg2+ (aq)) → Ca/ Mg(kat)2 (s) + (2Na+ (aq))/( 2Na+ (aq)) 4. Katseandmed A - CM(HCl) = 0,1M V(H2O) = 100cm³ V(HCl) = 2,60 cm³ B – CM(triloon-B) = 0,025M V(H2O) = 100cm³ V(triloon-B) = 9,50cm³ C – CM(triloon-B) = 0,005M V(Triloon-B) = 0cm³ V(H2O) = 100cm³ 5. Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs A: a) HCO−3 ioonide kontsentratsioon CmM(HCO3) = [V(HCl)*CM(HCl)*1000mmol]/[V(H2O)*1] CmM(HCO3) = (2,60cm³*0,1M*1000mmol)/(100cm³*1mol) = 2,60mmol/dm³ Vasts: HCO-3 ioonide kontsentratsioon on 2,60mmol/dm³ b) Karbonaatne kareduse KK = CmM(HCO3)/2 KK= 2,60/2 = 1,30 mmol/dm³ Vastus: Vee karbonaatne karedus on 1,30mmol/dm³ B: a) Üldkareduse arvutamine ÜK = [V(triloon−B) ∗ CM(triloon−B)∗ 1000]/ [V(H2O) ∗ 1] ÜK = (9,50cm³*0,025M*1000mmol)/(100cm³*1mol) = 2,375 mmol/dm³ Vastus: Vee üldkaredus on 2,375mmol/dm³ ja tabeli põhjal on tegemist mõõdukalt kareda veega. C:
K -4 hape =1,74 10 [ H ] = 10 = 0,018M + -1, 75 [ H ] = - 12 K + 12 K + hape 2 hape + 4 K hape C M 4 ( [ H ]) + 2 K + 2 hape C = M = 1,86 M 4 K hape V ( CH 3 COOH ) = 11,64 L 1mol 12. = 1,45% = 0,0145 2 CM K hape = 1 - 1mol CM = = 0,086 M 11,65 0,0145 2 0,086 K hape = = 1,83 10 -5 1 - 0,0145
1) Arvutan tiitrimistulemuste keskmise põhjal HCO¿3 ioonide kontsentratsiooni: −¿ V HCl ×C M , HCl ×1000 mM , HCO 3 = V Uuritav vesi ×1 C¿ 3 2,575 cm ×0,1 M ×1000 mol mmol mM , HCO−¿ 3 = 3 =2,575 3 100 cm × 1mol dm C¿ 2) Arvutan reaktsioonivõrrandi järgi karbonaatse kareduse: −¿ → CaCO3 ↓+CO 2 + H 2 O 2+¿+2 HCO¿3 Ca ¿ C mM , HCO −¿ 3 2 KK =¿ 2,575 mM mmol KK = =1,2875 2 dm 3 Katse B osa arvutused: Leian uuritava lahuse värvi muutumiseks kulunud triloon-B ruumala aritmeetilise keskmise:
aktiivsem metall, seda väiksem elektronegatiivsus. Mida väiksem on aatomi raadius, seda rohkem tõmbab ta endale elektrone ja seda suurem on elektronegatiivsus. Liiaga ül reageeritavate ainete kogused ei ole tegelikud, vaid ühte on rohkem ja tuleb välja selgitada, millise aine alusel arvutus toimub. Nt: 30mol Na pandi reageerima 40mol veega. Leia, mitu mooli H eraldub. 2Na + 2H2O -> 2NaOH + H2 Vähim moolide arv mooli kohta võtta x arvutamiseks. 2mol 2mol 1mol 30/2 =15 < 40/2 =20 30mol 40mol x=30*1/2=15mol Millist ainet ja mitu mooli jäi üle? Vastus: Järgi jäi 10mol vett. 2Na + 2H2O -> 2NaOH + H2 2mol 1mol X=30mol 15mol
Potentsiaalset energiat on vähe ja kineetilist väga palju. Puudub kindel kuju.Osakesed täidavad kogu anuma ning toimub Browni liikumine. 5. CH3COCH3 + 4O2 3CO2 + 3H2O Mitu mooli atsetooni on vaja oksüdeerida, et saada 179,2 liitrit süsihappegaasi? V(CO2)=179,2 l n 179,2 liitrit CH3COCH3 3CO2 1 mol 3 mol V n= V=Vm*n V(CO2)= 3 mol * 22,4 dm3/mol = 67,2 dm3 Vm 1mol * 179,2l n(CH 3 COCH 3 ) = = 2,67 mol 67,2l Vastus: Vaja on oksüdeerida 2,67 mooli atsetooni Mitu grammi hapnikku on vaja, et saada atsetooni oksüdeerimisel 89,6 liitrit süsihappegaasi? m 89,6 l 4O2 3CO2 4mol 3 mol V n= V=Vm*n V(CO2)= 3 mol * 22,4 dm3/mol = 67,2 dm3 Vm
MMg=24,3g/mol Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs Vesiniku rõhk: pH2 = 101900Pa 2639Pa = 99261Pa Vesiniku ruumala normaaltingimustel 99261Pa 6,18 10 -3 dm 3 273,15 K V° = = 5,6 10 -3 dm 3 101325 Pa 295 K Vesiniku moolide arv: 5,6 10 -3 dm 3 nH 2 = = 2,5 10 -4 mol 22,4dm 3 / mol Reaktsiooni võrrand, magneesiumi moolide arv: Mg + 2HCl = MgCl2 + H2 1mol 1mol x=2,5·10-4mol 2,5·10-4mol Magneesiumi mass: mMg = 2,5·10-4mol · 24,3g/mol=6,075·10-3g=6,075mg Suhteline viga: 6,6mg - 6,075mg 100% % = = 7,5% 6,6mg Kokkuvõte Laboratoorne töö õpetas mõõtma ainete mahtu, õpetas leidma gaasi osarõhku ja näitas erinevate ideaalgaaside seaduste kehtivust, sest tegelik ja leitud metallitüki mass olid ligikaudselt samad.
Molekulaarkineetiline teooria nim õpetust, mis selgitab kehade ehitust ja nende omadusi koostisosakeste vastasmõjust ja pidevast liikumisest lähtudes Aatom nim keemilise elemendi väikseimat osakest Molekul nim aine vähimat püsivat osakest, millel on ainele iseloomulikud keem. om.-d Ainehulk nim füüs. Suurust, mis on määratud molekulide, aatomite või ioonide arvuga (tähis nüü[v] ühik 1mol) Molaarmass nim ühe mooli selle aine massi (tähis M ühik 1kg/mol) Avogadro arv nim molekulide või aatomite arvu ühes moolis (tähis Na ühik 6,02*1023) Makroparameetrid füüs suurusi, mille abil kirjeldatakse ainet, kui tervikut ning mis ei eelda molekulide olemasolu aine kirjeldamisel nt:mass, rõhk, ruumala, temp, tihedus jne Mikroparameetrid füüs suurused, mis nii või teisiti eeldavad molekulide olemasolu nt:ühe molekuli mass,
molekulaarset ehitust. Nendeks on ruumala, rõhk ja temperatuur. Olekuvõrrand- võrrand mis väljendab temperatuuri, ruumala ja rõhu vahelist sõltuvust. m pV = RT p-rõhk (Pa), v-ruumala ( m 3 ), m-mass (kg), molaarmass M (kg/mol), R-gaasi universaal konstant, T-absoluutne temp (K) R- on arvuliselt tööga, mida teeb 1mol gaasi isobaarilisel paisumisel kui temperatuur tõuseb 1K võrra. Ainehulk- antud keha molekulide arvu ja 0,012kg süsiniku aatomite arvu suhe. N ν= ν −ainehulk , N-osakeste arv N a -6,02x 1023 mol−1 Na Molaarmass- 1 mooli ainemass M= m0 N A M- molaarmass ( kg/mol), m0 -1 molekuli mass ( kg ), NA - 23 −1 6,02x 10 mol Keha mass M=m0N = m0 ν NA = ν M
vee suhtes vastupidavad. 1.5Tina kasutatakse tinatatud plekist konservikarpide tootmisel, õnnevalamisel ja joodiste tegemisel. Tina on suhteliselt madala sulamistemperatuuriga, tina pole mürgine, reageerib hapetega aeglaselt, suhteliselt pehme metall. 1.6 Al2O3+6HCl=2AlCl3+3H2O AlCl3+3NaOH=Al(OH)3+3NaCl Al(OH)3=temp Al2O3+2H2O 2Al2O3=temp4Al+3O2 2Al+3H2SO4=Al2(SO4)3+3H2 Fe+HCl=FeCl2+H2 FeCl2+2NaOH=Fe(OH)2+NaCl Fe(OH)2+H2SO4=FeSO4+2H2O 1.7 Fe2O3+2Al=2Fe+Al2O3 1mol 2mol 0,2mol 0,4mol n=m/M M(Fe2O3)=160 n=32/160=0,2mol m=n*M M(Fe)=56 m=0,4*56=22,4kg 1.8 2Al+3Cl2=2AlCl3 2mol 3mol 0,5mol 0,75mol n=m/M M(Al)=27 n=14/27=0,5mol V:ei piisa, vaja on 0,75mol 1.9 eriti ohtlikud on Hg, Pb ja Sb ühendid, mis kahjustavad organisme juba väga väikse sisalduse korral. Ohtlike jäätmeid ei tohi lihtsalt prügimäele viia, sest ohtlikud ühendid satuvad vihmaveega meie veekogudesse, põhjavette, reostavad pinnast
hambakaariese teket. · Selle vältimiseks on vaja kasutada fluoreeritud hambapastat ja loputusvedelikke (eelnevalt tuleb konsulteerida hambaarstiga), kuid võib tarvitada ka rohkem teed ja greibimahla. · Kui fluorisisaldus on üle 4,0mg/l võib see põhjustada juba skeleti fluoroosi. · Seega optimaalne fluorisisaldus vees oleks 0,8-1,2mg/l. Molaarne kontsentratsioon näitab, mitu mooli ainet on lahustatud 1 liitris lahustis. Mõõtühik - 1M = 1mol / l -> ühe molaarne = üks mool ainet / ühes liitris Molaarse kontsentratsiooni leidmine · c-lahuse molaarne kontsentratsioon [M -molaarne] · n-aine moolide arv [mol] · V-lahuse ruumala [l - liiter] Mg/l Milligrammi liitri kohta Kasutatud kirjandus: www.ada.org/consumer/fluoride/facts/ff-menu.html www.tervisekaitse.ee http://et.wikipedia.org/wiki/Fluor
log760= -1642,2x + 7,549 x=(7,549-log760)/ 1642,2 x=2,8426*10^-3 x=1/T => T=1/x=351,79 K 351,79-273=78,79 C kraadi juures 80 90 t=78,79°C 4) arvutatakse Troutoni konstant, s.o. entroopia muut 1 mooli aine aurustumisel normaalrõhul aine keemistemperatuuril Tn.r: H aur S= JK -1mol-1 S 89,27022 J/Kmol T n .r . Järeldus Benseeni keemistemperatuur normaalrõhul katse tulemuste järgi on 78,79°C ja kirjanduse andmete järgi 80,1°C. Troutoni konstant tuli 89,27 J/Kmol, kirjanduses on samaks suuruseks antud benseeni puhul 89,45 J/Kmol 033 0,0034 aülikool eemia õppetool Teostatud: 21.03.2012 AURURÕHU H aur 2,3 R
) dm 3 Vm = 22,4 mol V V n= = Vm 22,4 Arvutused reaktsioonivõrrandite järgi Reaktsioonivõrrandi kordajad näitavad reaktsioonis osalevate ainete moolide suhet 2H2 + O2 = 2H2O 2 mol 1 mol 2 mol 2·2g + 32 g = 2·18g Aine massi jäävuse seadus: lähteainete mass = saaduste mass Näiteülesanne 1 Mitu mooli hapnikku kulub 6 mooli vesiniku põlemiseks? 6 mol x 2H2 + O2 2H2O 2 mol 1 mol x = 6 mol ⋅1mol = 3 mol O2 2 mol Näiteülesanne 2 Mitu mooli vesinikkloriidhapet kulub reageerimiseks 6,2 g naatriumoksiidiga? Näiteülesanne 3 Mitu g raud(II)sulfaati tekkis raua reageerimisel väävelhappe lahusega, kui eraldus 5,6 dm3 H2? Arvutused reaktsioonivõrrandite järgi Tee endale selgeks, millised ained on lähteained, millised saadused Koosta ja tasakaalusta reaktsioonivõrrand Kui lähteandmed on massi- või ruumalaühikutes, siis arvuta need ümber moolidesse
I RÜHM 1. Kiirus Füüsikaline suurus, mis näitab ajaühikus sooritatud nihet; Tähis: v. Valem: v=s/t. Ühik: 1m/s. 2. Inertsus Keha omadus, kus kehad püüavad oma liikumise kiirust säilitada. Mööduks mass: m, 1kg. 3. Võimsus On füüsikaline suurus, mis on määratud tehtud töö ja selleks kulunud aja jagatisega N=A/t ühikuks on 1W= 1J/1s= !kg* mruudus/sruudus 4. Jõumoment 5. Ainehulk , 1mol. Antud keha molekulide arvu ja Avogadro arvu suhe. Võib defineerida ka kui aine massi ja mollarmassi jagatisena. =N/NA=m/M (N-osakeste arv, NA-Avogardo arv 6.02*1023 1mol, m-aine mass 1kg, M-molaarmass 1kg/mol. 6. Pindpinevus 7. Massiühik 8. Võnkumise liigitus 9. TD I seadus Põhineb energia jäävuse seadusel. Süsteemile juurdeantav soojushulk kulub
III kolb 8,2mg/ml Invertaasi preparaadi aktiivsus arvutatakse: A = (C2 – C1) • V1 V2 • 103 / (T • 180 • V3 • V4 • g) C1 =1,8mg/ml C2 =5mg/ml ja 8,2mg/ml V1 =25ml V2 =5ml 103 – tegur üleminekuks mikrogrammidele T =600s ja 1200s 180 – glükoosi molekulmass V3 =1ml V4 =1ml G =0,01g A1=370,4 µkat/g A2=370,47 µkat/g Kokkuvõte Invertaasi preparaadi aktiivsus oli 370,43 µkat/g. Ühik kat/g tähendab, et 1 sekundi jooksul 1g alkalaasi katalüüsib 1mol kaseiini. Kuna A1 ja A2 arvutused andsid sarnase tulemuse, olid mõõtmistulemused õiged ja üsnagi täpsed.
Töö 3.2 PROTEAASI AKTIIVSUSE MÄÄRAMINE Marilin Karu 142627YAGB22 Juhendaja: Malle Kreen Töö teoreetilised alused Proteaasid on ensüümid, mis katalüüsivad peptiidsidemete hüdrolüüsi reaktsiooni valkudes ja peptiidides. E + S = ES = EP -> E + P Töös kasutati proteaasi alkalaas, mis lagundab valkudes praktiliselt kõiki peptiidsidemeid, saades vabu aminohappeid. Alkalaas kuulub endopeptisaaside rühma. Alkalaasi aktiivsuse määramine toimus pH=8,4 juures (boraatpuhvri pH=8,4), mis tähendas, et tegu oli leelisproteaasiga. Substraadiks kasutati kaseiini (2%). See on piima põhivalk, koostiselt fosfoproteiin. Proteaasi aktiivsust määratakse meetodiga, mis põhineb kaseiini hüdrolüüsil alkalaasi toimel ja järgneval TKÄ-ga (trikloroäädikhappega) mittesadenevate hüdrolüüsiproduktide sisalduse määramisel spektrofotomeetrilisel meetodil. TKÄ...
m(lahusti/ H2O)=250g m(lahus) = m(aine) + m(H2O) ------------------------------ m(lahus) = 250g + 10g = 260g P% = ? P% = 10g / 260g * 100% = 3,85 % =4% Vastus : Saadakse 4% lahus kui segatakse 250g vees 10g soola. Mitu grammi kaaliumsulfaati tekib 5grammi kaaliumhüdroksiidi reageerimisel väävelhappega ? m=5g m=? 2KOH + H2SO4 K2SO4 + 2H2O 0,089g/mol X 2mol 1mol M(KOH) = 39+16+1 =56 g/mol M(K2SO4) = 2*39+32+16*4 =174 g/mol m = n*M n = m/M n=(KOH)= 5g / 56 g/moli = 0,089 g/mol M(K2SO4) = 0,045 * 174 = 7,83g Vastus : Kaaliumsulfaati tekib 7,83g Mitme Protsendiline lahus saadakse , kui segatakse 600g 10% ja 150g 20% lahust ? Andmed Lahendus P%1 = 10% m(lahus)1=600g P&2 = 20% m(lahus)2= 150g m(aine)3 = m(aine)1 + m(aine)2 = 60+30 = 90(g)
Ühik on tuletatud võimsuse definitsioonvalemist. Võimsus on töö tegemise kiirus, tehtud töö ja selleks kulunud aja suhe. N=A N võimsus 1W t A tehtud töö 1J t aeg 1s 1W = 1J 1s Võimsus on üks vatt, kui keha teeb ühe sekundi jooksul tööd ühe dzauli. AINEHULK Ainehulgaks nimetatakse aine kogust moolides. Ainehulga tähis on , ühik on 1mol. Kuna aineosakesi on nii palju, võetakse kasutusele ainehulga ühik 1mool. 1 mol on ainehulk, milles osakeste arv on võrdne 12g süsiniku aatomite arvuga. Seda arvu nimetatakse Avogadro arvuks. Ainehulka võime avaldada aine massi ja molarmassi suhtega ning antud aine molekulide arvu ja Avogadro arvu suhtega. =m=N - ainehulk 1mol M NA m aine mass 1kg M molaarmass 1g/mol; 1kg/mol
tema lahusest välja kuna nad reageerivad veega. · tugevam hape tõrjub nõrgema tema soolast välja. H2SO4 HCl;HNO3 H3PO4 tugevuse järjekorras H2SO3 H2S;H2CO3 Sool (lah.) + sool (lah.) = sool + sool Sool (lah.) + leelis (lah.) = sool või hüdroksiid Sool + hape (tugevam) = sool + hape (nõrgem) Lahuse pH skaala PH-ga määratakse vesinikioonide kontsentratsiooni lahuses. Kontsentratsiooni hulga tähis on mol/dm(kuubis). 1mol/dm (kuubis) PH=0 0,1mol/dm (kuubis) PH = 1 PH = -log [H+] PH-d saab määrata ainult lahjade lahuste puhul. Mida väiksem on vesinikioonide kontsentratsioon seda kõrgem on PH. PH skaala on 0 - 14. Piirkonda 6,5 - 7,5 loetakse normaalseks. Alla selle on happeline, üle selle aluseline. PH-d määratakse indikaatoriga või PH-meetriga PH-meeter on elektrooniline mõõteriist. Õunamahla PH on 3,5 - 4 Neutraalse PH-ga on ntx veri, sülg ja piim. PH-ga 9 on söögisooda lahus
mõõtesignaali juba vaatlejale vahetult tajutaval kujul 29. Mis on etalon?too näiteid Etalon on mõõtevahend, mida kasutatakse mõõtühiku või sama liiki suuruse mõnede teiste väärtuste määratlemiseks, realiseerimiseks, säilitamiseks või edastamiseks, näide:mõõt, mõõteriist, etalonaine, mõõtesüsteem 30. Millised on SI süsteemi põhiühikud? Põhiühikud on meeter(1m), kilogramm(1kg), sekund(1s), amper(1A), kelvin(1K), mool(1mol), kandela(1cd) 31. Mismoodi on defineeritud fundamentaalsed mõõtühikud sekund, kilogramm ja meeter? Meeter on pikkus, mille valgus läbib 1/299792458 sekundiga Kilogramm on kindel keha, mis on 90% plaatina ja 10% iriidiumi sulamist valmistatud ühesuguse läbimõõduga ja kõrgusega (39,17mm) silinder Sekund on mõõteriist, kus tegemist on aatomkellaga, mis töötab elem ent tseenium (Cs) isotoobil massiarvuga 133(aatomi välimise kihi elektroni ja aatomi tuuma
ühendid. Kofaktorite valdavama osa moodustavad koeensüümid. · Ensüümid on endogeensed bioaktiivsed ühendid · Substraat- aine, mille muundumist ensüüm katalüüsib · Spetsiifilisus- ensüümi võime katalüüsida ainult ühe kindla substraadi või rõhma reaktsioone · Ensüümi aktiivsus- ensüümi katalüütilise aktiivsuse mõõt, mis näitab kui palju substraati ajaühikus suudab teatud kogus ensüümi muunduda (1U=1mol/min). ühikuks on katal. See on aktiivsus, mille korral ensüüm muundab standardtingimustes 1 mooli substraadi sekundis. · Koeensüümid (Co)- madalamolekulaarsed orgaanilised ühendid, mis on ensüümi valgulise osaga ehk apoensüümiga enamasti mittekovalentselt seotud. Sageli vitamiinide derivaadid, võtavad otseselt osa katalüüsist. · Aktiivtsenter- valgu molekuli piirkond, mis võtab katalüüsist otseselt osa.
Q1 Q1 T1 m maksimaalne kasutegur, T , T 1 2 soojendi ja jahuti temperatuurid m 1 T1 T2 II. Molekulaarfüüsika alused Ainehulk m N ainehulk (1mol), m aine mass (1kg), M molaarmass (1kg/mol), M NA N molekulide arv, NA Avogadro arv Aine kontsentratsioon N n N molekulide arv, V aine ruumala V
Molekulidevahelised interaktsioonid Kovalentne side Kovalentse sideme puhul on kahel aatomil on ühine elektronpaar Kovalentsed sidemed on: tugevad suunalised kindla pikkusega Näiteks H3C-CH3 sideme energia on 368 kJ/mol Vastab energiahulgale, mis kulub ühe mooli vastavate sidemete lõhkumiseks radikaalide moodustumisega H3C-CH3 H3C + CH3 Võrdluseks, toatemperatuurile (25º C ehk 298 K) vastav soojusliikumise energia on kõigest: E = RT = 298(K) 8,314 (J K-1mol-1 ) = 2478 J mol-1 ehk ligikaudu 2,5 kJ mol-1. Mittekovalentsed interaktsioonid ehk nõrgad interaktsioonid Mittekovalentsed interaktsioonid on biokeemias ääretult olulised ja seda sellepärast, et nad on nõrgad interaktsioonid Tüüpilised mittekovalentsete sidemete energiad jäävad alla 40 kJ/mol, tavaliselt 4 40 kJ/mol Sidemete nõrkus võimaldab: ·pöörduvaid, tasakaalulisi interaktsioone ·pidevat tekkimist ja re-formeerumist juba mõõduka temperatuuri juures
V m( ) mol −3 3 5,22 ∙ 10 dm nH = 3 =0,000233 mol 2 dm 22,4 mol Mg+2 HCl → Mg Cl 2 + H 2 ↑ 1 mol M g=1mol H 2 g M ( Mg )=24,32 mol mol g /¿ ¿ M¿ m( g) n= ¿ m ( Mg )=0,000233 ∙ 24,32=0,0057 g=5,7 mg Leian suhtelise vea: |m Mg−6 mg|∙100 ∆= 6 mg |5,7 mg−6 mg|∙ 100
Iooniline side erinimeliste laengutega ioonide vaheline keemiline side. Esineb aktiivse metalli ja mittemetalli vahelistes ühendites. Kovalentne side aatomite vaheline keemiline side, mis tekib ühise elektronpaari moodustumisel. Esineb mittemetallide liht- ja liitainetes. Aatommass aatomi mass aatommassiühikutes, tähis A r . Molekulmass molekuli mass aatommassiühikutes tähis M r . Mool ainehulga ühik (loendusühik) 1mol=6,02*10 23 osakest. Aatommassiühik (amü) suhteline ühik, mille abil väljendatakse aatomite jt aineosakeste massi. 1/12 süsiniku (massiarvuga 12) aatommassist. (1amü=1,66*10 -24 g) Lihtaine aine, mis koosneb ühe elemendi aatomitest. Halogeenid VIIA rühma elemendid, lihtainena on mürgised. Allotroop ühe keemilise elemendi esinemine mitme erineva lihtainena. Erinevad aatomite arvu ja paigutuse poolest molekulis. Lihtainete esinmemisvormid: 1
Vl M a Vl 18 1000 10 18 10 -3 N a )n = N ( H 2O) = n N A = 1 6 10 23 = 6 10 23 (molekuli) NA N b) n = N ( H 2O) = n N A = 10-6 6 10 23 = 6 1017 (molekuli) NA N c)n = N ( H 2O ) = n N A = 10 -9 6 10 23 = 6 1014 (molekuli) 20) NA Antud: a)n=1mol b)n=1mkmol c)n=1nmol CM=? N(H2O)=? Vastus: CM=55,6M; a)N=6×1023; b) N=6×1017; c) N=6×1014 n CM = n = CM V = 10 -7 10 -15 = 10 - 22 (mol ) V - 22 21) N = n N A N = CM V N A = 10 6,02 10 = 6,02 10 60( prootonit ) Antud: 23 pH=-logKa pH=7,0 7=-logKa -15 V(rakk)=10 l 107=Ka-1 N(H+)=
Valgustugevus kandela 1ca Valguslaine sagedusega 540×10 Hz, mis kiiratakse 1 võimsusega ⁄683 W ruuminurka 1 sr 12 Ainehulk mool 1mol Aatomite arv 12 grammis süsinikus C Klassikaline mehaanika 2) Kulgliikumise kinemaatika põhimõisteid o Ainepunkt (punktmass) – nimetatakse keha mille mõõtmed ja kuju võib jätta arvestamata tema liikumise kirjeldamisel o Taustsüsteem (+ joonis) – Targalt valitud keha , mille sutes on otsustatud määrata kea asendit ruumis ja millega on seotud koordinaadistik ja ajamõõtmise viis. (JOONIS ON X;Y;Z TELJESTIK)
Mool (n, mol) on ainehulk, mis sisaldab 6,02 x 1023 osakest (molekuli, aatomit, iooni, elektroni) n=m/M n=V/Vm Vm=22,4l/mol (normaaltingimustel) 16. Mida väljendab lahuse molaarne kontsentratsioon? Kas molaarne kontsentratsioon on mõõdetav või arvutatav suurus? Selgitage. Molaarne kontsentratsioon ehk molaarsus iseloomustab lahuse kontsentratsiooni ning näitab, mitu mooli ainet on lahustatud 1 liitris lahuses. Molaarse kontsentratsiooni mõõtühik on: 1M= 1mol/l --> ühe molaarne lahus ehk üks mool ainet/ühes liitris lahuses. Arvutatav suurus, sest on vaja arvutada moolide arv. C m=n/V 17. Mis on keemiline reaktsioon? Reaktsioonitüübid (näided). Keemilist reaktsiooni kirjeldatakse reaktsiooni võrrandiga, mis näitab protsessis osalevaid lähteaineid ja lõppprodukte. Looduses, keemiatööstuses ja bioloogilistes protsessides kulgevad keemilised reaktsioonid jaotatakse kaheks:
kasutegur = = m = 1 Q1 Q1 T1 ja jahutile antud soojushulgad, m maksimaalne m < 1 T1 > T2 kasutegur, T1, T2 soojendi ja jahuti temperatuurid II. Molekulaarfüüsika alused Ainehulk = m = N ainehulk (1mol), m aine mass (1kg), M molaarmass (1kg/mol), M NA N molekulide arv, NA Avogadro arv Aine N kontsentratsioon n= N molekulide arv, V aine ruumala V Ideaalne gaas Ideaalseks nimetatakse gaasi, mille molekulide vastastikmõju on tähtsusetult väike. Gaasi temperatuur 3 E molekulide kulgliikumise keskmine kineetiline energia
· Aine moolide arvu leidmine- n= m/M, n= V/Vm , n= N/Na (Na= 6,02 *10 23) (N= osakeste arv) · Molaarsus- C=n (lahustunud aine)/ V ( lahus dm 3) · Mool- ainehulk, mis sisaldab 6,02 *10 23 osakest (molekuli, aatomit, iooni, elektroni). · Molaarmass- ühe mooli aine mass grammides. · Molaarne kontsentratsioon ehk molaarsus- iseloomustab lahuse kontsentratsiooni ning näitab, mitu mooli ainet on lahustunud 1 liitris lahustis. · Molaarse kontsentratsiooni mõõtühik- 1M = 1mol/l-- ühe molaarne lahus ehk üks mool ainet ühes liitris lahuses. Keemia põhimõisted · Mateeria- kõik, mis täidab ruumi ja omab massi. · Aine- mateeria vorm, millel on väga erinev koostis ja struktuur. · Keemia- teadus, mis uurib aineid ja nendega toimuvaid muundusi ja muudatustele kaasnevaid nähtusi. · Keskkonnakeemia- keemia aladistsipliin, mis hõlmab meid ümbritsevas keskkonnas
kasutegur = = m = 1 Q1 Q1 T1 ja jahutile antud soojushulgad, m maksimaalne m < 1 T1 > T2 kasutegur, T1, T2 soojendi ja jahuti temperatuurid II. Molekulaarfüüsika alused Ainehulk = m = N ainehulk (1mol), m aine mass (1kg), M molaarmass (1kg/mol), M NA N molekulide arv, NA Avogadro arv Aine N kontsentratsioon n= N molekulide arv, V aine ruumala V Ideaalne gaas Ideaalseks nimetatakse gaasi, mille molekulide vastastikmõju on tähtsusetult väike. Gaasi temperatuur 3 E molekulide kulgliikumise keskmine kineetiline energia
peaaegu olematud). 31. Kui lähedale võivad teineteisele tungida (ringi tasapinnas) kaks aromaatset tsüklit? a) 0,34 nm b) 3,4 nm c) 0,034nm 32. Milline on aromaatse tuuma van der Waalsi raadius? a) 0,017 nm b) 17 nm c) 0,17nm 33. Ligikaudu milline on tugeva vesiniksideme energia võrrelduna soojusliikumise energiaga 25ºC juures? a) üle 100 korra suurem b) 10 korda suurem c) 10 korda väiksem Toatemperatuurile (25º C ehk 298 K) vastav soojusliikumise energia on E = 298(K) 8,314 (J K-1mol-1 ) = 2478 J mol-1 ehk ligikaudu 2,5 kJ mol-1. Vesiniksideme energia 12...20 kJ/mol 34. Ligikaudu milline on tüüpiliste van der Waalsi interaktsioonide energia võrrelduna soojusliikumise energiaga 25ºC juures? a) samas suurusjärgus b) üle 10 korra suurem c) üle 10 korra väiksem Toatemperatuurile (25º C ehk 298 K) vastav soojusliikumise energia on E = 298(K) 8,314 (J K-1mol-1 ) = 2478 J mol-1 ehk ligikaudu 2,5 kJ mol-1. 35. Joonistage üks permanentse dipoolmomendiga molekul. 36
lubjakivis? Kui jah, siis kuidas, kui ei, siis miks? “Üks metalli massi määramise keemilistest meetodidest põhineb reaktsioonil, milles metall tõrjub happest vesiniku välja.” Aga CaCO3 reaktsioon soolhappega annab lõpus H2CO3 hape, mis laguneb veeks ja süsinikdioksiidiks. Vesinik siin ei eraldu. 7. Kui suur on normaaltingimustel ühe mooli vesiniku ruumala? Avaldame valemist V0 = n • 22.4 = 22.4 dm3 8. Kui suur on vesiniku molaarmass? Vesiniku molaarmass on 1mol/g x 2 = 2 mol/g 9. Kuidas sõnastada Daltoni seadus? 10. Leida 500 cm3 gaasi maht normaaltingimustel, kui gaas koguti vee kohale temperatuuril 25◦C ja rõhul 1,25 atm. Küllastatud veeauru rõhk sellel temperatuuril on 23,8 mmHg ja RH on 40%. [564 cm3] V = (((126656.25 - (3173.07 - 0.40x3173.07))x0.5x273)/(101325x298) = 0.564 m^3 = 564 cm^3 3. Lahuse valmistamine ja omadused (küsimused puuduvad) 4. Keedusoola määramine liiva-soola segus 1
seaduspärasustele 3) Molekulid liiguvad kaootiliselt (gaasi kui terviku masskese on paigal) 4) Molekulide põrked anuma seintega ning omavahel on absoluutselt elastsed 5) Põrgete vahel ei mõjuta molekule mingid jõud, nende liikumine on ühtlane 2.Mool ja molaarmass (+ mõõtühikud) Mool on ainehulk, milles sisaldub Avogadro arv (6,022 × 1023) loendatavat osakest, mis on sama palju kui aatomeid 12 grammis süsiniku isotoobis massiarvuga 12. Mõõtühik:1mol Molaarmass on ühe mooli mass. Mõõtühik on grammi mooli kohta g/mol 3.Ideaalne gaas Ideaalne gaas on gaas, mille osakesed ei ole omavahel mingis vastastikmõjus ning nende mõõtmed võib jätta arvestamata. 4. Termodünaamilised parameetrid, temperatuur (+ mõõtühikud) 5. Ideaalse gaasi olekuvõrrand (Clapeyron-Mendelejev’i võrrand) Ideaalse gaasi olekuvõrrand ehk Clapeyroni-Mendelejevi võrrand on võrrand, mis seob ideaalse gaasi olekuparameetreid, kui see gaas on tasakaaluolekus
-) Füüsikaliste suuruste ülesmärkimiseks kasutatakse mitmesuguseid tähiseid. (nt. pikkus l; kiirus v; mass m; aeg t; tihedus [roo]; voolutugevus I jne) -) Eraldi tähised on aga mõõtühikutel. (nt. pikkus [1m]; mass [1kg]; kiirus [1m/s]; aeg [1sek] jne) * Rahvusvaheliselt on kõige rohkem levinud mõõtühikute süsteem, mida nimetatakse SI-süsteemiks. Selles on 7 põhiühikut ([1kg]; [1m]; [1sek]; [1A] amper (voolutugevus), [1mol] mool (aine hulk); [1K] kelvin (temperatuur); [1cd] Cndela (voolutugevus). -) mõõtarv näitab arvuliselt füüsikalise suuruse mõõdetavat väärtust. 1.2. Aine erinevates olekutes * Soojusfüüsika põhineb aine ehituse mudelil. Aine ehituse mudel Kõik ained koosnevad Kõik aine osakesed on Kõik aine osakesed
erisoojus – c(1J/kgK); sulamissoojus – λ(ühik 1J/kg); aurustumis- ehk keemissoojus – L(1J/kg); voolutugevus – I(1A); laeng – q(1C); elektripinge – U(1V); takistus – R(1Ω, loe oom). Nagu näed võib mõni sümbol tähendada ka erinevaid suurusi. Nende suuruste seas on osa selliseid, mille ühik defineeritakse (selgitatakse lühidalt) mõne nähtuse kaudu ja säilitatakse kui etaloni, neid ühikuid nimetatase põhiühikuteks (1m;1s;1K;1kg;1A;1mol) Ülejäänud ühikud saadakse vastavalt valemitele põhiühikute seostena. Näiteks kiiruse ühik, 1m/s, saadakse valemist v=s/t , kus teepikkus mõõdetakse meetrites ja selle läbimiseks kulunud aeg sekundites. NB! Ära aja segi füüsikaliste suuruste tähiseid (kokkuleppelised sümbolid, mis tähistavad lühidalt füüsikalist suurust) ja nende ühikuid (asuvad arvväärtuse taga ja on märgitavad ühe või
korda on molekuli mass suurem 1/12 süsiniku aatomi massist, ja on samuti ühikuta suurus. · Mool (n, mol) on ainehulk, mis sisaldab 6,02 x 1023 osakest (molekuli, aatomit, iooni, elektroni). · Molaarmass (M, g/mol) on ühe mooli aine mass grammides. · Molaarne kontsentratsioon ehk molaarsus iseloomustab lahuse kontsentratsiooni ning näitab, mitu mooli ainet on lahustatud 1 liitris lahustis. mõõtühik on: 1M = 1mol/l --> ühe molaarne lahus ehk üks mool ainet/ühes liitris lahuses. Molaarse kontsentratsiooni leidmine: , kus c = lahuse molaarne kontsentratsioon [M -molaarne]; n = aine moolide arv [mol]; V = lahuse ruumala [l liiter].
Lisa: näide dimensioonanalüüsist. Faktor-märgistatud meetod (factor labled method, Mortimer) konversiooni faktori määratlus (faktor võrdub füüsikalises mõtttes ühega, lugejas ja nimetajas on sama suurus väljendatud erinevais ühikuis: 1000m 3,00km( ) 3000m = 3,00 x 103 1km Leia 1,278 mooli ideaalgaasi ruumala toodud rõhul ja temmeratuuril: PV = n RT, V = nRT/ P n = 1,278 mol, R = 8,3145 J K-1mol-1 P = 2,341 atm, T = 298,15 K; V = (1,278 mol) (8,3145J K-1 mol-1) (298,15 K)/2,314 atm (1atm/101325Pa), Või teisiti kirjutatult: (1,278mol )(8,3145 J )(298,15 K 1atm V= ( ) = 1,351 x 10-2 J Pa-1 = 1,351 ( Kmol ) 2,314atm 101325 Pa 10-2 m3 J Pa-1 = ml2t-2 x m-1 l t2 = l3 6
annaabi.ee 
