1.) *eksistentsialism kahtlemine elu mõttes, lühtumine inimese individuaalsest eksistentsist ,vabadus, vastutus, elu rdamaatiliste olukordade lahkamine, filosoofilised probleemid, nt: Sartre, Camus *süvapsühholoogiline romaan alateadvus, tunded, puudutab sisemat olemust, hinge *maagiline realism reaalse ajaloo põimumine fantastiliste või üleloomulike kujunditega, müstika, saladused, metafüüsika, mitmetähenduslikkus, unenäod, nt: J. Rulfo 2.)kirjanduse riigistamine, kontaktide puudumine välismaailmaga, madaald hinnad ja suured tiraazid, pidi arendama sotsialistlikku realismi, küüditamised ja väljaränne. 3.)*väliseesti kirjandus arendati edasi nn eesti asja, teemad: kodumaa, pagulase tavaelu, piibliteema. Nt: Kalju Lepik, Gert Helbemäe, Helga Nõu. *tagala kirjandus nt: Eesti Nõukogude Kirjanike Liit, kunstiansamblid *kirjandus Eestis võeti vastu uus ideoloogia(J.Semper); tõmbuti tagasi kirjandusest(Betti Alver); osaline kaasam...
1906-1989 Elulugu Sündis 23. novembril 1906. aastal Jõgeval 1914-1917 Tartu Puškini-nimeline Tütarlaste Gümnaasium 1924 Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi Tütarlaste Gümnaasium Tema lapsepõlveunistus oli saada näitlejaks Oli abielus Heiti Talvikuga ja Mart Lepikuga Suri 19. juunil 1989. aastal Tartus Värsse hakkas Alver avaldama 1931. aastast Aastast 1934 oli ta Eesti Kirjanikkude Liidu liige Ta kuulus luulerühmitusse Arbujad 1940ndad tegutses ta tõlkijana Abielud Betti Alver ja Heiti Talvik Betti Alver ja Mart Lepik Luulekogu „Tähetund“ Ilmus 1966. aastal Müüdi läbi hetkega Tõlked Kristjan Jaak Petersoni saksakeelsetest luuletustest Ilmus seoses luuletaja 60-aastaseks saamisega. Alver tuli tagasi oma kesksele kohale Eesti luules. Luule iseloomustus Klassikaliselt vormirange
1930ndad 1930ndatel sai alguse sving - uus ajstu dzässiajaloos. Sellega kaasnes ka uuenenud dzässorkestri - Big Bandi - teke. Nüüd oli väga tähtsal kohal rütm ning svingi kasutati tihtipeale tantsumuusikaks. Svingiajastul said tuntuks sellised suurkujud nagu Duke Ellington, Count Basie, Glenn Miller, Ella Fitzgerald ning Frank Sinatra. Euroopa dzässmuusika eestvedajaks said aga Django Reinhardt ning Stephane Grapelli. 1940ndad Ornette Coleman 1950ndad 1950. aastatel sai alguse free jazz, mille lõi pianist Cecil Taylor. Free jazz vabastas dzässi igasugustest piirangutest (k.a. need, mis olid dzässmuusikale iseloomulikud). Nüüd polnud dzässil enam taktimõõtu ning harmoonia koosnes klastritest. Kuulsaim dzässmuusik 1950ndatest aastatest oli Ornette Coleman. 1960ndad - 1970ndad 1960. aastate lõpus sai alguse jazz fusion (ingl k sulam), mis haaras endasse ka elemente
haridus, tulevikuperspektiivid. Polnud romantiline ja tundeelamusteküllane nagu Siuru (ja Noor-Eesti). Tähtsus: Tarapita esmajoones seotud Eesti probleemidega, oli kohaliku kirjanduse ja kultuuri eest kõneleja meie tolleaegses ühiskonnas. Nii hakkaski riigi kultuuripoliitika 1920. aastate keskpaigas edusamme tegema ja võib kindel olla, et osaliselt just tänu tarapitalastele. ARBUJAD (See luuletajatest sõpruskond kogunes üliõpilasseltsi Veljesto ümber.) Aeg:1930(1938.a.)-1940ndad. Liikmed: B.Alver, H.Talvik, B.Kangro, U.Masing, P.Viiding, A.Sang, K.Merilaas, M.Raud. Eesmärk: Arbujad püüdlesid varasema eesti luulega võrreldes sügavama vaimsuse ja emotsionaalse pingestatuse poole. Nad käsitlesid kunsti kõlbeliste väärtuste kandjana ning inimest sõltumatu isiksusena. Stiil:Täpsed vormid, keeleline puhtus, vaimne küpsus, looduslähedus. Tähtsus:Üliõpilasseltsist väljakasvamine, mõjutab tänapäevalgi veel kirjandust.
köögis, hiljem raadiovabrikus ■ Töötas ka ajakirja „Kodukolle“ toimetuse sekretärina, trükikojas trükkija abina, raamatupidajana KALJU LEPIK ■ 1949. aastal abiellus Asta Priuhkaga, kellega oli tal kaks last Ott ja Aino. ■ 1982. aastast Välismaise Eesti Kirjanike Liidu esimees ■ Kalju Lepik suri 30. mail 1999. aastal Tallinnas Mustamäe haiglas KALJU LEPIK - LOOMING ■ Esimesed luuletused 1939 – “Iloli” – “Tuleviku Rajad” ■ 1940ndad - isamaakeskne, traditsiooniliselt eestilik ■ 1950ndad – modernism, huumor, satiir ■ 1960ndad – metafoorsus, alltekstiga looduskujutus, värvikus ■ 1970ndad – motiivid piiblist, mineviku tõstmine olevikku ■ KALJU LEPIK - LOOMING ■ Loominguliselt kõige viljakam 1947- 51 – “Mängumees” – “Kerjused treppidel” ■ Avaldanud ligi 20 luulekogu HEA TEADA ■ Suure hulga (juba 1940. tuntud) pagulaskirjanike loomingu avaldamine ja isegi omamine oli
Eesti 20. sajandi ajaloo baaskursus 1910 – esimene raadiosaade 1924 – Lenini surm ja Stalini võimuletulek 1928 – penitsilliini avastamine 1932 – järjepidevate telesaadete algus BBClt 1933 – Hitleri võimuletulek Saksamaal 1934 – kampaania „igale eestlasele eesti nimi“ 1936-1939 – hispaania kodusõda 1938 – Saksamaa annekteerib Tšehhi 1940ndad – esimesed (toasuurused) elektroonilised arvutid 1948 – ÜRO inimõiguste deklaratsioon 1957 – Euroopa Liidu sünd (Majandusühenduse nime all) 1957 – esimene satelliit Sputnik 1959 – Xerox esitleb esimest koopiamasinat, varsti ka faksimasinat 1961 – esimene kosmoselend (Gagarin) 1962 – esimene sat-TV ülekanne 1959-1973 – Vietnami sõda 1990 – esimene e-maili saatmine Eestist
sh. mono-funktsionaalsed (ühe ettevõtte) asulad (Loksa, Järvakandi, Lavassaare) Väikelinnad (kohalikud keskused) (Märjamaa, Antsla) 3B. Suurimad ja väikseimad linnalised asulad Eestis: - 30 linna - 14 valla-sisest linna Suurim linn: Tallinn (411 000 el.) Väikseim linn: Mõisaküla (800 el. Väikseim linnaline asula: Lavassaare (440) 4. Linnastumisprotsessid Eestis. 1940ndad – 1980ndad aastad. 1990ndad ja hiljem. 4A. Linnastumisprotsessid Eestis 1940ndad – 1980ndad aastad: Linnastumistempo kiire Sisseränne mujalt NL-st, aga ka mujalt Eestist eelkõige Põhja-Eesti linnadesse. Maalt linna ränne – industrialiseerimine vajas töökäsi, maa põllumajanduse moderniseerimine Mitme-tasandiline kontsentratsioon. 4B. Linnastumisprotsessid Eestis 1990ndad ja hiljem:
aprilli sümfooniakontserdi puhul kirjutab kriitik E. Borman: "Tõesti: see kunstnik on jumala armust, samasugune oma andeka, musikaalse rahva kultuurikandja, nagu seda on Artur Lemba." Ellerist veel niipalju, et tema nimi läbib XX sajandit kõige tugevama niidina: 1905. aastast end muusikaga sidunud ja 1920. aastast heliloojadiplomiga Eestisse asununa on oma koolkonna kaudu tänaseni täies loomejõus. Niisiis luuakse XX sajandi esimese neljakümne aastaga vaid seitse sümfooniat, millele 1940ndad lisavad samapalju, et siis 1950ndate lõpul justkui paisu tagant vabaneda. Samas hakkavad 1950. aastate lõpul sümfoonia piirid ähmastuma (pikkus, osade arv jms.) ja tihti ei saagi aru, mis vahe on näiteks sümfoonial ja sümfonietil. Muidugi, teose pealkirjastamisel oli ka puhtpraktiline eesmärk: honorari suurus. Samas on sümfooniate loetelus teoseid, mis tegelikult kontserdisaalis kõlanud polegi. Ja mida ajas edasi, seda kummalisemaid helilooja antud anrimääratlusi võime kohata
Maareform 1923. aastal tähendas, et mõisnike maad riigistati kaasarvatud loomade ja põllutehnikaga. Rajati 56000 uut talu. Loodi kaubandus- ja tööstusettevõtteid ja riik andis eraettevõtlusele vabad käed ning ei sekkunud sellesse. c) 1920.ndatel hakati riiklikult kultuurile tähelepanu pöörama. Alguses rahastati kultuuri arengut riigieelarvest, kuid 1925. aastal tekkis Eesti Kultuurikapital. See oli peamine kultuuri finantseeriv asutus ja sellel oli 6 sihtkapitali. 1940ndad a) Toimus Eesti kiire sovetiseerimine ja kaotati ära Eesti riigivõimu sümbolid nagu sümbolid, raha ning rahvuslikud seltsid ja organisatsioonid. Paljud avaliku elu tegelased arreteeriti ning toimus juuniküüditamine. Eesti võttis vastu NSV Liidu Ülemnõukogu Riigivolikogu. b) Eesti majandusest sai plaanimajandus. Hakati taastama tööstusettevõtteid ja rajati ka palju uusi. Majanduslike eesmärkide kõrval oli majanduse
Eesti kunst pärast II maailmasõda Kunstielu 1940ndatel · 1940ndad olid Eesti kunstiajaloos kaugeleulatuva pöördelise tähendusega. · Kõik senised kunstiorganisatsioonid likvideeriti 15. novembril 1940 kui sotsialistliku riigi kunstieluga sobimatud. · Tartu kõrgeima kunstihariduse jäänused liideti Tallinna kõrgkooliga Eesti NSV · Sel perioodil hakati enamikku paremaid kusntnikke süüdistama natsionalismis ja formalismis. · 1940ndatel pidi maalikunst tuginema jutustavale sisule, selle vorm
Diloogia- 1946-"Kõik, mis kunagi oli".Sürrealistlik romaan-"Hingede öö".Modernism tuli proosasse 20.saj alguse.Oluliselt muutus teosevor,,palju pöörati tähelepanu keelele.Maailm tundub inimesele veider ja võõras.Modernismi kuuluvad:impressionism-"Sinilind"; sümbolism;futurism-tuleviku teema;ekspressionism-jõuline,Underi luule,sõjateemaline; sürrealism-täielik kaos,unenäod;eksistentsialism-rõhutab inim.võõrandumist,teema räägib inim.põhiväärtustest.1940ndad-sept 1939(II MS)-sõlmiti NSVL-ga vastastikuse- abistamise leping,1940-E.okupeeriti,juunis kuulutati E. NSVL- ks.14.juuni 1941-I massi- küüditamine,hulk kultuuritegelasi evakueeriti NSVL tagalasse.Kirjanduselu 1940- 1)pagulaskirjandus;2)eesti kirjandus tagalas 3)E-s ilmunud kirjandus.Tagalas mood. ENSV riiklikud kunstiansamblid.1943-Eesti nõukogude kirjanike konver.,asut.nõuk. kirjanike liit.Sotsialistlik realism oli ainulubatud kirjandustsoon.Kirjanikult nõuti kommu-
20ndate kuulsamateks jazzmuusikuteks olid Bix Beiderbecke ja Paul Whiteman 1930ndad: Neil aastatel sai alguse swing, mida peetakse ka uueks ajastuks jazzmuusika ajaloos. Sellega kaasnes ka uuenenud jazzorkestri Big Band´i teke. Big bandi koonduvad klarnet, saksofon, trompet, tromboon, klaver, kontrabass ja trummid. Swingiajastul oli väga tähtsal kohal rütm ja swingi kasutati tihtipeale tantsumuusikaks. Sel ajastul said tuntuks mitmed suurkujud nagu Duke Ellington ja Frank Sinatra. 1940ndad: 40ndate jazzi stiiliks oli Bebop. Nii rütm kui ka meloodia olid võrreldes swingiga tunduvalt keerulisemad. Vaadates minevikku, siis võib pidada bebopi küllaltki lärmakaks stiiliks. Kuulsaimad bebopi muusikud olid pianist Thelonius Monk , altsaksofonist Charlie Parker, ja trompetist Dizzy Gillespie. 1950ndad: Alguse sai Free jazz, mille lõi pianist Cecil Taylor. Free jazz vabastas jazzi igasugustest piirangutest (k.a ka nendest, mis olid jazzmuusikale iseloomulikud).
Kirjanduselu Eestis 1940ndatel 1940ndad • Tol hetkel toimus II maailmasõda • Eesti liideti Nõukogude Liidu koosseisu (21.juulil 1940) • Toimusid massiküüditamised (14. juulil 1941; 25.-26. märtsil 1949) • Eestlased viidi Siberisse • Hulk kultuuritegelasi evakueerus Nõukogude Liidu tagalasse • 1941. aasta lõpus okupeerisid saksa väed Eesti • 1944. aasta lõpus läks kogu Eesti taas nõukogude okupatsiooni alla • Pommitati puruks paljud Eesti linnad (Tallinn, Tartu, Narva)
...............8 2.2 Barokk ........................................................................................8 2.3 Rokokoo .......................................................................................9 3. MEIKIMINE 19-NDAL JA 20-NDAL SAJANDIL .................................10 3.1 1920ndad ....................................................................................11 3.2 1930ndad ....................................................................................12 3.3 1940ndad ....................................................................................13 3.4 1950ndad ....................................................................................14 3.5 1960ndad ....................................................................................16 3.6 1970ndad ....................................................................................17 3.7 1980ndad ....................................................................................18 3
Kuidas kriis lõppes? Põhjus: Fidel Castro sai võimule lubades demokraatiat, kuid kehtestas hoopis oma diktatuuri. See ei meeldinud USAle ning NSVL hakkas Castrot toetama. Tulemus: 8. oktoobril teatas NSV Liit, et võtab raketid maha. Vastuseks lõpetas USA Kuuba blokeerimise. Tuumasõja oht oli selleks korraks möödas. USA viis Türgist ära ka sealt NSV Liidu peale sihtivad raketid. 12. Kirjutage sündmuse ees olev number tabeli õigesse lahtrisse. 1940ndad 1950ndad 1960ndad 1970ndad Berliini blokaad Ungari ülestõus, Berliini müüri Vietnami sõja lõpp (7) on Ida-Berliini ülestõus, ehitamine, Praha (6) Suessi kriis kevad (2, 3, 5) (1, 4) 12.2 Mis kriisi järel sõnastati Breznevi doktriin ja hakati seda ellu viima? Praha kevade 12
j i 1929 kunii 1989? 4 8 % 478,7% c) Milline on nominaalse SKP protsentuaalne kasv samal ajavahemikul? 4905,6% d) Millest on põhjustatud küsimuste b) ja c) vastuste nii suur erinevus? inflatsioonist e) Arvutage reaalse SKP protsentuaalne kasv järgmiste kümneaastaste perioodide kohta: 1940ndad 14 54,1% 1950ndad 47,2% 1960ndad 48,5% 1970ndad 31,8%Lembit 1980ndad 29% Viilup PhD IT Kolledz
assotsiatsioonidest jne. Sürrealistid võtsid üle freudismi teesi, et ühiskondlikke konflikte on võimalik lahendada alateadvuslike jõudude vabastamise teel. Sürrealism üritas avardada inimese tõelisusepilti ja inimlikku kogemuspiiri, suundudes alateadvusse, tunnete ja aistingute maailma. Sürrealismi eelkäijateks peetakse Charles Baudelaire`i, Arthur Rimbaud ´d ja Guillaume Apollinaire´i. ABSTRAKTNE EKSPRESSIONISM (1940ndad 1950ndate lõpp) Abstraktne ekspressionism on 1940. aastatel Ameerika Ühendriikides abstraktsionismist väljakasvanud kunstivool. Uue kunstivoolu alusepanijateks ja viljelejateks olid 19301940. aastatel Euroopast Ameerika Ühendriikidesse siirdunud kunstnikud. Sarnast voolu Euroopas nimetatakse informalismiks. Kunstnikud · Mark Rothko · Jackson Pollock · Franz Kline · Willem de Kooning · Arshile Gorky · Helen Frankenthaler POPKUNST
2007. a (nii esimese kui ka teise aastaarvu järel on punkt). Kuidas kirjutada sõnadega arv 304 900? Kolmsada neli tuhat üheksasada. Õige on kirjutada § 27 (tühikuga). Õige on 10. jaanuaril, mitte ,,10-ndal jaanuaril". Sama moodi on korrektne 10. kuupäeval, mitte ,,10-ndal kuupäeval". Võib kirjutada kas 30 000 krooni suurune summa (sidekriipsuta, kõik sõnad lahku), 30 000- kroonine summa või 30 000kroonine summa. Soovitame kirjutada 1940. aastad, mitte ,,1940ndad aastad". Õige on kirjutada 4 °C, mitte ,,4° C". Õige on valitsuse 5. mai 2000. a määrus nr 5, mitte ,,määrus nr 5 5. maist 2000. a". Kui arvu käände saame teada talle vahetult järgnevast sõnast, on käändelõpp arvu juures liigne, seega ,,30ks tükiks" asemel kirjutage 30 tükiks. Kas õige on ,,110.-ndast aastapäevast"? Ei, 110. aastapäevast. Mis märk on paarismaja numbrite vahel? Seal on kaldkriips, nt Tulika 10/12.
5) Tööstuslinnad (Narva, Sillamäe) 6) sh. mono-funktsionaalsed (ühe ettevõtte) asulad (Loksa, Järvakandi, Lavassaare) 7) Väikelinnad (kohalikud keskused) (Märjamaa, Antsla) Suurimad ja väiksemad linnalised asulad Eestis: -30 linna - 14 valla-sisest linna Suurim linn: Tallinn (411 000 el.) Väikseim linn: Mõisaküla (800 el.) Väikseim linnaline asula: Lavassaare (440) 18 3. Linnastumisprotsessid Eestis. 1940ndad 1980ndad aastad. 1990ndad ja hiljem. LINNASTUMISPROTSESSID EESTIS 1940ndad 1980ndad: Linnastumistempo kiire Sisseränne mujalt NL-st, aga ka mujalt Eestist eelkõige Põhja-Eesti linnadesse. Maalt linna ränne industrialiseerimine vajas töökäsi, maa põllumajanduse moderniseerimine Mitme-tasandiline kontsentratsioon. LINNASTUMISPROTSESSID EESTIS 1990ndad +: Rahvastiku vähenemine väljarände ja sündimuse järsust langusest tingituna kogu
noorte reaktsiooniline liikumine. Viimaste ideoloogia sai ainest Jean-Paul Sartre ja Albert Camus absurdi- ning eksistentsalismivaimust. Biitnike kultuur, kantud William Burroughs, Allen Ginsburg ja Jack Kerouaci poolt, levib noorte intellektuaalide seas. Kinolinalt jagavad stiilinäiteid Marlon Brando ja James Dean nahk, teksad, T-särk, paksu tallaga saapad. See esialgu pisut liiga radikaalne stiil tekitab babyboomerite põlvkonna sirgudes terve omaette tööstusharu. 1940ndad: sõda ja Christian Dior Neljakümnendate mood oli mõjutatud sõjast. Vaatamata raskest olukorrast toimus siiski mõningast liikumist. Moeajakirjad jätkasid ilmumist propageerides enda eest hoolitsemist, mis omakorda pidi innustama võitlusvaimu. Ülesanne iseenesest polnud kerge, kuna sõjatööstus haaras endale kõik ressursid ja kergetööstuse produktid olid limiteeritud. Kõige kitsam oli jalatsitega: kogu nahk läks sõdurite saabastele. Tsiviili tarbeks jäi vaid
Sam Francis (1923-1994) Helen Frankenthaler (1928) 20.saj informalism Euroopa Väike formaat, laigud, jooned, üksteise peale Jean Dubuffet (1901-1985) (1940ndad) kuhjatud materjal, kramplik joon, värvid liituvad, Hans Hartung (1904-1989) äratundmatuseni moondatud näod, sinine, Antoni Tpies (1923) roheline, kollane Pierre Soulages (1919) Gérard Schneider (1896-1986)
Traditsioonilise krüptograafia lõpp Traditsioonilise krüptograafia lõpetas elektronarvuti ilmumine 1940tel (COLOSSUS,ENIAC), mis tegid arvutamisvõimaluse sadu ja tuhandeid korda kiiremaks Sellega lõppes arvutieelsete krüptoalgrotmide ajastu ja lõppes traditsiooniline (arvutieelne krüotgraafia) Alates 1940test kasutatakse nii sifreermisel k ui krüptoalgoritmide murdmisel elektronarvuti abi. Diplomaatide ja sõjardite käsutuses Traditsioonilise krüptograafia (kuni 1940ndad) ajastul oli sellel väga kitsas kasutusvaldkond: diplomaatia ja sõjandus Üleminek käsitsi krüpteerimiselt arvutipõhisele ei muutunud esialgu krüptograafia kasutusvaldkond Paljudes riikides olid kuni 1970-1980teni krüptoalgritmid ja seadmed oma käitumisreeglitel võrdsustatud relvadega. 1980ndad-sõjardite pärusmaalt masskasutusse Krüptograafia levik sõjardite ja diplomaatide mängumaast masspruukimisse algas seoses
...........................2 Sissejuhatus.............................................................................. 4 1.Põhilised stiilide muutumised 1910-1990ndatel aastatel...........5 1.1.1910ndad aastad........................................................................5 1.2.1920ndad aastad........................................................................7 1.3.1930ndad aastad......................................................................10 1.4.1940ndad aastad......................................................................11 1.5.1950ndad aastad......................................................................12 1.6.1960ndad aastad......................................................................14 1.7.1970ndad aastad......................................................................15 1.8.1980ndad aastad......................................................................16 1.9
Nõukogude okupatsioon 1940-1941 Saksa okupatsioon 1941-1944 II ms 1. September 1939 2. september 1945 Nõukogude okupatsioon 1944-1991 Sõjajärgne aeg Raske aeg, linnad olid varemetes. Kuid samas oli positiivne see, et sõda on lõppenud. Märksõnadeks: taastamine, ülesehitus, lootused paremale tulevikule, üldine optimism, vabatahtlik ületunnitöö. 1940ndad Eestis Nn järel-eesti-aeg (Madis Kõivu termin) aeg, mil ühiskonnas eksisteeris veel palju sellist, mis pärines sõjaeelsest ajast (ca 1945-1948) 1949. a küüditamine Sundkollektiviseerimine Paljud teatrid olid sõjas hävinud või varemeis (Vanemuine, Estonia, Endla, Ugala. Narva Teater), koos hoonetega hävisid ka kostüümid, dekoratsioonid lavavara. Osa näitlejaid-lavastajaid oli 1944 Eestist lahkunud, osa Siberis ja vangis. Siiski kõik teatrid alustasid tööd.
Nt tuvastati 1991. aastal Hollandis perekond, kelle meessoost esindajate hulgas esines regulaarselt vägivalda. Nimelt leitigi neil olevat defektne geen monoamiinoksidaas, mis tingiski selles perekonnas meeste vägivaldse käitumise. Pärilikkuse kohta on tehtud ka rida klassikalisi uuringuid. 1) Kurjategijate füüsise uuring füüsilised erisused, kui võrreldakse nende üle- või alaesindatust Nt 1939. a. Hooton, 1940ndad Sheldon somatotüüpide käsitlus. Sheldon leidis, et kurjategijate puhul esineb mesomorfsuse üleesindatud (ka poliitikute seas). Mesomorf kasvult lühike, atleetlik, agressiivne). 2) Suguvõsa uuringud mingites perekondades on kriminaalsus enam levinud kui teistes perekondades. Nt 1960ndate Faringtoi poolt algatatud Cambridge longituuduuring. Kaksikute uuringud. 3) Adopteerimise uuringud suhteliselt kaasaegne meetod ning läbi viidud enamasti Euroopas.
rahulikumad, kuid nendes on kasutatud värvuste emotsionaalset mõju. Kuigi värviväljamaal näeb välja lihtne ja on vähese värvivalikuga, on see hoolikalt kavandatud. Eesmärgiks oli suurte värvipindade mõjul tekitada vaatajas aukartust ja puudutada tema sügavaimaid emotsioone. nt Mark Rothko. Ad Reinhardt, Abstraktne maal. Õli, lõuend, 1948 Willem de Kooning, Naine V 1940ndad-1950ndad: abstraktne ekspressionism Termin “abstraktne ekspressionism” esimest korda 1929 näituse kataloogis. Siit hakati kasutama ajakirjanduses (1946 New Yorker) *Kunstniku imago – geenius, prohvet *Seda liikumist ongi hakatud tagantjärgi nimetama “abstraktseks ekspressionismiks”; kunstnikud ise eelistasid “New Yorgi koolkonda” *1947 kriitik Harold Rosenberg lõi termini “action painting” (tõlkes: protsessimaal)
· Hippokrates 4 temperamenditüüpi · Galenos Koleerik Kollane sapp Melanhoolik Must sapp Sangviinik Veri Flegmaatik Lima Tunnusjoonte teooriad (trait theories · Kretshmer ja Sheldon kehatüüp endomorfne, ektomorfne, mesomorfne pükniline, asteeniline, atleetlik Tunnusjoonte teooriad (trait theories) · G. Allport 1930ndad Kesksed ja teisesed tunnusjooned · R. Cattell faktoranalüüs 1940ndad · 1946 · 16PF - 16 Personality Factor Scale · 185 väidet Tunnusjoonte teooriad (trait theories) · H.J. Eysenck 1916-1997 · Bioloogiline tunnusjoonte teooria Ekstravertsus / introvertsus, neurootilisus, hiljem ka psühhootilisus · EPQ Eysenck's Personality Questionnaire Tunnusjoonte teooriad (trait theories · NEO PI-R (NEO Personality Inventory Revised) · McRae ja Costa 1996 · Seadumused: Pole vahetult jälgitavad
selles mõttes ongi kunst looja vastu halastamatult nõudlik. Kunst ületab argipäevasuse- Peegel. Teine teema hümn tunnetusele. Olemise suurte mõistatuste üle ei saa juurelda ennast ületamata, vanast loobumata, julge riskita- Ekstaas. Ometi ei loo ta pinnatuid illusioone, sest taotletust võib saavutada vaid osakese- Tige valgus. Samas suhtub irooniaga kesise kunstiga rahuldujaid- Pahed. Räägib ka armastusest, aga seoses kunstiga- Raugad. II 1940ndad nn. Vaikiv periood: Kahel sõjajärgsel aastakümnel tegutses Betti Alver peamiselt tõlkijana. Temalt ilmusid Puskini poeemide tõlked ja "Jevgeni Onegini" eestindus (1964), mida peetakse eesti tõlkekultuuri tippsaavutuseks. III periood: Tuleb kahe jalaga maa peale, kujutab meeltega tajutavat maailma, tänulikkus, tundlikult argistest asjadest, väga vähe kuid mõjusalt lastest, elujaatus. Kinnismotiivid nt must vari. 1966 kogumik "Tähetund",
a) Arvutage reaalse SKP näitajad 1982 aasta kui baasaastahindades ning täitke tabeli neljas veerg b) Milline on reaalse SKP protsentuaalne kasv ajavahemikul 1929 kuni 1989? 478,7% c) Milline on nominaalse SKP protsentuaalne kasv samal ajavahemikul? 4905,6% d) Millest on põhjustatud küsimuste b) ja c) vastuste nii suur erinevus? inflatsioonist e) Arvutage reaalse SKP protsentuaalne kasv järgmiste kümneaastaste perioodide kohta: 1940ndad 54,1% 1950ndad 47,2% 1960ndad 48,5% 1970ndad 31,8% 1980ndad 29%
kombinatsioon. Alustas 1923, juhiks Max Horkheiner, kes tituleeris asja kriitiliseks teooriaks. Nimetus hõlmas tosinkonda inimest, kuid paljud teisedki peavad end nendeks. Peamised sündmused: 1923 asutati, juhiks Carl Crünberg 1930 Max Horicheimer sai juhiks, rõhk majanduselt filosoofiale. 1932 Sotsiaaluuringute ajakiri hakkas ilmuma 1933 natsivalitsus sulges instituudi 1934 alustas Columbia Ülikooli juures 1937 Kriitiline koolkond saab nime 1940ndad. Osad liikmed on koostöös USA sõjauuringutes 1950 Theodor Adorno "Autoritaane isiksus," kool kolis Frankfurti tagasi 1960ndail leiab laiemat kõlapinda tänapäeval juhib seda Saksamaal Jürgen Habermas. Mattelart peaks olema koolkonnast praegu tuntuim. Adekvaatseim koolkonna käsitlus peaks olema Jay "The Dialectical Imagination" `73. Frankfurdi koolkond FK oli neomarksistid, kes ei pooldanud Marxi teoste stalinistlikku käsitlust
annaabi.ee 
