7. Otsakaane eemaldamine Padrunid 10mm ja 13mm 8. Ketipinguti, -leevendite ja keti eemaldus Padrun 10mm ja tihvt 9. Õlivanni eemaldus Padrun10mm 10. Õlifiltri eemaldus Filtrivõti 11. Õlifiltri kinnitusmutri eemaldus Sisemine kuuskantvõti 12mm 12. Karteri eemaldus Padrun12mm 13. Väntvõlli simmerlingide eemaldus Lapik kruvikeeraja 14. Raamlaagrite demonteerimine 12-kant padrun 12mm 15. Kepsude alumiste silmade eemaldus 12-kant padrun 10mm 16. Väntvõlli eemaldamine - Monteerimine: Oper. nr
dokumendiga. 21. Mis on autentimine? Ehk autoriseerimine 22. Kui pikka säilitustähtaega peetakse dokumendil lühiajaliseks? 10 aastat-lühiajaline 23. Mis on pitsat, mis on pitser? Pitseriga kinnitatakse dokumendi allkiri. 24. Mis on tempel? Vahend korduva info / teabe kandmiseks dokumendile (nt.rekvisiidid) 25. Mis on viseerimine? Asutusesisene kooskõlastamine 26. Millise laiusega on plangi veerised? Ülemine-12mm, alumine-12mm, vasak-30mm, parem-15mm 27. Millised kontaktandmed kirjutatakse ametliku E-kirja lõppu? Nimi, asutus, amet, telefon, faks, e-mail. 28. Kuhu vormistatakse ametikirjal seosviit (viide Teie)? Paralleelselt adressaadiga paremasse paberi poole. 29. Millal ja kuidas vormistatakse ametikirja pealkiri? Nimetavas käändes, vormistatakse alati (v.a õnnitlus-ja tänukirjad, tõendid, avaldused, õiendid) 30. Millal vormistatakse ametikirjale koostaja andmed?
Hr Paul Ploom Ploomi Keskkool Direktor 2.märts 2011 AVALDUS Soovin sooritada järgmised 2011 .aasta riigieksamid: 1) Eesti keel kirjand (riigieksam); 2) Matemaatika (riigieksam); 3) Inglise keel (riigieksam); 4) Füüsika (riigieksam); 5) Kunstiajalugu (koolieksam). (allkiri) Karin Kirss 12 klassi õpilane Ametikirjade puhul on äärised järgmised : vasakult 30mm , paremalt 12mm , ülevalt 8mm ja alt 9mm
Paula Ploom Ploomi Keskkool Õppealajuhataja 2.mai 2011 SELETUS Mina, Karin Kirss, läksin 1.mail 2011 poodi , et osta saia. Kassasse jõudes avastasin, et rahakotti pole kaasa. Poemüüja süüdistas mind varguses ja helistas kooli. Kui garderoobi tagasi jõudsin , leidsin rahakoti tooli pealt. Vabandan tekitatud segaduse eest ja luban , et edaspidi olen hoolsam. Katrin Kirss Õuna 3 12345 Pärnu Telefon 56782345 Ametikirjadel äärised : vasakult 30mm, paremalt 12mm , ülevalt 8mm, alt 9mm .
10. Hammasrihma pinge alt vabastamine ja eemaldamine Padrunid 10mm ja 17mm 11. Nukkvõlli rihmaratta eemaldamine - 12. Nukvõlli otsa rõngastihendi eemaldamine Lapik kruvikeeraja 13. Nukkvõlli otsakaane demonteerimine Padrun 10mm 14. Nukkvõlli eemaldamine Padrun 12mm Monteerimine: Oper. nr. Operatsioonide nimetused teostamise järjekorras Tööriist 1. Nukkvõlli paigaldamine (18Nm) Momentvõti + Padrun 12mm 2. Nukkvõlli otsakaane paigaldus Padrun 10mm 3. Nukkvõlli otsa rõngastihendi paigaldamine - 4. Nukkvõlli rihmaratta paigaldamine Padrun 17mm 5
Kui ehitad mingit maja või hoonet ja sa soojustad selle seinad ära, siis on sul vaja see plaatidega ära katta. Plaate kasutatakse põrandate tegemisel. Põrandate tegemisel pannakse plaadid talade peale. SISU Kipsplaat Foto 1 Kipsplaat on ehitusmaterjal, mis koosneb kahe paberikihi vahel asuvast kokkupressitud kipsimassist. Tavaliselt on ehituses kasutatavate kipsplaatidepaksus umbes 12mm (6,35 kuni 25 mm) ja laius 1,2 m (1219 mm). Pikkus varieerub 2-3 m piires. Kipsplaadi keemiline tähis on CaSO4. Fotol 1 on näha missugune võib välja näha kipsplaat. Page 3 of 10 Tallinna Ehituskool Gyproc-kipsplaadid ja -plaadikonstruktsioonid Kips on looduslikul toorainel baseeruv- või tööstuse kõrvalproduktina saadav
5 . Nädal . : Vett pole , Tops on suhteliselt ilus sool on natuke üle äärte u 1 cm . Kuupäev. Mass Vedeliku Vedeliku Vedeliku Soola Järjekord kokku mass Samba ruumala mass Kõrgus 1 52g 19g 24mm 17 mm3 (23.11.12) 2 47g 14g 17mm 13.3 mm3 (30.11.12) 3 (7.12.12) 42g 9g 12mm 7.7 mm3 4 38g 0g 0mm O mm (14.12.12) 5 36g 0g 0cm 0 mm 3g (11.01.13)
Tungraud on tõstemehhanism. Olenevalt tõstemehhanismist on olema nii latt-, kruvi- ja hüdrotungraud. TT-tungraua tõstemehhanismiks on hambuline latt, mida edasi surutakse vändast keeramise abil. Tõstejõud on umbes 12 t ja kõrgus kuni 60 cm Kruvitungraua tõstemehhanismiks on kruvi, mida keeratakse kangi abil. Tõstejõud kuni 290 tonni ja kõrgus 40 cm. Hüdrotungraud töötab vedeliku rõhu mõjul. Tõstejõud kuni 300 tonni ja kõrgus 30 cm ning tõstmise kiirus 12mm/min. Kasutatakse ehituses konstruktsioonide tõstmiseks, torude lükkamisel läbi pinnase, armatuuri pingutamiseks. Mehhaanilise pinge arvutamine Tugevusvaru on täisarv, mille kordselt ehitis kavandatakse ja ehitatakse tugeva igapäevasest soojaminevast. Katuste tugevus on 4korda tugevam. Seinte tugevusvaru on 10korda. F-raskusjõud (N) S-ristlõike pindala (m2) σ =F/S Kivimaterjalide survepingetaluvus on 10x suurem ui tõmbepingetaluvus. Fibo3 3Mpa- 2korruse sein
Kipstooted Kipsplaat. Kipsplaat (ka ühe tootjafirma Gyproc järgi küprok) on ehitusmaterjal, mis koosneb kahe paberikihi vahel asuvast kokkupressitud kipsimassist. Tavaliselt on ehituses kasutatavate kipsplaatide paksus umbes 12mm (6,35 kuni 25 mm) ja laius 1,2 m (1219 mm). Pikkus varieerub 2-3 m piires. Seda kasutatakse majade siseremonditöödel , seintel , lagedel ja põrandatel. Kipsplaadi erinevad tüübid : · Standardplaat GN 13 · Eriti kõva plaat GEK 13 · Tuuletõkkeplaat GTS 9 · Remondiplaat GN 6 · Tuletõkkeplaat GF 15 · Põrandaplaat GL 15 · Gyptone-akustilised plaadid Kipsplaat on lõhnatu ja tervisele ohutu ehitusmaterjal. Plaadi koostisest moodustab kips 93% ja kartong 6%
6 5,95 5,5 d= 0,18 mm 8 8,54 5,9 = 1,014 Pa/K 10 9,8 5,4 2 3.Graafikud 3 4 4. Järeldus ,,Teravik tasapind" graafikult on näha, et elektriväljatugevus saavutab oma maksimaalse väärtuse vahekaugusel 12mm, pärast seda hakkab elektriväljatugevus vaikselt langema. ,,Tasapind tasapind" graafiku joon on sujuvalt langev, mingeid kriitilisi punkte ei esine. See on põhjendatud ühtlase välja tekkimisega. Paberi korral saavutas elektriväljatugevus oma suurima väärtuse siis, kui paberit oli kõige vähem. Edasisel paberi lisamisel hakkas elektriväljatugevus langema. Erinevus tekkis ainult 8 paberikihi korral, pärast mida toimus väike elektriväljatugevuse tõus.
Dokumendiplank trükitud või muul viisil valmistatud dokument, kuhu on jäetud tühjad väljad teatud informatsiooni ülesmärkimiseks. Üldplank ja kirjaplank: neid eristab neile trükitavate elementide koosseis. Üldplangil vaid logo ja asutuse nimi, kirjaplangil logo+kontaktandmete väli. Kasutatakse kahte formaati: A4 ja A5. Dokumendiplangi pind jaguneb veeristeks ja nende vahele jäävaks täidetavaks pinnaks. Vasak 30mm, parem 15mm, ülemine ja alumine 12mm. Täidetav pind jaguneb: kirjapeaväli, adressaadiväli, viidaväli, tekstiväli, kontaktandmete väli. Kirja elemendid: aadress, adressaat, allkiri, allkirjastaja, autor, kasutusmärge, kontaktandmed, koostaja, kuupäev, lisaadressaat, lisamärge, logo, pealkiri, seosviit, tekst, viit. Dokument arhiiviseadus+ISO 15489 Asjaajamine ja dokumendihaldus (koos) Dokumendi elutsükkel, passiivne (arhiivis,lõpp), aktiivne (loomine, saamine, registreerimine),
Nr: Juhendaja: Töö esitatud: Töö arvestatud: Tallinn, 201x.a. 2. kodutöö – algandmed Viimase kahe numbri summa – 1 F=200 kN Teras−S 235 Polt−8.8 Lahendus 1. Poltliide Poltide asetus 2x3. Poldi läbimõõt M12 Poldi töötavate lõigete arv 1 Teraslehtede paksus 12mm. Kandevõime konntroll Ühe lõike tugevus α ⋅f ⋅ A 0.6 ⋅800 ⋅113 F v ,Rd = v ub = =43.4 kN γM2 1.25 Σ F v , Rd=6 ⋅ 43.4=260.4 kN Poltiaukude muljumistugevus Otsmised k ⋅ α ⋅f ⋅d ⋅t 2.5 ⋅0.513 ⋅360 ⋅12⋅12 Fb ,Rd = 1 b u = =53.2 kN γM2 1.25 { k 1= 2.8 ⋅ 20 13 =4.3 ; 2
= = arv [ ] = eH = 400 MPa, A polt d 12 [ S ] 1,5 4 Farv 4 1,3 104 10 3 d1 = = 20,750mm [ ] 3,14 400 Farv=1,3*Fp Polt M24, d1=20,752mm Lõtkuta poltliide: Poldi tugevustingimus nihkele: Fmax 4 Fmax = = < [ ] = 150 A d 2 4 Fmax 4 *10.4 *10 3 MPa => = = 9 .4 [ ] [ ] Polt M12, d=12mm 3. Lahenduse kontroll Polt M12 muljumisele. Fmax F 10,4 *10 3 c = = max = = 87 MPa < [ c ] = 210 MPa Ac 1 d 0.010 * 0.012 Tagatud, kuid liiga kulukas. Targem valida lõtkuga polt. Leiame b: t=2d b=a+2t=a+4=200+4*24=296mm 4. Vastus: Valin lõtkuga poltliite, poldi M24, mille d 1=20,752mm, ava läbimõõt da=25mm ja seibid siseläbimõõduga dseib=25mm, välisläbimõõduga D=44mm ja paksusega S=4mm. b=296mm, t=48 ja a=200
küttekollete sisevoodrid Millised on keraamiliste katusekivide plussid ja miinused? Nägusad, tulekindlad vastupidavad Ja puuduseks on suur kaal, haprus ja nõuab suurt katusekallet Millise kujuga katusekive toodetakse? S- kivi vaitskivi harjakivi Kuidas katusekivid katusele paigaldatakse ja kinnitatakse? Paksus 10- 12 mm , toetuvad kannaga roovlatile. Kannas võib olla auk Katusekivi tavapärased mõõdud? Pikkus ca 400mm , lauis ca 200mm, paksus 10-12mm Kuidas toodetakse keramsiiti? Kergeistsulavast ja paisuvast savist savis, savis segatakse veega suunatakse pöörlevasse trummelahju ilma eelneva kuivatamiseta, temperatuur 1100-1200C , savi kuivab praguneb, veeretatakse kuulideks
2 * d (h - t1 ) * (l1 - b) 2 * 0,06(0,0011 - 0,007) * (0,045 - 0,018) Tugevus kahe liistuga on tagatud Kontroll lõikele: 2M 2 * 950 450 = = 32,6 MPa < [ ] 0,56 * = 84MPa 2d * b(l1 - b) 2 * 0,06 * 0,018(0,045 - 0,018) 3 Hammasliide: D=68mm d=62mm b=12mm f=0,4mm N=8(hammaste arv) Hamba töökõrgus: D-d 68 - 62 h= -2f = - 2 * 0,4 = 3 - 0,8 = 2,2mm 2 2 Hamba keskmine raadius: D + d 68 + 62 130 r= = = = 32,5mm 4 4 4 3.Tugevusarvutused Muljumispinge: M 950 c = = 132,8MPa > [ ] c 150 MPa 0,25 z * h * l v * r 0,25 * 8 * 0,0022 * 0,05 * 0,0325 Tugevus tagatud
𝑟 7 Tegur x on määratud sõltuvast suhtest 𝑠 = = 1,16 6 x= 0,43 𝜋 𝜋 lk =2(h - s - r) + (b - 2s - 2r) + 2[ 2 (r + xs)] = 2 ∙ (80 - 6 - 7) + (60 - 2 ∙ 6 – 2 ∙ 7) + 2[ 2 (7 + 0,32 ∙ 6)] = 196,023 Painutusjõud: B = l = 40mm rt = r = 7 mm k2 = 0,14 rm = 12mm P = 2,5 ∙ B ∙ s ∙ 𝜎𝑏 ∙ k2= 2,5 ∙ 40 ∙ 6 ∙ 300 ∙ 0,14 Templite ja matriitside mõõdud: Et saada painutamisel nõutavat painutamisenurka, tuleb templiga painutada detaili elastse deformatsiooni võrra rohkem. Tallinn 2017 11 Ivo Hein Elastse ühepoolse vedrustusnurga suurus klambri painutamisel on järgmine: k = 1 – x = 1 – 0,43 = 0,57
kivimeid siduvaks kaltsiidiks. Eestisse jõudis see ehitusmaterjal 13. sajandil. * Stukk on kipsist, lubjast ja liivast segatud kiiresti kivistuv pastataoline mass, millest vormitakse või valatakse seina- ja laekaunistusi. * Kipsplaati nimetatakse ka ühe tootjafirma Gyproc järgi küprokiks. Kipsplaat ehk küprok on ehitusmaterjal, mis koosneb kahe paberikihi vahel asuvast kokkupressitud kipsimassist. Tavaliselt on ehtiuses kasutatavate kipsplaatide paksus umbes 12mm ja laius 1,2m, pikkus varieerub 2-3m piires. Eestis toodab kipsplaate Norgips Estonia AS. * Silikatsiit on liivast ja lubjast erimenetlusel valmistatud tsemendivaba ehitusmaterjal, mis on rahvusvaheliselt tuntud kui laprex. Silikaltsiiti saadakse aluseliste ja happeliste ainete ning vee segu aktiveerimise.Seejärel pannakse need desintegraatorisse ja kivistatakse hüdrotermiliselt. Silikaltsiidist valmistatakse kive ja paneele. Nõukogude
Seega: hK - keevisõmbluse kaatet = 9mm hK = T = 7 mm Keevisõmbluse tugevustingimus: Meil on kasutada elektrood Elga P45S, tema voolepiir on 420 MPa. Meie keevisliide töötab lõikele. Mõlemad keevisõmblused tuleb hk võrra pikemad keevitada, seega: Arvutan vahelehe vähima võimaliku ristlõikepindala keevisõmbluste otsa juures tugevustingimusest tõmbele ning valin Ruukki kataloogist sobiva ristkülikristlõikega vahelehe tooriku. Neetliite puhul oli vahelehe paksuseks 12mm, jätan siin samaks. Ruukki kataloogist valin sobiva vahelehe: 200 x 12 mm Kontrollin komponentide tugevust tõmbel ning keevisõmbluste tugevust lõikel Vahelehe tegelik varutegur tõmbel: Nurkteraste tegelik varutegur tõmbel: Keevisõmbluste tegelik varutegur lõikel: Järelikult on kõigi nõutud detailide ning keevisliidete tugevus piisav. Joonis:
Koormusvariant b: 2.3. Omakaalukoormus Katusekonstruktsioon koosneb katusekattest, profiiplekist, sidemetest ja katusekandjatest. Valin profiilpleki ristlõike vastavalt tootjapoolsele projekteerimisjuhendile ( RUUKKI ). Normatiivsed koormused: Max. tuulekoormus ülespoole - qkw=0,94 kN/m2 Lumekoormus - qks=1,2 kN/m2 Omakaalukoormus mis mõjub profiilplekile: 2 kihti SBS rullmaterjal 0,1 kN/m2 Mineraalvill soojustus 200mm 0,2 kN/m2 Aurutõke 1 kiht SBS 0,05 kN/m2 Vineer 12mm 0,06 kN/m2 Profiilpleki omakaal 0,1 kN/m2 Kokku :0,51 kN/m2 Arvutuslikud koormused Qd,plekk=0,51x1,2+1,2x1,5=2,1 kN/m2 Valime kandva profiilpleki RUUKKI profiilpleki projekteerimisjuhendit kasutades. Sobivaks on RAN120/0,8 (g =0,11 kN/m2) ühesildelise skeemi järgi. Sel juhul on tagatud ka kasutuspiirseisundi nõuded. 8 Koormus katusekandjale Normatiivsed pindkoormused: Profiilplekk 0,11 kN/m2 Katusekate 2 kihti SBS 0,1 kN/m2
FL= F/2 Neetliite lõige: Neetliide on koormatud ekstsentriliselt: 4.2 Neetide esmane arv Lõike tugevustingimus: => Z = ühe needi lõikepindade arv F = kogu neetliitele rakenduv põhikoormus 5. Vahelehe paksus ja laius Vahelehe paksus: Vahelehe laius: , Kuna 12mm paksu materjali üle 200mm laiust ei ole, siis tuleb paksuseks võtta 15mm. 6. Neetide kontroll lõikele r1 = 37,5 mm r2 = 112,5 mm Ohtlike neetide sisejõud: => Ohtliku needi ühe lõikepinna summaarne sisejõud: Äärmise needi ühe lõikepinna lõikepinge: Tugevuskontroll: 106 Tugevustingimus ei ole täidetud. Lahendusi on 2:
·) Seega on pookealuste kasvatamise aega lühendatud 4 aastalt ühe aastani. ·) Kui sireli pookealused on saavutanud vajaliku konventsiooni, kaevatakse nad sügisel mullast välja. ·) Väljavõetud pookealused tuleb kohe mullaga katta, seejärel viia kasvuhoonesse ja mullaga katta, seejärel viia alused kasvuhoonesse ja jälle katta. ·) Järgneb sorteerimine vastavalt juurekaela läbimõõdu järgi ·) I sort 8-12mm ·) II sort 6-8mm ·) III sort -6mm ·) III sordi taimed praagitakse välja või kasvatatakse veel ühe aasta. Sireli pookimine katmikalale a) 3a.taimed kaevatakse mais välja ja istutatakse 13-14cm läbimõõduga pottidesse. b) Sügisel pannakse potid kasvuhoonete vahele ja kaetakse külmumise vältimiseks turbaga. c) Jaanuaris viiakse taimed pottidega kasvuhoonetele ning pannakse lavatsitele Esimesel nädalal hoitakse neid temperatuuril 6-8 kraadi.
Eestis kasvamas pea kõikjal haljasaladel, paljudes vanades parkides ja aedades. Puudused: aeglasekasvuline, mullaviljakuse suhtes nõudlik, ei talu niisket mulda ega külgvarju, vanas easdekoratiivsus väheneb. Talub väga hästi linnatingimusi, on väga valgusnõudlik, haigustele vastupidav. Määramistunnused: Tüvi: koor hallikaspruun, väikeplaatjas, kestendav ja eralduv Oksad: tugevad, hele või kollakaspruunid, karvadeta, nõrgalt läikivad, tugevate okkanäsadega. Pungad: suured, 6...12mm pikad, hele või- oranzpruunid, vaiguta. Okkad: 1,6...3cm pikad, nõelja tipuga, tugevad, jäigad, kaetud vaha kihiga, kinnituvad oksale harjasjalt ( radiaalselt). Okka kõigil külgedel rohkelt õhulõheridu, misstõttu okkad näivad hõbedastena. Vanemad, puu sisemuses olevad varjuokkad sinakasrohelised. Käbid: noorelt rohekad, valminult helepruunid, 5...11cm pikad, seemnesoomused õhukesed, elastsed, piklirombjad ja saagjaservalised.Registreeritud sorte maailmas 2004. Aasta seisuga 178
x = 0,38 [1:38] π π lk = 2 * (h – r – s) + (b – 2r – 2s) +2[ 2 (r + xs)]=2*(40-3-6)+(30-2*3-2*6)+2[ 2 (3+0,38*6)]=90,60 mm b) Painutusjõud: B = l = 80mm rt = r = 6 mm k2 =0,22 [1:52] rm = 12mm [1:54] σb P = 2,5* B *s * * k2=2,5*80*6*220*0,22=58080 N c) Templite ja matriitside mõõdud: Et saada painutamisel nõutavat painutamisenurka, tuleb templiga painutada detaili elastse deformatsiooni võrra rohkem. Elastse ühepoolse vedrustusnurga suurus klambri painutamisel on järgmine: k = 1 – x = 1 – 0,38 = 0,62 lt= rm + rt + 1,25s = 12 + 6 + 1,25* 6 = 25,5mm
püstpuurpingid – ettenähtud avade puurimiseks ja keermestamiseks kergetesse detailidesse, mida on kerge töölaual liigutada. See koosneb rõhtsast töölauast ja spindlist, millesse kinnitatakse lõikeriist. Spindlile antakse püstsihiline ettenihe. radiaalpuurpingid – kasutatakse keskmiste ja suurte detailide töötlemiseks. Nendel on võimalik silinderhülssi pöörata ja nikutada spindlikasti radiaalselt mööda konsooli. Avasid läbimõõduga kuni 12mm puuritakse lauapuurpinkidel. Radiaalpuurpin Püstpuurpink k 1.Mootor 1. Mootor 2.Hammaslatt 2.Spindlikast 3.Ettenihkekan 3.Konsool
el-kaabel), hüdroisolatsioon ja pinnakate. Katuslagi Hoone lamekatus rajatakse metallkattega kihtpaneelidest mis toetatakse piki hoonet kulgevatele terasest kantprofiilidele Katuse kalle ( 1-40 ) tagatakse kandekonstruktsiooniga. Kihtpaneelide peale paigaldatakse kõvast mineraalvillplaadist vahekiht (50mm) ja katusekate (2x SBS-ruberoidkate). Vastukalle vihmavee ärajuhtimiseks (teljel A) antakse sügavimmutatud puitklotsidele kinnitatud niiskuskindla vineeriga (12mm) 5.AVATÄITED Aknad - plastaken klaasistus - kahekordne klaaspakett sisemine klaas : selektiiv k- klaas raami/lengi toon sees/väljas: puiduimitatsioon Välisuksed - tuulekoja uks puituks toon analoog akende toonile
paralleelsete joonte seerijatena ligikaudselt 45º nurga all plaadi servast ja seda siis ca 1 m vahedega. Plastilise kahanemispragunemise praod on tavaliselt 2 3 mm laiad ja on kogu plaadi paksust läbivad. Nende pikkus on väga erinev, ulatudes kohati kuni meetrini. Samuti suurendab polüpropüleenkiudude lisamine konstruktsiooni tulepüsivust ja betooni vastupanu temperatuurimuutustele. Kiudude läbimõõt ning pikkus võivad varieeruda väga suurel määral, kuid praktikas levinuimad on 12mm pikkusega ning ~20µm läbimõõduga polüpropüleenkiud. Klaaskiud Klaaskiudusid kasutatakse põhiliselt agressiivses keskkonnas asuvates betoonkonstruktsioonides. Klaaskiud on leelisekindlad, ei korrodeeru ning seega leiavad kasutust eelkõige kemikaalidega kokkupuutes olevates konstruktsioonides. Klaasikiu leelisekindlus sõltub tsirkooniumoksiidi sisaldusest tooraines. Üldjuhul jääb see ülespoole 19%.
nimetatakse pingealdisteks juhtivateks osadeks. Kui inimene puudutab pingealdist osa (metallist korpust), mis on isolatsioonirikke tõttu sattunud pinge alla, nimetatakse kaudpuuteks. IPX esimene number 0. Puudub igasugune kaitse juhistiku kontakti vastu. Ei ole kaitstud tahkete materjalideag võõrkehade eest. 1. Kaitse võõrkehade sissetungi eest läbimõõt Ø≥ 50mm. 2. Kaitse võõrkehade või sõrmede sissetungi eest läbimõõt Ø≥ 12mm. 3. Kaitse võõrkehade ja tööriistade sissetungi eest läbimõõt Ø≥ 2,5mm. 4. Kaitse tööriistade ja sarnaste objektide sissetungi eest läbimõõt Ø≥ 1,0mm. 5. Elektriseade on kaitstud täielikult kontakti ja tolmu eest. IPx... number 0. Vee vastu kaitset ei ole. 1. Kaitse püstloodis langevate vee tilkade eest. 2. Kaitse püstloodis 15’C kalde all langevate vee tilkade eest. 3. Kaitse piserduse eest. 4. Kaitse pritsmete eest. 5. Kaitse veejugade eest. 6
: 4 260 10 3 n 5,36 6 2 0,0212 70 10 6 QF 4F 4F neet n A0 zn d 0 2 z d 02 4 300 10 3 n 5,58 6 neeti 2 0, 01852 100 10 6 3. , . : AC d 0 - n 260 10 3 0,01086m 12mm 6 0,021 190 10 6 FC F F C bg AC nd 0 nd 0 bg 300 103 0, 007722 m 12 mm 6 0, 0185 350 10 6 ANeto (b1 d 0 ) : 260 10 3 b1 0,021 0,2145m 220mm 0,012 112 10 6 N F F b1 d0 ANeto (b1 d 0 ) 300 103
m P 0 = 1000 V br (Valem 1) Kus, m- proovikeha mass õhus [g] Vbr- proovikeha ruumala [cm3] 3.3 Veeimavuse määramine Veeimavus määratakse vastavalt standardile EVS-EN 12087:1999. Esmalt määrata kuue katsekeha mõõtmed ning kuivatatud katsekeha massid. Seejärel asetatakse katsekehad vette, mille temperatuur on 18-25ºC. Vette asetatakse nii, et alumine pind oleks 8-12mm allpool vee tasapinda. Pärast 28 ööpäeva võetakse veest välja ja eemaldatakse niiske lapiga üleliigne vesi ning määratakse veega immutatud katsekehade mass. Veeimavus mahu järgi arvutatakse valemi 2 järgi. m1 -m0 W k = V * 100 (Valem 2) Kus, m- kuivatatud proovikeha mass [g] m28- proovikeha mass veega immutatult [g] V-katsekeha ruumala [cm3] 3.4 Paindetugevuse määramine
plaadi servast ja seda siis ca 1 m vahedega. Plastilise kahanemispragunemise praod on tavaliselt 2 3 mm laiad ja on kogu plaadi paksust läbivad. Nende pikkus on väga erinev, ulatudes kohati kuni meetrini. Samuti suurendab polüpropüleenkiudude lisamine konstruktsiooni tulepüsivust ja betooni vastupanu temperatuurimuutustele. Kiudude läbimõõt ning pikkus võivad varieeruda väga suurel määral, kuid praktikas levinuimad on 12mm pikkusega ning ~20µm läbimõõduga polüpropüleenkiud. Mõningad näited olemasolevatest polüpropüleenkiududest: Plastikkiud Strux 90/40 on sünteetilise ehitusega kiud, mis oma kõrgest tugevusest ja elastsusmoodulist tingituna parandab betooni sitkust, löögikindlust ja väsimustugevust. Toode sobib kasutamiseks põrandabetoonis. Eelisteks plastikkiudele on: · Väga hea pragude kontroll · Seguneb hästi · Parandab betoonimassi pumbatavus
a) 2,5m; b) 50cm; c) 25cm; d) 100dm; e) 50m. Kui kolmnurga üks külg on 20cm, siis sellele küljele vastav kesklõik on a) 4m; b) 40cm; c) 30cm; d) 4dm; e) 1dm. Kui rööpküliku üks nurk on 100°, siis selles rööpkülikus leidub nurk suurusega a) 50°; b) 60°; c) 130°; d) 80°; e) 40°. Kui rööpküliku kahe nurga summa on 300°, siis selles rööpkülikus leidub nurk suurusega a) 90°; b) 300°; c) 180°; d) 60°; e) 30°. Kui trapetsi alused a=12mm ja b=18mm ning kõrgus h=4mm, siis trapetsi pindala S on a) 30dm2; b) 6mm2; c) 80mm2; d) 0, 6 cm2; e) 15cm2. Kui trapetsi alused on 30cm ja 4dm, siis kesklõik on a) 17cm; b) 35cm; c) 12dm; d) 34dm;) e) 7dm. Kui trapetsi kesklõik k=20dm ja kõrgus h=40dm, siis trapetsi pindala S on a) 30dm2; b) 8m2; c) 80dm2; d) 600 dm2; e) 15cm2. Mediaanide lõikepunkt jaotab mediaani pikkusega 60mm lõikudeks pikkustega a) 20mm, 40mm; b) 30mm, 30mm; c) 1dm, 5dm; d) 10mm, 50mm; e) 25mm, 35mm.
ligikaudselt 45º nurga all plaadi servast ja seda siis ca 1 m vahedega. Plastilise kahanemispragunemise praod on tavaliselt 2 3 mm laiad ja on kogu plaadi paksust läbivad. Nende pikkus on väga erinev,ulatudes kohati kuni meetrini. Samuti suurendab polüpropüleenkiudude lisamine konstruktsiooni tulepüsivust ja betooni vastupanu temperatuurimuutustele. Kiudude läbimõõt ning pikkus võivad varieeruda väga suurel määral, kuid praktikas levinuimad on 12mm pikkusega ning ~20µm läbimõõduga polüpropüleenkiud. Mõningad näited olemasolevatest polüpropüleenkiududest: Järjekord : [pilt 1], [pilt 2] ja [pilt 3] [pilt 1] [WWW] http://www.kiudbetoon.ee/Failid/polu%20p1.jpg (12.03.2012) [pilt 2] [WWW] http://www.kiudbetoon.ee/Failid/polu%20p2.jpg (12.03.2012) [pilt 3] [WWW] http://www.kiudbetoon.ee/Failid/polu%20p3.jpg (12.03.2012) TTK 7 T
Tabel 2.2 Baaside valik 2.3 Marsruuttehnoloogia kavandamine Tooriku valmistamine Toorik valmistatakse teras 45-st kokillvalu abil vastavate mõõtudega. Kooriv treimine Eemaldatakse välispinnalt töötlusvaru. Treitakse astmeteraga silindrilised välispinnad mõõtu Ø90 mm pikkusmõõduni 3 mm ja Ø76 mm pikkusmõõduni 12 mm. Painutatud välistreiteraga treitakse ümar faas raadiusega 5 mm. Freesimine horisontaalfreespingil Kinnitussoonte freesimine välispinnal. Soone sügavus 12mm; soone laius 8,2mm. Raadiuste freesimine välispinnal R208 mm. Puurimine vertikaalpuuriga Kinnitusavade puurimine. Ava sügavus 6mm; ava läbimõõt 10,2mm; ava tsentri kaugus muhvi tsentrist 49mm; ava asend muhvi tsentri suhtes on 45o. Tabel 2.3 Marsruudi kavandamine 3 3. Operatsiooni projekteerimine 3.1 Ajanormid Detaili ajanormi struktuur ttk=tp+ ta+ torg+ ttehn+ tv, kus
Massiivseinte materjaliks on tavaliselt keraamilised ja silikaattellised, õõnes-tellised, kergtellised jne. Kergseinte sisemine osa on moodustatud kergetest soojapidavatest materjalidest. Tellisseinad. Tellised laotakse müüritisse mördil rõhtsate kihtidena silmas pidades seotist. Mördi ülesandeks on moodustada tellistele toetuspind, siduda müüritis monoliitseks ja siluda tellist mõõdu vead. Rõhtvuukide keskmine paksus peab olema 12mm, püstvuukide paksus10mm. Seejuures ei tohi ühegi vuugi paksus olla alla 6mm ja üle 15mm. Müüritise välispinnal võib vuugid kujundada kas täis-, tühi- või puhasvuugina (nõgus-, kumer- või kantvuuk) Seotised. Tundtakse kahekihilist ja mitmekihilist seotist. Kahekihiline mm. Plokkseotises vahelduvad piki- ja põikikivikihid üle ühe. Mitmekihilistest seotistest kasutatakse kuue- ja neljakihilist. Tellisseinad Sidemed:
2 0,023 0,018 0,026 3,5 0,031 0,026 0,045 KMnO4, 6,25 5 0,051 0,037 0,066 mM 7 0,061 0,047 0,083 9 0,089 0,064 0,117 Kontroll 0,166 0,306 0,068 Arvutused: Kontsentratsioon, mM ja ppm C=12mM*1ml/100ml=0,12mM (0,00012 M) M(K2Cr2O7)=294 mg/mmol C=0,12mmol/l *294 mg/mmol=35,28 ppm (mg/l) C=6,25mM*2ml/100ml=0,125 mM M(KMnO4)=158 mg/mmol C=0,125 mmol/l *158 mg/mmol=19,75mg/l T - valguse läbilaskvus, % A= -log T => T=10-A T1=10-0,022=0,95 (95%) Molaarne neeldumiskoefitsent, M-1 cm-1 1=== =183,3 M-1 cm-1 (l=1 cm) Kontrolllahuse kontsentratsioon A= *CM 0,166 =(0,166-)/173 Joonis 1. K2Cr2O7 kalibreerimisgraafik Joonis 2. KMnO4 kalibreerimisgraafik Arvutuste tulemused:
Katsete sooritamise järjekord lõppvõistlusel on vastupidine esimese kolme katse tulemuse põhjal saadud paremusjärjestusele. Kergejõustiku riietus peaks olema sellisest materjalist, et see pärast märjaks saamist läbi ei paistaks. spordijalatsites (naelikud) ei tohi olla rohkem kui 11 naela. Kui võistlus toimub sünteetilisel pinnasel, siis kanna või päka kohalt väljuv nael ei tohi olla pikem kui 9 mm, välja arvatud kõrgushüppes ja odaviskes, kus piiriks on 12mm. Mittesünteetilisel pinnasel ei tohi naelte pikkus ületada 25 mm. Jooksudes toimub ametlik aja võtmine nii käsiajavõtt kui ka elektriline ajavõtt. Elektriline ajavõtt käivitub automaatselt starteri püstolist või muust stardiseadmest. Finisisse jõudmine registreeritakse finisijoonele paigutatud kaameraga, mis on ühendatud arvutiga. Täisautomaatset elektrilist ajavõttu kasutatakse olümpiamängudel ja maailmameistrivõistlustel
Osta võib sobiva valmis kella ja seda millegagi täiendada, või võtta kasutusele selle mehhanism. Sageli on müüa kelli, mille hinnad on soodsamad kui müüdavatel mehhanismidel. Mehhanismide hinnad algavad 40 kroonist kuni 200 lähedale. Osa mehhanisme liimitakse õhukese numbrilaua taha, teistel on numbrilauast läbiulatuvad keermestatud osad, millele keeratakse kinnitamiseks esiküljelt õhuke mutter, osa mehhanisme on mõeldud numbrilaua paksustele 2-5mm ja 1-12mm, erinevatel firmadel võib olla veelgi erinevusi, seetõttu peab ostmisel teadma, milline tuleb teie kella numbrilaua paksus. Valitud paksu materjali puhul tuleb teha numbrilaua tahaküljele süvend. Teadma peab ka seda, et osadel mehhanismidel on riputusaas olemas, teiste puhul tuleb riputusvõimalus teha korpuse tahaküljele. Osa mehhanismidel liiguvad osutid sujuvalt, teistel sammuvalt, on ka pendliga varjante. Osuteid on erineva kujundusega ja erineva kinnitusava läbimõõduga.
l v2 p h1-2 = × 10 -5 d 2 Kohttakistuste rõhukadu meetrites v2 hk1-2 = 2g Kohttakistuste rõhukadu baarides v 2 -5 p k 1-2 = 10 2 Kogu süsteemi rõhukadu meetrites h = hh1-2 + hk1-2 9 Kogu süsteemi rõhukadu baarides p = p h1-2 + p k1-2 Arvutuskäik. v = 2,5 m/s d = 12mm = 0,012m = 30 mm2/s = 30x10-6m2/s vd 2,5 m × 0,012m Re = = s = 1000 30 ×10 -6 m 2 s Reynoldsi arv Re on 1000, seega on tegu laminaarne voolamisega. 64 64 = = = 0,064 Re 1000 Rõhukadu meetrites : hh1- 2 = l v2 = 0,064 140m × 2,5 m s
mööblipindadena kontorites ja toitlustusettevõtetes, dekoratiivpindadena ööklubide, baaride, kaupluste sisustuses ning mööbli valmistamiseks erilist puhtust nõudvates asutustes nagu haiglad, apteegid ja laboratooriumid. Kompaktlaminaat (SGL-Solid Grade Laminate) Enamlevinud nimetus on kompaktlaminaat või lihtsalt kompakt. Sisuliselt on tegemist sama materjaliga nagu kõrgsurve laminaat, ainult materjal on paksem. Laborimööblis kasutatav 12mm kompakt koosneb umbes 70-st jõupaberi lehest, mis on immutatud fenoolvaiguga ja kuumpressitud (150°C ja 90 kg/cm2) monoliitseks plaadiks. Plaadi välisküljed kaetakse melamiinvaiguga immutatud dekoorpaberiga, sama tehnoloogiaga nagu 6mm on kompakti võimalik kasutada melamiinplaadi korralgi. Paksusel vertikaalsetes konstruktsioonides ilma lisatoestuseta. Kompakt on sobilik materjal selliste rakenduste korral, kus on vajalik mehaaniline
15. Korrosiooni eest kaitsmise abinõud? 1) Legeerimine 2) Oksüdeerimine 3) Fosfaatimine 4) Kalvaniseerimine KLAAS 1. Millest klaasi valmistatakse? Peamiseks tooraineks on KVARTSLIIV 57%, SOOL 19%, LUBJAKIVI 14% 2. Milline lisand muudab klaasi roheliseks? RAUA lisamine muudab klaasi roheliseks. 3. Kuidas klaasi trantsporditakse? SERVITI ASENDIS. 4. Kuidas saadakse lehtklaasi? 5. Lehtklaasi paksused? 6. Vitriinklaasi paksused? Alates 6mm (eestis 6-12mm). 7. Tõmbetugevuse ja survetugevuse suhe? Survetugevus on suurem 600-1200N/mm2 ja tõmbetugevus on väiksem 30-60N/mm2 8. Klaasi kõvadus? Klaas on habras materjal ning puruneb kergesti. 9. Kuidas saadakse värviline klaas? Värvilist klaasi saadakse ERINEVATE METALLIDE LIITMISEL. 10. Kus kasutatakse vooderdusklaasi? 11. Kuidas saadakse peegliklaasi? 12. Kuidas saadakse mattklaasi? Saadakse, kas karestamise või liivapritsimise teel. 13
z Kitsas pidevjoon 0,25 Konstuktsioonjooned Tasanditej|gjooned Viirutusjooned Viitejoonedja nende laudid Luhikesed tsentrijooned(ingilbimta|l ,12mm) Kitsskriipsjoon 0,25 semevarjatudpiirjooned (kontuurid) ja servjooned semevarjatudIiigendus- joon
Paljude s mikroorganis mid e s , selgrootute s ja kalade s tood etaks e sp etsiifiliste ke e miliste reaktsioonid e käigu s nn. külma valgu st biolu min e st s e nts. Nähtus ei esin e ainult suurte s m er e s ü g a vu st e s vaid ka vee pinn al ja mais m a al. Näiteks juba vanal ajal tuntud öine mere helendamine on põhjustatud erinevate dinoflagellaatide poolt (1830), tuntuimaks esindajaks Noctiluca miliaris (12mm). Valgus tekib biokeemiliste reaktsioonide tagajärjel: lutsiferiini ensümaatilise oksüdeerimise käigus (ATP, O2, H2O) eraldub valgus. Bioluminestsentsi tekkimisel eraldub 8095% energiast valgusena a) Ekstratsellulaarne (rakuväline) bioluminestsents organism eritab spetsiaalsetest näärmerakkudest (fototsüüdid) vette helendavaid, osaliselt limaga segatud sekreete. Näiteks karp Pholas, hulkharjasussid Odontosyllis, mõned karpvähilised jt.
plaadi servast ja seda siis ca 1m vahedega. Plastilise kahanemispragunemise praod on tavaliselt 2 3 mm laiad ja on kogu plaadi paksust läbivad. Nende pikkus väga erinev, 16 ulatudes kohati kuni meetrini. Samuti suurendab polüpropüleenkiudude lisamine konstruktsiooni tulepüsivust ja betooni vastupanu temperatuurimuutustele. Kiudude läbimõõt ning pikkus võivad varieeruda väga suurel määral, kuid praktikas levinuimad on 12mm pikkusega ning ~20µm läbimõõduga polüpropüleenkiud. Klaaskiudusid kasutatakse põhiliselt agressiivses keskkonnas asuvates betoonkonstruktsioonides. Klaaskiud on leelisekindlad, ei korrodeeru ning seega leiavad kasutust eelkõige kemikaaligega kokkupuutes olevates konstruktsioonides. Klaasikiu leelisekindlus sõltub tsirkooniumoksiidi sisaldusest tooraines. Üldjuhul jääb see ülespoole 19%. Sarnaselt polüprolüleenkikududele kasutatakse klaaskiudusid plastse
Valanditepuhastamiseks kasutatakse trummelpuhastust, jugapuhastust (liivaprits, haavelprits) ja elektrokeemilist töötlemist. 7 Valu kordkasutusega e. ainukasutusega vormidesse: Liivvormvalu (sand casting) puuduseks on valandi halb pinnakvaliteet ja ebatäpsus, mis ei vasta tänapäeva nõuetele Koorikvalu (shell mould casting) 8-12mm paksuse seinaga vorm mis valmistatakse kuumutatud metallimudeli abil. Vormi materjaliks on liiv ja sideaineks termoreaktiivnevaik (6-7%). 120°C vaik sulab ja 200-250°C vaik kõveneb (polümeriseerub) pöördumatult, tagades liivvaikvormi suure tugevuse. Eeliseks võrreldes liivvormvaluga on: a. Valandi täpsus b. Hea pinnakvaliteet c. Takistamatu kahanemine (vorm kaotab kõrgel temp. tugevuse) d
tv = 1,224 × 0,04 = 0,049 min ttk = 1,402 min 2.1.3. Peentreimine (1. d=40mm , l=20mm , 2. d=36mm , l=20mm) tp = 0,00010 × d × l = 0,00010 × 40 × 20 + 0,00010 × 36 × 20 = 0,152 min ta = 0,074+0,015×2+0,11×2+0,05×2=0,424 min top = 0,152 + 0,424 = 0,576 min torg = 0,576 × 0,035 = 0,0202 min tteen = 0,0202 × 2 = 0,0404 min tv = 0,576 × 0,04 = 0,023 min ttk = 0,66 min 2.3. Freesimine 2.2.1. Horisontaalfreespingil freesimine (1. l=142mm , 2. l=47,6mm , 3. l=12mm , 4. l=18mm) tp = 0,006 × l =0,006×142 + 0,006×47,6 + 0,006×12 + 0,007×18 = 1,336 min ta = 0,074+0,015×4+0,05×4+0,11×4=0,774 min top = 1,336 + 0,774 = 2,11 min torg = 2,11 × 0,03 = 0,0633 min tteen = 0,0489 × 2 = 0,127 min tv = 2,11 × 0,04 = 0,0844 min ttk = 2,385 min 2.4. Lihvimine 2.3.1. Kooriv- ja puhaslihvimine (1. d=30,4mm , l=50mm , 2. d=30mm , l=50mm , 3. l1=14,8mm , l2=18mm , d=22mm , 4. l1=15mm , l2=18mm , d=22mm)
7. MUNASARI lad.k.- OVARIUM KREEKA K.- OOPHORON FUNKTS- SEAL TOIMUB MUNARAKKUDE KASVAMINE, ARENG NING TOODETAKSE NAISSUGUHORMOONE 8. SELGITADE MÕISTED: FOLLIIKULID – MUNASARJANÄÄPS (3 ARENGUASTET: PRIMAARSED ehk ESMANE, SEKUNDAARNE ehk TEISENE, GRAAFIPÕIEKE ehk TERTSIAARFOLLIIKUL) TERTSIAARFOLLIIKUL ehk GRAAFI PÕIEKE - SUGUKÜPSE NAISE MUNASARJAS LEIDUVAD SUURED PÕISFOLLIIKULID. LÄBIMÕÕT 6-12mm. KOLLAKEHA – LÕHKENUD FOLLIIKULI KOHALE MOODUSTUB KOLLAKEHA (CORPUS LUTEUM), MIS TOODAB HORMOON PROGESTEROONI. ERISTATAKSE MENSTRUATSIOONI- JA RASEDUSKOLLAKEHA. MENSTR.KOLLAKEHA MOODUSTUB JUHTUDEL, KUI VILJASTUMIST EI TOIMUNUD. RASEDUSKOLLAKEHA TEKIB VILJASTUMISE KORRAL (JÄÄB PÜSIMA PIKEMAKS AJAKS). VALKJAS KEHA – KOLLAKEHA TAANDARENEMISEL TEKKINUD ARMKUDE
kasvutingimused on temperauuril vahemikus 0-30 ,kus puidu niiskus on 18-120%. 17. Puitmaterjalide sagedamini esinevad vead, sh putukakahjustused, põhjused. Puidu kõikvõimalik korrosioon(mädanemine). Valgus põhjustab valguskahjustused(pudenemise), soojus tekitab kuivamispragunemise, ka valguse poolt tekitatud kahjustustel on suur tähendus vee osalusel. Valguspudenemise tõttu kulub puidu pind 5-12mm aastas. Putukad lagundavad nii niisket, kui ka kuiva puit, mis muudab nendega võitluse raskemaks. Võitlusvahenditeks on steriliseeritav kamberkuivatus 80 kraadi juures ja samuti kombineeritud valmistoodete pinnapealne immutus, mis hoiab ära putukatega nakatumise. 18. Millised on puitkonstruktsioonide kahjustuste vältimise konstruktiivsed abinõud, tuua näiteid? Millised puidu seenkahjustusi võite nimetada ja mida teha nende kõrvaldamiseks?
vaakummeetrites. Piesomeeter on pealt lahtine läbipaistev püsttoru, mille alumine ots ühendatakse toru või mahutiga, milles soovitakse mõõta. Vedelikusamba kõrguse kaudu piesomeetris saab vedeliku tihedust teades arvutada rõhu: ja . Piesomeetrile võib seada vastavusse ka skaala, mille jaotised on rõhuühikuis. Et välistada kapillaartõusu mõju, peaks piesomeetri läbimõõt olema vähemalt 12mm. Piesomeeter sobib väikeste rõhkude mõõtmiseks. Ka vaakumit saab mõõta samasuguse riistaga: . Rõhuvahe mõõtmiseks kasutatakse diferentsiaalmanomeetrit. Suure rõhuvahe mõõtmiseks on allapoole suunatud U- torus elavhõbe, väikese rõhuvahe puhul on U-toru pööratud ülesse ning täidetud mingi veest kergema ja veega mitte seguneva vedelikuga (näiteks õli) või veega. , , Kinnises anumas oleva vedeliku pinnale võib
tekkimiseks? Peab olema vastav niiskus ja temperatuur ,et mikroorganismid areneksid ,mis tekitavad seenkahjustusi. 15. Puitmaterjalide sagedamini esinevad vead, sh putukakahjustused, põhjused. Puidu kõikvõimalik korrosioon(mädanemine). Valgus põhjustab valguskahjustused(pudenemise), soojus tekitab kuivamispragunemise, ka valguse poolt tekitatud kahjustustel on suur tähendus vee osalusel. Valguspudenemise tõttu kulub puidu pind 5-12mm aastas. Putukad lagundavad nii niisket, kui ka kuiva puit, mis muudab nendega võitluse raskemaks. Võitlusvahenditeks on steriliseeritav kamberkuivatus 80 kraadi juures ja samuti kombineeritud valmistoodete pinnapealne immutus, mis hoiab ära putukatega nakatumise. 16. Millised on puitkonstruktsioonide kahjustuste vältimise konstruktiivsed abinõud, tuua näiteid? Millised puidu seenkahjustusi võite nimetada ja mida teha nende kõrvaldamiseks?
N 1630 vajalik ristlõike A = = 40.7 10 -6 m 2 = 41mm 2 ; pindala: [ ] 0.25 160 10 6 ning sellele vastaks 4A 4 41 põiktalaks valitava D = = 12.04 12mm ; toru välisläbimõõt: 1- c 2 ( ) 1 - 0.8 2 ( ) · nüüd kontrollitakse põiktala stabiilsust, kui selle välisläbimõõt on D = 12 mm: põiktala ristlõike inertsiraadius on: i=
annaabi.ee 
