10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2011-02-04
Kuupäev, millal dokument üles laeti
124 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
KirssK
Õppematerjali autor
Paula Ploom Ploomi Keskkool Õppealajuhataja 2.mai 2011 SELETUS Mina, Karin Kirss, läksin 1.mail 2011 poodi , et osta saia. Kassasse jõudes avastasin, et rahakotti pole kaasa. Poemüüja süüdistas mind varguses ja helistas kooli. Kui garderoobi tagasi jõudsin , leidsin rahakoti tooli pealt. Vabandan tekitatud segaduse eest ja luban , et edaspidi olen hoolsam. Katrin Kirss Õuna 3 12345 Pärnu Telefon 56782345 Ametikirjadel äärised : vasakult 30mm, paremalt 12mm , ülevalt 8mm, alt 9mm .
Värska Gümnaasium Eesti Vabariigi taasiseseisvumine Kaidi Kattai 2008 Värska Sisukord 1. Eesti taasiseseisvumise eeldused.............................................................................. 2. Taasiseseisvumisele eelnenud sündmused............................................................. 3. Eesti taasiseseisvumise (ehk ärkamisaja ehk laulva revolutsiooni) protsess............ 4. Gorbatsovi reformide algus ja uus ärkamisaeg......................................................... 5. Fosforiidikampaania.................................................................................................. 6. MRP-AEG ja miiting Hirvepargis................................................................................ 7. Ühiskonna politiseerumine......................................................................................... 8. IME..........................................
Mis on arutlev kirjand? Gümnaasiumi ja põhikooli vanema astme õpilased kirjutavad arutlevat kirjandit. Arutleva kirjandi eesmärk on arutleda püstitatud probleemi üle (nt Miks Andres ja Pearu tülitsesid?), anda oma kategooriline seisukoht ning seda tõestada. Et kirjand hästi õnnestuks, peab teadma põhilisi struktuurielemente ning kirjutamisega seotud töövõtteid. Pealkiri Kirjandi kirjutamisel tuleb lähtuda etteantud teemast. Teemat võib määratleda kui elunähtuste ringi, mis kirjandis käsitlemist leiab. Kirjandi teemad võivad olla avatud või suletud. Avatud teemades saab kirjutaja ainestiku käsitlemiseks vabad käed, autor peab ise määrama lähtekoha, leidma kirjandi probleemi ja peamõtte ("Aeg ja inimene"). Suletud teemade puhul on probleem esitatud ühemõttelise väitena ("Kergem on lammutada kui luua"). Ülesehituselt võib pealkirjad jagada kolme rühma: 1. Pealkirjad, milles on esitatud teksti idee ehk peamõte ("Ilus ja hirmus on inime"). Auto
Mis on arutlev kirjand? Gümnaasiumi ja põhikooli vanema astme õpilased kirjutavad arutlevat kirjandit. Arutleva kirjandi eesmärk on arutleda püstitatud probleemi üle (nt Miks Andres ja Pearu tülitsesid?), anda oma kategooriline seisukoht ning seda tõestada. Et kirjand hästi õnnestuks, peab teadma põhilisi struktuurielemente ning kirjutamisega seotud töövõtteid. Pealkiri Kirjandi kirjutamisel tuleb lähtuda etteantud teemast. Teemat võib määratleda kui elunähtuste ringi, mis kirjandis käsitlemist leiab. Kirjandi teemad võivad olla avatud või suletud. Avatud teemades saab kirjutaja ainestiku käsitlemiseks vabad käed, autor peab ise määrama lähtekoha, leidma kirjandi probleemi ja peamõtte (“Aeg ja inimene”). Suletud teemade puhul on probleem esitatud ühemõttelise väitena (“Kergem on lammutada kui luua”). Ülesehituselt võib pealkirjad jagada kolme rühma: 1. Pealkirjad, milles on esitatud teksti idee ehk peamõte (“Ilus ja hirmus on ini
Mis on arutlev kirjand? Gümnaasiumi ja põhikooli vanema astme õpilased kirjutavad arutlevat kirjandit. Arutleva kirjandi eesmärk on arutleda püstitatud probleemi üle (nt Miks Andres ja Pearu tülitsesid?), anda oma kategooriline seisukoht ning seda tõestada. Et kirjand hästi õnnestuks, peab teadma põhilisi struktuurielemente ning kirjutamisega seotud töövõtteid. Pealkiri Kirjandi kirjutamisel tuleb lähtuda etteantud teemast. Teemat võib määratleda kui elunähtuste ringi, mis kirjandis käsitlemist leiab. Kirjandi teemad võivad olla avatud või suletud. Avatud teemades saab kirjutaja ainestiku käsitlemiseks vabad käed, autor peab ise määrama lähtekoha, leidma kirjandi probleemi ja peamõtte ("Aeg ja inimene"). Suletud teemade puhul on probleem esitatud ühemõttelise väitena ("Kergem on lammutada kui luua"). Ülesehituselt võib pealkirjad jagada kolme rühma: 1.Pealkirjad, milles on esitatud teksti idee ehk peamõte ("Ilus ja hirmus on inime"). Autori
Olulisemad eriained Üld-ja alusainetes on olulisel kohal ühiskonna- sotsiaalteadused, filosoofia, esteetika, arhitektuuri- ja kunstiajalugu ning praktilised kunstiained nagu joonistamine, maalimine, kompositsioon, värvi- ja vormiõpetus, 3D projekteerimine. Insenertehnilised põhiained on matemaatiline analüüs, kujutav geomeetria, ehitusmehaanika ja ehitusfüüsika, energiatõhusus ja sisekliima, ehitusökonoomika, geodeesia. Kes õpetavad? Arhitektuuriõppe läbiviimisse on integreeritud kompetentne akadeemiline personal nii Tallinna Tehnikaülikoolist kui teistest Eesti ja välisülikoolidest. Külalislektoriteks on praktiseerivad tipparhitektid ja spetsialistid. Õppejõud on arhitektid Emil Urbel, Irina Raud, Ignar Fjuk, Rein Murula, Vilen Künnapu, Katrin Etverk, sisearhitekt Mait Summatavet, kunstnikud Anu Juurak, Raoul Kurvitz, Aili Vint, Jaan Elken, kunsti- ja arhitektuuriajaloolased Karin Hallas-Murula, Helli Sisask, insenerid Hendrik Voll, Johannes Pello, Linda Madalik,
Õppekavad ja õpikud koolimatemaatikas 1. Matemaatikaõpetuse areng eesti koolis 1.1. Eestikeelse hariduse algus Esimesed katsed eesti soost lastele haridust anda emakeeles tehti 17. sajandi keskel. Talurahva haridusele alusepanijaks loetakse Bengt Gottfried Forseliust (1660 - 1688). Ta oli soome päritoluga, tema isa oli Tallinna toomkooli õpetaja. B.G. Forselius õppis juba lapsepõlves selgeks eesti keele. 1684. a sai ta enda käsutusse tühjalt seisvad Papimõisa hooned (nende asukohta märgib praegu mälestuskivi Tartus Tähe tänavas Forseliuse Gümnaasiumi vastas). Seal otsustas ta eesti poistest koolitada köstreid ja talupoegade lastele õpetajaid. Forselius oli ainus õpetaja selles koolis - Forseliuse seminaris. Õpilased olid enamuses pärit Tartumaalt. Õppeaeg - 2 aastat. Seminaris õpiti lugemist, kirjutamist, usuõpe- tust, kirikulaulu, raamatuköitmist, natuke rehkendamist ja saksa keelt. Forselius kirjutas ise ka aabitsa, mille esimene trükk ilmus
Contents 1.EESTI KOOLISÜSTEEM.................................................................................................. 1 1.1.Alusharidus............................................................................................................ 3 1.2.Põhiharidus............................................................................................................ 3 1.2.1.Põhikooli riiklik õppekava................................................................................4 1.2.2.Põhikooli lihtsustatud riiklik õppekava.............................................................5 1.3.Üldkeskharidus...................................................................................................... 6 1.3.1.Gümnaasiumi riiklik õppekava........................................................................6 1.4.Hindamine............................................................................................................. 8 1.4
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid