Saksamaa Sissejuhatus Saksamaa on liitvabariik, mis asub Kesk-Euroopas. Pindala on 356 910 km2. Rahvaarv on 82 079 454 (1998). Rahaühik euro. Riigikeeleks on saksa keel. Pinnaehituselt jaguneb Saksamaa kolmeks osaks: Põhja-Saksa madalik, Kesk-Saksa hertsüünia keskmäestike vöönd ja lõunaosas Alpid. Suurimad saared on Rügen, Usedom (väike idaosa kuulub Poolale), Sylt. Saksamaa kõrgeim tipp asub Alpides, milleks on Zugspitze, 2964m. Suurim ja tähtsaim jõgi on Rein, suured jõed on ka Elbe, Oder, Ems, Weser, lõunaosas Doonau. Mets katab ligi 30% Saksamaa pindalast. Metsa on
RAHVAARV JA SELLE MUUTUMINE RAHVAARVU KASVU MUUTUSED (Kasvuprotsendi muutus) AASTASE JUURDEKASVU MUUTUSED MAAILMA RAHVAARV 3. nov 2009 kl 15:20 31. okt 2011 6 794 665 116 7 000 000 000 3. nov 2009 kl 22:36 19. nov 2012 kl 00:35 6 794 728 986 7 079 843 532 8. nov 2010 kl 23:32 19. nov 2012 kl 12:35 6 880 302 936 7 079 948 190 9. nov 2010 kl 00:22 26. nov 2013 kl 8.15 6 880 310 231 7 126 749 108 RAHVAARVU MUUTUSED AJAS Sünnid Surmad Loomulik iive Aastas 139,558,000 56,611,000 82,947,000 Päevas 382,351 155,099 227,252 Minutis 266 108 158 http://www.worldometers.info/world-population/ ARENENUD RIIGID ARENGUMAAD
SKP muutused 2004-2008 2006 2007 3,5 1,6 1 3,2 2,5 3,2 Aasta 3 2004 2005 2007 Eksport 888 254 1 168 876 1 350 000 Import 2,5 800 343 930 169 2,5 1 079 000 2 Row 136 1,6 1,5 1,3 1 1 2,5 2,5 2 Row 136 1,6 1,5
Calgary 1,096,833 Calgar Montre y al • Linnustamise tase Kanadis – 80,7% • Linnaelanike arv – 28 573 172 • Maaelanike arv – 6 833 485 • Kanadis on 110 linnad ja üle 100 aglomeratsioonid Kõige suuremad aglomeratsioonid Aglomeratsioon Rahvaarv Toronto 5 113 149 Montreal 3 635 571 Vancouver 2 116 581 Ottawa – Gatineau 1 130 761 Calgary 1 079 310 Edmonton 1 034 945 • Kanadis suur linnad kasvavad kiiresti, aga eeslinnade kasvutempo on suurem. • Linna elanikud liiguvad linnast eeslinnadesse.(Eeslinnastumine) Linnastumisega kaasnevad probleemid • Kuritegevus • Õhureostus (tihe liiklus, tööstus, soojussõlmed) Äitah!
Ettemaksed 114 349 122 485 8136 7,1 Varud 3 237 611 4 115 615 878 004 27,1 KÄIBEVARA KOKKU 5 642 830 6 266 035 623 205 11,0 Põhivara Materiaalne põhivara 1 129 970 994 043 -135 927 -12,0 PÕHIVARA KOKKU 1 129 970 994 043 -135 927 -12,0 VARAD KOKKU 6 772 801 7 260 079 487 278 7,2 PASSIVA MUUTUS Kohustused 31.12.2008 31.12.2009 Rahaliselt %-s Lühiajalised kohustused Võlad kontserni ettevõtetele 2 621 806 1 518 644 -1 103 162 -42,1 Võlad tarnijatele 84 030 185 806 101 776 121,1 Maksuvõlad 338 654 313 374 -25 279 -7,5
496 49,60 3 660 622,7 467 51,89 1 909 230,5 376 34,18 2 004 603,1 835 46,39 7 494 469,4 655 54,58 1 331 495,0 739 61,58 24 079 539,9 758 56,15 1 491 554,2 673 61,18 1 434 386,4 559 55,90 4 662 528,2 560 50,91 19 724 425,9 696 58,00 2 872 383,9
2011 2010 Lisa nr Müügitulu 630 839 313 648 10 Põllumajandusliku toodangu 34 213 31 021 11 varude jääkide muutus Kaubad, toore, materjal ja teenused -6 592 5 273 Mitmesugused tegevuskulud -493 197 -246 311 12- Tööjõukulud -111 869 -36 079 13,15 Põhivara kulum ja väärtuse langus -52 887 -38 579 Muud ärikulud -8 735 -3 728 Ärikasum (kahjum) -42 171 14 575 Finantstulud ja- kulud -3 007 -1 335 14 Kasum (kahjum) enne -45 178 13 240 tulumaksustamist Aruandeaasta kasum ( kahjum ) -45 178 13 240
Sambia Rahvaarv: 16 445 079 milj. (2018) Ajavöönd: GMT +2 Pindala: 752 618 km2 Pealinn: Lusaka Rahaühik: kvata (ZMK) Liiklus: vasakpoolne Riigikeel: inglise Sambia (ametlikult Sambia Vabariik) on merepiirita riik, mis asub Lõuna-Aafrika idaosas ning on piiritletud Kongo DRV, Tansaania, Malawi, Mosambiigi, Namiibia, Zimbabwe ja Angolaga. Rahvastik Sambia sündimuse üldkordaja on 2016 aasta andmete järgi 38.1311 ning suremuse üldkordaja 7.781. Sama aasta andmete järgi on tema naaberriigi Angola sündimuse üldkordaja suurem 41.8191, samuti on suurem ka suremuse üldkordaja 8.5131. Rahvastiku püramiidist saame järeldada, et Sambia on noorenev rahvastik kuna laste ja noorte osakaal on suur. Mehi on veidi rohkem kui naisi kuni 60ndate eluaastateni, siis on naisi rohkem. Kõige rohkem on inimesi vanuses 0-4 ja kõ...
Katseandmed: Kasutatud mõõtelahus 0,1023 n NaOH Tabel 1 NÕRK HAPE Lisatud mõõtelahuse Mõõdetud elektrijuhtivus ml , S/m 0,0 028 0,5 036 1,0 038 1,5 047 2,0 057 2,5 068 3,0 079 3,5 089 4,0 099 4,5 110 5,0 120 5,5 140 6,0 170 6,5 197 7,0 222 7,5 252 8,0 278 8,5 306 9,0 334 9,5 359
Antud ettevõtte võlakordaja=kogu võlgnevus/varad ehk kohustused kokku/varad (aktiva) d) Omakapitali võlasiduvus näitab, kui palju on võõrkapitali. Omakapitali võlasiduvus=kogu võlgnevus/omakapital ehk kohustused kokku/omakapital e) Soliidsusekordaja näitab, kui palju ettevõtte omanikud on panustanud ettevõttesse. Soliidsuskordaja=omakapital/varad ehk omakapital/(omakapital+kohustused) Arvutused: 2009.a. a) Käibekapital: 5 519 079 - 1 514 478 = 4 004 601 b) Lühiajalise võlgnevuse kattekordaja: 5 519 079 / 1 514 478 = 3,64 c) Antud ettevõtte võlakordaja:1 514 478 / 12 692595= 0,12 = 12% d) Omakapitali võlasiduvus: 1 514 478 / 11 178 117 = 0,14 = 14% e) Soliidsuskordaja: 11 178 117 / 12 692 595 = 0,88 = 88% 2010.a. a) Käibekapital: 7 764 856-2 776 963= 4 987 893 b) Lühiajalise võlgnevuse kattekordaja: 7 764 856 / 2 776 963 = 2,80 c) Antud ettevõtte võlakordaja: 2 776 963 / 14 705 813 = 0,19 = 19%
Tolliamet 185 153 200 Väärtpaberiinspektsioon 3 058 500 Proovikoda 3 962 500 Raamatupidamise Toimkond 1 125 500 Rahandusministeeriumi valitsemisala investeeringud 34 978 000 Rahandusministeeriumi valitsemisala muud kulud 24 610 000 RAHANDUSMINISTEERIUMI kulud kokku 1 079 740 700 RIIGIEELARVE KULUD KOKKU 29 786 050 000 RAHANDUSMINISTEERIUMI KULUD 2002 (kroonides) Rahandusministeerium 639 163 000 Töötasuvahendid tulemusjuhtimise rakendamiseks 19 334 700 Konkurentsiamet 7 271 100 Maksuamet 168 042 800 Statistikaamet 54 706 300
Enne, kui kuhugi kanditeerida, on abi, kui uurida põhjalikult kõiki erialasid ning mõelda, millisted ametikohad tulevikus kõrgelt hinnatud on. Abiks valikute tegemisel on kindlasti ka Rajaleidaja.ee lehekülg. Sellelt lehelt saab abi nii kutse- ja kõrgkooli mineja kui ka kooli lõpetanud noor, kes soovib oma elu alustada. Tänavu võib väita, et kutseõppe on noorte seas jätkuvalt populaarne. Statistika näitab, et kutseõppeasutustesse ja rakenduskõrgkoolidesse esitati üle 14 079 avalduse, millest ligi 6600 avaldust on põhikooli baasil ja üle 7400 avalduse keskkooli baasil. Kui seda numbrit võrrelda eelmise aastaga, siis nüüd sel sügisel on sooviavalduste arv 70 võrra kasvanud. Paljudes koolides lükati avalduste vastuvõtmise kuupäev edasi 14.septmbrini, kuna polnud piisavalt soovijaid. Osad erialad jäid üldse avamata. Näiteks Haapsalu Kutsehariduskeskuses oli sel aastal kõige populaarsem eriala sadulsepp ning hooldustöötaja.
496 49,60 3 660 622,7 467 51,89 1 909 230,5 376 34,18 2 004 603,1 835 46,39 7 494 469,4 655 54,58 1 331 495,0 739 61,58 24 079 539,9 758 56,15 1 491 554,2 673 61,18 1 434 386,4 559 55,90 4 662 528,2 560 50,91 19 724 425,9 696 58,00 2 872 383,9
900 000 . Seda oli vähem kui eelmistel selle sajandi loendustel. Venelaste osakaal oli kasvanud 20 protsendini ( ilma Petserimaata oli see varem olnud 4 protsenti ). Suurenenud oli soomlaste, sealhulgas ingerlaste ja karjalaste osa (1,4%), olid tekkinud ka täiesti uued rahvusrühmad - ukrainlased (1,3%) ja valgevenelased (1%) . 15. jaanuaril 1970 Toimunud rahvaloendusel selgus, et Eesti elanikkond on suurenenud 13,3% , Eestis elas 1 356 079 inimest. Eestlaste arv oli kasvanud 925 157-ni, osatähtsus rahvastikus oli 68,2 protsenti, venelasi oli 24,7% , ukrainlasi 2,1% ja valgevenelasi ning soomlasi oli mõlemat 1,4% . 17. jaanuaril 1979 Rahvaloendusel selgus, et Eesti elanikkond on kasvanud 8% võrra - siin elas 1 464 476 inimest . Eestlaste arv oli kasvanud 947 812-ni - osatähtsus rahvastikus oli 64,7% , venelasi oli 27,9% , ukrainlasi 2,5 protsenti, valgevenelasi 1,6% ja soomlasi 1,2% . 12. jaanuaril 1989
1950: 2,5 miljonit 1975: 3,7 miljonit 2000: 6,5 miljonit 2005: 7,4 miljonit 2007: 8 390 505 (1.6.2007; arvestuslik rahvaarv mehi 49,6%, naisi 50,4%) Aasta Elanike arv Tõusu % 1960 2 786 740 N/A % 1961 2 840 375 1.92 % 1962 2 894 510 1.91 % 1963 2 950 903 1.95 % 1964 3 011 957 2.07 % 1965 3 079 034 2.23 % 1966 3 153 879 2.43 % 1967 3 235 125 2.58 % 1968 3 317 315 2.54 % 1969 3 392 949 2.28 % 1970 3 457 113 1.89 % 1971 3 507 593 1.46 % 4 1972 3 547 335 1.13 % 1973 3 582 950 1.00 % 1974 3 623 852 1.14 % 1975 3 676 991 1.47 % 1976 3 744 678 1.84 % 1977 3 825 426 2.16 %
250 4,17 11,5 9 2,5 21,5 998 1*10 7,78 30 067 300 5 14 11 3 21,5 998 1*10-3 5,41 36 053 350 5,83 16 11 5 21,5 998 1*10-3 5,69 42 037 400 6,67 21 11 10 21,5 998 1*10-3 7,60 48 094 450 7,5 25 11 14 21,5 998 1*10-3 7,49 54 079 500 8,33 28 14 14 21,5 998 1*10-3 5,46 60 064 550 9,17 35 14 21 21,5 998 1*10-3 6,15 66 121 600 10 42 14 28 21,5 998 1*10-3 6,32 72 106 650 10,83 51 16 35 21,5 998 1*10-3 6,22 78 090 700 11,67 59 16 43 21,5 998 1*10-3 6,11 84 147
toetavad relvajõud ning teisel pool Moslemivennaskond. 9 Statistika Alltoodud tabelis on võrreldud Egiptust Eestiga, et anda paremat aimu Egiptuse seisundist.1 Egiptus Eesti Pindala km2 1 001 450 45 227 Rahvaarv 82 079 636 (juuli 2011) 1,340 935 (1.01. 2008) Rahvaarv 2050.aastaks 125,9 milj. 1,1 milj. Keskmine rahvaarvu kasv 1,8 % - 0,3 % 2005-2010 Linnarahvastiku osatähtsus 43 69 (%) (2007) Keeled araabia (riigikeel), inglise eesti 67,3 %, vene 29,7 %, ja prantsuse keeled on teised 2,3 %, teadmata 0,7
2.1 Muud võlad 108 221 340 2.2 Hankijatele tasumata arved 17 208 19 161 21 053 2.3 Maksuvõlad 1 443 2 886 2 886 2.4 Viitvõlad 4 320 8 640 8 640 2.5 LÜHIAJALISED KOHUSTUSED KOKKU 23 079 30 908 32 919 2.6 Pikaajaline kohustus 26 000 2 000 0 2.7 Omanike laen 0 0 0 2.8 PIKAAJALISED KOHUSTUSED KOKKU 26 000 2 000 0 2.9 KOHUSTUSED KOKKU 49 079 32 908 32 919 2.10 Osakapital nimiväärtuses 2 556 2 556 2 556 2
noorteprojektid 18 420 600 0 0 0 18 420 600 0 0 5 Tegevuskulud 16 144 670 7 665 270 4 400 000 0 4 079 400 0 12 065 270 70004212. Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus 69 214 005 66 014 005 1 200 000 0 2 000 000 0 67 214 005
Montenegro 619 300 621 258 Former Yugoslav Republic of Macedonia 2 023 654 2 029 892 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 10 445 852 10 511 382 10 584 534 10 666 866 10 753 080 10 839 905 11 000 638 11 094 850 7 761 049 7 718 750 7 679 290 7 640 238 7 606 551 7 563 710 7 369 431 7 327 224 10 220 577 10 251 079 10 287 189 10 381 130 10 467 542 10 506 813 10 486 731 10 505 445 5 411 405 5 427 459 5 447 084 5 475 791 5 511 451 5 534 738 5 560 628 5 580 516 82 500 849 82 437 995 82 314 906 82 217 837 82 002 356 81 802 257 81 751 602 81 843 743 1 347 510 1 344 684 1 342 409 1 340 935 1 340 415 1 340 127 1 340 194 1 339 662 4 111 672 4 208 156 4 312 526 4 401 335 4 450 030 4 467 854 4 570 727 4 582 769
Saksamaa SKP kasv 2004-2008 Aasta 2004 2005 2006 2007 2008 SKP (%) 1,6 1,0 3,2 2,5 1,3 Väliskaubandus (mln, USD;%) Aasta 2004 2005 2006 2007 2008 Eksport 888 254 1 168 876 Info puudub 1 350 000 1 498 000 Import 800 343 930 169 Info puudub 1 079 000 1 232 000 Sündimus (1000 inimese kohta) Aasta 2005 2006 2007 2008 2009 Sündimus 8,33 8,25 8,2 8,18 8,18 Suremus (1000 inimese kohta) Aasta 2005 2006 2007 2008 2009 Suremus 10,55 10,62 10,71 10,8 10,9 Imikusuremus (1000 imiku kohta)
OÜ Baltic Premator 2011. a. majandusaasta aruanne Rahavoogude aruanne (eurodes) 2011 2010 Lisa nr Rahavood äritegevusest Ärikasum (kahjum) -377 336 -279 316 Korrigeerimised Põhivara kulum ja väärtuse langus 137 079 143 538 6 Kasum (kahjum) põhivara müügist -12 0 13, 17 Kokku korrigeerimised 137 067 143 538 Äritegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus 83 313 -122 894 2, 4 Varude muutus -19 707 -13 298 5 Äritegevusega seotud kohustuste ja ettemaksete muutus -129 484 215 968 10
03 12 OÜ Nanny24 3.3. Rahavoogude aruanne Rahavoogude aruanne näitab raha liikumist kuude lõikes. Antud tabel on koostatud 24 kuu kohta. Rahavoogude aruanne Nimetus 1. kuu 2. kuu 3. kuu 4. kuu 5. kuu 6. kuu 7.kuu 8. kuu Raha algjääk 20 000 23 079 24 447 24 029 25 764 25 677 27 707 31 710 Püsiteenuse tulud 1588,5 2645 3548 4451 5258 6065 6113 6113 Lisateenuse 2250,0 tulud 4200 2250 0 2250 0 2250 4200 0 Kasutada olev raha 25 789 27 974 27 995 30 730 31 022 33 992 38 020 40 073 Kulud: Laenu
BSA-751 EST040331107 BSA-751 6S000537 BSA-752 EST040331106 BSA-752 6S000538 BSA-789 EST040130317 BSA-789 6S000591 BSA-792 EST040310022 BSA-792 6S000594 BSA-805 EST050825033 BSA-805 6S000607 BSA-808 EST040126240 BSA-808 6S000610 BSA-829 EST061117002 BSA-829 BSA-829 BSA-975 EST040310023 BSA-975 6S000825 BSB-021 EST050427003 BSB-021 6S010026 BSB-024 EST040126236 BSB-024 6S010029 BSB-078 EST030725078 BSB-078 6S010085 BSB-079 EST050825028 BSB-079 6S010086 BSB-079 EST050825030 BSB-079 6S010086 BSB-128 EST121101001 BSB-128 BSB-128 BSB-148 EST030912120 BSB-148 6S010177 BSB-171 EST030912571 BSB-171 6S010200 BSB-172 EST030912572 BSB-172 6S010201 BSB-202 EST040127288 BSB-202 6S010231 BSB-256 EST061123004 BSB-256 BSB-256 BSB-261 EST040203016 BSB-261 6S020052 BSB-402 EST120209002 BSB-402 BSB-402 BSB-596 EST051004003 BSB-596 6S030166
ka allrentimine, mis 2009-ndal aastal moodustas 26, 21% ja 2010-ndal 24,86% muudest ärituludest. Tabel 3.2. Kasumiaruande vertikaalanalüüs 2009-2011 2009 % 2010 % 2011 % Müügitulu 408 276 100% 402 773 100,00% 435 977 100,00% Eesti 390 820 95,72% 396 289 98,39% 427 049 97,95% Läti 15 570 3,81% 3 079 0,76% 3 883 0,89% Leedu 1 886 0,46% 3 405 0,85% 5 045 1,16% Kasutatud materjal ja tarvikud -317 412 -77,74% -306 951 -76,21% -321 503 -73,74% Varude allahindlused ja 3 822 1,20% 3 576 1,17% 4 640 1,44% mahakandmine Inventuuride puudujäägid 1 870 0,59% 1 656 0,54% 1 678 0,52%
Porfoolio investeeringud 5 751 15 066 50 283 6 021 34 916 Aktiva -328 -792 4 125 390 321 Omandiväärtpaberid 25 -417 2 582 492 1710 Võlakirjad -353 -375 1 542 -102 -1 388 Passiva 6 079 15 858 46 159 5 631 34 595 Omandiväärtpaberid 3543 13 280 37 071 1 799 14 735 Võlakirjad 2 536 2578 9 087 3 832 19 860 Tuletisinstrumendid -21 206 156 -2 -18 Aktiva -9 312 322 3 79
KULUD kokku 436 002 309 853 ÄRIKASUM 44 030 105 867 Intressikulud -17 835 -8 652 21 Muud finantstulud ja -kulud -9 520 5 313 21 ARUANDEAASTA KASUM 16 675 102 515 Eesti kroonides 01.01.-31.12.06 Lisa TULUD Müügitulu 331 391 898 20 Põhivara sihtfinantseerimine 9 079 152 20 Tegevuskulude sihtfinantseerimine 10 000 000 20 Muud äritulud 1 440 707 20 TULUD kokku 351 911 758 KULUD Kaubad, materjal ja teenused 81 098 778 21 Mitmesugused tegevuskulud 11 065 918 21 Tööjõu kulud 84 723 822 21 Põhivara kulum 77 101 026 21 Muud ärikulud 672 168 21
mõndagi harivat. USA kahes võib-olla, et isegi tähtsaimas linnas on vaadata palju asju, kuluks ilmselt kuid, enne kui jõuaks kõike huvipakkuvat näha. Tähtis on aga reis varakult ette planeerida ja varuda parajalt aega. Transport Ameerika Ühendriikidel kui maailma suurriigil on kõrgelt arenenud transpordivõrgustik. Kõigi teede pikkus ületab 6,5 miljonit kilomeetrit, raudteid on 226 427 km, lennujaamu on 15 079. Kõik need näitajad on maailmas suurimad. Lisaks on USA-l ligi 800 tuhat km toruteid ja veidi enam kui 41 tuhat km veeteid. Tähtsaimad sadamad on Los Angeles, Long Beach ja New York. Joonis 16 näitab tähtsaimaid teid USA-s. Joonis 16: USA tähtsaimad teed Kokkuvõte Ameerika Ühendriigid on maailmas pindalalt 3. ja rahvaarvult samuti 3. riik. USA on
1 000 0 2 400 10 000 639 0,27 0 1 266 266 883 0 268 728 7 992 674 510 825 1,90 0 121 727 220 811 23 358 246 559 4 783 311 305 709 1,24 0 0 38 860 0 41 155 827 590 52 893 1,29 0 18 407 0 3 200 8 280 48 174 3 079 0,37 0 2 131 0 300 5 160 3 000 192 0,04 31 1 138 1 800 0 4 200 21 600 1 380 0,33 0 2 035 0 532 2 727 5 000 320 0,12 1 962 1 437 237 012 0 239 000 5 284 240 337 724 1,41 6 153 16 468
Tulud kokku 2 442 2 442 3 075 3 521 3 500 3 217 2 758 2 492 2 208 Puhkemaja Nimetus Jaan Veebr Märts Apr Mai Juuni Juuli Aug Sept Okt Nov Dets Tuba /1öö talveperioodil 1 079 1 233 1 388 0 0 0 0 0 0 2 004 1 850 1 696 Terve maja/1 öö talveperioodil 83 83 167 0 0 0 0 0 0 250 250 250 Tuba /1öö suveperioodil 0 0 0 2 167 2 167 2 833 3 167 3 167 2 667 0 0 0 Terve maja/1 öö suveperioodil 0 0 0 367 367 550 642 550 550 0 0 0
umbes viis hektarit põldu - ja neist ci saanud just eluloomi, rääkimata alla 10-hektaril istest kääbuscaludest, mida oli ligemale kolmandik. Ka Kolhoose Kolhoosis Staliniga 1949. aasta jaanuaris kohtunud Karotamm kirjutab oma talundeid 641 17,2“Viimaks ütles St., et - saadame nad [kulaklikud] välja. Kuid märkmikus: 1534 seda on23,6vaja teha kiiresti, et see asi küla ei närveeriks mitte kaua 2 079 aega.” 26,7 2 752 Talupoegade 29,9 vastupanu murdmiseks viidi 23. märtsile 1949 2 904 järgnenud31,6nädalal läbi eelpoolkirjeldatud ulatuslik küüditamine. Sellest 3 003 tekkinud33,8 Taludel hirmu oli õhkkonnas kohustus algasoma müüa talupoegade
haldusjaotuses: maarajoonide arv oli vähenenud 37-st 15-ni, külanõukogude arv oli vähenenud 320-st 235-ni. Kolmas rahvaloendus oli 1979. aastal. Paljud varasemad külad olid jäänud tühjaks, sest maaelanikkond oli vähenenud. Oli tekkinud hulk uusi asulaid majandite keskused, neist osa tekkis päris tühjale kohale 1959 1970 1979 Rahvaarv 1 196 791 Rahvaarv 1 356 079 Rahvaarv 1 464 476 Eestlaste osatähtsus 75% Eestlaste osatähtsus 68% Eestlaste osatähtsus 65% Linnaelanikke 56% Linnaelanikke 65% Linnaelanikke 69% Aastate möödudes sotsiaalsed probleemid kuhjusid ühiskonnas. Tööstuse paisutamine oli aasta-aastalt suurendanud migrantide koguarvu Eestis, mis vähendas eestlaste osatähtsust ühiskonnas. Sel ajal elas kogu elanikkonnast umbes 70 % linnades
Kohustused kokku 102 896 759 79 822 179 23 074 580 28,9% 22 Omakapital Osakapital nimiväärtuses 1 000 000 1 000 000 0 0,0% Kohustuslik reservkapital 100 000 4 000 96 000 2400% Eelmiste perioodide jaotamata 116 766 366 71 119 287 45 647 079 64,2% kasum Aruandeaasta kasum -45 647 078 - 22 460 566 - 68 107 644 103,2% Omakapital kokku 72 219 288 49 662 721 22556567 45,4% Kohustused ja omakapital 175 116 047 129 484 900 45631147 35,2% kokku PASSIVA KOKKU 175 116 047 129 484 900 45631147 35,2% 23 3.2.3
ja kalapüük Mäetööstus 1 084 1 471 10,2 9,7 Töötlev tööstus 799 1 083 5,9 5,6 Elektrienergia ja gaasiga 1 190 1 627 7,0 7,3 varustamine Veevarustus; jäätmekäitlus 833 1 136 3,3 3,9 Ehitus 847 1 148 6,2 6,2 Hulgi- ja jaekaubandus 798 1 079 10,7 10,7 Veondus ja laondus 836 1 133 1,3 1,1 Majutus ja toitlustus 519 702 2,8 2,8 Info ja side 1 396 1 903 7,5 7,2 Finants- ja kindlustustegevus 1 390 1 924 5,4 6,1 Kinnisvaraalane tegevus 603 813 11,4 11,2
ASi Even bilansi horisontaalne analüüs 2003-2005 Bilanss (kroonides) 2004 2005 muutused võrreldes eelneva aastaga AKTIVA kroonides % kroonides % Käibevara Raha ja pangakontod -1 825 542 -98,96% 589 597 3080,12% Ostjatelt laekumata arved 3 024 079 79,36% 1 450 866 21,23% Ebatõenäoliselt laekuvad arved -149 742 81,75% 0 0,00% Nõuded ostjate vastu kokku 2 874 337 79,24% 1 450 866 22,32% Muud lühiajalised nõuded 302 562 147,58% 91 750 18,08% Viitlaekumised (intressid) 2 915 8,02% 19 829 50,50% Maksude ettemaksed 402 837 3250,52% -266 340 -64,14%
Kuivendamiste ja turba tootmisega on sood oluliselt muudetud, mille tõttu on tema põhja-, ida- ja lõunaosas toimunud metsastumine (Kalm, Kohv 2009: 7-8). Rajatud kuivendusvõrk toimib tänapäevani edukalt (Kalm, Kohv 2009: 51). Töös olevatest proovidest üks osa on pärit Eesti suurimast soostikust, Puhatu soostikust. Puhatu soostik on segatekkeline, moodustunud seljakutevaheliste järvede ja mineraalmaa soostumisel. Soostiku pindala on ilma mineraalmaasaarteta 57 079 ha ja see hõlmab umbes kolmandiku Alutaguse madaliku territooriumist. Soostiku põhjaosas valitseb tasasel reljeefil madalsoo, kust toodetakse turvast. Läheduses asuvad põlevkivikarjäärid on tunduvalt alandanud veetaset, hävitades soostiku kirdeosa. Soojuselektrijaamade lendtuhk ja põlevkivikarjääridest ning tuha- ja aherainepuistanguilt leviv karbonaatne tolm põhjustab looduskeskkonna leeliselist saastumist. Tugevasti saastunud aladel ulatub
Hõbekoger 0,321 0,288 0,367 0,449 0,315 Jõeforell 0,005 Jõesilm 61,990 66,696 59,006 40,424 38,693 44,628 Karpkala (Sasaan) 0,071 0,101 0,053 0,055 0,021 0,025 Kiisk 145,299 75,215 74,712 38,781 7,878 4,799 Koger 1,492 2,002 1,612 0,486 0,538 1,650 Koha 928,935 665,781 721,860 534,117 708,079 681,476 Latikas 545,508 764,970 775,771 573,989 668,051 681,227 Linask 7,260 4,497 3,583 4,907 5,132 5,164 Luts 37,315 32,596 29,450 28,646 32,171 24,605 Nurg 1,301 0,205 0,556 5,282 0,508 1,484 Peipsi siig 2,187 1,098 2,829 0,517 0,146 0,360 Roosärg 0,080 0,173 0,545 0,612 1,934 1,663
03.77 37703109139 477 447 Karin Ütsmüts 10.03.71 47103101924 1 013 #N/A Kaarel Kallakmaa 18.01.82 38201189828 #N/A #N/A Olga Laidvee 14.11.60 46011142602 210 #N/A Erkki Teder 31.08.64 36408315230 667 #N/A Aire Ütsmüts 15.10.58 45810156552 1 017 #N/A Tarvo Parts 23.11.54 35411238967 26 #N/A Siina Keerup 23.04.83 48304234375 #N/A 15 Kaimo Aidarov 21.04.68 36804212037 1 079 #N/A Külli Kasemaa 29.12.79 47912295542 805 #N/A Sirli Kodi 22.03.67 46703225229 #N/A #N/A Erkki Vilipuu 30.04.66 36604304180 #N/A #N/A Gert Randla 31.07.65 36507313773 242 #N/A Egert Kivima 04.10.71 37110042528 #N/A #N/A Kati Kaasik 18.08.87 48708185218 #N/A #N/A Maria Lohk 16.05.72 47205169587 405 #N/A Ahti Saarniit 26.03.82 38203268174 665 #N/A Rain Jaanus 01
annaabi.ee 
