Ernest Hemingway "Vanamees ja meri" 1.Teose tegevus toimub 20.sajandil, septembri kuus. Tegevuspaik kaluriküla Kuuba saarel. 2.Teose peategelane Santiago. Oli vanamees, hallipäine, habemega. Iseloomult julge, järjepidev ja tahtejõuga mees. Armastas väga kalu ning suhtles väikese poisi Manoliniga, kes temaga koos kalal käis(esimesed 40 päeva). 1) suhtus ülesannetesse ja kohustusse järjepidevusega, ei kaotanud usku ja lootust. 2)naistesse ja armastusse pealiskaudselt, ei pööranud oma naisele tähelepanu. 3)- 4)elumõtet nägi nii-öelda kalapüügis, kuna see oli ainus asi mida ta järjepidevalt tegi. Ja seoses sellega muutus ta muust maailmast eraklikuks. 3.Santiago ei suhelnud kellegiga väga, ainult poisiga, kes oli tema õpilane. Poiss armastas samuti kalu ja kalapüüki ning nad käisid koos kalal. Poiss hoolitses Santiago eest ning oli ainuke, kes ei kaotanud temasse usku...
E.Hemingway ,,Vanamees ja meri" Teos ,,Vanamees ja meri" ei ole lihtsalt mingi kalurijutt. Selles teoses leiavad käasitlemist igavesti aktuaalsed suured üldinimlikud probleemid. Inimene keset elu ookeani selline näib olevat süzee. Teose lõpust jääb kõlama mõte Elu on küll kaunis, kuid ta on karm, täis raskeid katsumusi, viletsusi ja ohte. Palju peab jätkuma visadust ja jõudu inimlapsel, kes tahab sel karmil ookeanil pinnale jääda. Ta peab võitlema ning saatust trotsides vastu minema kõigile tema ohtudele . Millest muust võiksidki rääkida vanamehe taolised arutlused : ,,Mispärast küll loodi linnud nii õrnad ja väetid...kui ookean võib ju ometi vahel nii julm olla? Tõsi, ta on küll lahke ja vägagi ilus, kuid ta võib ka halastamatu olla ja see tuleb ikka ja alati nii ootamatult ning siis on need linnud, kes ta kohal toitu otsides lendlevad ja sukelduvad ning oma nõrga, kurva häälega huikavad...siis on ...
Ernest Hemingway Vanamees ja meri Mida õppis poiss vanamehelt Kala püüdmist . Võitluse etapid - Ühel päeval nägi ta lindu ja otsustas tema järel minna, lootuses seegi kord kala saada. Kahjuks esimestel püüdlustel see ei õnnestunud, aga üsna pea püüdis ta kinni marliini, kes oli pikem kui tema paat. Mees püüdis kala paati saada, aga viimane keeldus alla andmast, justkui oleks tal mehe vastu isiklik vimm. Kala tõmbas liinist, ega andnud järele. Ta tiris paati kaugemale kaldast, nii kaugele, et mees sattus talle juba täiesti tundmatutesse vetesse ja kartis, et ei leia koduteed. Liin tõmbas mehe käed katki ja käsi kiskus krampi. Olelusvõitluses, kes on tugevam, jäi siiski peale mees. Seda aga vaid esialgu, sest kui ta oli kala kinni püüdnud ja paadi külge kinnitanud, haistsid haid vette sattunud verd ja olid üsna pea marliini kallal. Esial...
Vanamees ja meri Ernest Hemingway Teose tegevusaeg ja tegevuspaigad: Teose tegevusaeg on umbes 1936-1951. Tegevus toimub kalurikülas Kuuba saarel. Ülevaade sündmustikule: Santiago (vanamees) olevat oma küla parim kalamees, kuid viimasel ajal tal ei näkanud. Ta oli juba merel olnud 84 päeva ja ei ühtki kala. Mõnikord käis temaga kalal väike poiss Manolin, kui peale 40 kalata päeva ei lubanud poisi vanemd tal Santiagoga kalale minna, sest vanamehel polevat üldse kalaõnne. Poiss tahtis väga vanamehega kalal käija, aga paraku ei ta ei saanud minna. Poiss oli väga abivalmis, ta tahtis väga aidata vanameest, ta oli vanamehel väga suureks abiks. Esimest korda, kui poiss vanamehega kalal käis, pidi poiss äärepealt surma saama, sest vanamees olevat nii suure kala paati tõmmanud, et see oleks äärepealt paadi puruks teinud, aga kõik läks õnneks. Kätte oli jõudnud 85 päev, see olevat tema õnne...
Vanamees ja meri Katariina Noormägi 10.klass 1. Vanamees püüdis üksinda Golfi hoovustes kala. Ta oli kõhetu, kortsus ja armiline- kogu tema välimus oli vana ja väsinud. Ta nahk oli parkunud ja kuiv, nagu õige meremehe nahk. Mööda tema kaela jooksid healoomulise kasvaja pruunid laigud. Vana mehe silmad olid aga elujõulised ja rõõmsad. Ta oli kalaõnneta juba üle neljakümne päeva. 2. Vanamees näeb unes Aafrikat- valgeid randu ja sügavsinist merd, kus ta poisipõlves käis. Ta ei näinud unes jõukatsumisi, naisi ega oma naist, sest ta oli juba vana ja igatses ainult Aafrikat, õnne ning rahu. 3. Vanamees ei söö hommikul, joob ainult kohvi ning sellest peab talle vähese söögiisu tõttu õhtuni piisama. 4. Meri ja naised on mõlemad tormilised, ettearvamatud ning samas ilusad. Meri meenutab talle naist, sest ta hoo...
Vanamees ja meri Ernest Hemingway jutustus „Vanamees ja meri“ pajatab inimese ja looduse vahelistest suhetest. Raamatus olid peategelasteks vanamees, kelle nimi oli Santiago ja poiss nimega Manolin. Santiago oli kaheksakümmend neli päeva käinud merel, ilma kalasaagita. Kuni neljakümnenda päevani oli kaasas olnud ka Manolin, kuid tema vanemad käskisid poisil minna teise paati, kus on parem kalaõnn. Manolin ise oleks parema meelega olnud vanamehe paadis, aga kuna ta oli veel liiga noor, pidi ta kuulama vanemate sõna. Hoolimata sellest, hoolitses poiss ikka Santiago eest: ta tõi vanamehele süüa ja otsis sööta. Kaheksakümne viiendal päeval otsustas mees minna kaugemale merele kui tavaliselt, kust ta sai marliin. Alguses tundis Santiago suurt õnne, et oli püüdnud selline suurepärase kala, kuid ajapikku tema õnn pöördus. Kui vanamees oli kala ära tapnud ja paadi külge sidunud, hakkasid haid t...
Ernest Hemingway ,,Vanamees ja meri " Teose analüüs Teose tegevus toimub 20. sajandil, täpsemalt septembri kuus. Teose peamisteks tegevuspaikadeks on vanamehe osmik ja meri. Vanamehe osmik oli niisma pikk kui mast. Tema elukoht koosnes vaid ühest ruumist. Ehitusmaterjalina oli kasutatud guano´ks kutsutud kuningpalmi sitkeid pungasoomuseid, ja osmikus olid voodi, laud, üks tool ning nurgas muldpõrandal kolle, kus sai puusöega süüa teha. Meri, kus vanamees kalu käis püüdmas asus Golfi hoovuses. Meri oli muutlik, salapärane ning pakkus kaluritele erinevaid katsumusi ja seiklusi. Santiago oli olnud oma külas parim kalamees, kuid nüüd oli ta juba vana ja tema kalasaak polnud enam endine.Ta elas tagasihoidlikus majakeses, ning toitu tal eriti polnud. Santiago eest hoolitses väike poiss Manolin, kes tõi vanamehele lähedalasuvast Terrassilt talle tihti toitu ning joogipoolist. Poi...
Vanamees ja meri Ernest Hemingway Vanamees on merel olnud juba 84 päeva, kuid ühelgi korral pole tal näkanud. Vahel käis temaga kaasas üks väike poiss, kuid peale 40 kalata päeva ei lubanud poisi isa tal enam Santiagoga (vanamehega) kalale minna, sest vanamehel ei olevat üldse õnne. Poiss küll soovis vanamehega kaasa sõita, kuid ta ei tohtinud. Tal hakkas Santiagost kahju Vanamees oli kõhn ja kuivetu, kukla all kaelal olid tal sügavad kurrud ja käed olid arme täis. Aga üksiki arm ei olnud värske. Poiss küll palus, et vanamees ta kaasa võtaks, kuid vanamees ei saanud teda kaasa võtta poisi keelu pärast. Poiss küsis vanamehelt, kas ta vähemalt ei võiks vanamehele õlu välja teha. Santiago nõustus. Teised kalamehed tegid ta kulul nalja, kuid see ei häirinud Santiagot. Kui vanamees õlut rüüpas, küsis poiss, kas ta ei võiks vanamehele homseks sardiine püüda, kuid Santiago keelus, ses...
Inimeste ja looduse vahelised suhted Loodusel on suur mõju inimese üle. Santiago oli kange mees, kes enda halvast tervisest olenemata otsustas merele minna. Meri oli tema suurim sõber, kuid samas ka suurim vaenlane. Meri oli karm ja ootamatu, kuid meest see ei heidutanud, tal oli kindel eesmärk end tõestada ning näidata, et tema kalaõnn ei ole pöördunud. Selle tõestamiseks veetis ta päevi merel, triivides elu ja surma vahel. Meri oli Santiago vastu karm. Eluaegne kalapüügikogemus ning loodustarkused võimaldasid tal liikuda õiges suunas. Ta oskas ennustada ilma ja orkaanide tulekut ning teadis, et seal, kus on palju lendkalu, seal peab olema ka kuldmakrelle. Meri oli vanamehe teine kodu, tema toidulaud ja rahakott. Samas röövis see mehelt iga korraga üha enam elujõudu. Kalapüük mõjus mehe tervisele laastavalt, liinidega vigastas ta enda käsi, külmast ja liikumatusest läksid jäsemed krampi ning pidev näljatunne te...
“Vanamees ja meri” Ernest Hemingway Mees (Santiago) oli juba 84 päeva merel sõudnud, kuid kala ei näkanud. Esimesel 40 päeval oli ka poiss temaga kaasas olnud, kuid siis viimase vanemad keelasid selle ära. Vanamees oli kõhn ja kuivetu, sügavate kortsudega kuklal, kätel sügavad armid. Silmad olid merekarva, lõbusad ja võitmatud. Vanamees oli poisile kalapüüdmist õpetanud ning poiss armastas seda. Vanamees oli varem 87 päeva merel olnud ilma ühtegi kala püüdmata ja seejärel olid nad poisiga kolm nädalat järjest poisiga iga päev suuri kalu püüdnud. Poiss ostis mehele õlut ja söötasid järgmiseks päevaks. Nad meenutasid, et poiss oli esimest korda vanamehe paati saanud viieaastaselt. Vanamehel oli plaanis järgmisel päeval kaugele minna ja kuigi poiss tahtis kaasa minna, siis pidi ta oma paati jääma. Vanamehe juures teesklesid nad alati kahekõnet :”Mis sul süüa on?” “Potitäis kollast riisi kalaga. Tahad ka?” “Ei ...
Vanamees ja meri Ernest Hemingway Vanamees on merel olnud juba 84 päeva, kuid ühelgi korral pole tal näkanud. Vahel käis temaga kaasas üks väike poiss, kuid peale 40 kalata päeva ei lubanud poisi isa tal enam Santiagoga (vanamehega) kalale minna, sest vanamehel ei olevat üldse õnne. Poiss küll soovis vanamehega kaasa sõita, kuid ta ei tohtinud. Tal hakkas Santiagost kahju Vanamees oli kõhn ja kuivetu, kukla all kaelal olid tal sügavad kurrud ja käed olid arme täis. Aga üksiki arm ei olnud värske. Poiss küll palus, et vanamees ta kaasa võtaks, kuid vanamees ei saanud teda kaasa võtta poisi keelu pärast. Poiss küsis vanamehelt, kas ta vähemalt ei võiks vanamehele õlu välja teha. Santiago nõustus. Teised kalamehed tegid ta kulul nalja, kuid see ei häirinud Santiagot. Kui vanamees õlut rüüpas, küsis poiss, kas ta ei võiks vanamehele homseks sardiine püüda, kuid Santiago keelus, ses...
Elva Gümnaasium Ernest Miller Hemingway Referaat kirjanduses Tiit Jaani 11a Elva 2007 Elulugu Ernest Hemingway sündis 21. juulil 1899. aastal maa-arsti pojana Chicago eeslinnas Oak Parkis. Pärast kooli lõpetamist 1917. aastal töötas ta ajutiselt kohaliku reporterina ajalehe "Kansas City Star" juures, võttis siis Punase Risti vabatahtliku sanitarina osa Esimesest maailmasõjast. Rindel läbielatu jäädvustas ta romaanis "Hüvasti relvad!". Mõne kuu viibis ta Michiganis, kalastas, luges ja kirjutas jutustusi, mida aga ükski ajaleht ei avaldanud. 1920. aastal sai ta feature writer koha ajalehe "Toronto Star Weekley" juures, aasta lõpus kolis ta Chicagosse, kus töötas ajakirjaniku ja toimetajana. Ent ta ei jäänud sellesse linna püsima. Juba 1921. aastal suundus ta Prantsusmaale ja reisis järgmistel aastatel kirjasaatjana Euroopas ja Lähis-Idas. USA kirjaniku Gertrude Steini kaudu t...
Mõnda Ernest Hemingway teosest ,,Vanamees ja meri" Arvesta vastamisel sellega, et vastuste eeldatav pikkus on 50 sõna ning see, et sa vastates lähtuksid teose sisust. Kolmes vastuses kasuta tsitaati teosest. 1. Kas see teos meeldis sulle või mitte? Või jättis hoopiski külmaks? Arutle miks. Vastus: Minu arvates, on ,,Vanamees ja meri" küllaltki huvipakkuv teos. Juba ainuüksi sellepärast, et raamatus puudub suur tegevusliin. Väga väheste sündmuste käiguga suutis autor edasi anda nii mõndagi. Teoses on kirjeldatud ühte pikka sündmust, kus vanamees hoiab konksuotsas mitu päeva hiigelmarliini, ning selline iseenesest lihtne sündmus pani ning tahtma lugeda, sest mind hakkas huvitama...
Ernest Hemingway "Vanamees ja meri" See Hemingway teos räägib inimese ja looduse vahelistest suhetest. Vanamees Santiago on juba kaheksakümmend neli päeva käinud merel kalal, aga on iga kord tagasi tulnud kaladeta. Esimesel neljakümnel päeval käis temaga kaasas alles kalapüüki õppiv poiss, kuid vanemad keelasid tal edaspidi vanamehega kalal käia. Niisiis, vanamees läks üksi merele. Pikkade saakideta püükide järel õnnestus tal kätte saada marliin, mis oli pikem kui vanamehe paat. Santiagol oli palju probleeme kala kinnihoidmisega, sest paati teda ei saanud ega jõudnud tõmmata ning kala muudkui vedas paati avamere poole. Marliin tõmbas ka vanamehe peopesad katki. See oli vanamehel ka ainus võimalus teda kinni hoida (liiniga). Õnneks suutis ta kala paadi külge siduda. Kuna vanamehe peopesad olid katki ja merre oli sattunud verd, liginesid vanamehe paadile haid. Kuig...
Märkmed (sündmused, kirjeldused, olulised laused, tsitaadid jne) Vanamehe kirjeldus: Vanamees oli kõhn ja kuivetu ja tal olid kukla all kaelal sügavad kurrud. Healoomulise nahakasvaja pruunid laigud, mida tekitab troopikamerelt tagasipeegelduv päike, katsid põski. Laigud ulatusid kaelani välja ja käed olid sügavaid arme täis, lõhutud nööridest, mille otsas olid olnud rasked kalad. Aga ükski arm ei olnud värske. Need olid vanad nagu lõhed kaladeta kõrbes. Kõik tema juures oli vana, kõik peale silmade, ja silmad olid merevärvi ja. nende pilk oli rõõmus ning alistamatu. Ta oli liiga lihtne inimene, et endalt küsida, millal ta oli alandlikuks muutunud. Aga alandlikuks oli ta muutunud, ja ta teadis, et alandlikkus ei ole häbiks ega riisu temalt tõelist uhkust. «Ma olen üks imelik vana mees.» Need olid imelikud õlad, endiselt vägevad, kuigi väga vanad, ja ka kael oli endiselt tugev, ja kuna vanameh...
Ülesanded 1. Iseloomustage Santiagot. Santiago on vana kalur, kes elab üksinda mere lähedal hütikeses. Ta on üsna veider, nagu ta ise ütles «Ma olen üks imelik vana mees.», ta erineb teistest inimestest nii välimuse, kui ka iseloomu poolest. Ta sõltub teistest inimestest, eriti Manolinist, kes teda igati aitab ja tal silma peal hoiab. Samas sai vanamees üksinda hakkama suurte tegudega. Arusaadav on see, et Santiagol on olnud raske elu, see- eest on ta lihtne vana mees, kes püüab kala. Ta mõttekäigud on huvitavad, ta paneb tähele ja mõtleb asjadele, millele iga inimene ei oska tähelepanu pöörata. Ta arutab asjade üle ja mõtleb, kuidas asjad maailmas toimivad. Ta on väga lihtne ja tagasihoidlik mees. Lihtne on ka tema välimus, ta on vaene ning seetõttu kannab ta kulunud riideid, tema kätel on vanad armid. 2. Kas Santiago on traagiline karakter? Selgitage. Santiago on traagiline karakter. Ta riskis oma...
Book review Title: ,,Vanamees ja meri" Author: Ernest Hemingway Publisher: ,,Eesti raamat" Year: 1985 Original: ,,The old man and the sea" Charles Scribner's Sons New York (1952) First printing: 1952 The book ,, The old man and the sea", is written by Ernest Hemingway. It tells the story of an old man called Santiago who lives in a small house near the ocean. The story takes place in the sea, about 50 years ago.The characters in the book are: a little boy, old man Santiago and a big fish. It is an short novel. There are film based on this book. The story is set on a big ocean. On the first pages, old man comes from fishing. Then he starts eating dinner with a boy. As the story develops, the man goes again to the sea to get fish. Then a big fish swallows the beat. The fish is so big that starts to pull the boat. The plot of the story is quite drab, but interesting too. The book contains lots...
Ernest Hemingway ,,Vanamees ja Meri" See Hemingway teos räägib inimese ja looduse vahelistest suhetest. Vanamees Santiago on juba kaheksakümmend neli päeva käinud merel kalal, aga on iga kord tagasi tulnud kaladeta. Esimesel neljakümnel päeval käis temaga kaasas alles kalapüüki õppiv poiss, kuid vanemad keelasid tal edaspidi vanamehega kalal käia. Niisiis, vanamees läks üksi merele. Pikkade saakideta püükide järel õnnestus tal kätte saada mariin, mis oli pikem kui vanamehe paat. Santiagol oli palju probleeme kala kinnihoidmisega, sest paati teda ei saanud ega jõudnud tõmmata ning kala muudkui vedas paati avamere poole. Mariin tõmbas ka vanamehe peopesad katki. See oli vanamehel ka ainus võimalus teda kinni hoida (liiniga). Õnneks suutis ta kala paadi külge siduda. Kuna vanamehe peopesad olid katki ja merre oli sattunud verd, liginesid vanamehe paadile haid. Kuigi ta käed olid katki ning üks käsi kiskus veel krampi, suutis ta esimese ma...
Vanamees ja meri Ernest Hemingway 1.Millal toimub raamatu tegevus? V:20saj. keskel, sest neil olid raadiod. 2.Kus oli tegevuspaik? V:Planeet Maa, Kuuba, Havanna. 3.Kas teos oli reaalne või üleloomulik? V:Teose sisu oli reaalne, välja arvatud see, et Vanamees tappis väga palju haisid üksi. 4.Nimeta raamatu tegelased. V:Santiago ehk Vanamees, poiss, kõrtsmikuhärra, kõrtsmikuhärra naine, kala. 5.Kes olid raamatupeategelased? V:Vanamees ja ta hea sõber poiss. 6.Too välja peategelaste probleemid ja nende lahenused. V:Vanamehe probleemideks olid: vaesus ja see, et ta pole 84 päeva järjest kala saanud. Vaesusega aitas teda poiss. Ta ostis Santiagole õlu ja sardiine. Poisil ei olnudki raskeid probleeme. Ta tahtis Vanamehega koos kalal käia, aga pärast 40 kalata päeva keelas isa selle ära. 7.Keda tahaksid isiklikult kiita? Põhjenda. V:Ma kiidaksin ...
Mis on su (teie) nimi? - () ? Mis on su (teie) perekonnanimi? - () ? Mis on su (teie) isanimi? - ( ) ? Saa tuttavaks/saage tuttavaks - Väga meeldiv tutvuda - Lähme sina peale üle - Meessugu - Naissugu - Tita Tüdruk Neiu Naine Elatunud naine - Vanaeit , Poiss Noormees / poiss / Mees Vanamees Vanatoi Elatunud mees Aastaaeg - Kuu Päev, kuu, aasta Kuupäev -
“Vanamees ja meri” Ernest Hemingway 1. Iseloomustage Santiagot. Santiago oli kõhn ja kuivetu, kukla all sügavad kurrud, healoomulise kasvajaga, pruunid laigud, käed armilised, millest ükski arm ei olnud värske, silmad merevärvi, vaene, armastas merd ja lendkalu, huvitatud pesapallist, viisakas, hooliv. Tal oli seoses kalapüügiga väga head oskused ja teadmised. Samuti saab teda pidada järjekindlaks, sest ei olnud nõus oma kalast lahti ütlema. 2. Kas Santiago on traagiline karakter? Selgitage. Santiagot saab pidada traagiliseks karakteriks, sest koges suurt lüüasaamist looduselt. Tal oli merel olnud 84 päeva halb õnn ning 85 päeva hea õnn kestis vaid hetkeks, kuniks ta jõudis sadamasse tagasi vaid kala uimega. 3. Andke ülevaade Santiago põhilistest motivaatoritest. Santiago põhiline motivaator oli tema usk iseendasse ja tahe ning kui sellest ka ei piisanud, siis mõtles poisist. «Iga minutiga jõuad kodule lähe...
Ernest Hemingway “Vanamees ja meri” 1.Loe läbi Kadri Kõusaare artikkel "Vanamees on elus". Kirjelda vanamehe prototüübi elustiili ja kombeid. Kui suure marliini püüdis prototüüp ja kui palju jäi tema kalast alles pärast haide rünnakut? Kuni 100.eluaastani jõi Gregorio iga päev vähemalt pool pudelit rummi, nüüd üritab alkoholist eemal hoida. Pühapäeviti vaatab ta Hemingway pühendust "Vanamehe ja mere" sisekaanel. Cojimol kõrts teeb talle iga päev lõuna väla, sest see meelitab turiste üle maailma. - viimased 45a elatubki neist lõunatest ja turistide annetustest. Kui teised kalurid vanamehe leidsid, oli marliinist alles vaid pool ( kuigi isegi see kaalus 350 kilo). 2. Kus ja millal toimusid romaani sündmused? Teose tegevus toimub 20. sajandil. Havanna linnas, Kuubas. Lk 5 Kus püüab Santiago kala? Kui kaua pole tal juba kalaõnne olnud? Kirjelda vanamehe välimust! Vanamees püüab kala Golfi hoovuses. Kaheksak...
Kompositsiooni analüüs Ernst Hemingway Raamatule ,,Vanamees ja meri" "Vanamees ja meri" on Ernest Hemingway proosatekst looduse ja inimese vahelistest suhetest. Raamatu faabula ja süzee käivad enamjaolt paralleelselt. Leidub hetki, mil peategelane Santiago (vanamees) meenutab oma eelnevaid kalalkäike või mõnda unenägu. Teose ekspositsioonis kirjeldatakse ühe Kuuba kaluriküla elu ja raamatu peategelast ning tema olukorda, samuti ka kohalikke elanikke, eriti üht teismelist poissi, kes Santiagole tihti abiks on ja temaga vahel kalalgi käib. Suurt rõhku on asetatud vanamehe välimuse ning tema hurtsiku kirjeldusele, kus on viidatud mitmetele pisidetailidele, näiteks armidele näol ja kätel või elamu sise- ning väliskujundusele. Sõlmituseks võib lugeda kohta, kus vanamees avaldab oma plaani minna 85. korda merele ja tulla tagasi 1000-naelase kalaga. Poiss aitab Santiagol paati ette valmistada ja vette lü...
A.MÄLK ’’HEA SADAM’’ Tegelased: Juuljus – minategelane, noor ja tark poiss. Luisi – Juuljuse õde. Taavi – viinalembeline, tark ja igati positiivne vanamees. Liisu – Taavi naine, kes tahab, et maailm tiirleks tema ümber. Aadi – Liisu ja Taavi poeg, kes oli memmekas. Kristiine – Taavi kunagine armastus, nüüd aga Jaaguõue perenaine. Sessi – Kristiine tütar, kelle tegelik isa oli Taavi. Jaaguõue Prits – meremees. Isa – Juuljuse ja Luisi isa, kelle Juuljus leidis Tallinnast. Orge Heino – Taavi naaber, Juuljuse klassivend. Sergei – väikese laeva kapten, millega Juulijus käis merel. Tegevuskoht: Põhiline tegevus toimub Saaremaal asuvas külas, rannavabadiku-paadimeistri majas. Kokkuvõte: Vallakantseleis jagati inimestele lapsi, kellel enam vanemaid polnud, nendele, kellel oli võimalus neile tööd ja elukohta pakkuda. Julli ja Luisi ema oli surnud ning isa oli kadunud ja nemad ei teadnud isast midagi. Luisi oli saanud endale juba „võtja“, kuid Ju...
Henrik Ibsen Oli norra näitekirjanik. Esimene kuulus näidend on muinasjutuline ja filosoofiline värssdraama "Peer Gynt". Peategelane on isekas, valelik ja vastutustundetu noormees, kes käitub alati nii nagu talle mugavam on. Peer Gynt röövib pulmast pruudi ja satub kogukonna põlu alla. Ta kolib elama mägedesse, temasse armunud neiu Solveig järgneb talle sinna. Peer jätab ta maha ja läheb rändama. Rändab maailmas ja kehastab eri rolle: rändkarjuste pealik, ärimees, orjakaupmees, misjonär. Vanaduses pöördub ta koju tagasi. Tuleb Nööbivalaja, kes peab ütlema, mis saab mehe hingest pärast surma. Nööbivalaja ütleb, et Peer pole kunagi olnud tema ise, see, mis meister on temast mõelnud. Iga inimene peab elus püüdma saada iseendaks, kuid Peer on ainult põgenenud. Solveig ütleb, et tema jaoks on Peer alati jäänud iseendaks. Järgmised näidendid olid realistlikud ja proosavormis, käs...
,,Vanamees ja Meri" Lugesin Ernest Miller Hemingway raamatut ,,Vanamees ja Meri". Kuna raamat oli oma vabal valikul, siis ema soovitas mulle just seda Hemingway teost kuna see pidavat olema mulle vägagi eakohane. Raamat räägib kogenud kalurist, kes oli kunagi küla parim kalamees, kuid kellel viimase ajal pole vedanud ning kes polnud juba 84 päeva saaki saanud. Vanamehega käis kalal üks noor poiss. Poisil meeldis vanamehega kalal käia ning ta tahtis väga temaga kalale minna, kuid poisi vanemad vaatasid, et vanamees pole pikka aega saaki saanud ning keelasid poisil vanamega kalal käimise ära, sest pidasid seda mõttetuks tegevuseks. Poiss, aga tahtis ikka vanamehega kalale minna, kuid vanamees ei lubanud poisil temaga kalale minna, sest poisi vanemad olid seda keelanud. Poiss aga aitas vanameest ikka ning aitas tal asju vedada. Vanamees ütles poisile, et ta õnnenumber on 85 ning ta arvab, et 85 päeval saab ta kin...
,,SEITSE VENDA", Aleksis Kivi Kord elasid kaugel metsa põhjas üksikus kohas seitse venda. Vanemad olid neil juba mõnda aega surnud. Peale nende eneste ei pidanud nad kedagi teisi inimesi ega ka naisterahvaidki eneste juures, kõik elasid poissmehe elu ja tegid kõiksugused tööd ja toimetused, olgu meeste- ehk naisterahva tööd, ise kõik ära. Kui nad ju kõik naisevõtjate aruliseks olid saanud, mõtlesid nad hakata naisi võtma. Et aga tuntud ega teatud naisterahvaid neil ei olnud, siis võtsid nad nõuks otsimise peale ilmasse välja minna. Aru peeti niimoodi, et kuus vanemat venda otsimise peale välja lähevad selles tingimises, et ka noorema vennale, kes koduseid asju senikaua toimetama peab, naise peavad tooma. Teekond algas. Reisimoonaks võtsid nad ka igaüks pauna leiba ligi ja hakkasid võõramaale sammuma. Tee viis neid ühest suurest metsast läbi. Kaugel sügavas metsa põhjas, tee ääres, oli üks sau...
Maardu järve tekkimine Vanal hallil ajal, ühel vihmasel päeval linnas nimega Maardu saabus üks Vanamees. Ta oli peale pikka reisi väga väsinud ja tahtis puhata. Siin märkas ta linnas olevat kõrtsi, kus ta otsustaski puhata. Kõrtsi saabudes tellis ta endale suppi ja hakkas seda tasakesi sööma. Samal ajal otsustas ta kuulata millest selle linna rahvas räägib. Kõik rääkisid peaaegu ühest ja samast asjast, nimelt linna uppumisest vihma pärast. Vanamehel tekkis tahe aidata linna elanike, muidugi koos sellega tahtis ta natuke kuulsust. Ta hakkas mõtlema, kuidas võiks neile aidata. Kuid pähe ei tulnud ühtegi mõtet, ta jätkas enda supi söömist. Äkki tekkis kõrtsi katuses väike pragu kust hakkas vesi tilkuma. Vee tilk kukkus lusika peale ja veeres tasapisi taldriku sisse. Vanamees jälgis kogu seda asja ja tal tuligi pähe suurepärane idee. Järgmisel vihmasel päeval kogunes rahvas turuplatsile et arutada...
Inimest saab hävitada. kuid mitte võita. Kirsika Kusnets 12b Inimese elu saab küll tõesti hävitada, aga nii kaua kui suudame selgelt mõelda, siis võita ei saa meid kunagi - meie all mõtlen inimesi. Tuleb olla alistumatu ja mõelda selgelt, ei tohi anda järgi ega visata käega. Maailmas on olnud, on ja kindlasti tuleb veel palju kannatusi, kuid võite on samapalju olnud, on ja tuleb. Isiklikult arvan, et iga inimene on mõelnud oma elule, seda kirunud, ,,miks ma pean nii kaua ja palju kannatama". Mõeldes nii pole ikka alistatud. Inimese alalhoiuinstinkt ei lase alistuda, sest muid me kaotaks. Inimese vainu ei suuda keegi ega miski võita juhul kui inimene ise seda ei soovi. Kindlasti on juhuseid kus inimesed alistuvad, väidetavalt oma saatusele. Millegipärast kaldun arvama sellise vabanduse leidmine on enese petmine....
Võlukitarr Martin Rahuoja Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium 6. klass Elas kord üks poiss, kellel polnud vanemaid. Ta elas koos oma vanaemaga äärelinnas. Poisi suurimaks huviks oli muusika. Iga päev peale kooli istus ta kodus ja kuulas erinevat muusikat ning unistas suurena oma bändi loomisest. Koolis ei läinud tal eriti hästi ja tunnistusel olid tal tavaliselt kolmed. Ühel päeval vanalinnas jalutades kostis poisile kõrvu ebatavalist muusikat, mida ta polnud varem kuulnud. See muusika pakkus talle huvi ning ta asus muusika tekitajat otsima. Järsku nägi ta pisikest kitarri mängivat vanameest. Mehel oli pikk must mantel ja suured saapad. Poiss käis iga päev peale k...
Edgar Allan Poe ,,Reetlik süda" Selles novellis räägitakse vanamehest ja noorema poolsest mehest. Nad elavad korteris, mis on 2- toaline ja tegevus toimub kuus kuni kaheksa päeva. On üks närviline noor mees, kes arvas, et ta ei ole hull. Teda häiris armastatud vanamehe silm, mis sarnanes raisakotka silmale. Kuigi vanamees ei olnud talle midagi halba teinud, otsustas ta vanainimeselt elu võtta ja alatiseks tollest silmast lahti saada. Ta luuras iga kord keskööpaiku vanamehe ukse vahelt sisse, vaadates kuidas mehel kuri silm reageerib. Kuid too magas ega liigutanudki end. Nii toimis mees seitse päeva järjest, suurima ettevaatlikkusega. Kaheksandal päeval püüdis ta plaanitu ellu viia. Ta tundis oma võimeid hästi. Olles pea uksevahel kukkus midagi maha ja vanamees ärkas ning istus voodile. Ta kartis ja oli hirmul. Ruum oli kottpime, midagi ei olnud võimalik märgata. mees oo...
Arvustus: "Pal- tänava poisid" fotograaf: Rait Avestik Lavastus põhineb ungari kirjaniku Ferenc Molnari romaanil "Pal- tänava poisid", mis ilmus 1906 aastal. Etenduse lavastas Aare Toikka. Tema lavalugu on VAT Teatri mängukavas alates aastast 2004. Lavastuses mängisid Meelis Põdersoo (näidendi tegelased: Ernö Nemecsek, esimene vanamees, puna- särklased jt), Mihkel Kaabel (näidendi tegelased: Janos Boka, teine vanamees, Weisz, Richter, Kolnay, Pasztor jt), Martin Kõiv (näidendi tegelased: Derzsö Gereb, Kolmas vanamees, õpetaja Racz, Leszik, Gerebi isa jt), Maarius Pärn (näidendi tegelased: Feri Ats, neljas vanamees, Csonakos, Leszik jt). Etenduse läbivaks teemaks on sõda ja sõprus. Pal- tänava poiste ja punasärkide vahel oli sõda krundi pärast. Selles sõjas näitasid tegelased enda erinevaid külgi (reetlikus, sõprus). Etenduses oli palju põnevust ja pingeid. H...
,,Reetlik süda" Selles novellis räägitakse vanamehest ja noorema poolsest mehest. Nad elavad korteris, mis on 2- toaline ja tegevus toimub kuus kuni kaheksa päeva. On üks närviline noor mees, kes arvas, et ta ei ole hull. Teda häiris armastatud vanamehe silm, mis sarnanes raisakotka silmale. Kuigi vanamees ei olnud talle midagi halba teinud, otsustas ta vanainimeselt elu võtta ja alatiseks tollest silmast lahti saada. Ta luuras iga kord keskööpaiku vanamehe ukse vahelt sisse, vaadates kuidas mehel kuri silm reageerib. Kuid too magas ega liigutanudki end. Nii toimis mees seitse päeva järjest, suurima ettevaatlikkusega. Kaheksandal päeval püüdis ta plaanitu ellu viia. Ta tundis oma võimeid hästi. Olles pea uksevahel kukkus midagi maha ja vanamees ärkas ning istus voodile. Ta kartis ja oli hirmul. Ruum oli kottpime, midagi ei olnud võimalik märgata. mees ootas tükk aega liikumatult aga vanamees ei heit...
Tallinna asutus. Vanasti taheti Tallinn rajada Hanijõele, aga Hanijõe elanikud olid selle vastu ja nii ei õnnestunudki sinna linna rajada. Ei ostaud linna kuhugi mujale rajada ja küsiti targalt abi. Tark õpetas, et tuleb panna härjale vanker külge ja kivi peale, seal kus kivi maha kukub, sinna rajatakse linn. Kivi langes maha alla Toompeal, kuhu ka kohe hakati linna ehitama. Töö edenes jõudsalt ja kõik olid rahul. Kas Tallinn valmis? Vanal ajal jalutas Tallinna väravavaht ühe sõbraga Ülemiste järva kaldal. Väravavaht kiitles, et kui Tallinn valmis, ei jaksa keegi teda ära võtta. Järvest kostab hääl, et eks saame näha. Pika peale läheb see väravavahil meelest. Ühel sügisõhtul tuli hall vanamees küsima, et kas Tallinn valmis? Väravavaht räägib, et kaugel sellest. Vanamees vastab, et kahju, sest Ülemiste järv tahaks Tallinnaga jõudu katsuda. Vanamees läheb ära. Ja nii kordub see mitu aastat järjest...
Kaubamaja Astrid Reinla Kell kaheksa, kui kõik töötajad olid oma töö lõpetanud, sulges kaubamaja uksed. Tunni aja pärast ronis C-korpuse müügisalongis auto alt välja Hugo. Ta sirutas end ning suundus edasi B-korpusesse, kus oli hommikumantlite taga peidus tema sõbranna Kai. Kai ja Hugo olid ennast kaubamajja ära peitnud sellepärast, et nad tahtsid ühe öö poes veeta. Nad tahtsid proovida selga kõiki neid kauneid riideid mis ostmist ootasid. Kai ja Hugo arvates oli põnev, kui nad said kordki elus kanda kalleid ehteid, istuda luksusauto roolis ja mõelda, et üheks ööks on kõik asjad nende omad. Peale mitut tundi erinevate osakondade vahel seigeldes, tahtis Kai vaadata, mis on viiendal korrusel. Mõeldud, tehtud- Hugo ja Kai sammusidki viimasele kaubamaja korrusele. Sel korrusel olid enamus uksed lukustatud, vaid üksainus väike uks, mis viis pööningule, oli avatud. Ka...
Vanameeste näppaja Film "Vanameeste näppaja" räägib noorest koolipoisist, kes sisustab oma vaba aega vanameeste näppamisega. Poisi eesmärk on ohver välja vihastada, ning seejärel kutsuda ta endaga kaasa "oma vanemate juurde". Autori Mehis Heinsaare lühifilm algab vanahärra rutiiniga - ta käib kell 9 hommikuti pargipingil istumas ja linnulaulu kuulamas, ülikond seljas ja kaabu peas. Ühel hommikul tuleb vanahärra istumist rikkuma noor koolipoiss nimega van Lindeber. Poiss käitub härraga väga ebaviisakalt, püüdes niiviisi ta tähelepanu võita. Ärritunud vanahärra soovib poisi vanematega kohtuda, millega poisiklutt koheselt nõustub. Poiss juhatab vanamehe oma korterisse. Kui vanamees korteriukse avab, ootab teda ees hoopis midagi eriskummalist. Film on minu arvates reaalsuses toimuvaga ümber pööratud. Me ei kuule päriselt sellistest juhtumitest, kus mõni laps on ära röövinud täiskasvanud inimese, kuid oleme meedias pa...
,,Vanamees ja meri" Hemingway 1.Teose tegevusaeg. Tegevuskoht 20.sajandil septembris. Tegevuspaikadeks on vanamehe kodu ja meri. 2.Teose peategelase suhtumine ülesannetesse ja kohustustesse. Milles nägi elumõtet. Teose peategelane (vanamees) võttis oma ülesandeid tõsiselt, ta soovis üle kõige püüda palju kalu, nagu ta oma hiilgeaegadel oli püüdnud. Ta nägigi oma elu mõtet just kalapüügis. 3.Tegelaste omavahelised suhted Santiago (vanamees), ei saanud külarahvaga eriti hästi läbi, sest ta hoidis omaette ning ei suhelnud palju teistega. Küll aga oli tal tihti kalal kaasas noor poiss Manolin, kellega ta väga hästi läbi sai. Manolini vanemad küll ei lubanud Manolinil Santiagoga merel käia, sest nad soovisid, et poiss käiks nendega kalal, kes kala ikka kätte ka saavad. Manolini ja Santiago usaldasid teineteist. 4.Teose probleemid, teose idee -Üksindus Külarahvas ei suhelnud Santiagoga. -Ebatolerantsus Manolini vanemad ei lubanud tal S...
Liiri, lõõri lõõkookõnõ, Liiri, lõõri lõokene Piiri, pääri pääkokõnõ Piiri, pääri pääsukene Tsiiri tsääri tsirgukõnõ Tsiiri tsääri linnukene Kos so kul´la pesäkene Kus sul kulla pesakene? Tarõ takan tammõ otsan. Tare taga tamme otsas. Kos tamm jäie? Kus tamm jäi? Vanamies ragi maha! Vanamees saagis maha! Kos vanamies jäie? Kus vanamees jäi? Vanamies kuoli ära. Vanamees (kooles ehk suri) ära. Kos tima matõti? Kus tema mateti? Pikä=põllu pendre sisse. Pika=põllu peenra sisse. Kos pennär jäie? Kus peenar jäi? Must kikas savits üles. Must kikas kaevas ülesse. Kos tu kikas jäie? Kus too kikas jäi? Kikas lennäs roogu. Kikas lendas roogu. Kos tu roog jäie? Kus too roog jäi? Vikat niite maha. Vikat niitis maha. Kos tu vikat jäie? Kus too vikat jäi? Vikat lätse kivvi. Vikat läks kivvi. ...
Liiri, lõõri lõõkookõnõ, Liiri, lõõri lõokene Piiri, pääri pääkokõnõ Piiri, pääri pääsukene Tsiiri tsääri tsirgukõnõ Tsiiri tsääri linnukene Kos so kul´la pesäkene Kus sul kulla pesakene? Tarõ takan tammõ otsan. Tare taga tamme otsas. Kos tamm jäie? Kus tamm jäi? Vanamies ragi maha! Vanamees saagis maha! Kos vanamies jäie? Kus vanamees jäi? Vanamies kuoli ära. Vanamees (kooles ehk suri) ära. Kos tima matõti? Kus tema mateti? Pikä=põllu pendre sisse. Pika=põllu peenra sisse. Kos pennär jäie? Kus peenar jäi? Must kikas savits üles. Must kikas kaevas ülesse. Kos tu kikas jäie? Kus too kikas jäi? Kikas lennäs roogu. Kikas lendas roogu. Kos tu roog jäie? Kus too roog jäi? Vikat niite maha. Vikat niitis maha. Kos tu vikat jäie? Kus too vikat jäi? Vikat lätse kivvi. Vikat läks kivvi. ...
Kalevipoeg Kalevipoeg hakkas ujuma Põhja poole üle Soome Lahe, et jõuda Soome, kuhu tuuslar oli Kalevipoja ema viinud. Kalevipoeg peatus sammaldunud kivil, et puhata. Kalevipoeg märkas peenikest rannapiigat ning nad rääkisid natuke ning siis emblesid. Rannapiiga hakkas appi hüüdma ning teda kuulsid tema taat ning eit. Taat tõusis voodist üles, haaras vembla ning jooksis sündmuskohale. Nähes Kalevipoega pillas ta hirmust aga vembla maha. Taat küsis Kalevipojalt et kust ta pärit on ning Kalevipoeg vastas, et ta on Kalevi ning Linda poeg. Kuuldes seda, hakkas rannapiiga Kalevipojale lähemale liikuma kuid ta libises ning kukkus vette, kus ta uppus. Kalevipoeg üritas teda päästa, kuid see ei õnnestunud. Kalevipoeg jätkas oma teekonda Soome poole. Eit ja taat aga valmistasid rehad mille pulgad olid terasest, varred vasest ning käepidemed rauast ning hakkasid nendega merd riisuma, et oma tütart leida. Esiteks ...
TEGELASED: Räppar Pimp (värviliste, sädelevate riietega) Pahur vanamees Mängur 1 Mängur 2 Stjuardess Sookoll Koletised Koletiste pealik Tegelased on lennujaamas. Kõik peale kahe mänguri istuvad ja ootavad lennukit. Vanamees loeb ajalehte. Mängurid on leidnud mängude toa ning mängivad seal video mängu. Räppar räpib koos Pimpiga. Pahural vanamehel hakkab sellest kõrini. Pahur vanamees: Kas te saaksite juba vait jääda? Ma ei suuda seda lärmi enam kuulata! Räppar: Mis sul sellest, vanur? Pimp: Loe enda lastekirjandust edasi! PV: Mis lastekirjandus?! See on parem kui teie nõmedad laulud! Räppar: Vähemalt me ei konuta siin vaid saame kuulsaks! Pimp: Vähemalt meil on selline loov mõtlemine! Meil tuleb uus album välja ja puha! Räppar: Kingime sulle ka, papi? Muutud natukene rõõmsamaks. PV: Minege oma albumiga metsa! Albumis käivad pildid! Ma ei taha teie koledaid nägusi vaadata. RjaP:naeravad:Albumiskäivad pildid,vaat kustark Vanameesvõtaboma...
Hemingway ,,Vanamees ja meri" Tegelaste tabel. Santiago Manolin Looduse armastaja- ,,Merel olles ei Manolin oli väga hooliv, tubli ja ta oli ole sa kunagi üksi, loodus on koos alati Santiago jaoks olemas. sinuga." - Kui poiss tagasi tuli, magas Kangekaelne- ,,Aga nii kaua, kui mul vanamees toolil ja päike oli loojas. on aerud ja nui ja pinn,ma ei anna Poiss võttis voodilt vana sõjaväeteki ja alla." laotas selle üle toolikorju ja üle vanamehe õlgade. Väärtustas olemasolevaid asju- ,,Paegu ei ole aeg kõike seda taga - ,,Mis sa said?" küsis vanamees. ,,Tõin nutta, mida sul ole. Mõtle parem, mida sulle süüa," ütles poiss. ,,Nüüd sa nende asjadega teha saad, mis sul hakkame õhtust sööma." on." ...
· Vihma hakkas sadama Krokodill see nuttis palus Lapsed tuppa plagama Ära vihu viht on valus Voodi alla pugema Võttis oma reisipauna Raamat kätte, lugema Pidas halvaks külma sauna Kadus kiirelt üle mäe · A-B, hakka pähe Lapsed eks nüüd tuppa läe Kui ei hakka lükkan takka Kellega, millega · Üks on minu pea Suure pika kepiga Kaks silma kassilgi Kolm jalga voki all Neli nisa lehmal · Nipp-napp null Viis sõrme mehe peos Sina oled kull Kuus naela hobuse rauas Seitse tähte taeva sõelas · Mina leidsin heinakõrre Kaheksa tundi karu mõurab Kõrre viisin lehmale Üheksa tundi ööbik laulab Lehm a...
Kadunud põlvkond Kadunud sugupõlveks (inglise keeles lost generation "kadunud põlvkond") hakati nimetama Esimeses maailmasõjas osalenud ja sellest osavõtmise tulemusena invaliidistunud või vaimselt ning moraalselt muserdatud noort põlvkonda. [1] Erich Maria Remarque (1898-1970) · Saksa kirjanik · Saanud kuulsaks põhiliselt romaanikirjanikuna · ,,Lissaboni öö" · ,,Triumfikaar" o Üks tema tippteostest o Humanistlik o Ühe inimese ümber areneb nii kirglik armulugu kui külmavereline kättemaksuplaan [10] · 1929. ,,Läänerindel muutusteta" [2] o Romaan sõjakoledustest Esimese maailmasõja päevil ja sõjast naasnute raskustest tavaellu tagasi pöördumisel o Realistlik ja dramaatiline sõjakoleduste käsitlemine [3] · 1954. ,,Aeg antud elada, aeg antud surra" [2] · Tsitaadid o ,,Öösel oled see, kes sa õigupoolest olema peaksid; mitte see, milleks sa oled muutunud." ("Aeg antud elada, ...
Edgar Allan Poe Novelle Retsentsioon Berenike Berenike novell on jutustus läbi tema sugulase Egaeuse silmade läbi. Kogu sündmustik toimub Egaeuse sünnikodus, mis on üks iidsemaid kantse sellel maa alal. See on üks muinasjutuline ja hall pärusmõis, mis on väga ilus oma peasaalide ja raamatukogudega. Egaeus on üks unistaja, kes põeb väga rasket haigust, mis paneb teda maiseid asju mitte eriti vaatama vaid ta elab pidevalt oma unistuste maailmas ,milles ta mõtleb ühe uuesti ja uuesti välja uusi seoseid. Ta oli väga veider ja tasane mees, kes teeb endalegi üllatusena halbu tegusid. Berenike on täiesti erinev Egaeusele, ta on tulvil tegutsemislusti, luusis ringi mööda mäenõlvu ja elas muretut elu. Ühel päeval jäi ta aga haigeks. Ja otse Egaeuse silme all ta muutus täielikult. See puudutas Berenike vaimu , harjumusi ja iseloomu. Ta muutus kõhetuks ja isegi koledaks naiseks. Tõbede seas mida ta põdes ...
"KALEVIPOEG" neljas lugu Kalevipoeg läks eite otsima, ilma hobuseta. Ta läks suurele merele sõudma üksipäini, ta sõudis Soome poole, eite tabama, Lindat aitama. Vana vanker, Rootsi karu, Põhjanael ja tähte poeg juhatasid teda Soomemaale.Põhjanael pidas paika ja aitas tal jõuda põhja poole. Tugev käsi aitas tal edasi lainetes liikuda. Tal olid armu soovid südames ning meelel olid kurjad mõtted. Kui ta sõudis, märkas ta küngast, mis osutus saareks, kus ta soovis puhata. Puhates kuulis ta kuidas piiga laulis. Kalevipoeg kuulas, millest piiga laulis. Piiga kostis, et ta kaasa on väga kaugel, ega ta ei saa minema ning kaasa ei saa tulema, ei saa näha pikalt üksteist. Kalevipoeg ilusa laulu peale tahtis näha öövalgel piigat. Kalevipoeg siis hõikas vastu, et miks ta pelgab oma kaasat ligemalt. Ligemal on parem olla. Kangem mees Kalevipoeg kanti lainetega saarele, saarepiiga õnneks, kes sattus talle juhuslikult peale. ...
12 klass Maailm on tore paik ja väärt seda, et tema eest võidelda Siin maailmas on meil kõigil oma koht ja oma eesmärk ja oma elu ülesanne täita. Selleni on pikk ja vaevarikas tee, mis on täis võite ja kaotusi, rõõme ja muresid. Kõik see kokku moodustab inimese elutee ja see tee tuleb käia siin maailmas kuhu me sündinud oleme. See maailm on imeline ja üllatusterohke, kuid valikud siin maailmas on meie endi teha. Mida rohkem me oskame hinnata meid ümbritsevat maailma ja tema poolt pakutavat, seda enam võimalusi on meil elus edasi jõuda. Hoidkem siis seda maailma ja võidelgem selle eest. Raamatut ,,Vanamees ja meri" lugedes võib märgata juba üksikute lehekülgede lugemise järel, et vaatamata selle raamatu ülilihtsalt süzeele on loos vanamees Santiagost ja kalurielust nii mõndagi säärast, mida ei saa kuidagi võtta ...
Kalevipoja 4. lugu Kalevipoeg läks Soome oma kadunud eite (Lindat) otsima. Ta ujus/ kõndis üle mere. Käed sõudsid, jalad taga tüürisid. Kuna merel ei ole kelleltki teed küsida siis juhatajaks on ainult tähed. Vana Vanker, Rootsi Karu, Põhjanael ja tähed juhatasid talle teed. Järsku nägi Kalevipoeg ees küngast, mis lähemale sõudes osutuski maaks. Ta läks kaldale ning jäi raskest ujumisest magama. Järsku kuulis ta läbi une ühe neiu laulu. Neiu laulis sellest et tema kaasa on väga kaugel vete taga. Neiuke ei saa saarelt minema ega tema kaasa sealt tulema. Neiu oli väga kurb. Oma laulus soovis ta oma kaasale kõike head. Kalevipoeg tahtis neiukest näha. Udu oli ja saarel polnud midagi näha peale ühe tamme all oleva tulukese, mille all oligi laulev neiu. Nüüd hakkas kalevipoeg talle vastu laulma. Kalevipoeg kutsus neiukest enda juurde ja andis mõista et nende vahel pole merd ega mingit taksitust koos olla. Ta ...
Juhan Smuul ,,Polkovniku lesk" Teose analüüs ,,Polkovniku lesk" on Juhan Smuuli näidend. Tegevus toimub Nõukogude Eestis ühel õhtusöögil, kus polkovniku lesk peab monoloogi oma elust ja olust ning eelkõige sellest, kuidas arstid ei tea midagi. Kogu näidend on lese monoloogile üles ehitatud. Ainult Autor ja Remark, mis on selles näidendis eraldi tegelased, lisavad kommentaare. Teose lõpus saab lesk soovitud hea kõlaga diagnoosid (nihilismus accutus; logorrhea gradus gravis), kuid sõpradega kohtudes saab ta ühelt noorelt arstideaduskonna tudengilt teada, mis need diagnoosid tegelikult tähendavad ja lesk peab taaskord arstides pettuma. Lähtudes peategelasest on teose üheks probleemiks asjaolu, et inimesed räägivad asjadest, millest nad arvavad, et teavad kõike. Polkovniku lesk on veendunud, et arstid ei tea midagi, sest nemad ei pannud lesele sellist diagnoosi, nagu viimane...
VARIANT A 1. Ora ees, käärid taga, kerakene keskel? (LIND) 2. Hiir läheb auku, saba jääb välja? (ASI) 3. Suvine poisike, sajakordne kasukas? (AEDVILI) 4. Koor all, koor peal, liha keskel? (METSASAADUS) 5. Mees raiub ööd ja päevad, ei saa laastu iialgi (ESE) 6. Tulid mehed kirveta, ehitasid maja nurkadeta? (PUTUKAD) 7. Tirk-tork teed mööda, nirk-nark maad mööda, kribinal-krabinal kuuse otsa? (LOOM) 8. Hobu hirnub heinamaal, hääl kostab siiamaale? (ILM) 9. Mulda läheb seeme väike, sellest sirgub kuldne päike? (LILL) 10. Okkaline kui ohakas, ümmargune kui kera? (LOOM) 11. Üks uks, viis tuba? (RIIETUSESE) 11 S Õ 6 R ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
