Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Vanameeste näppaja. Filmi arvustus (0)

1 Hindamata
Punktid
Vanameeste näppaja-Filmi arvustus #1 Vanameeste näppaja-Filmi arvustus #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2017-04-28 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 11 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor DajanaJ Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
8
docx

Vesterni žanr ja filmiarvustus

Vestern Vestern on kunsti üks žanre, mille tegevus leiab tavaliselt aset 19.sajandi teisel poolel Metsikus Läänes. (1) Suurem osa vesterni filmidele omaseid tunnuseid on võetud 19.sajandi populaarsetest vesterni ilukirjandusteostest, mis olid menukad enne kui vestern film sai populaarseks žanriks. Tavapärases vesterni filmis on peategelaseks mees, kes on kauboi, püstolikangelane ja pearahakütt ja keda illustreeritakse kui üksireisivat rändajat, kes kannab Stetsoni mütsi, kaelarätikut, kannuseid ja nahkpükse. Kauboid kannavad igapäevaselt kaasas revolvrit või vintpüssi, et kaitsta ennast, ratsutavad mööda tolmuseid teid ja karjatavad kariloomi oma ustava hobusega. (2) Vesterni filmid olid äärmiselt populaarsed tummfilmi ajastul. Helifilmi

Filmikunst
thumbnail
4
doc

"vanameeste näppaja" Mehis heinsaar

,,Vanameeste näppaja" Mehis Heinsaar. Tere. Tegelased: Vanahärra Van Linderberg aka Poiss ­ suure ja kurva peaga, helesiniste silmadega, seljas nahast ranits ning tumesinine kooliülikond. Tegevuspaik: N. Linnakese pargis, kus vanamees istus pingil, nagu igal hommikul ning kuulas hoburästaste laulu. Hiljem läksid poisi vanemate korterisse. Paranormaalsed nähtused: vanahärra ei uskunud, et poisi nimi on Van Linderberg ning tahtis et ta juhatakse ennast tema elukohta. Nad suundusid läbi hommikuse pargi kesklinna poole. Kesklinna jõudnud, jätkasid nad teed pikki kitsaid munakividest tänavaid, ületades raekoja platsi, kus kojamehed hoolega öist prahti kokku pühkisid, ja pöördusid siis vana apteegi juurest allamäge

Kirjandus
thumbnail
4
pdf

Plastic ocean - Filmi arvustus

Filmi autor kõnetab plastikutootjaid, kes toodavad plastikut mitte mõeldes selle tagajärgedele. Plastikus ning penoplastis on BPA´d ning teisi mürgiseid aineid, seepärast tuleks kasutada metallist või paberist anumaid. Hirmus oli näha seda, et mereloomad võtavad oma toiduga kaasa plastikut, mis täidab nende organid ning nad ei saa enam toituda, mistõttu nad surevad. Tuleks mõelda korduvkasutusele, mitte ühekordsele kasutamisele.Soovitaksin seda teistele, kuna see film pani mind mõtlema plastiku kasutamise üle, usun, et see mõjutaks ka teisi. See film sobib igale vanusegrupile. Arvan, et selle on põhjustanud inimeste hoolimatus ning inimeste suurenenud arvukus. Minu arvates ei tohiks olla ühekordselt kasutatavad esemed olla hävimatust materjalist. Plastikpudelite tarbimist saaks asendada vee joomisega kraanist. Eelistan ise kraanivett, eriti kodus kuna olen harjunud selle ,,maitsega’’. Usun, et filmi vaatamine mõjutab minu valikuid tulevikus.

Ainetöö
thumbnail
5
docx

Maailma Filmikunsti Ajalugu

,,filmieepos" ,,Tuhkatriinu" (1899). (http://webcache.googleusercontent.com/search? q=cache:BzeY05JSj9gJ:hadatapp.blogspot.com/2011/03/kinematograafia-esimesed- sammudsaksa.html+&cd=4&hl=en&ct=clnk&gl=ee&client=firefox-a). Ühtekokku valmistas Méliès 78 filmi aastal 1896 ja 53 aastal 1897. (http://en.wikipedia.org/wiki/Georges_M %C3%A9li%C3%A8s ) . Tema filmide stiil aga edasi ei arenenud. 1902 aastal valmis ka Mélièsi tuntuim film "Reis kuule". See 14-minutiline suurvorm oli inspireeritud H. G. Wellsi 1901 aastal ilmunud raamatust ,,First Men in the Moon" ning oli maailma esimene ulmefilm. Film nõudis suuri väljaminekuid, kuid sisse tõi vähem, kui võinuks loota. Aastatel 1905 kuni 1912 loodud filmid ei küündinud tasemele, mille seadsid uute autorite tööd oma järjest edasi areneva filmikeelega. Järjest süvenevad majanduslikud raskused sundisid Méliès´d lõpetama filmide tootmine. (http://webcache

Film
thumbnail
2
docx

ANNA KARENINA FILMIARVUSTUS

võrdväärne. Sisu on tõesti huvitav, kordades intrigeerivam ja kaasahaaravam kui ma algul arvasin. Filmi suurimateks plussideks on kindlasti see kuidas seda lahti mängitakse ning huvitavad karakterid. Keira Knightley ei ole kunagi mu eriline lemmik olnud, sest minu arvates ei oska ta emotsioone hästi oma rollidesse panna, kuid seekord ma sulasin. Ta mängis selle karakteri väga hästi välja. Ta oli oma rollis usutav. Film ei läinud kordagi liialt melodramaatiliseks, vaid on algusest lõpuni täiesti tõsiseltvõetav. Minu jaoks oli hingetuks võttev see kuidas lugu lahti rullub, nagu oleks see teatrietendus laval, kus iga stseen hakkab uuest kohast ning erinevate rekvisiitide ja taustaga. Algul oli see väga segadusse ajav ning võttis aega, et sellega harjuda ning seda mõista, kuid lõpuks kui kõik selgeks sai, mõistsin, kui hästi see filmi süžeega kokku sobib

Film
thumbnail
2
docx

Fight Club filmiarvustus

Fight Club (1999) Arvustus Fight Club ( Kaklusklubi) on on 1999. aasta USA film, mis põhineb Chuck Palahniuk'i samanimelisel raamatul. Filmi rezissöör on David Fincher ja peaosades Brad Pitt, Edward Norton ja Helena Bonham Carter. Kroonilise unepuuduse käes vaevleja (Edward Norton) ja karismaatiline seebikaupmees (Brad Pitt) otsustavad ürgmeheliku agressiivsuse maandamiseks asutada põrandaaluse KAKLUSKLUBI. Projekti edu on peadpööritav ning varsti on selline klubi igas linnas. Ent

Filmiõpetus
thumbnail
1
docx

Arvustus filmile Idiocracy

Arvustus filmile ,,Idiocracy" Tuleb tõdeda, et ma ei olnud sellest filmist mitte midagi kuulnud, rääkimata selle nägemisest. Esmane reaktsioon, kui õppejoud lausus, et toimub filmivaatamine, oli muidugi see, et mis jama me nüüd siis vaatama hakkame? See tuleneb tõenaoliselt sellest, et üldiselt koolis komöödiaid ei vaadata. Kui uurisin selle filmi kohta veidi internetist, selgus, et see on samalt tegijalt, kes on teinud valmis filmi "Office Space", mis on minu arvates super film ja hästi ülesehitatud komöödia. Ei jõua ära imestada, et ma Idiocracy-st mitte kui midagi kuulnud ei ole. Filmielamus oli minu jaoks väga meeldiv, no tõesti "awesome" film. On võetud situatsioon või õigemini olukord, mida kardetakse ja millepärast keelitatakse noori õppima ja viidud see äärmuseni. Esialgu, kui jutustaja ütles, et aeg on edasi läinud, ei osanud kohe kindlasti midagi sellist oodata. "Uusaja"

It eetilised, sotsiaalsed ja...
thumbnail
38
pdf

Nouvelle vague - Murrangu saabumine Prantsuse filmikunstis

1951. aastal André Bazin, Jaques Doniol-Valcroze ja Joseph-Marie Lo Duca (Vikipeedia, 2014). Filmikriitika ja –teooria sai uue tähenduse, liikudes poliitiliste ja sotsiaalsete aspektide pealt rohkem filmide misanstseeni analüüsile. Ajakirja üks suuremaid juhtfiguure André Bazin kirjutas aastatel 1944-1958 mitmeid artikleid, mis koondati 4-köiteliseks kogumikuks pealkirjaga „Qu’est-ce que le cinéma?“ (Mis on film?). Neis arendas Bazin oma realismiteooriat ja tõstis filmikunsti esile teistest kunstivormidest just oma võime tõttu paremini reaalsust edastada ja talletada, eelkõige kasutades selleks pikki kaadreid, suurt teravussügavust, piiratud montaaži ja võimaluse korral ka vähem tuntud nägusid rollides (Bazin & Barnard, 2009). 5 Nouvelle Vague: murrangu saabumine Prantsuse filmikunstis

Maailma filmikunsti ajalugu



Lisainfo

Filmi kokkuvõte.
Minu arvamus - seletuste ja näidetega.


Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun