Tallinna Laagna Gümnaasium Pjotr Tšaikovski lavamuusika Referaat Veronika Tšehhojeva 11B Tallinn 2014 Tšaikovski lavamuusika Pjotr Iljitš Tšaikovski sündis 25 aprill 1840.aastal ja suri 25 oktoober 1893.aastal. Ta oli vene romantistlik helilooja. Tšaikovski oli üks vene klassikalise sümfoonia rajajaist ning vene muusika nn. psühholoogilise suuna peaesindajaid. Teda peetakse balleti kui tervikliku sümfoonilise arenguga tantsulis-muusikalise žanri kujundajaks. Paljud tema teosed põhinevad vapustavate elamuste ja õnneunistuste vastuolul. Tšaikovski kuulsus rajaneb suures osas tema ooperitele ja ballettidele. 60ndatel aastatel toimus helilooja väljamurre suurde muusikamaailma. Tšaikovskit hakati siis tõsiselt võtma ja talle pöörati suurt tähelepanu. Helilooja on loonud 6 sümfooniat (I sümfoonia g-moll “Talveunelmad”, IV sümfoonia f-moll 1877.aastal, V sümfoonia ...
VENE MUUSIKA 1. Modest Petrovitš Mussorgski 1839-1881 õpingud, teenistus kaadrisõjaväelasena. Tee muusika juurde. Sündis Pihkva kubermangus mõisniku perekonnas. Esmase klaverioskuse sai emalt. 1852 astus kadettide kooli, kus õpetati ka klaverimängu. 4a pärast alustas teenistust kaardiväeohvitserina. Tutvus Balakireviga, lahkub sõjaväest ja alustab muusikaga. 1861 sai ta rahulikult pühenduda oma loomingule, kuna elatus mõisast saadavatest tuludest, pärisorjuse kaotusega halvenes aga tema majanduslik seisund. (majandussüsteem suureneb). Veedab enam joomakaaslastega. Maj.olukord oluliselt ei paranenudki ning surmapõhjuseks sai alkoholism. 2. Mussorgski ooperid, „rahvadraamad“ „Boriss Godunov“ ja „Hovanstšina“ Mussorgski on kirjutanud kaks ooperit: „Boriss Godunov”, mis räägib Vene valitsejast, kes sai võimule ebaausalt. Ooper jutustab Borissi kroonimisest ning ooper lõp...
Minu muusikaelamus Neljapäeva õhtul 25.novembril käisin ma vaatamas balletti “Pähklipureja”, mis toimus Rahvusooper Estonias. Selle jõululoo teeb eriliseks muusika, mille on kirjutanud Pjotr Tšaikovski, kes oli 19.sajandi romantislik helilooja ja, keda peetakse üheks vene klassikalise sümfoonia rajajateks. „Pähklipureja“ on üks tema kirjutatud kolmest balletist. Lisaks on ta kirjutanud ka sümfooniaid ja oopereid. Estonias on “Pähklipureja” muusikaliseks juhiks Jüri Alperten, dirigendiks Risto Joost ja esitajaks Rahvusooper Estonia sümfooniaorkester. Jüri Alperten, kes on sündinud 16. juunil 1957 on Eesti dirigent, pianist ja muusikapedagoog. Risto Joost, kes on sündinud 22. juunil 1980on eesti dirigent ja laulja, kontratenor. „Pähklipurejas“ esitati instrumentaalmuusikat, puudus solist ja koor. Edasi räägin oma kogemusest ja elamusest. Otsustasin minna seda vaatama, et tekitada endas jõulutunne. Ma...
Rahvusromantilised koolkonnad: Venemaa Ooper Esimesed kutselised Vene heliloojad õppisid Itaalia helimeistrite käe all. Esimeseks ooperi teatriks võib pidada 1780. aastal avatud Petrovka teatrit Moskvas. Samal ajal alustas tegevust ka Moskva Suur Teater. 1860. aastal valmis Maria Teater, millest kujunes 19. sajandi teise poole Venemaa tähtsaim ooperikeskus. Mihhail Glinka 1804-1857 Ta sündis Novospasskoje külas Smolenski kubermangus oma isa mõisas. Alates 10. eluaastast hakkas õppima klaveri- ja viiulimängu. Inspiratsiooniks olid heliloojale episoodid rahva elust ja ajaloost, legendid ja muinasjutud ning olustik. Varsti pärast “Ivan Sussanini” esilavastust määrati Glinka tsaari õukonna laulukapelli dirigendiks. (Seal töötas kaks aastat) https://www.youtube.com/watch?v=6Ntbg2A9ht4 Glinka "Patriootlik laul" oli 1991–2000 Venemaa hümn. Mihhail Glinka suri 15. veebruaril 1857 Berliinis. Helilooja põrm toodi Pe...
Nikolai Rimski-Korsakov18. märts 1844– 21. juuni 1908) oli vene helilooja ja muusikaõpetaja. Rimski-Korsakov sai kodunt hea hariduse ega unistanud saada muusikuks. Astus Peterburi mereväekadettide kooli. Õpinguperioodil külastas Rimski-Korsakov tihti ooperietendusi ning õppis klaverit. Aastal 1871. hakkas Rimski-Korsakov orkestratsiooni- ja kompositsiooni eriala õppejõuks Peterburi Konservatooriumis. Õpetamise käigus tegeles Rimski-Korsakov muusikateooria, harmoonia ja polüfoonia täiendamisega. 1874. aastal tegi Rimski-Korsakov algust dirigenditööga, juhatades 3. sümfooniat.Aastail 1875 – 1876 koostas Rimski-Korsakov kaks rahvalaulukogumikku, mis mõjutas tugevasti mitmeid järgneva põlvkonna vene heliloojaid. Aastatel 1883 – 1894 oli Rimski-Korsakov õukonnakapelli dirigent.Rimski-Korsakov on mõjutanud ka eesti heliloomingut. Mitmed vanema põlvkonna heliloojad (Rudolf Tobias, Artur Kapp, Mart Saar, Mihkel Lüdig jt) on õppinud Peterburi Ko...
Kontsetiarvustus Pjotr Tšaikovski „Luikede järv“ 20. veebruaril külastasin mina Rahvusooper Estoniat, kus käisin vaatamas balletti „Luikede järv“. Nimetatud ballett on kuulsa vene helilooja, Pjotr Tšaikovski looming. Teos oli neljas vaatuses. Olen juba lasteaiast saadik kuulnud sellest kuulsast teosest ning samamoodi ka on teada viis „Dance of the Litte Swans.“ Seda meloodiat kuulates tuli naeratus suule ning äratundmisrõõm oli võrratu. Kuigi võib olla oleksin ma natuke enam sellest oodanud, kui lihtsalt nelja luige käest kinni tantsu. Balleti koreograaf-lavastaja oli Tiit Härm, kes oli kasutanud osakesi ka Lev Ivanovi ja Marius Petipa koreograafiast. Ta on samuti koreograaf olnud „Romeo ja Julia“s. Luikede järve muusikaline juht ja dirigent oli Arvo Volmer, kaasdirigentideks Mihhail Gerts ja Risto Joost. Nemad andsid suurepäraselt edasi Tšaikovski võrratult ilusa muusi...
Ballett Kaisa Pilnik 11. klass Mis on ballett? Ballett on Euroopa tantsukunsti klassikaline vorm. Ballett on ka klassikalises vormis lavateos Balletiteos põhineb koreograafial, selle sisu väljendatakse balleti reeglitele vastava tantsu ja muusika abil. Balletist võib leida ka pantomiimielemente Balleti aluseks on libreto Ballett algab avamänguga, järgnevad tantsunumbrid Esimesed balletietendused toimusid 16. sajandil Itaalias ja Prantsusmaal Algul olid tantsunumbrite vahel laulud ja luuletused. Balleti esitaja on balletitantsija, naistantsijat nimetatakse baleriiniks Ballett 19. sajandil Oluline periood balletižanri arengus Kasvas koreograafia, lavalise tegevuse ja muusika ühtsus Kujunes välja klassikalise balleti reeglistik Võeti kasutusele varvastants, balletikin...
"...Mu elu polnudki ju muud kui saatusliku kohtumise eelpant ja ootus..." Pjotr Tšaikovski ooper "Jevgeni Onegin" Ooper toimus 28.10.2014 teatris Vanemuine (väikses majas). Esinesid ooperilauljad nii Eestist kui välismaalt: Annaliisa Pillak - Larina, mõisaproua Karmen Puis - Tatjana Valentina Kremen - Filipjevna, njnja Teele Jõks - Olga Linus Börjesson (Rootsi) - Jevgeni Jaan Willem Sibul - Rotnõi Onegin Simo Breede - Zaretski Rolan Liiv (Soome) - Lenski Aivar Kaseste - Triquet Märt Jakobson - Vürst Gremin German Gholami - Guillot ...
Romantismiasjastu ooperid sel hooajal Eesti ooperilavadel Rahvusooper Estonia: 1. Jevgeni Onegin- Pjotr Tšaikovski Konstantin Stanislavski 1922. aasta lavastuse redaktsioon. Taastatud arhiivimaterjalide põhjal. Aleksandr Puškini samanimelisele värssromaanile loodud ooper „Jevgeni Onegin“ on vaieldamatu meistriteos vene ooperiklassikas. Unistav ja tagasihoidlik Tatjana armub elupõletajast Oneginisse, kuid mees suhtub neiu tunnetesse üleolevalt. Aastaid hiljem kohtuvad nad uuesti ja Onegin näeb noort naist hoopis teise pilguga… Melanhoolne, igatsev, kirglik ja armastusest pakatav ooper pakub imekauneid voolavaid meloodiaid, nauditavaid koorinumbreid ja kaasahaaravat tantsumuusikat. 2. Padaemand- Pjort Tšaikovski Maailma ooperiklassikasse kuuluv „Padaemand“ on üks tuntumaid Tšaikovski lavateoseid, mida mängitakse kõikjal maailmas. Puškini novelli alusel loodud müstilise atmosfääriga ja romantilise muusikaga ooperis lõõma...
Venemaa rahvusromantiline koolkond 19.sajandil. Lühidalt 19 sajandi venemaa muusikast, balett, ooper Küsimused - vastused 1.Miks tekkisid 19. sajandil Euroopas rahvusromantilised koolkonnad? Kuna tekkis aina rohkem huvi oma rahvamuusika kui ka võõra maalaste rahvamuusika traditsioonide vastu 2.Mis riigi mõjud olid 18-19sajandil Venemaa muusikaelus kõige tugevamad? itaalia 3.Esimesed kolm suuremat Vene muusikateatrit olid? Petrovka teater Moskvas, Moskva Suur Teater ja Maria teater 4.Vene klassikalise muusika rajaja on …? Iseloomusta tema muusikat! Vene klassikalise muusika rajaja on MIhhail Glinka. Tema muusikas kõlavad sageli rahvamuusika intonatsioonid ning inspiratsiooniks heliloojale olid episoodid rahva elust ja ajaloost, legendid ja muinasjutud, kombed ning olustik. Ta valdas hästi kompositsioonitehnikaid, kuid oli iseõppija. 5.Kaks esimest vene ooperit on? Millest nad räägivad? esimeseks oli muusikaline lavateos "Ivan...
Elina Lainelo 10.a Retsensioon „Pähklipurejast“ Käisin 19. jaanuaril Rahvusooper Estonias „Pähklipurejat“ vaatamas. See on Pjotr Tšaikovski maailmakuulus ballett, mida on etendatud alates 1892. aasta detsembrist, kui toimus esietendus. Etenduse koreograafiks oli ameeriklane Ben Stevenson, kes selle teosega on pälvinud rahvusvahelist tunnustust. Dirigendi roll oli Risto Joosti mängida. Pjotr Tšaikovski sündis 1840. aasta maikuus ja elas 1893. aasta novembrini. Ta oli vene romantismi silmapaistvamaid esindajaid. Tema tundelist muusikat, kus peegeldusid inimese sisemaailma kõige varjatumad nüansid, mõjutas üpriski tugevasti 14-aastase tundliku loomusega poisikese ema surm. Lisaks tuntud ballettidele on ta loonud ka sümfooniaid, oopereid, klaverikontserte ja –teoseid, viiulikontserdi ning palju muud. Kuulsaimad teosed Tšaikovskilt on...
Pille Lill on eesti laulja (sopran) ja Muusikute Fondi looja (PLMF). Pille Lill alustas oma muusikuteed klaveriõpingutega Pärnu Lastemuusikakoolis. Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia (EMTA) on ta lõpetanud kahel erialal - muusikapedagoogika ja ooperilaul. Oma haridusteed jätkas ta Londoni Guildhall School of Music and Drama magistrantuuris ning magistrikraadi kaitses Helsingi Sibeliuse Akadeemias. Aastatel 2004-2011 täiendas ta end doktoriõpingute raames EMTA-s prof. Jaakko Ryhäneni juhendamisel ning 2005-2006 Karlsruhe Muusikakõrgkoolis professorite Mitsuko Shirai ja Hartmuth Höll'i lied klassis. Ta on osa võtnud mitmete maailmakuulsate muusikute meistrikursustest (E. Söderström, I. Gage, E. Kirkby, W. Vernocci jpt.). Ta on esinenud ooperi-, oratooriumi- ja kammerlauljana paljudes maades. Ta on laulnud pearolle ligi 30 ooperis, nende seas Krahvinna (Mozart “Figaro pulm”), Donna Anna (Mozart "Don Giovanni), Mimi (Puccini “Boheem”), Cio...
Laupäevaõhtune kontsert Kadriorus 28.märts 2016 toimus Kadrioru lossis Ülestõusmispühade kontsert „Saladusliku öö vaikuses“. Olen ammu tahtnud Kadrioru lossi minna, kahjuks ei ole siiani jõudnud. Tegu oli väga ilusa ehitise ja peasaaliga, on ju lossi rajaja Vene tsaar Peeter I , kes nimetas lossi Kadrioruks tema abikaasa Katariina I auks. Kontserdi kavas olid aariad ja duetid Mozarti, Leoncavallo, Puccini, Offenbachi,Tšaikovski ooperitest ning Rahmaninovi laulud, esitajateks kolm noort muusikut: kaks lauljat ja pianist. Naislaulja oli sopran Tatjana Romanova, kes on lõpetanud Eesti Muusikaakadeemia Anu Kaalu klassis. Praegu töötab Soome Rahvusooperis. Meeslaulja oli bariton Andrejs Krutojs , kes on sündinud Riias, muusikahariduse sai aga samuti Eesti Muusikaakadeemias Mati Palmi klassis, lisaks Saksamaal Trossingeni Muusika Kõrgkoolis, praegu töötab Saksamaal. Pianist Naily Saripova lõpetas Eesti Muusikaakadeemiat klaveri erialal. T...
Balletielamus Paides 15. märtsil toimus Paide Kultuurikeskuses Toomas Eduri balletiõhtu, kus sai nautida imeilusa ülesehitusega balletilavastust. Õhtu jooksul esitati kaks lühiballetti: Vaikivad monoloogid ja muinasjutuline pulmapidu balletist „Uinuv kaunitar“. Vaikivad monoloogid on kolmele tantsijatepaarile loodud ühevaatuseline teos, kus kasutati Heino Elleri, Artur Kappi, Artur Lemba, Eduard Oja, Arvo Pärti ja Peeter Süda muusikat. Koreograafiks on Toomas Edur, kes on sündinud 20. jaanuaril 1969. aastal ning on eesti balletiartist. Ta on saanud tiitleid rahvusvahelistelt võistlustelt ja Valgetähe III klassi teenetemärgi. 2010. aastal nimetas kuninganna Elizabeth II Eduri Briti Impeeriumi Ordu komandöriks. Teos räägib inimestevahelisest suhtlusest, tunnetest ja tõusudest mõõnadest ning just seda andis vaatajatele edasi muusika ja tants. Tumedate tunnete ja mõtetega käis kaasas sünge ning salapäran...
Muusikaretsensioon Pjotr Tšaikovski balett „Luikede järv“ Karin Korobeinikov Käisin vaatamas Pjotr Tšaikovski baletti „Luikede järv“. Etendus toimus Rahvusooper Estonias 28. veebruaril 2015. Etenduse kestvuse aeg oli 2 tundi ja 30 minutit. Koreograafias kasutati Marius Petipa ja Lev Ivanovi fragmente. Balett oli meeldejääv ning ajas mõndades kohtades ka nutma. Koreograaf-lavastaja: Tiit Härm. Peaosades: Galina Lauš, Maksim Tšukarjov, Aleksandr Prigorovski, Nanae Maruyama, Olga Rjabikova, Sergei Upkin, Anatoli Arhangelski, Heidi Kopti ja Andrus Laur. Esietendus toimus 1877. aastal Moskva Suures Teatris. Esimene vaatus algab pargis lossi lähedal. Siegfried tähistab oma täisealiseks saamist oma sõpradega. Peale külaliste lahkumist jääb ta üksi. Printsi tähelepanu köidab möödalendav luikede parv. Siegfried haarab relva ning jookseb järve äärde. Teine...
Muusika KT ! 1. Mis iseloomustab klassitsimi-üldhinnang, millised olid hooned, maalid. Klassitsism oli 1760-1830 Euroopas ja Põhja-Ameerikas levinud kunsti ja arhitektuurisuund. Eeldused ja mõjutajad : 1. valgusfilosoofid ( Voltaire). 2. Arheoloogilised väljakaevamised ( Pompeji). 3. antiikkultuuri käsitlev kirjandus( Antiikkunsti ajalugu) Ajalooline taust : Ameerika iseseisvussõda, Suur Prantsuse revulutsioon, Napoleoni sõjad. Tunnused : 1)Antiikkunsti eeskujude järgimine 2) Lihtsus, rangus, reeglipärasus ja suurejoonelisus – moodustas piduliku ansambli. 3) Ümarkaare ja kupli kasutamine Kunst pidi olema moraliseeriv ja õpetlik; Joonistus üksikasjalik ja täpne; koloriit värvivaene; Teemad sageli antiikajaloost või mütoloogiast. 2. Mõisted: • Sonaat – žanr, mis koosneb kolmest põhiosast Ekspositsioon-teema esitlemine Töötlus-teemade arendamine Repriis-esimese osa ...
Vanemuise teatri 10. fakti 1. 1865 vanemuise laulu- ja mänguseltsi asustamine Tartus. 2. 1870 Eesti kutselise teatri sünd - esietendub Lydia Koidula näidend “Saaremaa onupoeg” 3. 1883 Eesti muusikateatri sünd - esietendub draama “Preciosa” Carl Maria von Weberi muusikaga. 4. 1906 Vanemuise teatrihoone avamine, kutselise teatri asustamine. 5. 1908 Vanemuise seltsi sümfooniaorkestri asustamine. 6. 1935 Evald Aava ooperi “Vikerlased” esmalasvastus Vanemuises. 7. 1939 Esinemine tantsuetendus Vanemuises - Pjotr Tšaikovski “Karnevalisõi 8. 1941 Esimene õhtut täitev ballett Vanemuises - Cesare Pugni ja Reinhold Glieri 9. 1939 valmib Vanemuise kontserdisaal. 10. Esineb Eesti algupärane ballett Vanemuises - Eduard Tubina Praegused etendused Vanemuises: ● Sööbik ja Pisik ● Deemonid ● Raimonda ● Väikese onu saaga ● Evita
Balett „Uinuv kaunitar'' ,,Uinuv kaunitar’’ on Pjotr Tšaikovski ballet, mis on kujunenud Charles Perrault’ muinasjuttude ainetel. See on Marius Petipa ja Ivan Vsevoložski libreto. Maailmaesietendus 15. jaanuaril 1890 Maria teatris, ning esietendus Rahvusooperis Estonia 14. novembril 2014. Mina tahaksin seda vaatama minna. Mulle väga meeldib priimaballeriina tutu, mis on beebirooosa. Tema pead põõritavad keerutused on väga ägedad. Kordebaletti tantsjad olid kõik väga osavad, kõik oli väga hästi ajastatud ja nende kostüümid sobisid lavakujundusega. Kurja nõida kehastav baleriini liigustused ja kostüüm andsid tunda, et tegemist on kurja lootegelasega. Tema seelik oli musta värvi ja nägi välja nagu ronga sulestik. Pärast ‘’Uinuva kaunitari’’ ärkamist toimus laval imeline pas de deux. Solistid tantsisid nii graatsiliselt ja meessolist oli priimabaleriinale hüpete ajal toeks. Kõik tun...
VENE ROMANTIKUD SISUKORD Vene romantikud Võimas rühm: Mihhail Glinka - Modest Mussorgski Aleksandr - Aleksandr Borodin Dargomõžski - Nikolai Rimski- Anton Rubinstein Korsakov Sergei Rahmaninov - Cesar Cui Aleksandr Skrjabin - Mili Balakirev Kokkuvõte Pjotr Tšaikovski VENE ROMANTIKUD Hakkas kujunema 18.saj viimasel kolmandikul Rahvuslikkuse otsingud Looming tugevasti lääne mõju all 1859 – asutati Peterburis Vene muusika ühing 1862 – rajati Peterburi Konservatoorium 1866 – rajati Moskva Konservatoorium MIHHAIL GLINKA (1804- 1857) 10-aastaselt hakkas mängima klaverit ja viiulit 1818-1822 õppis Peterburi aadlipansionis 1824-1828 töötas riigiametnikuna 1837-1839 õukonnas laulukapelli juht Vene klassikalise koolkonna rajaja Loomingus kasutas rahvuslikkust LOOMING Ooperid: - Ajalooline “Ivan Sussanin” (1836) - Mui...
GEORG OTS (21. MÄRTS 1920 PETROGRAD – 5. SEPTEMBER 1975 TALLINN) OLI EESTI LAULJA. Larina Eva Veronika Tostseva Pere ja noorus Georg Otsa ema oli Lydia Ots ja isa Karl Ots ning Georgil oli ka õde Maret. Ots lõpetas Tallinna Prantsuse Lütseumi 1938. aastal. Lauljakarjäär Aastal 1944 alustas ta õpinguid Tallinna Konservatooriumis, kus tema õpetajaks oli Tiit Kuusik. Samaaegselt töötas ta koorilauljana Rahvusooperis Estonia.Estonia laval laulis ta alates 1951. aastast kuni oma surmani. Teda kutsuti regulaarselt esinema Leningradi ja teistesse tähtsamatesse ooperimajadesse üle NõukogudeLiidu, mitmel korral ka Moskva Suurde Teatrisse. Lauljakarjäär Ta oli suurepärane eesti laulude interpreteerija, aga ta esitas unustamatult ka Fran...
Romantism muusikas Romantism oli tunnetekultuse ajastu, loojad väljendasid isiklikke elamusi. Armastatud olid erinevad instrumentaalsed väikevormid, soololaul ja ooper. Loodi palju programmilist muusikat. Iseloomulik oli meloodilisus.Orkestrikoosseis täienes vaskpuhkpillide ning löökpillidega. Tekkis mitmete maade rahvuslikke koolkondi. Sageli kasutati rahvaviise ja teostele võeti ainest muinasjuttudest ning legendidest. Armastatumaks seltskonnatantsuks kujunes valss. Romantismi peamised tunnusjooned väljendusrikas meloodia värvikas harmoonia, üles ehitatud kõrvalastmete akordidele klassikalisi vorme käsitleti üsna vabalt kirjutati põhiliselt programmilist muusikat, teemadeks loodus, ajalugu, rahvalooming (muistendid, legendid) Romantism avardas märksa muusika sisulist ja tunnetuslikku külge. Väljendusvahendite otsingud mitmekesistasid harmooniat, orkestratsiooni ja teoste v...
OOPER JA OOPERI AJALOOST Karmen Krivonogov 23.01.2016 Kadrina Kunstidekool Kuidas siiski ooper sündis? Ooper sündis muusikalise draamana. Esialgu oli tähtsaim tekst, muusika ainult ilmestas seda. Laul oli retsitatiivne (kõnetaoline), esines ka madrigalilaadseid koore. Pillisaade väikse ansambli poolt oli lihtne ja tagasihoidlik. Oluline Ooperi idee sündis oli teksti väljatoomine. 16. sajandi lõpul Firenzes. Kuidas siiski ooper sündis? 16.sajandi lõpul, renessansi (taassündi) ajastul käisid Firenzes koos kunstilembesed aadlikud, kes püüdsid kaasaegset kunsti muuta lihtsamaks ja mõistetavamaks. Suurt huvi tunti antiikkultuuri, k.a antiikteatri vastu. Arvates, et taastatakse antiikdraama muusikat, loodi täiesti uus žanr- ooper(esialgu täistati seda terminiga opera m...
Aleksandr Puškin Kairi Suigusaar • Täisnimi Aleksandr Sergejevitš Puškin Elulugu • Sündis 6.06.1799 Moskvas põlisaadliku pojana. • 1811 pandi ta Tsarskoje Selo lütseumi. • 1817 lõpetas lütseumi ning ta määrati tööle välisministeeriumi. Elulugu • Aastatel 1820–1824 pagenduses Lõuna-Venemaal – kirjaniku loomingus romantismi õitseaeg. • Pagendusaastad Mihhailovskojes (1824–1826) tähistasid Puškini loomingus realismile üleminekut, huvi tärkamist Venemaa ajaloo sõlmpunktide vastu. • 1831 abiellus Natlaja Gontšarovatiga • 7.02 1837 pidas duelli oma naise pärast • Suri 10.02.1837 Luule • Varaseim säilinud • Eriti tundeerksalt luuletus 1813 väljendab poeet • Puškini lüürikat võib suhtumist oma jaotada poliitiliseks lemmikaastaaega ja armastusluuleks luuletuses “Sügis” • Ideaaliks kujunes • Oma elutöö võtab ta ...
TÖÖLEHT MUUSIKAÕPETUSES OOPER, OPERETT, MUUSIKAL Nimi: klass: OOPER OPERETT MUUSIKAL Žanri eelkäijad Antiik-Kreeka tragöödiad Itaalia koomiline ooper ja prantsuse Operet, koomiline ooper, ja prantsuse vodevill meelelahutuslikud muusikalavastused. Sünnimaa Itaalia Prantsusmaa Ameerikas Tekkimis-või 17. sajand 19. sajandi keskpaik 20. sajandi algus kujunemisaeg Üldine Muusikaline lavateos, mis ühendab Meelelahutuslik muusikaline näitemäng, Muusikaline lavateos, mille sisu avatakse iseloomustus mitut kunstiliiki. (Kirjandus, muusika, mille sündmustik tuuakse kuulajani laul...
Melinda Salu 10H. Klass Kontsert arvustus Keelpillikvartett „Asturia“ 30. jaanuar Vanemuise kontserdimaja 30.Jaanuaril käisin vaatamas-kuulamas keelpillikvartetti „Asturia“ Vanemuise kontserdimajas, mis oli tõeliselt huvitav ja omapärane kogemus, minujaoks küll mitte kõige meeldivamas võtmes, kuid iga kogemus annab ju midagi juurde. Kvarteti liikmed Vera Valijeva (viiul), Jekaterina Golovko(viiul), Jelena Moskalenko(altviiul) ja MiroslavaTsibka(tšello) on noored säravad muusikud, kes on saanud muusikalise kõrghariduse Ukraina Tšaikovski-nimelises muusikaakadeemias.Asturia esitab klassikalisi ning ka tuntud välisartistide (ABBA, Lady Gaga, Madonna jt) muusikapalu uues töötluses. Kõik pillid millel mängiti olid elektripillid ning seega oli kõla minu jaoks suhteliselt metallne ja ebameeldiv. Taustale mängis väga kõ...
1. Iseloomusta romantismi kui suunda? Esiplaanil tundeelu, üksikisiku läbielamised - vastandudes sellega eelnenud perioodidele, mida iseloomustasid ratsionaalsus, teaduse kultus.Looduse kujundid, müstika, surm ja teispoolsus, unistuste maailm. Need kõik kajastusid kunstis ja muusikas. 2. Mis on romantismiajastu heliloojate loomingus sarnast baroki- ja klassitsisimiajastu heliloojatega? Romantismiajastu heliloojad võtsid Viini klassikutelt üle iseloomulikud žanrid ja muusikavormid: 3. Nimeta romantismiajastu muusikavorme ja žanreid. 5 klassikaline sonaaditsükkel, klaverisaatega soololaulud, sümfooniline poem, lavamuusikas – operetta 4. Iseloomusta romantismiajastu ooperit. Heliloojad. Ooper muutus aariate ja retsitatiividega numbriooperist läbikomponeeritud muusikadraamaks, kus muusika ja lavategevus arenesid lakkamatult. Harmooniasse ilmusid pingestatumad ja kirevamad kooskõlad. Rütmika ja tempod vaheldusrikkamad Eriline tähe...
1. Iseloomusta romantismi kui suunda? Esiplaanil tundeelu, üksikisiku läbielamised - vastandudes sellega eelnenud perioodidele, mida iseloomustasid ratsionaalsus, teaduse kultus.Looduse kujundid, müstika, surm ja teispoolsus, unistuste maailm. Need kõik kajastusid kunstis ja muusikas. 2. Mis on romantismiajastu heliloojate loomingus sarnast baroki- ja klassitsisimiajastu heliloojatega? Romantismiajastu heliloojad võtsid Viini klassikutelt üle iseloomulikud žanrid ja muusikavormid: 3. Nimeta romantismiajastu muusikavorme ja žanreid. 5 klassikaline sonaaditsükkel, klaverisaatega soololaulud, sümfooniline poem, lavamuusikas – operetta 4. Iseloomusta romantismiajastu ooperit. Heliloojad. Ooper muutus aariate ja retsitatiividega numbriooperist läbikomponeeritud muusikadraamaks, kus muusika ja lavategevus arenesid lakkamatult. Harmooniasse ilmusid pingestatumad ja kirevamad kooskõlad. Rütmika ja tempod vaheldusrikkamad Eriline tähe...
“ Onegin” “Onegin” on John Cranko ballett, mis on tehtud Aleksandr Puškini ainetel. Ballett maailmaesietendus 13. aprill 1965, kuid Estonia Rahvusooperis esietendus ballett 19. märtsil 2015. Balletis kõlas Pjotr Tšaikovski muusika, ning arranžeerijaks oli Kurt-Heinz Stolze, Saksamaalt. Koreograaf ning lavastaja oli samuti John Cranko. Ballett kestis 2 tundi ja 30 minutit, millega kaasnes kaks vaheaega. “Onegin” on väga ilus ning südamlik ballett, mida on väga huvitav vaadata. Ballett räägib üsna kurjast ja kadedast armunelinurast. Noor Tatjana läheb oma sõbrannaga peole, kus kohtab Oneginit, kellesse ta silmapilgselt armub. Oneginil pole aga Tatjana vastu mingeid tundeid. Ühel peol hakkab Onegin flirtima Olgaga (Tatjana sõbranna, kelle kaudu Tatjana Oneginiga tuttavaks sai) ning Olga kihlatu Lenski sai kadedaks. Duelli käigus, mille ongegin välja kutsus tappis Onegin lenski. Ballett läks kiiresti ja...
Tanel Joametsa klaverikontsert Jõhvi Kontserdimajas toimus 23. jaanuaril väga kaasahaarav Tanel Joametsa klaverikontsert. Esitatikolme erineva helilooja teoseid, mille meeleolu oli kord moll, kord duur ehk lainetav. Tanel Joamets on lõpetanud klaveri erialal Heino Elleri nimelise Tartu Muusikakooli ja Eesti Muusikaakadeemia ning täiendanud ennast ka improvisatsiooniõpingutega. Soolokontserte on ta andnud peaaegu üle maailma. Kontserdil mämgis ta Claude Debussy, Aleksandr Skrjabini ja Sergei Rahmaninovi teoseid. Olin vaimustuses tema nüansirohkest ja seesmiselt laetud kõlakasutusest, samuti omanäolisest ja kirglikust esitusviisist. Helilooja Pierre Boulez on kirjutanud:“Muusikamaastik polnud enam kunagi endine, kui pildile ilmus Claude Debussy, kes väitis, et helilooja kõrv ja maitse on paremad otsustajad kui harmoonia- ja polüfooniareeglid ning lõi teoseid, mida põlgasid akadeemikud ja armastas publik.“ Klaveril on Debussy loomingu...
Renessanss (14.-16.saj) Renessanssi ajal tekkis professionaalne kunst. Renessanss tekkis, sest Rooma katoliku kiriku tähtsus vähenes. Kaupmehed panustasid kultuuri ja hariduse edendamisse. Tunti huvi Antiigi ja inimese vastu. Tekkis ilmalik muusika. Tekkinud pillid: vioola, viiul, tšello, lauto, aulos Tekkinud žanrid: madrigal, missa, reekviem Heliloojad: Giovanni Pierluigi da Palestrina – Itaalia Orlando di Lasso – Madalmaad Kuulamine: Rahvaviisid, Vaimulik muusika Barokk(17.saj) Barokk sai alguse arhitektuurist. Barokk on pilkenimi, mis tähendab lopergust pärli. Barokk õitses õukondades ja katolikus kirikus. Baroki ajal omistati muusikalekunstiline väärtus. Muusika pidi kajastama äärmuslikke emotsioone ja kutsuma esile tundeelamusi. Tekkinud pillid: flööt, oboe, fagott, klavessiin Tekkinud žanrid: concerto grosso, prelüüd, fuuga, ooper, oratoorium, passioon, kantaat, ballett Helilo...
Leedu muusika Leedu on riik Euroopa Liidus Läänemere kagurannikul. Leedu on lõunapoolseim Balti riikidest. Ta piirneb Läti, Valgevene, Poola ja Venemaa Kaliningradi oblastiga. Leedu kuulsamad muusikud on: 1)Mūza Rubackytė (sündinud 19. mail 1959 Kaunases) on leedu pianist ja muusikapedagoog. Juba 7-aastasena tegi ta debüüdi professionaalse pianistina. Olles 13- aastane võitis Leedu noorte pianistide konkursi ja sai võimaluse minna õppima Moskvasse Tšaikovski nimelisse konservatooriumi. Ta õppis Jakov Flieri klassis. Järgnesid võidud mitmetel suurtel konkurssidel ja esinemised üle terve Nõukogude Liidu. Aastast 1991 elab Pariisis. 2) Antanas Budriūnas (20. juuni 1902 Pabirže, Biržai rajoon – 5. detsember 1966 Vilnius) oli leedu helilooja, koorijuht ja õpetaja. 1922–1938 õppis ta Kaunase muusikakoolis ja konservatooriumis laulmist, klaverit, komponeerimist ja koorijuhtimist. Ta töötas muu hulgas Kaunas...
BALLETT 19. SAJANDIL Carolin Stalmeister 11. klass • Ballett on Itaaliast pärit Euroopa klassikalise tantsu vorm. • Kasvas koreograafia, muusika ja lavalise tegevuse ühtsus. • Aluseks on libreto, mille järgi kirjutatakse muusika, seejärel seatakse tantsud, valmistatakse lavakujundus ja kostüümid. • Ballett algab avamänguga, järgnevad tantsunumbrid • Tekkis klassikalise balleti reeglistik. • Iseloomulik: varvastants, balletikingad ja kahar PJOTR ILJITŠ TŠAIKOVSKI • 1840-1893 • Vene romantistlik helilooja. • Üks vene klassikalise sümfoonia rajajaist. • Vene rahvusliku balleti rajaja. • Kirjutas kokku 10 ooperit, 6 sümfooniat, 3 balletti, 3 klaverikontserti, üle 100 klaveriteose ning ühe viiulikontserdi. • Muusikas kasutas erksaid rütme ja meeldejäävaid meloodiaid. ELUKÄIK • Sündis metallurgiatööstuslinnas Vo...
1.Nim.3 klassitsismiaja heliloojat ( 3 viini klassikut). Franz Joseph Haydn Wolfgang Amadeus Mozart Ludwig van Beethoven 2.Nim. 2 barokiaja heliloojat. Johann Sebastian Bach Georg Friedrich Händel 3.Nim. 2 uut žanri klassitsismiaja muusikas. Sümfoonia Sonaat 4.Sümfoonia, keelpillikvarteti, instrumentaalkontserdi mõiste. Sümfoonia on mitmeosaline teos sümfooniaorkestrile. Keelpillikvartett on mitmeosaline teos 2 viiulile, vioolale ja tšellole. Instrumentaalkontsert on mitmeosaline teos soolopillile orkestri saatel. 5.Nim. 3 uut žanri barokiaja muusikas. Oratoorium Passioon Kantaat 6.Mis saj. oli keskaeg, romantism, barokk, klassitsism, renessanss? Keskaeg: 5.-13. saj Romantism: 19. saj Barokk: 17.-18. saj I pool Klassitsism: 18. saj II pool-19. saj I veerand Renessanss: 14.-16. saj 7.Nim. 5 romantismiaja heliloojat. Schubert ...
Kadrioru Saksa Gümnaasium Erso: Rahmaninovi kolmas Retsensioon Autor: Karolina Perv 11.2 Tallinn 2019 Mina külastasin 11. jaanuaril, Estonia kontserdisaali, kus käisin kuulamas Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri ehk ERSO poolt korraldatud kontserti, sarjast „Klaverikontsert” II kontsert. Esitusele tulid Sergei Rahmaninovi Klaverikontsert nr 3 d-moll, Claude Debussy Kolm sümfoonilist eskiisi „Meri” (“La Mer”) ja Maurice Raveli „Valss” ("La Valse”). Kontserdi pianist oli Mihkel Poll, ning dirigendiks oli Mihhail Gerts. Valisin just selle kontserdi, kuna parasjagu õppisime muusikatundides impressionismi ja hilis-romantismi, ning just see kontsert sisaldas nende ajastute heliloojate teoseid. Kontserdi esimeses pooles kõlas Sergei Rahmaninovi Klaverikontsert nr 3 d-moll, kus pianistina mängis suurepäraselt Mihkel Poll. Eriti meeldisid mulle sel...
Muusika kordamine Millal oli klassitsismiajastu? – 18.saj II pool – 19.saj I veerand Mis on iseloomulik klassitsismiajastu muusikale? Ilmalik muusika oli vaimulikust tähtsam Eelistati instrumentaalmuusikat Muusika oli põhiliselt homofooniline (mitmehäälne, üks juhtiv teema) Meloodia oli lihtne, selge liigendusega, sageli kolmkõladele tuginev Harmoonia valdavalt heakõlaline Duuri ja molli vaheldumine Kiire rütmide vaheldumine Muusika pidi olema tasakaalustatud ja selgete vormiskeemidega Mille poolest erineb romantismiajastu sümfoonia klassikalisest sümfooniast? Sümfoonia – mitmeosaline teos sümfooniaorkestrile. Klassitsismis – 4- osaline, kõik teosed tervikteosed, pealkirjad pandi soolopillide järgi ja nummerdati, heliteos oli tervele orkestrile. Romantismis: osade arv oli varieeruv, kõik teosed polnudtervikteosed, programmilised pealkirjad, or...
OOPER ja OPERETT OOPER • Ooper on muusikaline lavateos, mis ühendab endas paljusid kunstiliike: kirjandust, näitekunsti, kujutavat kunsti, tantsu ja muusikat. • Ooper algab instrumentaalse avamänguga. • Ooperi teksti nimetatakse libretoks. • Tegevus on jaotatud vaatusteks, vaatused piltideks ja need omakorda stseenideks. • Ooperisolist näitab oma vokaalset meisterlikkust ooperilaulus- aarias, mille kaudu väljendab tegelane oma tundeid. • Aariale eelneb jutustav kõnelaul- retsitatiiv. • Tihti kõlab ooperis ka koor, mis etendab lavastuses rahvast. • Ooperis võib kaasa teha ka balletirühm. OOPERI AJALOOST 1598.a. lavastati Itaalias Jacopo Peri (1561-1633)ooper “Daphne”, mida peetakse esimeseks ooperiks maailmas. Esimestes ooperites oli kõige tähtsam tekst, muusika vaid ilmestas seda. Laul oli kõnelähedane, saadet mängis vaid paar instrumenti. Etendused toimusid õukondades. 17.saj. hakati ehitama avali...
Georges Bizet ooper „Carmen“ Mina käisin vaatamas kuulsat ooperit „Carmen“. See toimus 1. Novembril kell 19.00 rahvusoooper Estonias. Polnud varem seal teatris käinud ja selle suurus oli algul natuke ehmatav. Samuti oli see minu esimene ooper, kus oma elu jooksul käinud olen. Esinesid minu jaoks suhteliselt tundmatud näitlejad, sest ma pole väga suur ooperisõber. Oli palju andekaid lauljaid - Janne Ševtšenko, Kristel Pärtna, Aare Saal, Märt Jakobson. Rahvusooper Estonias toob „Carmeni“ publikuni eelmisest hooajast tuttav noor briti lavastaja Walter Sutcliffe, kelle fantaasiarohke lavalahendusega „Così fan tuttest“ kujunes hooaja menutükk. Muusikaline juht ja dirigent oli Arvo Volmer. Olles olnud 9 aastat meie rahvusooperi peadirigent, on ta palju saavutanud. 2011. aasta augustis tõi mees Noblessneri valukojas Euroopa kultuuripealinna Tallinn 2011 ja Nargenfestivali raames lavale Wagneri viimase...
Liblikaid on maailmas umbes 150 000 liiki ja nii on lugu ka ooperitega. Käisin 12.veebruaril, kell 19.00 esmakordselt Estonia teatris ooperit vaatamas. Kõnealuseks ooperiks on Tõnu Kõrvitsa ooper kahes vaatuses “Liblikas”. „Liblikas“ on tellitud Estonia maja 100. aastapäeva tähistamiseks septembris 2013. Maailmaesietendus oli 13.septembril 2013. Enne ooperisse minekut olin väga elevil, kuna läksin esimest korda siiski pealinna kindla eesmärgiga vaatama nii tähtsat ooperit. Käisin just seda ooperit vaatamas seetõttu, kuna enne ooperit “Liblikas” olin ma näinud vaid ühte ooperit - Jevgeni Oneginit. Ooper “Jevgeni Onegin” oli väga hea, ning kuigi ma polnud sisuga tutvunud, oli eelnevat ooperit mugav vaadata. Kuna eelnev kogemus ooperivallas oli enam kui positiivne ning ooper “Liblikas” on siiski Estonia maja 100.aasta tähistamiseks mõeldud ooper, ning eesti keele õpetajal, olles raamatut lugenud, polnud mitte midagi negatiivset selle te...
Konspekt 1. Euroopaliku kultuuri põhisuundumus 18.saj lõpp ja 19.saj algus, mis lähtub looja tunnetest. Vastandub teravalt klassitsismile, mis seadis esikohale inimmõistuse. 2. Kunst avaldus peamiselt maalikunstis ja graafikas, kasutati vähem skulptuure. Ainestik: kirjandus teosed, eksootilised maad. Ei moodusta ühtset stiili. Nt. William Turner (1775-1851) „Matused merel”. Kirjandus: sõna „romantism” tuleneb 17.-18.saj kirjandusest, seondus nüüdki romaaniga.(fantastika, tundelisus) Saksamaal tegutsesid kirjanduslikud liikumised. Huvi rahvapärimuste vastu. (Vennad Grimmid) Kirjanikud: Balzac, K.J. Peterson, A. Puskin. 3. Muusikas valitses romantism 1820-1880. Avardas teoste sisulist ja tunnetuslikku külge. Mitmekesistati harmooniat, orkestratsiooni ja teoste vormi. Huvi looduse, rahvakultuuri ja ajaloo vastu. Peavool seotud saksakeelse Euroopaga: Schubert, Schum...
Mina ja klassika Minu elus on klassikaline muusika väga tähtsal kohal. Olen muusikakoolis õppinud seitse aastat ning selle aja jooksul olen õppinud taolist muusikat hindama. Minu jaoks on klassikaline muusika rahustava toimega. Pole midagi paremat, kui mängida pärast pikka koolipäeva üks emotsionaalne Chopini teos. Klassikaline muusika on minu arvates väga selge, tasakaalus ning tulvil imeilusaid harmooniaid. Keskajal olid muusika ja teised kunstiliigid kiriku teenistuses ning seotud jumala teenimisega. Kõige tugevamini mõjutas keskaegset muusikat usk ainujumalasse. Euroopa muusika alusmüüriks on ühehäälne keskaegne kirikulaul gregooriuse laul, mida esitasid poisid või mehed ilma saateta ja ladina keeles. Gregooriuse laul on muusikaline palve, mis on suun...
AEROFLOT Kristiina Kass RB13 Ajaligu 9. veebruar 1923- Nõukogude venema otsustas organiseerida tsiviillennandust. 17 märts 1923- asutati lunnundus ühing Dobroljot, mille eesmärgiks oli reisijate, posti ja muu kauba vedu sise- ja välisliinidel. 12 veebruar 1932- moodustati "Dobroljoti" põhjal Tsiviillennunduse Peavalitsus ja ühtlasi loodi riigi tsiviillennundusettevõttele ametlik lühinimi "Aeroflot". 1938 sai "Aeroflot" maailma suurimaks lennundusettevõtteks ja selleks jäi ta kuni NSV Liidu lagunemiseni. 1976 sai "Aeroflot" maailma esimeseks lenndusettevõtteks, mis vedas aasta jooksul üle 100 miljoni reisija. Põhiliselt jäid tema lennud NSV Liidu piiresse, aga siiski ulatus tema regulaarliinide võrk viiele kontinendile. 1992 korraldati "Aeroflot" tegevus ümber. Sellest eraldus üle 300 ettevõtte, millest mõned olid nii väikesed, et nende lennuparki kuulus kõigest mõni üksik lennuk. 1994 reor...
Väätsa Põhikool REFERAAT Georg Ots Väätsa 2015 Pere ja noorusrus Georg Ots sündis 1920a. 21 märtsil Petrogandis. Georg Otsi isa oli Karl Ots ema Lydia Ots. Peres kasvas ka Otsa õde Marget Ots. Georg Ots lõpetas Tallinna Prantsuse Lütseumi 1938a. Georg Ots nooruspõlves Georg Ots Teises Maailmasõjas Ots õppis Tondi sõjakoolis ja teenis lühikest aega Eesti merejõududes. Ots omandas insenerihariduse 1941a. aastal. Sõjasuvel, 18. augustil 1941 mobiliseeriti Ots ja viidi evakuatsiooni Tallinnast Leningradi Georg alustas laulmist Aleksander Arderi käe all Jaroslavlis, kus sõja ajal moodustati Eesti Kultuuribrigaadid Nõukogude tagalas. Lauljakarjäär Aastal 1944alustas ta õpinguid Tallinna Konservatooriumis, kus tema õpetajaks oli Tiit Kuusik. Õppis ka Tallinna Muusikakoolis 1946a lõpetas, ...
1. Millal oli klassitsismiajastu? 18.saj. II pool-19.saj. I veerand 2. Mis on iseloomulik klassitsismiajastu muusikale? Ilmalik muusika oli kiriklikust tähtsamal kohal. Eelistati instrumentaalmuusikat. Muusika oli põhiliselt homofooniline. Meloodia oli lihtne, selge liigendusega, sageli kolmkõladele tuginev. Harmoonia oli valdavalt heakõlaline. Eelistati duuri ja molli. Kasutati kiiret rütmide vaheldumist. Muusika pidi olema tasakaalustatud ja klassikaliselt selgete vormiskeemidega. 3. Seleta mõistet „sümfoonia“. Mille poolest erineb romantismiajastu sümfoonia klassikalisest sümfooniast? Sümfoonia on muusikaline suurvorm, sonaaditsükkel sümfooniaorkestrile. Klassikaline sümfoonia koosneb neljast osast, romantismiajastu heliloojad „rikuvad” julgelt klassikalisi reegleid – näiteks Schuberti 2osaline sümfoonia. 4. Seleta mõistet „instrumentaalkontsert“. ...
Soololaul ehk kammerlaul – Franz Schubert – schubertiaadid – koosviibimised muusika, kirjandusega. Lähtus enamasti klassikalistest vormidest. Lõi 9 sümfooniat, kuulsaim 'Lõpetamata sümfoonia' (I romantiline sümfoonia), laule, klaverisaateid (keerukad partiid), laulutsükleid 'Ilus möldrineiu', kammermuusikat. Instrumentaalsed väikevormid Eeldused: Kõrge haritus kodanluseklassis, kodus musitseerimine, fortepiano arendamine, klaver kui sooloinstrument, salongimuusika, virtuoosikultuse teke Uuendused: muusikasse ilmub uus poeetiline ja emotsionaalne tasand, pikenesid meloodiad, žanreid käsitleti vabalt, harmooniasse ilmusid kirevamad kooskõlad, suur huvi rahvamuusika vastu, rütmika & tempode vaheldumine vaheldusrikkam Eksprompt – lüürilise karakteriga improvisatsiooniline muusikapala. Muusikaline hetk – klassikaline süit romantismis. Prelüüd – lühike klaveripala (tavaliselt sissejuhatusega, mis tutvustas teose teemat, mis oli pikem ja kee...
Mihhail Glinka (1804-1857) Sündis Smolenski kubermangus, suri Berliinis. Oli aadliseisusest ning seega olid tingimused arenemiseks ja kunstidega tegelemiseks suurepärased. Tundis juba lapsena huvi muusika vastu – õppis klaverit, viiulit, flööti. Olulised muusikalised kujundajad: 1) lapsepõlves kuulis sageli vene rahvalaulu; 2) tema mõisas oli pärisorjadest orkester, millele Glinka kirjutas oma esimesed orkestriteosed ning millega ta sai proovi teha ja kogemusi hankida. 3) õigeusu kirikumuusika (koorid) 1817–22 õppis Glinka Peterburis aadlike lütseumis. Tal oli ka eraõpetaja, kes tutvustas noort Glinkat Puškinile. Pärast kooli lõpetamist tegi ta riigiametniku karjääri (see oli aadlivõsukestel tüüpiline elukäik tol ajal). Muusikat õppis Glinka eraviisiliselt, üheks õpetajaks oli kuulus iiri päritolu pianist ja helilooja John Field. Muusikaliselt olid väga olulised aastad 1830–34, mil Glinka õppis Itaalias ja Saksamaal. Seal kujunes Gli...
11. klass: klassitsism ja romantism 1. Klassitsism kui kunstisuund – defineeri! Klassitsism oli kunstisuund, mis võttis eeskuju antiikkultuurist, otsides väljenduses ja vormis lihtsust, tasakaalukust ja harmoonilisust. 2. Mida tähendab sõna ’klassikaline’? Klassikaline - esmaklassiline, parim, suurepärane; miski, mida seatakse eeskujuks. 3. Mis aastatel valitses klassitsism muusikas? Muusikas on klassitsismile raske anda ajalist määratlust, kuid siiski 18. saj II pool- 19. saj I veerand ja selle kõrgaeg oli aastatel 1780-1810. 4. Millised olulised muutused toimusid muusikaelus? Millised olid uued väljakutsed heliloojale? Muutused, mis toimusid muusikaelus olid järgnevad: -tekib avalik kontsert; - uued väljakutsed/võimalused heliloojale; - tekib muusikaajakirjandus ja kriitika. Uued väljakutsed heliloojale olid järgnevad: - helilooja hakkab suhtlema laia ja anonüümse publikuga; - hakatak...
Etenduse analüüs Conor McPhersoni etendus „Öörändurid” Tartu Vanemuise väikeses majas Tõlge: Erkki Sivonen Lavastaja ja muusikaline kujundaja: Tiit Palu Kunstnik: Silver Vahtre Valguskujundaja: Imbi Mälk Etenduse juht: Maarja Liba Esietendus 20.02.2061 väikeses majas Osades: Maurice - Hannes Kaljujärv Tommy – Andres Mähar Aimee – Kärt Tammjärv Doc – Riho Kütsar Kenneth – Veiko Porkanet Lavakujundus. Lava keskel on laud, mille ümber on kolm tooli. Lauale on kuhjatud kööginõusid, raamatuid ja muid igasuguseid tarbeesemeid. Laua all on pappkastid ja lamp. Lava paremas nurgas on kokkupandav voodi. Segadus kujutatud toas viitab tõenäoliselt ebakindlale, närvilisele ja korrapäratule ajale Tommy elus. Laual on kola sees peidus ka rahakarp, mis omab Tommy jaoks suurt tähtsust ja mida ka etenduse käigus korduvalt välja võetakse. See näitab, kui oluline on tänapäeva inimestele raha ning kuidas inimeste elu keerleb tihti ainult selle ümber. T...
Tallinna Tehnikaülikool Virumaa Kolledz RAH0641 Estica 1 Fomkin Artjom 106352RDKR Eesti venekultuur Referat Õpetaja: H.Vospert Kotla-Järve 2013 Y Sissejuhatus...........................................................................................................................2 Eestikultuur..........................................................................................................................3 Venekultuur...........................................................................................................................4 Vene kulturi mõju Eestile....................................................................................................5 Järeldus.................................................................................................................................6 Kasutatud materja...
Eesti varajane ballett ja ooper ESTONIA BALLETI AJALOOST Estonia lavale jõudis tants juba enne Esimest maailmasõda. Tõsi, siis piirduti vaid tantsuliikumistega muusika- ja sõnalavastustes ehk nn evolutsioonidega. Esimene väljaspool operetti esitatud tantsuline teos, ballett-pantomiim „Unenägu kujuraiuja töökojas” etendus Estonia laval 1914, peaosades Nina Smirnova ja Robert Rood, lavastas Nina Smirnova. 1918. aastal asutati teatris esimene palgaline balletitrupp koosseisus Lilian Looring, Rahel Olbrei, Robert Rood, Emmy Holz, trupijuhiks Sessy Smironina-Sevun. Aastail 1919–1920 jõuti Estonias juba iseseisvate balletiõhtuteni, 1. märtsil 1919 oli kavas kahest osast koosnev „Balleti-õhtu” (koreograaf Smironina-Sevun), 25. novembril 1919 kahevaatuseline ballett „Koreograafiliste etüüdide õhtu” , lavastas Vera Berting. Need olid siiski veel üksiküritused. Esimese õhtut täitva „päris balleti” lavastuseni j...
Artur Kapp 28. veebruar 1878 – 14. jaanuar 1952 Koostas: Andrei Ivanov Lapsepõlv Artur Kapp sündis 28. veebruaril 1878. aastal Suure- Jaanis köstri perekonnas. Tema isa Joosep Kapp oli saanud oma muusikalise hariduse Valgas Janis Cimze seminaris ning pööras suurt tähelepanu noore Arturi muusikalisele haridusele. Tegutsedes Suure-Jaanis köstrina, oli Joosep Kapp laialt tuntud oma rahvavalgustusliku tegevusega. Kodus valitseva muusikalise õhkkonna mõjul hakkas väike Artur varakult tundma huvi muusika vastu ning isa juhendamisel alustas ta 7-aastaselt muusikaõpinguid. Joosep Kapp 12.05.1833-20.02.1894 • Suure-Jaani kihelkonnakooli õpetaja ja organist. • Asutas Suure-Jaanis meeskoori ja pasunakoori. • Pani 1887. aastal aluse lauluseltsile "Ilmatar” • Oli Eesti Kirjameeste Seltsi ja Eesti Aleksandrikooli peakomitee liige. Õppimine • Koos klaverimä...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
