Mumps Parotitis epidemica Ülevaade · Levib piisknakkusena · Põevad tavaliselt lapsed ja noorukid · Ravi on sümptomaatiline,haigus kuulgeb enamasti healoomuliselt,kuid võimalikud on tüsistused. Tekkepõhjused ja mehhanismid · Paramüksoviirus · Kergesti nakkav,levides süljepiiskadega · Viirus tungib vereringesse süljenääre , ajukelmed ,munandid,kõhunäärve , süda Sümptomid ehk avaldumine · Peiteperiood 16-18 päeva ( kuni 3 nädalat ) · Sümptomid algavad 2-10 päeva peale süljenäärme põletiku ja kestavad 3- 4 päeva · Palavik · Süljenääre valulik,paistes · Neelamine valulik · Võib olla nii ühe- kui kahepoolne · Mumpsi tüsistus meningoentsefaliit (peaaju kestade põletik) · entsifaliit ( peaaju põletik ) · Mumpsiga võib kaasuda kõhunäärme,kilpnäärme või rinnanäärme põletik · Kui nakatukse raseduse 1 kolmandikul,võib tekkida abort või loot...
Mumps. Mumps on kergesti nakkav viirushaigus, mis avaldub palaviku ja süljenäärme põletikuna. Selle tekitajaks on paramüksoviirus. Haigus levib piisknakkusena nakatunud inimeselt tervele. Tavaliselt põevad haigust lapsed ja noorukid. Mumps levib süljepiiskadega. Viirus eritub nakatunu organismist juba paar päeva enne ja 7 päeva peale sümptomite teket. Haiguse peiteperiood ehk aeg, mil viirus on juba organismis, kuid haigusilmingud veel puuduvad , on 16-18 päeva. Mumpsi sümptomiteks on palavik ning süljenääre muutub valulikuks ja paistetab. Viirus tungib vereringesse ning sealt sihtorganisse, milleks võib olla süljenääre, ajukelmed, munandid, kõhunääre või süda. Põletik võib olla nii ühe- kui kahepoolne. Neelamine on valulik ja eriti valus on hapude jookide joomine. Kui haigestumine on peale puberteediiga, võib tekkida ka munandi põletik, mis avaldub valu ja punetusena ning võib tüsistuda sigimatu...
SEEDEELUNDKOND Seedekulgla on suust pärakuni viiv toru, mis koosneb suust neelutorust söögitorust maost peensoolest ja jämesoolest. HAMBAD Toide peenestamine toimub hammastega. Hamba osad: 1) Säsi asub keskel; seal on närvid ja veresooned; 2) Säsi on kaetud dentiiniga. See on kõva luukude, kui seal pole luurakke, ega veresooni. Vastu säsi asetsevad septsiaalsed dentiini moodustavad rakud e. odontoblastid?. 3) Dentiin on kaetud emailiga e. vaabaga. See sisaldab 3% orgaanilisi aineid. Temas puuduvad rakud. Hambal eristatakse hamba krooni, kaela (igeme taskus) ja juurt (ümbritsetud lõualuuga). Säsi läheb üle juurekanaliks, mida mööda kulgevad närvid ja veresooned. Inimese hambad (32): 1) Lõikehambad e. intsisiivid asuvad kõige ees, kokku 8. Eest kumerad, tagant nõgusad. Ühe juurega; 2) Silmahambad e. kaniinid kõige pikemad hambad, kokku 4; 3) Eespu...
Tõmba joon alla tingimatutele refleksidele. Lugemine, kirjutamine, haigutamine, käekella vaatamine, neelamine, nutmine, köhimine, ujumine, jooksmine, aevastamine. II Tõmba maha mõiste, mis ei sobi loetellu. Põhjenda. Kilpnääre, ajuripats, süljenääre, käbikeha, kõrvalkilpnäärmed. Sest süljenääre kuulub välissekretsiooninäärmete rühma, teised aga sisesekretoorsed näärmete hulka. III Seosta paariti peaaju osa ja ja tema ülesanne. Peaaju osa: A-suuraju, B-väikeaju, C-vaheaju, D-keskaju, E-piklikaju. Ülesanded: 1) liigutuste koordineerimine ja täpsus B-väikeaju 2) vastutab lihaste pingeseisundi säilimise eest D-keskaju 3) mälu kujunemine A-suuraju 4) juhib hingamist ja südametegevust E-piklikaju 5) asuvad sigimist ja keha temperatuuri reguleerivad keskused C-vaheaju IV Järjesta järgmised refleksikaare osad vastavalt erutuse liikumisele. 4. Eferentsed närvikiud, 5. reageeriv lihas; 2. aferentsed närvikiud, 1. erutust vastuvõtvad närvira...
Viirushaigused Mumps Lastehalvatus Mum p s Kergesti nakkav viirushaigus, mis avaldub palaviku ja süljenäärme põletikuna Kuidas levib ? Haigus levib piisknakkusena Mumps on kergesti nakkav, levides nakatunud inimeselt tervele. süljepiiskadega. Viirus eritub Tavaliselt põevad haigust lapsed ja nakatunu organismist juba paar noorukid.(Haigestumus on viimasel päeva enne ja 7 päeva peale ajal oluliselt vähenenud seoses sümptomide teket. plaanilise vaktsineerimisega. Ravi on sümptomaatiline, haigus kulgeb enamasti healoomuliselt, kuid võimalikud on tüsistused.) Peiteperiood Peale nakatumist on haigusel peiteperiood (aeg, mil...
ANATOOMIA 19 20.10.11 SEEDEKULGLAS TOIMUVAD PROTSESSID: 1) Toidu peenestamine algab suus, jätkub maos ja peensooles 2) Toitainete lõhustamine toimub seedenõredes sisalduvate ensüümide mõjul 3) Imendumine põhiline osa imendumistest toimub peensooles ja süsivesikud on eelnevalt lõhustatud kuni monosahhariidideni (glükoosi, fruktoosi ja galaktoosini); valgud peavad olema lõhustatud aminohapeteni ja lipiidid glütserooli ja rasvhapeteni. Peensoolest imendub suurem osa vett, vitamiine ja mineraalaineid. Maos ja jämesooles imendub väike osa vett. Jämesooles ka, enne peensoolest maos suhteliselt tagasihoidlik osa. Mõningad ravimid imenduvad juba suus, keele all. 4) Peensoole ja mao, jämesooles motoorika ülesandeks seedekulgla sisaldise edasitransportimine 5) Seedekulglal sisesekretoorne funktsioon mao ja peensoole limaskestaas sisesekretoorseid näärmerakke, mis saadavad oma produkti verr...
Kude-ühesuguse päritolu, ehituse, talitlusega rakk ning rakuvaheaine. Kudede põhirühmad-epiteelkude(katab keha välispinda, oluline osa haavade paranemisel), sidekude(rohke rakuvaheaine sisaldus), lihaskude(ehituslik), närvikude(koosneb närvirakkudest, täidab tugi-,toite-,kaitsefunktsiooni). Epiteelkude:katteepiteel(naha pindmine, siseelundite kiht), näärmeepiteel, sensoorne epiteel. Sidekude:veri(7%keha massist), lümf(lümfoplasma, lümfotsüüdid), retikulaarne sidekude(luuüdis, lümfisõlmedes, põrnas), rasvkude(nahaaluskoes, rasvikud), kohev sidekude(lihaskiudude vahel), tihe sidekude(kõõlused, südamed), kõhrkude(liigeste kõhrelised pinnad), luukude(vaheaine õõntes). Lihaskude:silelihaskude(nahas), vöötlihaskude(skeletilihased, keel), südamelihaskude(süda). Elund-kehaosa, millel on kindel kuju, ehitus, asend, funktsioonid(luud, lihased, süda,maks) Elundkond-ehituselt, talitluselt, arengu poolest sarnased elundid(tugi-liikumiselundkond). Sü...
1. Selgita mõisteid: ainevahetus, toiduaine, toitaine, ensüüm, vitamiin 2. Toiduained ja toitained (mis ei sobi loetellu ja miks?) Toitained - Süsivesikud, valgud, rasvad 3. Seedeelundid ja seedenäärmed, nende ülesanded organismis (tunda jooniselt ära märgitud elundid; millised neist on seedenäärmed?) Seedenäärmed - maks, kõhunääre, süljenääre Seedeelund - magu ja pärasool 4. Kus algab erinevate toitainete (süsivesikute, valkude, rasvade) seedimine? Milliseid ensüüme on nende lõhustamiseks vaja? (TV lk 38 ül 2) Süsivesikud(suus) - amülaas Rasvad(peensooles) - Lipaas Valgud(maos) - Pepsiin 5. Kus lõpeb toitainete seedimine ja kuhu imenduvad lõhustumise saadused? (TV lk 38 ül 2) Toitainete lõhustamine toimub peensooles Rasvad - lümfisoontesse Imenduvad veresoontesse(valgud, süsivesikud) 6. Milleks kasutab organism lõhustumissaadusi? Uute ainete moodustamiseks, organismile vajalik 7. Koosta 3...
Naha FN: *katte- ja kaitse *hingamisfn *eritusfn *ainevahetuslik *termoregulatsioon Naha põhikestad: pealisnahk(EPIDERMIS), pärisnahk(DERMIS), alusnahk(HYPODERMIS) Keel: skeletilihas. FN: kõne, imemine, toidu segamine, mälumine, neelamine, maitsetundlikkus. Sülg: süljega algab suus osaline süsivesikute lammutamine. Magu: happeline kk. FN: *toodab maomahla, mis alustab valkude seedimist pepsiini toimel *lihastöö segab toidu maomahlaga ja suunab peensoolde * Maomahl: soolhape, mis lõpetab HCl sülje. Vasak kops: (PULMO SINISTRA) vasakul pool rindkereõõnes. Kopsuvärat: (HILUS PULMONIS) asub mediaalpinna keskosas, teda läbivad peabronh, kopsuarter, närvid, bronhiaalsed sisse arterid, 2 kopsuveeni, lümfisooned, bronhiaalveenid (välja). Tugikude koosneb: veri, lümf, luud, kõhrkude, rasvkude ja sidekude. Unefaasid: sügav ja pindmine. Sügav: aeglaste lainete ilmumine entsefalogrammile. Pindmine: kiired silmade liigutused, sageli nähakse...
Mumps Parotitis epidemica Kergesti nakkav viirushaigus, mis avaldub palaviku ja süljenäärme põletikuna. Haigestumusnäitajad Eestis 2003-2007 2003.a. registreeriti 35 haiget. Rühmaviisilisi haigestumisi ei esinenud. Haigestunutest suurem osa olid vaktsineeritud (20 inimest) 2005.a. registreeriti 29 haiget, 2004.a. 132 haiget. Haigestunutest oli vaktsineeritud 72,4%. 44,8% haigetest olid lapsed vanuses 5-14a. 2006.a. registreeriti 17 haiget. Haigestunutest oli vaktsineeritud 76,5%. 47,0% haigetest olid isikud vanuses 10-19.a. 2007.a. registreeriti 18 haiget. Haigestunutest oli vaktsineeritud 77,8%. 61,1% haigetest olid isikud vanuses 10-19.a. Tekkepõhjused ja -mehhanismid Haigustekitaja: Paramüksoviirus Levib piisknakkusena hingamisteede kaudu Viirus eritub nakatunu sülge mõni päev enne sümptomeid ja uriini paari nädala vältel nakatumisest Viirus tungib vereringesse ni...
Nimeta seedekanali osad Suuõõs, neel, söögitoru, magu, peensool ja jämesool Seedekanali seina ehitus, kestad, Sisemine limaskest koos selle aluskihi iseloomustus submukooskihiga , sisaldab näärmeid Keskmine lihaskest, 2-kihiline silelihas, ringi ja pikilihas Välimine serooskest, õhuke sidekoeline kest Kurgu lümfaatiline rõngas, nimeta Lümfaatiline rõngas koosneb kuuest mandlid, nende paiknemine mandlist. 2 kurgumandlit - kurgu kaarte vahel Keelemandel keelejuure piirkonnas 2 tõrvemandlit tõrvekanali ...
INIMENE Kude: Inimese keha koosneb rakkudest. Ühesuguse ehituse, talituse ja päritoluga rakud moodustavad kudesid. Inimeses on nelja tüüpi kudesid: 1.Kattekoed e. epiteelkoed rakud asuvad tihedasti üksteise vastas ja rakkudevahelist ainet peaaegu pole. Kattekoed kaitsevad organismi osi kuivamise, mehaaniliste vigastuste, keemiliste mõjutuste ja mikroobide sissetungi eest. Samuti võivad nad eritada nõresid ehk sekreete(nt. süljenääre, maonäärmed jt.) Kattekude esineb naha pinnal, limaskestal, siseorganite pinnal. 2.Sidekoed rakud asuvad üksteisest kaugel ja nende vahel on rakuvaheaine, mis võib olla vedel (nt. veri) kiuline (nt. kohev sidekude) või tahke (nt. luukude.) Ka rasvkude on sidekude. 3.Lihaskoed koosnevad pikkadest rakkudest, mis võivad pikeneda ja lüheneda. 1)Võõtlihaskude asub skeletilihastes (käed, jalad, selg, kõht jt.) Ta töötab kiiresti, allub tahtele kuid ka väsib kiire...
Lüll Laura Kõ-19 Kodutöö anatoomia/füsioloogia õppeaines 21-24. mai 2020 õppesessiooniks Seedeelundkond 1. Tööta iseseisvalt läbi „Anatoomia õpik“ lk.119-130 ja vastata peatüki lõpus olevatele küsimustele kirjalikult. 1) Millistest organistest koosneb seedeelundkond? - Seedeelundkond koosneb seedekulglast ja seedenäärmetest ning selle osad on suuõõs, keel, hambad, süljenäärmed, neel, söögitoru, magu, kaksteistsõrmiksool, peensool, jämesool, pärasool, pärak, maks, sapipõis, kõhunääre. 2) Mis on üldine seedeelundkonna tähtsus? - Seedeelundkonna ülesanneteks on toidu mehaaniline ja keemiline töötlemine, töödeldud ainete imendamine ja seedimata jääkide väljutamine. Organism saab varustatud toitainetega ja puhas...
TALLINNA TEENINDUSKOOL Pärilikud ja mittepärilikud haigused inimestel Annili Pill 021K Juhendaja: Ülle Toots. TALLINN 2010 1 Sisukord ............................................................................................................................................................3 Sissejuhatus.........................................................................................................................................3 Pärilikud haigused..............................................................................................................................4 Kromosoomhaigused:.....................................................................................................................5 Downi sündroom e. Mongoloidne idiotism e. 21-trisoomia....
Anatoomia - siseelundid 70. Nimeta seedekanali osad. Suuõõs neel söögitoru magu peensool (kaksteistsõrmik, tühisool ja niudesool) jämesool (umbsool, käärsool (ülenev käärsool, ristikäärsool, alanev käärsool, sigmakäärsool) ja pärasool) ( pärak) · Joonis lk 106 + tv joonis 12. 71. Seedekanali seina ehitus: nimeta 3 kesta, nende iseloomustus. Seedekanali sein koosneb kolmest kestast: · Sisemine limaskest (tunica mucosa), koos selle aluskihi submukooskihiga. Sisaldab rohkesti seedenõret tekitavaid näärmeid. Limaskesta aluskiht koosneb kohevast sidekoest, mis ühendab limaskesta lihaskestaga. Ta võimaldab limaskestal lihaskesta suhtes liikuda ja moodustab limaskesta kurde. · Keskmine lihaskest (tunica muscularis). Lihaskest koosneb silelihasrakkudest, üksikutes kohtades (neelus ja söögitor...
VIIRUSED KT 30 September · Viirused ei ole rakulise ehitusega · Nad koosnevad ainult nukleiinhappest ja valkudest, moodustades kristalli · Neil puudub ainevahetus, nad ei reageri väliskeskkonna muutustele · Nad ei saa ise paljuneda. Endi paljunemisek panevad tööle enda peremeesrakud, mis seejärel hävib. · Nad on rändavad ,,halvad uudised" Viirused jaotatakse: DNA ja RNA viirusteks Rna viirused: Tubakamosaiigi viirus ja gripiviirus Mõnel viirustüübil on ka lipiidne kate, mille ta on peremeesrakus kaasa võtnud VIIRUSTE PALJUNEMINE · On kaks võimalust : a) Lüütiline paljunemine st peremeesrakk hävitatakse b) Lüsogeenne paljunemine PP-esitlus 16sept. NOHU 1) sümptonid 2) Leviku teed 3) levik maailmas 4) ravi, vaktsiin max 3min, 5 slaidi ...
NS Ülesanded: loob organismi sideme väliskeskkonnaga ühendab ja kooskõlastab keha organsüsteemide tegevust organismis kui tervikus. NS talituslik jagunemine s o m a a t i l i n e ehk kehanärvisüsteem EX ! reguleerib skeletilihaste tegevust koordineerib meeleelunditest saabuvate signaalide põhjal kehaosade talitlusi Loob seose org. ja väliskeskonna vahel Teadlik ja Tahtlik tsentraalseks osaks on peaaju ja seljaaju perifeerseks - peaaju- ja seljaajunärvid. v e g e t a t i i v n e ehk siseelundite närvisüsteem inerveerib siseelundite talitlust töötab teadvusest ja tahtest sõltumatult jaguneb sümpaatiliseks ja parasümpaatiliseks osaks tsentraalne osa - tuumad pea ja seljaajus perifeerne - ganglionidest, närvikiududest ja nende põimikutest. Hallollus koosneb neuronite kehadest ( tuumad peaaju...
VII SEEDIMINE 1. Seedeelundid. Seedeprotsessi üldiseloomustus. Seedeensüümide toimeks vajalikud tingimused. Seedeelundkonna moodustavad: suuõõs, neel, söögitoru, magu, peensool,( millel on 3 osa: kaksteistsõrmiksool ehk duodenum, tema pikkus on 20-30 cm. Teine, kõige pikem osa on jejunum, pikkus u 1,5 m kolmas on ileum, pikkus 2 m). Peensool on fikseeritud kõhuõõne tagumise seina külge. jämesööl, mille lõpposa kannab pärasoole nimetust. kõhunääre ehk pankreas. Makse vahetus naabruses asub sapipõis. Maksas tekkinud sapp koguneb sapipõide, söömise vaheaegadel. sapipõis tühjeneb söömise ajal. Saadab oma sisaldise 12sõrmiksoolde. pärak (anus). Maks pole puhtal kujul seedeelund, vaid on seotud ka ainevahetusega, aga seedeelundina ta produtseerib sappi. Seedeelundkonna funktsioonid: Toidu peenestamine ja toitainete lõhustamine. Peenestamine toimub osalt suuõõnes ja enamvähem viiakse lõpule maos. Lõhustamine toimub seedenäärmete poolt p...
70. Seedekanali osad: Suuõõs, Neel, Söögitoru, Magu, Peensool, Jämesool 71.Seedekanali seina ehitus:nimta 3 kesta, nende iseloomustus. Sisemine limaskest kohevast sidekoest, mis ühendab limaskesta lihaskestaga. Keskmine lihaskiht koosneb silelihasrakkudest Välimine serooskest õhuke ja siledapinnaline, katab magu ja soolt. 72. Suured süljenäärmed, nende asend, avamine suuõõnde(Joonis 11) · 2 Kõrvasüljenääre-väliskõrva ees all mälulihase peal. Avaneb suuõõnde teise purihamba kohal. · 2 Lõuaalunesuljenääre-alalõuanurga kohal.Avaneb suu põhjas keelealusele lihakesele. · 2 Keelealune süljenääre-paikneb suu põhjas. Avaneb suu põhjas keelealusele lihakesele. 73.Hammaste arv, liigid: (Joonis 76) Inimesel on kaks hammaste vahetust piima- ja jäävhambad. Piimahambaid on inimesel 20 : (2 lõikehammast; 1 silmahammas; 2 purihammast) Jäävhambaid on aga 32 (2 lõikehammast;1 silmahammas;2eespurihammast,3tagapurihammast) 74. Hamba eh...
70. Seedekanali osad: Suuõõs, Neel, Söögitoru, Magu, Peensool, Jämesool 71.Seedekanali seina ehitus:nimta 3 kesta, nende iseloomustus. Sisemine limaskest kohevast sidekoest, mis ühendab limaskesta lihaskestaga. Keskmine lihaskiht koosneb silelihasrakkudest Välimine serooskest õhuke ja siledapinnaline, katab magu ja soolt. 72. Suured süljenäärmed, nende asend, avamine suuõõnde(Joonis 11) 2 Kõrvasüljenääre-väliskõrva ees all mälulihase peal. Avaneb suuõõnde teise purihamba kohal. 2 Lõuaalunesuljenääre-alalõuanurga kohal.Avaneb suu põhjas keelealusele lihakesele. 2 Keelealune süljenääre-paikneb suu põhjas. Avaneb suu põhjas keelealusele lihakesele. 73.Hammaste arv, liigid: (Joonis 76) Inimesel on kaks hammaste vahetust – piima- ja jäävhambad. Piimahambaid on inimesel 20 : (2 lõikehammast; 1 silmahammas; 2 purihammast) Jäävhambaid on aga 32 (2 lõikehammast;1 silmahammas;2eespurihammast,3tagapurihamm...
Bioloogia 2 Organismide paljunemine -mittesuguline paljunemine *eoseline (seened, sõnajalad, samblad, vetikad) *vegetatiivne otsepooldumine (bakterid), pungumine (ainuõõssed, käsnad, pärmseened), hulgijagunemine (okasnahkse nt. meririst), organismi tüki (sibula, mugula, risoomi, varre, lehe) abil (paju- varre, aaloe, begoonia-lehe, kartul-mugula, nartsiss, liilia-sibula) Eripärad: organismid geneetiliselt identsed vanematega, paljunemine on kiire, korraga palju järglasi, paljunemiseks vajatakse üht organismi -suguline paljunemine *uus organism alguse 2 suguraku ühinemisel *esineb iseviljastumist (sugurakud 1 vanemalt) hermafrodiidid nt. vihmauss *ristviljastumine- sugurakud eri vanematelt *erijuht partenogenees - organism alguse viljastumata munarakust nt. mesilastel Paljasseemne ja õistaimedel toimub enne viljastumist tolmnemine: ise ja risttolmnemine (putuk ja tuultolmnemine) et vältida isetolm...
Histoloogia võimalikud küsimused 1. Küüne ehitus Küüs (unguis) on sarvplaat, mis paikneb küüneloožil (lectulum unguis). Viimane koosneb epiteelist ja dermisest. Küüneplaadi külgmised servad paiknevad küünelooži külgedel moodustunud küünevagudes (sulcus lectuli unguis). Küüneplaadi tagumises osas on küünevagu pikk ja sinna jääb küünemaatriks (matrix unguis), mis on küüne kasvupiirkonnaks. Küünematriks koosneb samuti epiteelist ja dermisest. Küüs on külgedelt ja tagant piiratud naha poolt moodustatud küünevalliga (vallum unguis). Küünevalli epidermise sarvkiht, mis laskub küüneplaadile, kannab piirdenaha (eponychium) nimetust. Sõrmeotsal küüneplaadi eesmise vaba serva all on epidermise sarvkiht tihenenud (hyponychium). 2. Granulotsüüdid (jaotus, ehitus, funktsioon, % leukotsüütide üldhulgast) Granulotsüüdid vastavalt sõmerate värvumisomadustele jaotatakse neutrofiilseteks (55-70%), eosinofiilseteks (2-5%)...
1. kude- ühesuguse päritolu, ehituse ja talitlusega rakkude ning nende poolt produtseeritud rakuvaheaine kogum 2. 3. Kudede põhirühmad ja iseloomustus- epiteelkude- katab keha v elundi välispinda vooderdab kehaõõsi seestpoolt koosneb rakkudest, rakuvaheainet minimaalselt kiire regeneratsioonivõime(haavade parandamine) side- e tugikude- suur rakuvaheaine sisaldus 1. veri 2. lümf 3. retikulaarne- luuüdis, lümfisõlmedes, põrnas 4. rasvkude- nahaaluskoes, rasvikutes 5. kohev sidekude- ümbritseb veresooni ja närve, asub lihaskiudude vahel, seostab elundeid omavahel 6. tihe sidekude- kõõlused, sidemed, fastsiad, naha võrkkiht 7. kõhrkude- kõrvalestades 8. luukude- skelett lihaskude- kokkutõmbevõime e lihaskontraktsioon 1. silelihaskude- ...
1. kude- ühesuguse päritolu, ehituse ja talitlusega rakkude ning nende poolt produtseeritud rakuvaheaine kogum 2. 3. Kudede põhirühmad ja iseloomustus- epiteelkude- katab keha v elundi välispinda vooderdab kehaõõsi seestpoolt koosneb rakkudest, rakuvaheainet minimaalselt kiire regeneratsioonivõime(haavade parandamine) side- e tugikude- suur rakuvaheaine sisaldus 1. veri 2. lümf 3. retikulaarne- luuüdis, lümfisõlmedes, põrnas 4. rasvkude- nahaaluskoes, rasvikutes 5. kohev sidekude- ümbritseb veresooni ja närve, asub lihaskiudude vahel, seostab elundeid omavahel 6. tihe sidekude- kõõlused, sidemed, fastsiad, naha võrkkiht 7. kõhrkude- kõrvalestades 8. luukude- skelett lihaskude- kokkutõmbevõime e lihaskontraktsioon 1. silelihaskude- ...
ANATOOMIA KORDAMISKÜSIMUSED 1.Miks on otstarbekas õppida anatoomiat ja füsioloogiat koos? Sest struktuur ja talitlus on omavahel seotud, ei saa olla talitlust ilma struktuurita. Enamasti ei ole ka anatoomilist struktuuri ilma funktsioonita 2.Millised on organismi struktuuri ja funktsiooni tasemed? Molekulaarne->rakuline->koeline->organi->organismi tase. Rakk on organismi põhiline morfofunktsionaalne üksus, milles toimuvad füsioloogilised protsessid. Rakud moodustavad kudesid, koed organeid. Sama funktsiooni täitvad organid moodustavad organsüsteemi ehk elundkonna. 3.Mis on homöostaas? Homöostaas on rakkudele stabiilse keskkonna tagamine. See tagatakse protsesside abil, mida reguleeritakse negatiivse tagasiside põhimõttel. Näiteks kehatemperatuuri homöostaas. Keskkonna temperatuuri tõus(stiimul- saun, trenn vms),aktiveerub hüpotalamuse temperatuuri langetamise keskus, inimese keha temperatuur tõuseb, nahk läh...
SEEDEELUNDITE SÜSTEEM SYSTEMA DIGESTORIUM Mis moodustavad seedelundkonna/seedeelundite süsteemi? ● seedekanal ja sellega seonduvad lisaelundid (u 7m kanal + suuerd seedenäärmed: maks, pankreas) 1. ühinenud õõneselundid: suuõõs - CAVUM ORIS toidu peenestamine neel - PHARYNX neelsmine, segamine, imemine söögitoru - OESOPHAGUS jtranspordib toidu suust makku magu - GASTER, VENTRICULUS toit seguneb maomahlaga, tekib küümus peensool - INTESTINUM TENUE resorptsioon (seedimine, imendumine) jämesool - INTESTINUM CRASSUM vesi, miner.soolad imenduvad 2. lisaelundid: keel - LINGUA hambad - DENTES seinavälised seedenäärmed 3. suured seedenäärmed, mis paiken...
NS NÄRVISÜSTEEM SYSTEMA NERVOSUM Mõisted neuron - närvirakk koos oma jätketega dendriit - närviraku jätke, mida mööda juhitakse erutust närviraku suunas; kas lühike ja puuvõrataoliselt hargnev või niitjas akson - närviraku jätke, mis juhib närviimpulsse närvirakust kas teise närvirakku, moodustades sünapsi või efektoorse lõppelundi kaudu lõppelundisse (näit. lihasesse) retseptor - ärritust vastuvõttev organ närviimpulss - närvikiududes leviv erutus, mis kulgeb aksonilt dendriidile refleks - vastusreaktsioon ärritusele, mis tekib KNS-i vahendusel refleksikaar - tee (neuronite ahel), mida mööda erutus refleksi puhul levib närvikiud - pikk närviraku jätke; koosneb kesksest telgsilindrist ja seda ümbritsevast neurilemmist innerveerima s.o. närvidega varustama aferentne e. sensoorn...
Koduloomade morfoloogia 1. Organite ehituse prinsiip (torujad ja kompaksed organid) Karakteerese (iseloomuliku) kuju, asendi ja talituedga makroskoopilist ehituslikku üksust organismis nimetatakse organiks. Nii on keel, hambad,magu, maks jt seedeorganid, süda- vereringeorgan, neerud- kuseorganid jne.Organid mis sooritavad samalaadseid talitusi, moodustavad organite süsteemi ehk aparaadi. Loomorganismis eristatakse järgmisi organite süsteeme ehk aparaate: 1)liikumisaparaati, kuhu kuuluvad a)skeleti- ja b)lihastesüsteem, 2)seedeaparaati, 3)hingamisaparaati, 4)kuse- suguaparaati, kuhu kuuluvad a)kuse- ja b) suguorganid, 5)soontesüsteem, 6)närvisüsteemi, 7) meeleorganid,8) endokriinnäärmed, 9)keha väliskatet. Organite ehitus erineb selle järgi, kas nad on kopaksed või torujad ehk õõnsad: · Kompaksed organid kattuvad väljast sidekoelise või sidekoelis-lihaselise kestaga, mida süljen...
1) Raku mõiste rakk - mikroskoopiline elusaine üksus; elusaine väikseimad üksused , mis suudavad oma olelust jätkata ka teistest sõltumatult ja mis sigimisel moodustavad endataolisi. Koosnevad tsentraalse paigutusega kerajast või ovaalsest tuumast ja seda ümbritsevast rakukehast e. tsütoplasmast. Rakku moodustavate keemiliste ainete kaaluline vahekord ja vastavalt sellele ka raku keemilised ja füüsikalised omadused muutuvad alatasa raku kogu elutsükli keskel. Elusaine osakestena on rakkudele omane ainevahetus. Imendunud toitainetest sünteesivad nad endataolise elusaine ja mitmesuguseid rakust eemalduvad või rakus ajutiselt säilitatavad produktid. Paljuneb jagunemise teel. Suurus ja kuju väga mitmekesised. Suurimad on emassugurakud. Suurimate rakkude diameeter võib ulatuda 150 mikromeetri piiridesse. Seega on rakud palja silmaga nähtamatud või märgatavad vaid ebamäärase täpina. Väikseimate rakkude diameeter un umbes 5 mikromeetrit. Enami...
Koduloomade morfoloogia 1. Organite ehituse prinsiip (torujad ja kompaksed organid) Karakteerese (iseloomuliku) kuju, asendi ja talituedga makroskoopilist ehituslikku üksust organismis nimetatakse organiks. Nii on keel, hambad,magu, maks jt seedeorganid, süda- vereringeorgan, neerud- kuseorganid jne.Organid mis sooritavad samalaadseid talitusi, moodustavad organite süsteemi ehk aparaadi. Loomorganismis eristatakse järgmisi organite süsteeme ehk aparaate: 1)liikumisaparaati, kuhu kuuluvad a)skeleti- ja b)lihastesüsteem, 2)seedeaparaati, 3)hingamisaparaati, 4)kuse- suguaparaati, kuhu kuuluvad a)kuse- ja b) suguorganid, 5)soontesüsteem, 6)närvisüsteemi, 7) meeleorganid,8) endokriinnäärmed, 9)keha väliskatet. Organite ehitus erineb selle järgi, kas nad on kopaksed või torujad ehk õõnsad: · Kompaksed organid kattuvad väljast sidekoelise või sidekoelis-lihaselise kestaga, mida süljen...
AAVO LUUK PSÜHHOLOOGIA ALUSED LOENGUKONSPEKT ESIMENE OSA TARTU 2003 Psühholoogia alused 2 SISUKORD 1. Sissejuhatus psühholoogia probleemidesse 3 2. Psühholoogia valdkonnad ja uurimismeetodid 6 3. Psüühika bioloogilised alused I. Närviraku ehitus ja funktsioneerimine 11 4. Psüühika bioloogilised alused II. Närvisüsteemi makrostruktuur 14 5. Aistingud I. Aistingute teooria ja mõõtmine 18 6. Aistingud II. Aistingud eri modaalsustes 21 7. Taju 26 8. Mälu I. Mälu liigid ja mudelid 30 9. Mälu II. Mälu struktuurid ja protsessid ...
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaa...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
