Marie Udam Identiteediproblemaatika Siegfried von Vegesacki teoses ,,Balti tragöödia" Baltisaksa kirjandus eesti kirjandusloo taustal (FLKU.05.076) Tartu 2011 ,,Võõras rahvas sinu üle, võõras rahvas sinu all sa oled sakslane, sa oled üksi." Nii tundis peategelane Aurel Siegfried von Vegesacki romaanis ,,Balti tragöödia". Aurel teadis, et ta on sakslane, kuid ei suutnud end 19. sajandi lõpu ja 20. alguse Liivimaal siiski leida. Korraga puhusid tuuled nii idast kui ka läänest. Määravaks sai aga see, mida arvasid Baltikumi tulevikust paikkonna põliselanikud ,,Balti tragöödia" kontekstis eestlased ja lätlased. Milline oli baltisakslase roll ja identiteet ülemöödunud sajandi Baltikumis? Kes olid baltisakslased? Identiteedi leidmine ja eneseteadvustamine algavad kodust. 20. saj...
,,Nibelungide laul" on saksa rahvuseepos millel polegi õiget autorit. Eepose peategelaseks on sakslaste ideaaliks kujunenud kangelane Siegfried, kellel oli tavaliste inimeste ees mitmeid eeliseid: Ta nahk oli kaetud sarvkihiga, tal oli nähtamatuks tegev võlunahk ja maailma kõige teravam mõõk. Sarvkihiga kaetud naha sai ta supeldes tapetud lohe veres. Eepos algab sellega, kuidas Kriemhild Burgundias Wormsi kuningakojas üles kasvas. Kriemhild oli nii ilus, et üheski ümbruskonna maakonnas polnud leida kaunimat kujult ega kenamat vooruste ja üllasmeele poolest. Paljud rüütlid tahtsid teda omale naiseks. Gunther, Gernot ja Giselher olid Kriemhildi kolm venda, kes olid kuningad ja kaitsesid teda. Ühel ööl nägi Kriemhild und, mille tähenduseks oli ema talle öelnud, et Kriemhildi mees kunagi tapetakse. Samal ajal kasvas Madalmaades suureks kuningapoeg Siegfried, kelle isa oli Siegmund ja ema oli Sieglind ja nende kants seisis Xant...
Nibelungide laul Mari Toode & Heleryn Voot 10b keskülemsaksameelne kangelaseepos pärineb 13.sajandi algusest seda peetakse saksa rahvuseposeks kirjutatud ajavahemikus u 11981204 saksa keeles ilmus "Nibelungide laul" esmakordselt trükituna 1757 a. eestikeelde tõlkis selle 1977 a. Rein Sepp Sisu Peategelane Siegfried on mehine, aus ja väärikas ning esindab saksa inimese ideaali. Siegfried aitab Guntheril taltsutada Brünhildi, kes on Islandi kuninga tütar. Siegfried jätab enda kätte Islandi kuningatütre vöö ja sõrmuse ning kingib need oma naisele Kriemhildile, kes on Guntheri õde. Seejärel puhkeb tüli Brünhildi ja Kriemhildi vahel, sest Brünhild peab Kriemhildi ja Siegfriedi oma alamateks. Pärast selgub, et Brünhildi mehe Guntheri asemel on temalt neitsilikkuse võtnud "ori" Siegfried. See on naise jaoks talumatu solv...
"Niibelungide laul" Wormsi peakungingaks oli Gunther, vennad- kuningad Griselis ja Gernot ning nende õde oli Kriemhild. Ema nimeks oli Ute. Isa oli Sigismund. Kord nägi Kriemhild unes, et kui ta saab endale mehe, siis ta mees tapetakse. Kriemhild oli aga kõige ilusam neiu Wormsis ning kõigi silmarõõm. Kuid kõik kes läksid teda kosja paluma, lootes jah'ga, said lüüa. Kriemhild oli kindlaks teinud, et ta ei taha enda kõrvale kedagi. Siegfried oli üks vapper kuningas, kes tahtis Kriemhildi endale kosja küsida. Ta võttis ette reisi Wormsi üle Reinud jõe. Teda võeti aupaklikult koos tema saatjatega vastu, sest ta oli ikkagist ju väga tuntud mees. Ta oli võitlenud draakoni vastu teda ületades. Samuti oli ta haavamatu. Ta pakkus palju abi Guntherile, kuid vastutasuks tahtis Kriemhildi kätt. Gunther oli sellega nõus ning Kriemhildist saigi ta naine. Ka Gunther tahtis naist ning selles aitaski teda Siegfried. Brün...
“NIBELUNGIDE LAUL” PÄRITOLU Keskülemsaksakeelne kangelaseepos. Pärineb 13. sajandi algusest. Seda peetakse saksa rahvuseeposeks. Saksa keeles ilmus "Nibelungide laul" esmakordselt trükituna 1757. aastal, eestikeelne tõlge Rein Sepalt 1977. Autor on teadmata. "Nibelungide laul" koosneb 39 laulust ja 2379 stroofist. Sisuliselt jagatakse see "Brünhildi muistendiks" ja "Burgundide hukkumise muistendiks”. Kasutatud on korrastatud paarisriime, mis on korrastatud nelikvärssides nn nibelungide stroofiks. Seitsmes esimeses poolvärsis on igaühes 3, viimases 4 rõhku. Eeposes on tähtsal kohal rüütellikkus ja vasallitruudus. SISU Peategelane Siegfried on mehine, aus ja väärikas ning esindab saksa inimese ideaali. Siegfried aitab Guntheril taltsutada Brünhildi, kes on Islandi kuninga tütar. Siegfried jätab enda kätte Islandi kuningatütre vöö ja sõrmuse ning kingib need oma naisele Krie...
6. pilet ,,Niebelungide laul" ,,Niebelungide laul" on saksa rahvuseepos. Ta sarnaneb ,,Eddale", aga on ühe autori teos. See on kirjutatud umbes 1200. Koosneb 39 peatükist. ,,Niebelungide laul" algab sellega, kuidas Kriemhild Wormsis ja Siegfried Madalmaades üles kasvas. Ühel päeval teatas Siegfried oma vanematele, et tahab Kriemhildiga abielluda. Ta läks Wormsisse ja sõlmis nendega verevendluse. Kui saksilaste ja taanlaste kuningad Wormsile sõja kuulutasid, aitas Siegfried burgundlastel võita. Tagasi Wormsis nägid Siegfried ja Kriemhild teineteist esimest korda. Kuna Siegfried oli sõjas suur sangar ja ilma temata poleks Wormsil nii hästi läinud, käskis kuningas Gunther Kriemhildil Siegfried lauda saata. Nad armusid. Kuningas Gunther tahtis kosida Islandi kuningannat Brünhildi. Siegfried lubas teda aidata, kuid vastutasuks nõudis Kriemhildi kätt. Kuningas oli sellega nõus ja nad sõitsid Islandile. Brünhildile tutvustati Siegfriedi kui...
Kriemhild on wormsi kuninga tütar, kellel on kolm venda Gunther, Gernot ja Gieselher. Nende ema oli Ute ja ise Dankrat. Ühel päeval nägu Kriemhild und, mille tõttu ta ei tahtnud enam kunagi abielluda, sest unenäo järgi pidi ta tulevane mees surema. Samal ajal aga sirgus üles Siegfried Xanteni kuningakojas. Tema isa oli Siegmund ja ema Sieglind. Temast kasvas võimas rüütel. Räägiti, et ta oli tapnud lohe ja selle veres suppelnud ning saanud endale sedasi läbistamatu soomusnaha. Kuuldused kaunist Kriemhildist levisid ja Siegfried ütles oma vanematele, et läheb talle kosja. Vanemad algul üritasid noormeest mõttest taganema sundida, rääkides, et tütarlaps saadab kõik kosijad tagasi. Kuid Siegfried oli endas täiesti kindel. Ta kogus mõningad mehed endaga kaasa, lasi naistel õmmelda kullast ja deemanditega kaunistatud rõivad. Wormsis saavad nad kuningas Guntheriga liitlasteks. Siis aga saabus teade, et kuningas Guntherile on lubatud sõda ...
Muusikaretsensioon Pjotr Tšaikovski balett „Luikede järv“ Karin Korobeinikov Käisin vaatamas Pjotr Tšaikovski baletti „Luikede järv“. Etendus toimus Rahvusooper Estonias 28. veebruaril 2015. Etenduse kestvuse aeg oli 2 tundi ja 30 minutit. Koreograafias kasutati Marius Petipa ja Lev Ivanovi fragmente. Balett oli meeldejääv ning ajas mõndades kohtades ka nutma. Koreograaf-lavastaja: Tiit Härm. Peaosades: Galina Lauš, Maksim Tšukarjov, Aleksandr Prigorovski, Nanae Maruyama, Olga Rjabikova, Sergei Upkin, Anatoli Arhangelski, Heidi Kopti ja Andrus Laur. Esietendus toimus 1877. aastal Moskva Suures Teatris. Esimene vaatus algab pargis lossi lähedal. Siegfried tähistab oma täisealiseks saamist oma sõpradega. Peale külaliste lahkumist jääb ta üksi. Printsi tähelepanu köidab möödalendav luikede parv. Siegfried haarab relva ning jookseb järve äärde. Teine...
Nibelungide laul Koostajad: Keity, Sandra, Herkki, Kaido Üldiselt Germaani kangelaslauludest kuulsaim (sakslaste kangelaslugu) Pärit XII ja XIII sajandi vahetusest Juhtmotiiv vasallitruudus valitsejannale (rüütliromaan) Nibelungide soo huku teemast teatakse mitmeid variante. Autor on teadmata. Tekkimislugu Ajalooline alus on rahvasterände aegsed ( VVI ) sündmused. Need on segunenud müütidega ja rüütliromaan elustas vanade müütide fantastika ja seikluslikkuse. Ülesehitus Koosneb 39 laulust ja 2379 stroofist, mis jagatakse "Brünhildi muistendiks" ja "Burgundide hukkumise muistendiks". Sisaldab paarisriime(puhtaid meesriime), mis on korrastatud nelikvärssideks, nn nibelungide stroofiks ( seitsmes esimeses poolvärsis on igaühes 3, viimases 4 rõhku) Tegelased Siegfried hulljul...
Siegfriedi lood Tegelased : Siegfried kuningapoeg, peategelane Siegmund kuningas, Siegfriedi isa Siegling kuninganna, Siegfriedi ema Mimer sepp Regin lohe, koletis sügavas metsas Brünhild üksik, sõjakas kuninganna Gana Brünhildi parim hobune Kriemhild väga kaunis printsess Gunther kuningas, Kriemhildi isa Hagen kuningas, Siegfriedi vihkaja ja kadestaja, teeskleb sõpra kuna ei saa Siegfriedile vastu Etzel kuningas, Kriemhildi teine mees Siegfried lood Tugev kui lõvi, samas oskas olla ka õrn ja armas kui väike laps. Kuningas ja kuninganna armastasid oma poega väga. Tekkis sõjaolukord. Poeg saadeti Mimerinimelise sepa hoole alla. Siegfried tekitas alatihti pahandusi. Mimer hakkas kuningapoega vihkama. Poiss saadeti üksinda puusütt tooma. Metsas oli verejanuline lohe Regin, kes sai tapet...
Nibelungide laul Eepose esimeses osas jutustatakse, kuidas Nibelungide soost kangelane Siegfried, kuulund burgundide kuninga Guntheri õe Kriemhildi ilust, sõidab teda kosima. Gunther nõuab, et Siegfried aitaks tal enne naituda Islandi kuninganna Brunhildiga, kes senion kõik oma kosilased kahevõitluses tapnud. Siegfried nõustubki. Ta teeb ennastvõlukuue abil nähtamatuks ning võitleb Guntheri asemel Brunhildiga. Kui mõlemate pulmadest on möödunud kümme aastat, lähevad Brunhild ja Kreimhild omavahel tülli ning viimane paljastab kosimise saladused. Solvatud kuninganna vannub kättemaksu, mille teostajaks saab kuninga ustavaim vasall Hagel Tronjest. Kavalusega uurib taKrimhildilt väljam, et Siegfried on haavatav ainult abaluu kohalt, kuhu lohe veres suplemise ajal oli kleepunud pärnaleht, ja laseb sinna märgi õmmelda. Siis meeitab ta kangelase jahile. Kui väsinud rüütlid relvadeta allikale joomalä...
NIBELUNGIDE LAUL Peategelane Siegfried on mehine, aus ja väärikas ning esindab saksa inimese ideaali. Siegfried aitab Guntheril taltsutada Brünhildi, kes on Islandi kuninga tütar. Siegfried jätab enda kätte Islandi kuningatütre vöö ja sõrmuse ning kingib need oma naisele Kriemhildile, kes on Guntheri õde. Seejärel puhkeb tüli Brünhildi ja Kriemhildi vahel, sest Brünhild peab Kriemhildi ja Siegfriedi oma alamateks. Pärast selgub, et Brünhildi mehe Guntheri asemel on temalt neitsilikuse võtnud "ori" Siegfried. See on naise jaoks talumatu sovang ja ta laseb Guntheri vasallil Tronje Hagenil Siegfriedi tappa. Tronje Hagenist saab eepose teine peakangelane, vastandudes negatiivsena Siegfriedi ideaalile. Kasutatud on korrastatud paarisriime, mis on korrastatud nelikvärssideks nn nibelungide stroofiks, mille seitsmes esimeses poolvärsis on igaühes 3, viimases 4 rõhku. LAUL MINU CIDIST Eepos räägib Rodrigo Díaz de Vivari (u. 1043-1099) ehk Cidi ...
Saksa kangelaslaul Sakslaste ,,Nibelungide laul" on taas müütiline, kuna Siegfried tappis Niebelungide aarde omanikud Schilbungi, Niebelungi, ,,nende seitsesada meest, kes võitlesid samuti tema vastu, ja kaksteist hiiglast, kes olid nendega liidus, ja Albrichi sada kääbust." Samas võitleb sakslaste rahvuskangelane hoopis perekondlike põhjuste ajel, teoses leidub nii tooreid ,,paganateaja" kui ka daamikultuse mõjutusi. Nimelt peab Siegfried tooma Guntherile naiseks kuninganna Brunhildi, et ise abielluda burgundia kuninga õde Kriemhildi. Pettuse avalikuks tulemisel laseb Brunhild tappa Siefriedi, misjärel tolle naine korraldab oma soole veresauna. Siegfried võitles niivõrd omakasupüüdlikel eesmärkidel, et teda võiks kujutada laibahunniku otsas ja tahaplaanile maalida rea raevunud inimesi, näod rahahimust moondunud ja verised sõjakirved käes (iga hetk valmis kas vaenlase või enda juhi pead purustama). ,,Niebelungide aare" on kujunenud kris...
,,Nibelungide laul" "Nibelungide laul" on keskülemsaksakeelne kangelaseepos, mis pärineb 13. sajandi algusest. Seda peetakse saksa rahvuseeposeks. Arvatavasti kirjutatud umbkaudu ajavahemikus 1198-1204 Austrias (Passaus). Saksa keeles ilmus esmakordselt trükituna 1757. aastal, eestikeelne tõlge Rein Sepalt 1977.Eepose autor on teadmata. "Nibelungide laul" kujutab oma aja rüütlielu:seetõttu on eeposes tähtsal kohal rüütellikkus ja vasallitruudus. Kogu eepose tegevustik on paigutatud Suure rahvasterändamise aega. "Nibelungide laul" koosneb 39 laulust ja 2379 stroofist, sisuliselt jagatakse "Brünhildi muistendiks" ja "Burgundide hukkumise muistendiks". Esimene osa on keskendunud Siegfriedile ja Kriemhildile: Madalmaade kuningapoeg Siegfried on armunud Kriemhildesse, kellega ta pole iialgi kohtunud. Ta ilmub Burgundiasse oma 12. mehelise seltskonnaga ning jääb sinna aastaks ajaks kostile. Selle aja sees võidab Sieg...
Pjotr Tsaikovski Luikede Järv Pjotr Tsaikovski Luikede järv Odette/Ottilie : Galina Laus Koreograaf-lavastaja: Tiit Härm Muusikaline juht ja dirigent: Arvo Volmer Prints Siegfried: Maksim Tsukarjov Dirigendid: Mihhail Gerts, Risto Joost Kujundus ja kostüümid: Eldor Renter Valguskunstnik : Airi Eras Andrei Mihnevitch Andrus Laur Nanae Maruyama Olga Rjabikova Vaatused Osatäitjad I vaatus Park lossi lähedal. Prints Siegfried pühitseb sõp...
Sakslaste ,,Nibelungide laul" on taas müütiline, kuna Siegfried tappis Niebelungide aarde omanikud Schilbungi, Niebelungi, ,,nende seitsesada meest, kes võitlesid samuti tema vastu, ja kaksteist hiiglast, kes olid nendega liidus, ja Albrichi sada kääbust." Samas võitleb sakslaste rahvuskangelane hoopis perekondlike põhjuste ajel, teoses leidub nii tooreid ,,paganateaja" kui ka daamikultuse mõjutusi. Nimelt peab Siegfried tooma Guntherile naiseks kuninganna Brunhildi, et ise abielluda burgundia kuninga õde Kriemhildi. Pettuse avalikuks tulemisel laseb Brunhild tappa Siefriedi, misjärel tolle naine korraldab oma soole veresauna. Siegfried võitles niivõrd omakasupüüdlikel eesmärkidel, et teda võiks kujutada laibahunniku otsas ja tahaplaanile maalida rea raevunud inimesi, näod rahahimust moondunud ja verised sõjakirved käes (iga hetk valmis kas vaenlase või enda juhi pead purustama). ,,Niebelungide aare" on kujunenud kristluse, arhailiste k...
Ballett Balletis on terviklikuks kunstiteoseks ühendatud mitu kunstiliiki: tants, muusika, kirjanduslik süzee ning kujutav kunst lavakujunduse ja kostüümide näol. Balletietenduste ja tantsude loomise kunsti nimetatakse koreograafiaks. Ballettmeister ehk koreograaf loob teose sisule ja muusikale vastava liikumise ja tantsud. Paljud balletid on sündinud helilooja ja koreograafi ühistööna. Ballett koosneb nii soolo-, ansambli- kui ka rühmatantsudest . Naistantsijaid nimetatakse baleriinideks, juhtivat nais-solisti priimabaleriiniks. Kui ma peaksin minema vaatama balletti, siis läheksin ikka vaatama seda kõige kuulsamat- "Luikede järve". Kõige tuntum balleti muusikapala on väikeste luikede tants. "Luikede järv" on paljude maade balletilavade populaarseim ballett, hoides kindlat kohta peaaegu kõigi muusikateatrite repertuaaris. Balleti seob nauditavaks tervikuks Tsaikovski geniaalne muusika...
Vanim keskaja eepika( ehk jutustav kirjandus) Pandi kirja tähestik, vaimulik kirjandus ja pärimusi. Eepos ja saaga. Juttu vestjaid nim filidks, teisi bardideks. Ülistuslaulud jumalatele ja kangelastele. Island ei kadunud ära ristiusustamise käigus. Pärimuslaulude kogu- ,,Vanem Edda"(luuleõpetus) Ühisjooni on ka kreeka ja rooma jumalatega. müütide sisuks on maailma loomine. Skaldite looming püsis suulise loominguna. Üks tolle aja omapärasemaid kirjanduslikke mälestusmärke on ka 13saj kirja pandud ,,Kuningapeegel" . Anglosaksi eepos vanimad näited 7-8saj. ,,Beowulf" rajandeb iidsetel lugulauludel, seal puuduvad jumala, kajastab tegelikkult asetleidnud sündmustest. Keskajal kirjutati kroonikaid väga palju. rooma traditsioon. Keskaegne kroonika räägib rahvaste ajaloost, sõdadest, valitsejadest. Kangelaslaulud · Rolandi laul · Cidi laul · Nibelungide laul Peategelane Siegfried on mehine, aus ja ...
„NIBELUNGIDE LAUL“ SAKSA RAHVUSEEPOS KRISTINA JA KRISTI AJALUGU ● „Nibelungide laul“ on koostatud 13. sajandi alguses, kui rüütlikirjandus oli saavutanud kõrgtaseme. ● Arvatavasti kirjutatud umbkaudu ajavahemikus 1198–1204 Austrias (Passaus). ● Saksa keeles ilmus esmakordselt 1757. aastal ja eestikeelne tõlge 1977. aastal. ● TUTVUSTUS Anonüümse ● . spiilmani loodud eeposes pole jutt suurtest ajaloosündmustest, vaid esiplaanil tõusevad tegelaste isiklikud probleemid: armastus ja abielu, solvumine ja kättemaks, rüütellikkuse ilmingud. ● Nibelungide laul" koosneb 39 episoodist ja 2379 stroofist, sisuliselt jagatakse see "Brünhildi muistendiks" ja "Burgundide hukkumise muistendiks". ● Kasutatud on korrastatud paarisriime, mis on korrastatud nelikvärssides nn nibelungide stroofiks, mille seitsmes esimeses poolvärsis on igaühes 3, viimases 4 rõhku. SISU ● Kriemhild ja Ha...
Etenduse tegevus toimus ühes väikeses vürstiriigis 19 sajandil. Laval oli kujutatud lossisaali, kus oli ainult üks tool ja sellel istus mõtiskledes noor prints Siegfried. Pärast vana vürsti surma valitses riiki printsi ema regentprintsess koos peaminister von Rothbartiga. Tiit Härma versioon balletis ,,Luikede järv" jutustas hingestatult sellest, kus peategelane prints Siegfried põgenes reaalsest elust fantaasiamaailma salapärasesse muinasjuturiiki. Ta oli oma kujutluses loonud pelgupaiga, kuhu ta ikka ja jälle põgenes igapäeva kohustuste eest. Printsi ei huvitanud poliitika ega valitsejakohustused. Toolil istudes ja unistades sattus ta jälle oma kujutluste maailma, kus asus järv luigeparvega ja imeilusa luigeprintsessi Odetteiga. Prints Siegfruid kujutas oma nägemuses luiki ette kaunite neidudena. Luikede järve printsessi Odettei`i näol õnne ja armastuse ideaalkuju. Saades täisealiseks, pidi prints vastu võtma trooni ja valima oma ...
GILGAME Vanim eepos, sumeritelt. Gilgame oli valitseja. Tema oli liinimene, pooleldi jumal, pooleldi inimene. Hakkas oma judu kuritarvitama. Ehitas Uruki mrid. Alamatega karm. Jahtis alamate naisi ja ttreid, ei meeldinud alamatele. Prduti jumalate poole, Gilgamei vastu. Enkidu oli Gilgamei vastu loodud jumal, Gilgame saatis hetri Enkidut vrgutama. Gilgame ei tapnud oma vastast ra, vaid sbrunes, sest ta leidis endale vrdse partneri, varem tal polnud seda olnud. Itar oli taevajumala ttar. Nad saatsid talle hrja kintsu solvanguks. Itar otsustas Enkidu lbi G-le halba teha. Enkidu suri. Gilgame leinas teda, aga samal ajal pani see teda mtlema, et ta on ka ise surelik ning tahtis ise hoopis surematuks saada. Otsustas minna he targa juurde. Pidi lbima ohtlikuid kohti : Nei vrav, skorpioninimesed, kaheteisttunnine tee. Tark andis talle intsiatsioonikatse. Pidi leval psima 7d, 7 peva. Ta oli teekonnast vsinud, aga ta ji magama kohe. Targa naine...
(Tegelaste iseloomustus, välimus ja seosed teinseteise vahel, illustratsioonid) Tegelased: *Siegfried on hulljulge, õiglane, mehine, aus ja väärikas mees. Pärast lohe veres suplemist, kasvas talle soomuskest, mis tegi ta haavamatuks ja tal oli nähtamatuks tegev võlunahk. Peale selle oli tal maailma kõige teravam mõõk. Ta peab tooma Guntherile naiseks Islandi kuninganna Brünhildi, et ise abielluda Guntheri õe Kriemhildiga, kelle suguvõsale ta väga abivalmilt toeks on. Pärast pettuse avalikuks tulemist, laseb Brünhild Siegfriedi tappa. *Gunther on Ute ja Dankrati vanim poeg ning Gernoti, Giselheri ja Kriemhildi vend. Ta on Burgundia kuningas. Tema on peasüüdlane Siegfriedi surmas. *Kriemhild on Siegfriedi naine, Uta ja Dankrati tütar ning Guntheri, Gernoti ja Giselheri õde. Pärast Siegfriedi surma abiellub ta Etzeliga, et oma armastatu eest kätte maksta. Ta sureb Hildebrandi käe läbi oma kättemaksu tipul. *Hagen on eepose süngeim tegelane...
BALETT N i i n a g u o o p e r, o n k a b a l l e t t m u u s i k a l i n e l a v a t e o s . K a s i i n o n t e r v i k l i k u k s k u n s t i t e o s e k s ü h e n d a t u d mitu kunstiliiki: tants, muusika, kirjanduslik süzee ning kujutav kunst lavakujunduse ja kostüümide näol. Erinevalt ooperist, kus teose sisu ant akse edasi lauldes, tehakse balletis seda tantsuga, mida nagu teost ennastki balletiks nimetatakse. Kõige laiemas mõttes mõistetakse balleti all igasugust lavatantsu. Balletis avatakse tantsu ja pantomiimiabil tegelaste tundeid, mõtteid ja karaktereid ning "tantsitakse läbi" teose aluseks olev kirjanduslik süzee. Pantomiim on tegevuse ja tunnet e väljendamine sõnatult zestide, liikumise ja miimika abil. Mõnikord võib pantomiim sisaldada ka tantsuelemente. Nii nagu ka ooperi puhul, on ka balleti aluseks olev kirjanduslik süzee muusikaga lahutamatus seoses. Mitte mingil juhul ei ole balletimuusika lihtsalt tantsusa...
Pjotr Tsaikovski looming Referaat Sisukord Sissejuhatus...............................................................3 Elulugu.....................................................................4 Ooperid......................................................................5 Balletid...................................................................6-7 Muud teosed...............................................................8 Kokkuvõte..................................................................9 Kasutatud kirjandus...................................................10 Lisad..........................................................................11 Sissejuhatus Valisin Pjotr Tsaikovski loomingu oma referaadi teemaks, sest ta on üks tuntumaid Vene heliloojaid. Ta oli Vene klassikalise sümfoonia rajaja ning se...
Kust Jõhvi oma nime sai. · Jõhvi nime on seletatud mitmeti. Rahvasuus on levinud arvamus, et see tuleneb sõnast "jõhvikas", millel aga puudub keeleteaduslik alus. 1930ndatel aastatel pakkus koduuurija H. Kurba tähenduseks "jõevesi" (om.k. "jõevee"), kuna sellist nime olevat kandnud Jõhvi keskel asuv allikas, millest sai alguse üks Pühajõe lisajõgesid. Soome keeleteadlane L. Kettunen pakkus seletuseks "jõhv", mis seni kõige enam tunnustust leidnud. Võimalik on veel tulenemine rahvausundiga seotud jõhvussist. Ka jõhv oli muinasajal maagilise tähendusega ja see sobib hästi antud paiga oletatava religioosse tähendusega. Nii jõhvi kui jõhvussi tähistas vanasti üks ja seesama sõna -jovi (või jõvi). Veel eelmisel sajandil oli Jõhvi nimeks kohalikus murdes Jovi, vaivara murdes aga Jõvi. Kultuuri ja muusikaelu algus. · XlX sajandi esimestel kümmnentitel harrastati mitmes paigas ko...
Muusikaretsensioon Pjotr Tsaikovski balett ,,Luikede järv" Käisin vaatamas Pjotr Tsaikovski baletti ,,Luikede järv". Etendus toimus Rahvusooperis Estonia 25. oktoobril. Etenduse kestvuse aeg on 2 tundi ja 30 minutit ning vahepeal on üks vaheaeg. Etenduses on kasutatud fragmente Marius Petipa ja Lev Ivanovi koreograafiast. Balett oli meeldejääv ning tekitas hea meeleolu. Koreograaf-lavastaja: Tiit Härm. Peaosades: Galina Laus, Maksim Tsukarjov, Aleksandr Prigorovski, Nanae Maruyama, Olga Rjabikova, Sergei Upkin, Anatoli Arhangelski, Heidi Kopti ja Andrus Laur. Pjotr Tsaikovski on vene klassikalise sümfoonia rajajaid ja nii nimetatud psühhologilise suuna esindaja vene muusikas. Teda peetakse ka balleti kui tantsulis-muusikalise zanri arendajaks. Tsaikovski sündis 25. aprillil 1840. a. Uuralites, Votkinski külas. Suure perekonna soe õhkkond kujundas Pjotri iseloom...
Pilet nr 5 1. Ülevaade vanadest eepostest (eepos lugulaul maailma loomisest, jumalate ja kangelaste tegudest). ,,Beowulf" on 7. või 8. sajandil loodud anglosaksi eepos, mis rajaneb iidsetel lugulauludel. ,,Beowulf" on kirjutatud anglosaksi alliteerivas värsis. Selle rida jaguneb kaheks poolvärsiks, millest kummalgi on kaks rõhku. Beowulf pole ajalooline isik, kuid eeposes on kajastusi ka tegelikult asetleidnud sündmustest. Teose on ilmselt kirja pannud ristiusu vaimulik suuliselt levinud kangelaslaulude alusel. Eeposes on palju mõistatuslikku. Siin puuduvad jumalad, sündmused keerlevad paari-kolme episoodi ümber. Kangelane Beowulf on Lõuna-Rootsis elanud noor sangar, kes asub Taani kuninga kutsel võitlusse veealuse koletise Grendeliga ja tapab selle; Grendeli eest tuleb kätte maksma tema ema, kelle Beowulf samuti tapab. Beowulf saab kuningaks. Viiekümne aasta pärast aga asub rüüsterünnakutele Beowulfi maa ja rahv...
KESKAEGSED EEPOSED Keskaja alguseks loetakse aastat 476, kui viimane Lääne-Rooma keiser Romulus Augustulus troonilt tõugati ja lõpuks Inglise kodanliku revolutsiooni algust 1640. Kirik võttis üle ladina keele, antiikkirjandusse suhtus kui paganlikku, ilmaliku kirjanduse loomine algas rahvalauludest. Keskajal tegi Euroopa läbi hiiglasliku arengu, kujunesid välja ühised kultuuritraditsioonid, tänapäeval tuntud rahvused oma keele ,kirjanduse ja kultuuriga. Romaani keele ja rahvused kujunesid Rooma riigi põhialadel: Itaalia, Prantsusmaa, Hispaania, Portugal Germaani keeled valitsesid Saksamaal, Hollandis, Skandinaavias. Keldi hõimud, iirlased, sotlased britid säilitasid keele ja kultuuri Briti saartel. Slaavi rahvastest ladina keele ja kultuuriga rohkem seotud poolakad, tsehhid, slovakid, horvaadid Soomeugrilastest sattusid ungarlased varakult Lääne. Euroopa kultuurisfääri. Ladinakeelsest kirjandusest väärib tähelepanu kroonikad, kus jutus...
JÕHVI Mare-Elle Fjodorova Jõhvi nime pärimus · Jõhvi nime on seletatud mitmeti. Rahvasuus on levinud arvamus, et see tuleneb sõnast "jõhvikas", millel aga puudub keeleteaduslik alus. · 1930ndatel aastatel pakkus koduuurija H. Kurba tähenduseks "jõevesi" (om.k. "jõevee"), kuna sellist nime olevat kandnud Jõhvi keskel asuv allikas, millest sai alguse üks Pühajõe lisajõgesid. Soome keeleteadlane L. Kettunen pakkus seletuseks "jõhv", mis seni kõige enam tunnustust leidnud. Võimalik on veel tulenemine rahvausundiga seotud jõhvussist. Ka jõhv oli muinasajal maagilise tähendusega ja see sobib hästi antud paiga oletatava religioosse tähendusega. Nii jõhvi kui jõhvussi tähistas vanasti üks ja seesama sõna -jovi (või jõvi). Veel eelmisel sajandil oli Jõhvi nimeks kohalikus murdes Jovi, vaivara murdes aga Jõvi. · Vanim kirjalik teade Jõhvi kohta pärineb nn Taani hindam...
Kriemhildi süüdistuskõne Kriemhild on süüdi oma mehe, lapse, vendade ja väga paljude süütute asjaosaliste surmas. Ta kasutas inimesi ära, otsides kättemaksu, kuid olles tegelikult ise põhisüüdlane. Kuna juba noorena oli ta näinud oma armsamale halba kuulutavat unenägu, oli tema ebaõnnestunud kohustuseks olla eriti ettevaatlik ja hoolitsev. Esimene viga, mille Kriemhild tegi ja millega ta algatas hirmsad tapatalgud oli oma uhkusele järele andmine ja Brünhildile rääkimine, kuidas tema süütus oli võetud. Selle teadmise oli naisele usaldanud Siegfried saladuskatte all ning tal puudus õigus sellega uhkeldada. Kriemhild oli isekas ja ei suutnud alla suruda oma soovi olla teistest parem. Tema mõtlematu jutt pani aluse Brünhildi vihale ja järgnevale asjaolude käigule. Olgugi, et Kriemhild oli suutnud tekitada oma kaasale vaenlase, reetes tema teod, ei osanud keegi Siegfriedile viga teha, sest nagu kõik...
Keskaja kangelaseeposed Refraat Keskaja kangelaseeposed Keskaja kangelaslaul oli algselt lühem jutt või laul, milles rahvas talletas mälestusi ajaloosündmustest ning suurematest kangelastest. Edasi kandusid need suuliselt. Neid kogusid, töötlesid ja esitasid zonglöörid, spiilmanid ja huglaarid mis tõlkes tähendavad "mängumeest". Zanri nimetus chanson de geste (,,kangelasteo laul") on pärit Prantsusmaalt, kus sedalaadi eepika kõige varem levis. Vanim kangelaseepos on prantsuse kangelaslugu "Rolandi laul", mis pärineb juba XII sajandist. See paistab silma oma kunstilise terviklikkusega ja poeetiliste hüperboolidega. Autori suurim soov on olnud ülistada prantslaste isamaa- armastust. ,,Rolandi laul" jutustab Karl Suure sõjakäigust Hispaaniasse mauride vastu. Hispaania kangelaseepos "Laul minu Cidist" on loodud XII saj keskpaiku ning erinevalt prantsuse eeposest on see palju ajaloolisem. Enamik sündmuseid ...
Kirjanduse arvestus 1. pilet Piibli osad, loomine, põhimõisted, tõlked Biblia tähendab kreeka keeles raamatuid. Piibel koosneb kuuekümne kuuest raamatust, Vanas Testamendis on 39 raamatut ja Uues Testamendis 27 raamatut. Need on ajaloolised, õpetlikud, poeetilised ja prohvetite tekstid. Piiblil on umbes nelikümmend erinevat autorit, see on umbes 1500 aasta jooksul kirja pandud. Kaanon tähendab kreeka keeles mõõdupuud, selle järgi valiti Piiblisse lood välja. Ülejäänud on apokriivad ehk peidetud tekstid. Testamet tähendas tol ajal lepingut. Peatükkideks jagati Piibel alles 13. sajandil, salmideks 16. sajandil. Vana Testament oli alguses heebrea keeles, üksikud lõigud aramea keeles, Uus Testament kreeka keeles. Vana Testament tõlgiti kreeka keelde 1. sajand eKr. Selle nimeks sai LXX ( Septuaginta ). Uus Testament tõlgiti ladina keelde 4. sajand pKr. Hieronymos tõlkis seda ja nimeks pani Vulgata. Siis tõlgiti ta armeenia ja süüria keel...
ANTIIKAEG 8.sai ekr- 5.saj pkr *Antiikkijranduseks nimetatakse Vana-Kreeka ja Vana-Rooma kirjandust *3 antiikaja tuntud filosoof-mõtlejat: Pythagoras, Eukleides ja Aristoteles *Vanekreeka jumalad: Zeus-peajumal. Ta oli taeva ja tuulte valitseja Hera-Zeusi abikaasa ja ka õde. Abielunaiste kaitsja Hades-Zeusi vend. Valitses allima surtnuteriiki Poseidon-Zeusi vend. Merevalitseja Demeter-Zeusi õde. Viljakuse ja viljakasvatuse jumalanna Apollon-Zeusi poeg ja Artemise kaksikvend. Valguse, ennustuskunsti ja tõe jumal Artemis-Zeusi tütar ja Apolloni kaksikõde. Jahijumalanna Aphrodite-Zeusi tütar. Ilu ja armastuse jumalanna. Hestia-kodukolde jumalanna Ares-Sõjajumal Athena-Sõjajumalanna *Homerose kaks ulatuslikku eepost- "Ilias" ja "Odüsseia" *"Ilias" Mükeene kuningas Agamemnon võtab Achilleuselt tema sõjasaagiks saadud orjatari Briseise. Raevunud ja solvunud Achilleus keeldub kreeklasi võitluses toetamast. Järgmisel päeval puhkeb suur lahing ...
Johannes Brahms Mõjutused: Beethoven, Mendelssohn, Schumann Ta oli programmilise muusika eitaja., sest programmidel puudus idee ja kunstiline väljendusjõud. Tema helikeelt avardavad romantismi meloodilised, harmoonilised ja rütmilised vahendid. Orkestratsioonis kasutab tumedaid toone, keerulist rütmikat ning muusika on lihtsalt ilus; puudub programm. Muusikas on ühte sulanud intellekt ja emotsioonid huvitav ja kaunis. Et mõista Brahmsi teoseid on tähtis teada, kellele see on pühendatud lähedastele sõpradele (Billroth), Ungari tantsud muusikakriitik Hanslickile (keda autor väga kõrgelt ei hinnanud). Suurde muusikasse jõudis ta klaveri ja kammermuusika kaudu. Teda huvitas rahvalaul, tema muusikas on palju polüfoonsust /horisontaalsust. Teosed: 4 sümfooniat ; Uuendus sümfooniates on see, et viis kulminatsiooni lõppu(finaali). Kaotati ära ka · 1876. dmoll sümfoonia 3. osa (menuettskertsoval...
1. Keskaja üldiseloomustus Henriku Liivimaa kroonika XIII saj Filid eepiliste pärimuste tundjad ja bardid Alguseks loetakse aastat 476, kui viimane lüüriliste laulude looja Lääne-Rooma keiser Romulus Augustulus Suur umbusk - nõiaprotsessid tõugati troonilt. Ristiusustamine ja sõjad Lõpuks nimetatakse Inglise kodanliku Monarhia revolutsiooni algust 1640. Hansa liit ja tsunftid Orjandus feodalism Uus inimtüüp ja väärtused Antiiktsivilisatsioon varemetes Katk Kaubateede metsistumine - kauplemise Rüütliturniirid ohtlikkus Haritud on see, kes tunneb antiiki Kristlus ...
Ooper on muusikaline lavateos, mis ühendab endas paljusid kunstiliike (muusika, kirjandus, tants, kujutav kunst, näitekunst). Libreto ooperi tekst, tuleneb itaaliakeelsest sõnast libretto, mis tähendab raamatukest. Ooper algab avamänguga (sissejuhatus ooperile, orkester koos dirigendiga, kõlavad peamised motiivid ooperist). Võib järgneda vajadusel proloog (tegelased tutvustavad toimuma hakkavat). Ooperi tegevus on jaotatud vaatusteks, vaatused piltideks ja pildid stseenideks. Viimasele vaatusele võib helilooja soovil järgneda epiloog (järelselgitus). Solisti keerukas ooperilaul orkestri saatel on aaria. Kui laval laulab mitu inimest (12) korraga, siis on see ansambel. 2 inimest duett; 3 inimest tertsett; 4 inimest kvartett; 5 inimest kvintett; 6 inimest sekstett; 7 inimest septett; 8 inimest oktett; 9 inimest nonett Koor etendab rahvahulka. Orkester saadab lauljaid, annab edasi emotsioone, aitab lahti mõtestada lavateg...
Verdi Wagner (1813-1901) (1813-1883) lõpetatud muusikalised numbrid, laulja hääl muusikalised draamad (katkematult areneva valitseb orkestri üle, üksiknumbrid osaliselt muusikaga, jagunevad stseenideks; koos asendatud stseenidaga muusika, draama, tants, poeesia), loobus numbriooperist süzee aluseks väärtkirjandus (Shakespeare, süzeeliseks aluseks Saksa ja Skandinaavia Schiller, Hugo) eeposed, legendid, müüdid ja ajalugu eredad karakterid peategelasteks traagilise saatusega õilsad kangelased (hukkuvad või on sunnitud hülgama inimeste maailma) harmoonias oli talle eeskujuks Li...
Keskaja kirjanduse eeposed 1)ulaadi tsükkel-iiri kangelaslugu,7saj;Cuchulinn võitleb kuninganna Medbi sõdalastega(nende kangelane-Ferdia)ferdiaa püüab igati vältida kokkupõrget Cuchulinniga kuid toimub äge taplus Ferdiadi surmaga.teg:meldbi sõdalased,cuchulinn,ferdid .2)Beowulf-anglosaksi eepos,7-8 saj,pärineb inglismaalt,sündmused ka taanis,rootsis;kirja pandud ristiusuliste suuliselt levind kangelaslaulude alusel,kangelane võitleb veeal use koletise,Grendeliemaga,sab kuningaks,ta tappab lohe kuid saab ka ise surmavalt haavata(BEowulf,veealune koletis Grendel emaga,lohe). 3)Rolandi laul-prantsuse rahvaeepos,11saj.kirjeldab roolandi kangelassurma mauride ja frankide vahelises lahingus,süzee alus-Karl Suure Hispaania sõjakäik mis lõppes mauride võiduga.(roland,maurid,prantslased);isel:lakoonilisus sündmuste esitamisel,karm stiil,heroiline,ülev tõsidus,armastusteem puudub,vähe muinasjutupärasusi,lahingutseenid...
Rüütlikirjandus Rüütlikirjandus kujutab ideaalset rüütlit. Seal tõsteti esile kõiki olulisemaid rüütlivoorusi: vaprust, jäägidut ustavust senjöörile, vagadust ja suuremeelsust. Ülistati rüütli truu armastaust südameedaami vastu. Eristatavad on kolm zanri: kangelaseepos, rüütliromaan ja armastusluule. Kangelaseeposte autorid on enamasti teadmata. Teemad ammutati traditsioonilistest mütoloogiatest ja reaalsetest ajaloolistest sündmustest. Kuulsaim on Prantsuse eepos ,,Rolandi laul". See põhines tõestisündinud seigal: kuidas baskid Karl Suure sõjaretke Põhja- Hispaaniasse frankide järelväe hävitasid. Peakangelase Karl Suure vasalli krahv Roland hukkus meeleheitlikus võitluses. Sakslaste ,,Nibelungide laul" ammutas oma ainese muistsetest germaania legendidest. See mõjub arhailiselt ja süngelt. Kui kangelane Siegfried reeturlikult tapetakse ja tema rahva aare Rheini jõkke uputatakse, plaanib tema nain...
HEITI TALVIK Kristiina Niimeister Kristina Koppel ELULUGU Sündis 9.novembril 1904 Tartus. Suri 18.juulil 1947 Tjumeni oblastis. Heiti Talviku isa oli leeprauurija Siegfried Talvik. Tema ema Elfriede Talvik oli pianist. 1937. aastal abiellus Heiti Talvik Betti Alveriga. KOOLIAASTAD Heiti Talvik õppis Treffneri gümnaasiumis - katkestas õpingud 1921. aastal. 1926.a jätkas õpinguid ja lõpetas Pärnu Õhtugümnaasiumi reaalharu. Samal aastas astus õppima Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonda. Oli üliõpilaste nimekirjas kuni 1934.a novembrini. VARAJANE LOOMING Heiti Talvik debüteeris poeedina 1924. aastal avaldades tugeva isikupäraga luuletusi väljaandes „Looming”. ‘’Loomingu’’ luuletusi iseloomustab väljenduslik omapära, sõnasäästlik ilmekus ja klassikaliselt täpne vorm. Talvik ise on vihjanud, et talle on rohkem rahuldust pakkunud loomine kui loodu laiale avalikkusele ilmutamine. EESTI KIRJANIKE LIIT 1934 aastast...
ADOLF HITLER 2009 Elulugu · Sündis 20. aprill 1889 Austrias · Tema isa oli Alois Hitler (1837 1903) · Ema Klara Hitler (18601907) · Tema vanemad olid omavahel sugulased. · Õppis viis aastat algkoolis. · 11 aastaselt astus Linzi reaalkooli. · Teda köitis Leopold Poetschi antisemiitlikud ja pangermanistlikud loengud. · 1904 aastal lahkus Adolf Linzi reaalkoolist. · 1906 aastal külastas Viini ja sattus vaimustusse linna arhitektuurist, kunstist ja ooperist. · Ta soovis astuda Viini Kaunite Kunstide Akadeemiasse. · Septembris 1907 osales ta sisseastumiskatsetel, koos ülejäänu 112 õpilasega. · Ta pääses teise vooru kuid edasi sealt ei pääsenud. · Peale ema surma sai ta orvupensioni aga teenis ka lisa illustreerijana ning maalis ka sageli müügiks majadest pilte ja postkaarte. · Detsembris 1909 kolis ta Meidlingisse kodu...
Kaitsekõne Kuigi me ei saa kõiki Kriemhildi tegusid heaks kiita, tuleb tõdeda, et tema käitumine oli põhjendatud. Me peaksime mõistma tema tegude motiive ja ei tohiks teda mõtlematult hukka mõista. Armastus on kõige võimsam tunne maailmas. See on tunne, mis paneb unustama reaalsuse ning, mis muudab inimesi haavatavaks. Kriemhildi armastus oma mehe Siegfriedi vastu oli puhas ja tõeline. Siegfried oli ta elu, ta maailm, ta armastus. Mehe mõrvamine oli ränk hoop, mis tekitas temas raevu ja tahtmist süüdlastele kätte maksta. Kriemhildiga käituti julmalt: talle valetati, kasutati ära ja mis kõige hullem kuritarvitati tema usaldust. Talle kõige lähedasemad inimesed olid teinud midagi täiesti andestamatut. Kriemhild ei teadnud enam, keda usaldada ja keda mitte ning see tekitas temas meeleheidet ja hirmu. Ainult kõige paremate kavatsustega oli ta avaldanud oma kallima nõrga koha, soovist teda kõig...
Giuseppe Verdi (10 October 1813 27 January 1901) Eluloost Sündis Itaalias Roncole külas 7-aastaselt töötas kiriku organisti abilisena 1832.aastal üritas sisse astuda Milano konservatooriumi - ei saanud sisse Võttis eratunde, töötas muusikajuhina Osales Itaalia ühendamise võitluses Looming Süzeed põhinevad psühholoogilistel ja sotsiaalsetel probleemidel. 26 ooperit Reekviem Ooperiloomingus on bel canto stiil Ainestik Ainestiku saab kirjandusest. Autoritelt nagu Shakespeare, Schiller ja Hugo Meloodia Tema teostele on omane tihe seos rahvamuusikaga, nõtke ja väljendusrikas meloodia, retsitatiivide erakordne peenekoelisus ning julge meloodia. Mida uut tõi? Verdi avardas ooperit, rikastas selle orkestripartiid ning taotles muusika ja draama sünteesi. Verdi tõi uuendusena ooperisse lavalise kvarteti igalühel oma tunded ja oma tekst. Tähtsamad Teosed Ooperid ,,Rigoletto", ,,Trubaduur", ,,Traviata", ,,Maskiball", ,,Don Carlos" ja ,,Aida" ...
Märt Avandi Märt Avandi 26. 02. 1981 • 2004–2006 Rakvere teatris • 2006–2008 Endla teatris • 2009–2014 Draamateatris • 1999 - Rapla ühisgümnaasium • 2004 - Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool Liis-Katrin Avandi Poeg Herman Rollid Eesti Draamateatris • 2002: "Suur kosjasõit" – Lõoke • 2002: "Liilia" – Liilia • 2004: "Asjade seis" • 2008: "Pikk päevatee kaob öösse" – Edmund Tyrone • 2009: "Mängud tagahoovis ehk Because" – Asaf Saharov • 2009: "Sinul on meretäis hirmu" – Rivo • 2010: "Vassiljev ja Bubõr ta tegid siia" – Ivanov, Siegfried • 2011: "Võlanõudjad" – Lancelot Gobbo • 2011: "Saatuse heidikute kuu" – Jim Tyrone • 2011: "Kuni inglid sekkuvad" – Aleksander Rollid mujal • 2004: "Valgelaev ja taevakäijad" – osaline (Albu suvelavastus) • 2005: "Misjonärid" – Rahutuvi (Rakvere teater) • 2005: "Inimese teekond" – osaline (NO99) ...
Leonora (sop) azucena (mez) manrico(ten) krahv di luna(bar) ferrando ines(sop) Ruiz(ten) trubaduur Kuningas (bass) amneris (mez) Aida(sop)(toatüdruk) Radames(ten) Amonasro(bas) aida isa, etioopia kuningas ülempreestrinna(sop) Ramfis (ülempreester) esietendus oli kairos 1817 tegevus toimub muistses egiptuses. Richard Wagner (1813-1883) muusikaliselt absoluutne geenius e. tõbras ooperi reformaator, dirigent, libretist, muusikakirjanik, teatriteoreetik. Peamine looming oli ooper. 13Ooperit 1 sümfoonia 8 avamängu mõningad marstid sümfoonia orkestrile ja soolo ja koori laule. Draama Leobold ja Adelaide Sõbramma ja suur abi Wilhelmine Schöder-Devrient (ta on elanud ka eestis) Wagner kujutas teda ette alati ooperite peaosas. Muinasjutulise esiooperi Metshaldjas. 1834 artikkel Saksa ooper läks magdeburgi ja sai seal ameti linna ooperis võlausaldajad hakkasid kiusama 1837 kolib Riiga seal sai tast Riia ooperi juht. Tema proovid olid väga ra...
Heiti Talvik Elulugu Sündis 9.novemberil 1904. aastal Tartus. Ta isa oli leeprauurija Siegfried Talvik ja ema Elfriede Talvik oli pianist Õppis Treffneri gümnaasiumis, kuid katkestas õpingud 1921. aastal ja läks tööle Kohtla-Järve põlevkivi kaevandusse. 1926. aastal jätkas ta katkenud õpinguid ja lõpetas Pärnu õhtugümnaasiumi. Samal aastal asus ta õppima Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonnas, kus ta oli mitme katkestusega (pikemalt sõjaväeteenistuse tõttu) üliõpilaste nimekirjas 1934. aastani. 1937. aastal abiellus Heiti Talvik Betti Alveriga 1945. aastal Talvik arreteeriti ja saadeti peale mõne ajalist vangistust Eestis asumisele Tjumeni oblastisse. Ta suri Urmanovo haiglas 18. juulil 1947. aastal. Looming Luuletamise vastu ärkas Talvikus huvi keskkooli vanemates klassides; säilinud on käsikirju alates 1923. aastast. 1. j...
Märt Avandi 10.C Jaanika Orav Märt Avandist Ta on 26. veebruaril sündinud eesti näitleja. Lõpetas Rapla Ühisgümnaasiu mi 1999.aastal ja Kõrgema Lavakuntstikooli 2004. aastal. Lavarollid Endla teatris 2006: "Vargamäe kuningriik" Indrek 2006: "Liblikas ja peegel" mees 2007: "Karge meri" Eerik Lamm 2007: "Kajakas" Trigorin, Boriss Aleksejevits, kirjanik 2007: "Kangelane" Andrus Kuusk 2008: "Pomminmäng" seersant Henderson Rollid Eesti Draamateatris 2002: "Suur kosjasõit" Lõoke 2002: "Liilia" Liilia 2004: "Asjade seis" 2008: "Pikk päevatee kaob öösse " Edmund Tyrone 2009: "Mängud tagahoovis ehk Because" Asaf Saharov 2009: "...
Peko setu Anne Vabarna Pekolasõ, Maarja, Jumal, Nabra, Peko võitlus vaenlastega ja Jorosk, Merosk, Anne edasise elu kulgemine. Ilias vanakreeka Homeros Agamemnon, Achilleus, Briseise, Trooja sõja 10. aasta, räägib Patroklos, Hektor, ahhailaste ja troojalaste vahel Priamos peetud lahingutest, Achilleuse raevust, Patroklose ja Hektori surmast. Odüsseia vanakreeka Homeros ...
Richard Wagner Wilhelm Richard Wagner 22. mai 1813 13. veebruar 1883 Saksa helilooja, dirigent, ooperite autor ja ooperiuuendaja, muusikateoreetik, kriitik ja kirjanik ning poliitikategelane Ta avaldas suurt mõju 20. sajandi muusikutele. Elulugu Sündis 1813. aastal Leipzigis politseiametniku Carl Friedrich Wagneri üheksanda lapsena. Tal oli suur huvi kirjanduse ja teatri vastu. 1831. aastal asus Wagner õppima muusikat Leipzigi Ülikoolis. 1833. aastal sai Wagner koorijuhi koha Würzburgi teatris. Samal aastal kirjutas ta oma esimese täieliku ooperi "Die Feen,, 24. novembril 1836 abiellus Wagner Minna Planeriga. 1837 sai Richard muusikajuhiks Königsbergis, kuid teater läks pankrotti ning Wagnerid jäid võlgadesse. 1837. aasta juunis kolisid nad Riiga. Abielupaar põgenes Riiast laevaga Londonisse. Teekond oli väga tormine ning hiljem ütles Wagner, et sai sellest reisist inspiratsiooni ooperiks "Der fliegende Holländer" ...
Rolandi laul (Prantsusmaa eepos) * Tegevusaeg: 8.saj ll pool * Tegevus: Karl Suure kristlike rüütlite sõda teiseusuliste( araablsate kui paganate) vastu. * Tegelased: Roland, Karl Suur, peapiiskop Turpin, paganad e. araablased, Marsilius, kristlikud rüütlid ja Ganelon * Huvitavad faktid: Rolandi laulu motiivid kandusid edasi renessansikirjandusse. See on kõige kuulsam prantslaste kangelaslauludest. Autoril oli soov ülistada prantslaste isamaa-armastust ja Karl Suure kristlike rüütlite sõda teiseusuliste vastu. Laul minu Cidist (Hispaania) * Tegevusaeg: 11.saj. lõpp * Tegevus: Teemaks on rekonkista- maa tagasivallutamine araablastelt. Kastiilia kuninga Alfonso 6 teenistuses olnud vapra sõjamehe Rodrigo Diaz de Vivari vastuolu kuningaga, õukonna intriigide tulemusena tema väljasaatmine Kastiiliast, ta järgnevad võidud lahingutes nii mauride kui ka kristlastega ning lõppuks äraleppimine kuningaga Valencia mauririigi alistamise järel. * Te...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
