Tartu Tervishoiu Kõrgkool hooldustöötaja õppekava EDA TUULING ASENDITE VAHETAMINE Iseseisev töö Tartu 2017 ASENDITE VAHETAMINE Selili asendis oleva patsiendi asendi vahetamise tegevused: Padi nihutada abaluude alla. Patsient nihutada pöördest kaugemale voodi servale. Ettevalmistused pööramiseks: Padja teisaldamine: * Külili asendi korral: asetada patsiendi käed rinnale risti, ergonoomilisi võtteid kasutades tõsta ülakeha ja pea ning nihutada padi abaluude alt ära ülespoole ja natuke kõrvale. Lasta pea ettevaatlikult padjale tagasi. * Kõhuli ja poolkõhuli asendisse pööramiseks: tõsta ülakeha ja pea ning nihutada padi abaluude alt ära ülespoole ja kõrvale, lasta pea ettevaatlikult voodile. Patsiendi pea: pöörata pöördepoolsele küljele. Patsiendi pöördepoolne käsi: * Külili asendi korral: pöördepoolne käsi küünarvarrest kõverdatult kõrval. * Kõhuli ja poolkõhuli asendi korral: pöördepoolne käsi s...
Samueli võlupadi Kristiina Kass Alex Kivak Tutvustus ja tegelased Samuel on poiss nagu iga teine, kuid talle ei meeldi õppida. Samuel roniks õppimise asemel parema meelega puude otsas ja püüaks kala. Samuel tõstetakse ümber andekate laste kooli, kus talle sugugi ei meeldi. Ta sai sinna ilma sisseastumiseksamiteta sisse tänu oma emale, kuna Samueli ema lõikab direktori juukseid. Samuelil on õde Susanna, ema Katariina ja isa Silver. Samueli ema on range, kuna Samuel tegeleb lollustega ja ei õpi. Samueli isa on hoopis teistsugune, ta ei pahanda eriti ja üritab ema meele järgi olla. Samueli ema on juuksur, aga isa Silver töötab televiisorite alal, nimelt ta parandab neid. Susanna on ninatark ja on alati Samuelist targem olnud, kuid ühel ööl muutub kõik. Ühel õhtul enne koolipäeva hakkas Samuel geograafia kontrolltööks õppima. Samuel muud kui üritas ja üritas kõiki Euroopa riikide pealinnade nimesid pähe õppida. S...
4. Nihutamine voodi servale. 4.1. Patsiendi nihutamine voodis külje suunas kätel tõmmates/lükates (juurdepääs voodile kahelt poolt) abistajaid 2 või meeskond (3, 4, 5 või 6). Tegevuse järjekord: 1. Ettevalmistavad tegevused: · Asetada patsiendi käed rinnale risti. · Asetada padi patsiendi abaluude alla. 2. Ülakeha nihutamine: abistajatel asetada üks käsi patsiendi padja ja abistaja poolse abaluu alla ning teine käsi padja ja pea alla, küünarvarred voodil. Võtta lähteasend tõmbamine või lükkamine (pilt 1).Teostada nihutamine tõmmates - lükates küünarvarred voodil (pilt 2). Õige töösuund on risti patsiendiga! Ära tõmba patsienti liiga kõveraks! Jälgida patsiendi liigeste liikuvuse ulatust. Pilt 1 Pilt 2 3. Keskosa ehk puusa nihutamine: abistajad on patsiendi puusade juures. Teineteisel abistamine käte tuharate alla panek...
9. Abistamine voodisse istuma, voodi servale istuma. 9.1. Patsiendi abistamine voodisse istuma ja seejärel voodi servale istuma ilma abivahendita kätel tõmmates/lükates, juurdepääs voodile kahelt poolt. Tegevuse järjekord: 1. Ettevalmistavad tegevused: · Asetada patsiendi käed rinnale risti. · Asetada padi abaluude alla. · Vajadusel nihutada patsienti peatsi suunas. · Nihutada patsiendi ülakeha voodi serva poole kätel tõmmates/lükates. · Nihutada patsiendi keskosa ehk puus voodi serva poole kätel tõmmates/lükates. · Nihutada patsiendi jalad voodi servale tõmmates. · Nihutada veel kord patsiendi keskosa ja ülakeha kätel tõmmates/lükates voodi servale. 2. Abistada patsient voodisse istuma: · Patsiendist kaugemal olev abistaja on näoga patsiendi poole, astuda põlvega või põlvedega voodi peale. Istuda oma jalale või jalgadele patsiendi puusa juures. Haara...
6. Nihutamine abivahendiga voodi peatsi suunas. 6.1. Patsiendi nihutamine rätikuga voodi peatsi suunas tõmmates/tõmmates, juurdepääs voodile kahelt poolt. Tegevuse järjekord: 1. Ettevalmistavad tegevused: · Asetada patsiendi käed rinnale risti. · Asetada padi abaluude alla. · Rätik käe ulatuses voodi peatsi poolsesse ossa. 2. Kõverdada patsiendi jalad (pilt 1, 2). Pilt 1 Pilt 2 3. Ettevalmistus voodi peatsi suunas nihutamiseks: asetada rätik patsiendi reie tagumisele küljele tuharate juurde. Abistajad on patsiendi ülakeha juures, külg vastu voodit, näoga jalutsi suunas. Abistajatel asetada voodi poolne käsi patsiendi padja alt abaluu kohale. Abistajatel on küünarvarred voodil. Asetada voodist kaugem jalg õlajoonele ehk tõmbamise lähteasendisse. Teise sirutatud käega haarata rätikust kinni patsiendi reie v...
7. Nihutamine abivahendiga voodi servale. 7.1 Patsiendi nihutamine ristlinaga voodi servale tõstes/tõmmates, juurdepääs voodile kahelt poolt. Tegevuse järjekord: 1. Ettevalmistavad tegevused: · Ristlina ettevalmistamine. · Asetada ristlina käe ulatusse. · Asetada patsiendi käed rinnale risti. · Asetada padi abaluude. · Asetada ristlina patsiendile alla. · Vajadusel nihutada patsient ristlinaga voodi peatsi suunas. 2. Nihutada patsiendi jalad voodi serva poole. 3. Ristlinaga nihutamine voodi servale: abistajad on patsiendi ülakeha keskosa juures. Haarata kinni ühe käega ristlinast hästi patsiendi puusaliigeste juurest ja teise käega patsiendi padjast ja ristlinast. Ühel abistajal asetada põlv või põlved voodile, patsiendi keskosa joonele. Teisel abistajal võtta tõmbamise lähteasend (pilt 1). Esimesel abistajal sirutada jalad puusaliigesest (tõstes patsienti küljele, t...
8. Patsiendi pööramine erinevatesse asenditesse. 8.1. Patsiendi pööramine selili asendist külili asendisse ilma abivahendita kätel tõmmates/lükates, juurdepääs voodile kahelt poolt. Tegevuse järjekord: 1. Ettevalmistavad tegevused: · Asetada patsiendi käed rinnale risti. · Asetada padi abaluude alla. · Vajadusel (kui patsient on jalutsisse ehk alla vajunud) nihutada patsienti voodi peatsi suunas. 2. Patsiendi nihutamine voodi serva poole nihutada patsient pöördest kaugemale voodiservale kätel tõmmates/lükates. 3. Patsiendi pea hoidmine ja ülakeha tõstmine padja viimiseks voodi keskele ja peatsi suunas (et ei jääks peale külili pööramist õla alla ) abistaja asend: näoga patsiendi poole, külg vastu voodit, väljaaste voodist kaugem jalaga (pilt 1). Patsiendi pea hoidmine: patsiendi poolse käega abistaja poolsest õlast tõsta õlga ja teise käega liikuda kaela nõgususest...
Samueli võlupadi Kristiina Kass Raamatu tegelased olid Samuel Seebimull, tema õde Susanna, tema ema Katariina, tema isa Silver, õpetaja proua Vares, Hull Manda ja valvekoer Fernando. Samueli ema oli väga nõudlik ja alati pahandas, miks Samuel ei olnud nii tubli ja tark kui tema õde Susanna. Samuel käis Andekate Laste Koolis koos Susannaga aga talle ei meeldinud seal. Kõige rohkem talle ei meeldinud geograafia õpetaja proua Vares. Geograafias pidi tulema kontrolltöö. Selleks pidi Samuel pähe õppima kõigi Euroopa riikide pealinnad. Susanna tegi nalja Samueli õppimise üle ja soovitas Samuelil padja alla raamatu panna siis hommikul on kõik peas. Imekombel järgmisel hommikul oligi Samuelil kõik peas ja ta tegi kontrolltöö ära. Proua Vares läks siis hulluks ja kooli tuli uus õpetaja, kes meeldis Samuelile palju rohkem. Kui Samueli vanemad said teada kuidas ta sai ...
6.5.1. Patsiendi nihutamine tõstemattidega voodi peatsi suunas tõmmates/tõmmates, juurdepääs voodile kahelt poolt. Tegevuse järjekord: 1. Ettevalmistavad tegevused: · Asetada patsiendi käed rinnale. · Asetada padi abaluude alla. · Tõstematid käe ulatuses, voodi peatsi poolses osas (pilt 1). Pilt 1 2. Patsiendile tõstemattide alla panek: · Kõverdada patsiendi pöördeväline jalg. · Haara patsienti puusast ja õla juurest (padjast), veeretada patsient küljele. Patsiendi külili veeretamist kergendab, kui patsiendil on pöördeväline jalg kõverdatud. · Tõstematil on ära pööratud patsiendi poolne serv ja suruda tõstematt patsiendi padja alla 45º nurga alla ning samamoodi patsiendi keskosa alla (pilt 2, 3, 4). Pane tõstematid alla õiget pidi! Tõstemattide pehmem pool on patsiendi selja pool. ...
6.8.1. Patsiendi nihutamine rullidega voodi peatsi suunas tõmmates/tõmmates, juurdepääs voodile kahelt poolt. Tegevuse järjekord: (Seda varianti kasutada siis, kui rullide mõlemad servad ulatuvad välja). 1. Ettevalmistavad tegevused: · Asetada patsiendi käed rinnale. · Asetada padi abaluude alla. · Rullid käe ulatuses (pilt 1). Pilt 1 2. Patsiendile rullide alla panek: · Kõverdada patsiendi pöördeväline jalg. · Haara patsienti puusast ja õla juurest, veeretada patsient küljele. Patsiendi külili veeretamist kergendab, kui patsiendil on pöördeväline jalg kõverdatud (pilt 2). Pilt 2 · Rullidel on ära pööratud patsiendi poolne serv ja suruda rullid patsiendi padja alla (pilt 3, 4, 5) ja tuhara alla (pilt 6). Pane rull alla õiget pidi! Tööergonoomika konspekt Maie Timm P...
8. Patsiendi pööramine erinevatesse asenditesse. 8.7. Patsiendi pööramine selili asendist kõhuli asendisse ilma abivahendita, kätel tõmmates/lükates, juurdepääs voodile kahelt poolt. Tegevuse järjekord: 1. Ettevalmistavad tegevused: · Asetada patsiendi käed rinnale risti. · Asetada padi abaluude alla. · Vajadusel nihutada patsient peatsi suunas. · Nihutada patsient hästi voodi servale kätel tõmmates /lükates. · Patsiendi pea tõstmine ja padja asetamine kõrvale: patsiendile lähemal olev abistajal tõsta patsiendi pea ja teisel abistajal asetada padi kõrvale. · Pöörata patsiendi pea küljele. · Asetada patsiendi käed ära: Lähemal oleval abistajal asetada patsiendi oma poolne käsi rangluule. Patsiendile lähemal olev abistaja tõsta puusa üles ja teisel abistajal asetada pöördeväline käsi sirgelt peopesaga vastu reie tagumist külge (pilt 1, 2)...
3. Ergonoomilised tegevused. 3.1. Patsiendi pea hoidmine ja ülakeha tõstmine (padja nihutamiseks: abaluude alla, üles ja kõrvale, õlgade alla, ülakeha asendi korrigeerimiseks). Tegevuse järjekord: 1. Asetada patsiendi käed rinnale haarata patsiendi käsi randmeliigesest ja küünarliigese alt ning asetada käed küünarliigesest kõverdatult rinnale risti (pilt 1. 2, 3, 4, 5). Pilt 1 Pilt 2 Pilt 3 Pilt 4 Tööergonoomika konspekt Maie Timm Pilt 5 2. Kui võimalik asetada oma patsiendi poolne põlv voodile, nii et jala väliskülg on vastu patsienti ja istuda jalale näoga patsiendi poole, teine põlvest kõverdatud jalg toetub põrandale (pilt 6). Pilt 6 3. Patsiendi poolse käega abistaja poolsest õlast tõsta õlga ja teise käega liikuda kaela ...
5. Nihutamine voodi peatsi suunas. 5.1. Patsiendi nihutamine voodi peatsi suunas ilma abivahendita tõmmates/lükates (juurdepääs voodile kahelt poolt). Tegevuse järjekord: 1. Ettevalmistus nihutamiseks: · Asetada patsiendi käed rinnale. · Asetada padi abaluude alla. 2. Patsiendi jalgade kõverdamine abistajal või abistajatel asetada üks käsi patsiendi sääre alaosale ja teine käsi põlve õndlasse (pilt 1, 2). Rakendades tõmbamise võtted kõrvale, kõverdada patsiendi jalad põlveliigesest - patsiendi jalalaba libiseb mööda voodit (pilt 3, 4). Patsiendi kätt ja jalga haara välisküljelt, kahest liigesest! Pilt 1 Pilt 2 Pilt 3 Pilt 4 3. Patsiendi nihutamine voodi peatsi suunas üks abistajatest on patsiendi ülakeha juures, külg vastu voodit,...
9.4.1. Patsiendi toomine voodi servale istuma tõstemattidega ja kettaga ülakeha ning jalad korraga. Tegevuse järjekord. 1. Ettevalmistavad tegevused: · Asetada patsiendi käed rinnale risti. · Asetada padi abaluude alla. · Asetada tõstematt patsiendi ülakeha ja tuhara alla (pilt 1, 2). · Vajadusel nihutada patsient peatsi suunas tõstemattidega. · Vajadusel nihutada patsient tõstemattidega voodi serva poole. · Asetada patsiendi tuhara alla ketas ja säärte alla tõstematt(pilt 1). Pilt 1 Pilt 2 Pilt 3 Pilt 4 2. Patsiendi abistamine voodi servale istuma: · Patsiendi ülakeha juures olev abistaja on näoga patsiendi poole, voodipoolne külg vastu voodit, võtta väljaaste asend, haarata kinni padja all tõstematti sangadest (pilt...
8. Patsiendi pööramine erinevatesse asenditesse. 8.10. Patsiendi pööramine kõhuli asendist näoga abistajate poolt selili asendisse, juurdepääs voodile ühelt poolt. Tegevuse järjekord: 1. Ettevalmistavad tegevused: · Ühel abistajal tõsta patsienti õlgadest ja teisel abistajal tõsta patsiendi pea ja asetada padi patsiendi õlgade alla · Nihutada patsiendi ülakeha voodi serva poole: asetada üks käsi padja alt pea ja kaugema õla alla ja teine käsi abistaja poolse õla alla. Võtta tõmbamise lähteasend ja nihutada patsient voodi serva poole koos jalgade tööga. · Nihutada patsiendi keskosa voodi serva poole pöördvõttega. · Nihutada patsiendi jalad voodi servale kätel tõmmates. · Nihutada patsiendi keskosa voodi servale pöördvõttega. · Nihutada patsiendi ülakeha voodi servale. · Ühel abistajal julgestada patsienti ning tõsta puusa ja teisel abistajal asetada pa...
Pille veetis oma suvevaheajad enamasti maal vanaema juures. Ta on alati saanud vanaemaga hästi läbi. Õhtuti koos vanu pildialbumeid vaadates, jutustas vanaema vanadest aegadest, kommetest, tavadest, suguvõsast ning huvitavatest inimestest, kes tegelesid ravitsemise ja nõidumisega. Vanaema lemmikalbumit lehitsedes, leidis Pille albumi keskelt vana, kulunud paberilehe, millel pealkirjaks häguselt „Õnneretsept“. Vanaema selgitas, et vanasti prooviti erinevaid nippe, kuidas õnnelikuks saada ja need nipid olid ka toiminud. Sellist juttu kuuldes, tahtis tüdruk õnneretsepti katsetada, mispeale vanaema ainult naeris ja ulatas paberi Pille kätte. Pille, kes alati on entusiastlik huvitavaid asju tegema, tahtis retsepti kohe järele proovida, milleks oli: kaduneljapäeval enne südaööd panna padja alla väike peegel, mis näitab unes sinu tulevast abikaasat. Tüdruk testis õnneretsepti mitmeid kordi, kuid asjata.
Bullerby lapsed A. Lindgren TEST 1. Loetle Bullerby laste nimed. Liisa,Lasse,Bosse,Anna,Britta, Olle ja Kerstin 2. Mille sai Liisa kingituseks oma 7. sünnipäeval? Liisa sai oma 7.sünnipäevaks oma toa. 3. Kes oli Svip? a) vanaisa b) Olle koer- see on õige! c) Bosse kana 4. Kuhu peitsid poisid oma heinaküüni koobaste kaardi? a) jõe äärde suure kivi alla b) vanaisa tuppa kummutisahtlisse c) pärna tüvesse vanasse linnupessa see on õige! 5. Kelle juures peatusid Bullerby lapsed suure lumetormi ajal? a) kingsepa juures see on õige b) Lövnäsi Kristini juures c) nad jäid koolimajja isa ootama 6. Mis asjad olid "Pikk Madu" ja "Kuldroos"? a) põnevad mängud b) laste kelgud see on õige c) onnide nimed 6. Missuguse aprillinalja tegid lapsed õpetajale? Keerasid klassi kella ette! 8. Olle väikese õe nimeks sai a) Kristiina b) Karoliina ...
Andresepäev Mailis Laud EV212 Andresepäev · Andresepäev on 30.november · Andresepäev on Andrease mälestuspäev. · Eesti kalendri tähtpäev. ( Meil ei tähistata) · Andresepäeva tähistatakse Sotimaa, Rumeenia, Kreeka, Venemaa, Ukrainas on Andreas ku Kaitsepühak. · LääneEuroopas, Venemaal, Valgevenes ja Ukrainas pöörduti püha Andrease poole abielu ja laste saamise asjus. · Andrease rist pidi kaitsma välgu eest. · Tema nime kannavad Äksi, Sangaste ja Pilistvere kirik. Eesti rahvakombed! · Andresepäeval käidi sandis nagu ka mardi, ja kadripäeval. · Andresepäeval käisid mehed tahmaste või maskeeritud nägudega · Eestis ennustati Andresepäeval armsamat tulemas. · Et armsamat unes näha, kasutati laulusõnu: "Eos, Meos, püha Andres, näita mulle mu südame armukest! " · Voodi ette puistati : viljateri või linaseemneid, Söödi soolast Jäeti pestud nägu kuivatamata Pandi vastassoo rõivisse padja alla asetati poo...
Andresepäev - 30. november Andresepäevast algab advendiaeg, mis tõusis oluliseks just 20. sajandi teisel poolel. Advendiajaks valmistati lastele erilisi riidest või paberist advendikalendreid, kus iga päev oli võimalik avada uus aken või tasku ja leida selle tagant/alt mänguasi või maiustus. Kui vabrikukalendrid olid varem nende laste eelis, kelle vanemad käisid välismaal, siis viimastel kümnenditel on igaüks saanud poest osta kommide või küpsistega kalendreid. Päris aastatuhande lõpul hakati peamiselt Skandinaaviamaade eeskujul õhtuti akendel süütama kuus elektriküünalt või põletama elavaid küünlaid. Nende abil on hõlbus jälgida jõulude lähenemist. Jõulude lähenemisest annavad märku ka temaatiliselt kaunistatud vaateaknad, elektriküünaldes tänavad ja puud. Varasemas rahvakalendris oli andresepäev külma ja talve saabumise päev, mis lõpetab kadrisula. Tavaks oli kogu öö põletada tuld. Lääne-Euroopas, kuid ka mei...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool TEENINDUSTÖÖ VAATLUS, TEENINDAJATE KÄITUMISMALLI HINDAMINE JA ANALÜÜS Õppejõud: Heli Freienthal Mõdriku SISUKORD SISUKORD.........................................................................1 1HEMTEX AB EESTI FILIAAL SOLARISE KAUPLUS..................2 2COFFEE IN OÜ ESTONIA PST 5 KOHVIK..............................3 3TEENINDUS SITUATSIOONIDE VÕRDLUS.............................4 1 HEMTEX AB EESTI FILIAAL SOLARISE KAUPLUS Saabusin kauplusesse 20.05.2014 hommikul kell 10.30. Kaupluse asukoht on Tallinna kesklinnas asuv Solarise kaubanduskeskuse 0 korrus. Kauplus on väga suur ning tööl on 1 teenindaja. Olen ainuke klient kaupluses ning teenindaja märkab mind koheselt-naeratab ja ütleb :"Tere Hommikust!" Sel hetkel kui poodi sisenesin sättis teenindaja, kelle rinnas puudus nimesilt, ...
Jaanipäev 24.juuni 5.klass Mida ei tohtinud teha? • Tegemist oli nii olulise pühaga, et anti vaba päev karjasele, teenijarahvale ja muidugi noortele. Toimetati üksnes hädavajalikke toiminguid, välditi karja sattumist võõra silma ette, et seda ei saaks ära nõiduda ega kahjustada. Mida märgib jaanipäev? • Jaanipäev on Eesti rahvakalendri suvepüha, mis langeb 24. juunile. Seda tähistatakse traditsiooniliselt jaanilaupäeval ehk 23. juunil. • Jaanipäeva tähenduse eestlastel võtab kõige paremini kokku üks Virumaalt pärit ütlus: "Jaanipääv oli üks ilo ja unne pääv kõigile." Mis olid tavad? • Jaanilaupäeval oli maal ja ka linnas veel hiljuti tavaks käia saunas ja tingimata külastada surnuaeda. Õhtul süüdati jaanituli. Kui, siis ehk seevõrra, et sajandi eest oli jaanituli sagedasti paik, kuhu koguneti igas vanuses pereliikmetega ühiselt lõbutsema. Kust tuleb jaanipäeva ...
12. Asendite toestamine. 12.11. Patsiendi toestamine kõhuli asendis, juurdepääs voodile kahelt poolt. Tegevuse järjekord: 1. Ettevalmistavad tegevused: · Vajalik hulk patju asetada kärule · Valmistada toestus kõhu piirkonna jaoks linast või käterätikust. · Rulli või voldi käterätik või lina kandade alla toestuse panemiseks. · Võtta patsiendilt tekk ära. 2 Kõhuli asendi toestamine: · Asetada patsiendile padi sobivasse asendisse pea, kaela või rindkere alla (pilt 1, 2, 3). Käed võivad patsiendil olla mõlemad üleval (pilt 1, 2), mõlemad all või näopoolne käsi üleval ja selja taga olev käsi all (pilt 3). Pilt 1 Pilt 2 Pilt 3 · Asetada kokkuvolditud lina allapoole diafragmat kõhu alla (pilt 4, 5, 6, 7, 8). Tööergonoomika konspekt ...
Heraklese 12 vägitegu : 1. Kägistas surnuks haavamatu Nemea lõvi, kandis hiljem tema nahka, mis muutis haavamatuks; 2. Tappis Lerna Hydra (9-pealine koletis, üks pea oli surematu ning iga muu pea maharaiumisel kasvas 2 asemele. H nõbu Iolaos aitas: kõrvetas maharaiutud kohad kinni, siis ei kasvanud enam asemele. Surematu pea mattis H kalju alla.); 3. Püüdis kinni Kerynitia metsas eluneva Artemisele pühendatud emahirve; 4. Püüdis kinni suure metssea Erymanthose mäel jooksutas ja väsitas notsu ära ning ajas siis lumme; 5. Puhastas 1 päevaga Augeiase tallid juhtis 2 jõge kokku ning pani voolama läbi tallide; 6. Ajas ära Stymphalose rahva nuhtluse inimsööjad linnud peletas nad peidust välja ning laskis maha; 7. Tõi Kreetalt metsiku sõnni, kelle Poseidon Minosele kinkinud oli. Ilmselt tegi Pasiphae sõnniga oma tembud enne ära (vt. 19) 8. Tõi ära Traakia...
Maarja-sõnajalg Karolin Eks 8.a Võru Kesklinna Kool 2014 Maarja-sõnajalast • NB - maarja-sõnajala juur on väga mürgine • Mitmeaastane suvehaljas eostaim • Kõrgus kuni 1 m • Lehed on tavaliselt kuni 1 m pikad • Vars esineb maa-aluse risoomina • Levib peamiselt eostega kuid ka vegatiivselt risoomiga Eoslad on suhteliselt suured, neerja looriga, paiknevad lehtede alumisel küljel. Eosed on pruunid, kerajad või neerjad, suured. Valmivad juulist Levik ja kasvukohad • Levinud peaaegu kogu Euroopas ning Põhja-Ameerikas, vähem Kesk-Aasias, Eestis tavaline • Kasvab varjukais niisketes segametsades või võsastikes: laane-, salu-, lammi- ja lodumetsas. Korjamine • Juured on suhteliselt magusa maitsega, mistõttu nii mets- kui kodusead söövad neid ja saavad mürgistuse • Üleskaevatud risoom tuleb puhastada prahist, juurtest ja rohketest vanadest lehetüügastest • Risoom (juur) ...
JAANIPÄEV AULE MÄEMETS PA14 TARTU KUTSEHARIDUSKESKUS JAANIPÄEVAST • Jaanipäeva tähistatakse Eestis 24. juunil • Jaanipäeva nimetus pärineb kirikukalendrist, millega tähistatakse Ristija Johannese sünnipäeva • Jaanipäeva ja- ööd tähistatakse laialdase jaanitulega • Sel päeval on korraldada rahvapidusid kui ka püha sõprade ja tuttavate keskel, kus grillitakse kas aias või looduses • Tänapäevalgi on jaanipäev eestlaste seas üks tähtsamaid pühi • Jaaniööl käivad armastajapaarid metsast otsimas sõnajalgasi, mille sõnajalaõis tähendab müütilist armastust JAANIPÄEV EESTI RAHVAKALENDRIS • Jaanipäev on rahvakalendris oliliseim suvepüha • Saaremaal nimetati jaanipäeva leedopäevaks • Leedopäevaks tuli hakata juba varakult valmistuma • Sel päeval oli enim hinnatud piimast tehtud toidud • Sel päeval tehti pühadetoitu, koristati tube ja köeti sauna • Vanarahvas arvas, et leedotuli ravib haigusi ja õnnistab • Tul...
referaat 2006 Sisukord Sisukord ................................................................................................2 Jaanipäev 24. juuni ....................................................................................3 Jaanituli .................................................................................................3 Ennustamine ............................................................................................5 Töökeelud...............................................................................................6 Rituaalsed toidud ..................................................................................... 6 Jaanikombed mujal maailmas ........................................................................6 Meiud ehk meiupuud .................................................................................7 Muusikast jaanipäeval ......................................
7.2.1. Patsiendi nihutamine tõstemattidega voodi servale tõstes/tõmmates, juurdepääs voodile kahelt poolt. Tegevuse järjekord: 1. Ettevalmistavad tegevused: · Asetada tõstematid käe ulatusse (pilt 1). Pilt 1 · Asetada patsiendi käed rinnale risti. · Asetada padi abaluude. · Asetada tõstematid patsiendile alla (pilt 2, 3, 4, 5, 6). Pilt 2 Pilt 3 Tööergonoomika konspekt Maie Timm Pilt 4 Pilt 5 Pilt 6 · Vajadusel nihutada patsient tõstemattidega voodi peatsi suunas. · Nihutada patsiendi jalad voodi serva poole (pilt 7). Pilt 7 Tööergonoomika konspekt Maie Timm 2. Tõstemattidega nihutamine voodi servale: abistajad on patsiendi ülakeha keskosa...
Laagrilaste mängud. Tõde ja Tegu. (Mängijad: paarisarv, vaja läheb toole) Kaksa vöistkonda istuvad üksteise vastas toolidel. Toa kummaski otsas kahe istujate rea vahel on tühi tool. Üks neist on ,,töe" tool, teine ,,vale" tool. Vöörustaja loeb igale mängijatepaarile kordamööda ette ühe lauase. Kui nad arvavad, et lause on töene, jooksevad nad ,,töe" tooli juurde, kui nad arvavad, et mitte, jooksevad nad ,,vale" tooli juurde. Mängija, kes istub öigele toolile, toob oma vöistkonnale punkti. Kui mölemad mängijad tormavad sama tooli juurde, saab punkti see, kes istub sellele esimesena Tikkude sorteerimine (tikutoos, stopper, rätikud) Varuge kaks toosi tikke (kontrollige, kas neis on ühepalju tikke ja kas igaühel on ikka pea). Seejärel siduge kahel mängijal silmad rätikuga kinni, puistake tikud nende ette hunnikusse ja ajage segi. Märguande peale hakkavad mängijad pimesi tikke toos...
TALLINNA ÜLIKOOL Loodus-ja terviseteaduste instituut Anni Velks KUIKB-1 SÜND JA TAVAD REFERAAT Juhendaja: Tiia Artla SISUKORD TALLINN 2018 1 SISSEJUHATUS Uue inimese sünd on olnud tähtis ja suur sündmus juba aegade algusesti saati, kuid tingimused on aastate jooksul märgatavalt palju muutunud. Käesolevas referaadis käsitletakse naise rasedust, sünnitust, elu peale lapse sündi, katsikupidu ning uskumatuna tunduvaid titetarkusi vanarahvalt. Kirja on pandud huvitavamad kombed ja uskumused, mis on varasemalt sünniga seotud olnud. 2 1.RASEDUS Tradits...
Keskaegsed elamumajad olid erinevad, olenevalt sellest, kas oli tegemist talupoja, feodaali või linnakodaniku eluasemega ning kas elamu paiknes karmi ilmastikuga põhjapoolsetel aladel või mahedakliimalistes Vahemeremaades. Tasandikul või mägedes. Kuna feodaali linnusest ja selle sisustusest oli juba juttu, siis vaadelgem keskaegse talupoja ja linlase elamut. Metsarikastel aladel ehitas talupoeg elamu palkidest. See oli ilma korstnata suitsutare, mida kattis õlgedest või roost katus. Tare keskel asus kolle, jõukamatel talupoegadel ka ahi, mille ees ja sees sai valmistada toitu. Kütmise ajal täitis tare tihe suiots, mistõttu inimesed liikusid poolkummargil, suitsupilvest madalamal. Suitsu lasti välja madala ukse kaudu. Umbes meetri kõrguselt olid seinad lausa pigitatud ning lõhnasid nii talvel kui suvel tugevalt suitsu järele. Suitsu juhtimiseks ülespoole hakati tegema läbi katuse ulatuvaid laudadest püstaklõõre. Need ol...
RAKVERE AMETIKOOL Autotehniku eriala REFERAAT Mugavus- ja ohutuselektroonika süsteemid Rakvere 2010 GPS (pikemalt NAVSTAR GPS on akronüüm sõnadest NAVigation System with Time And Ranging Global Positioning System) on ülemaailmne asukohamääramise süsteem, mis loodi Ameerika Ühendriikide Kaitseministeeriumi poolt. GPS seadmed kasutavad asukoha määramiseks vähemalt 24 satelliiti, mis tiirlevad ümber Maa 20 200 km kõrgusel. Satelliitide omavaheline asend on arvestatud nii, et igal ajahetkel peaaegu igas maakera punktis oleks rohkem kui 15° kõrgusel horisondist nähtaval vähemalt 4 satelliiti, mis on piisav täpseks mõõtmiseks. Asukoha määramise täpsus on mõni meeter. Lihtsustatud tööpõhimõte GPS vastuvõtja arvutab asukoha kasutades enda ja kolme või rohkema satelliidi vahelist kaugust. Teades signaali levimise kiirust ja mõõtes aega, mis kulub signaalil satelliidilt vastuvõtjani jõudmi...
AM17 Esmaabi Kuidas tegutsed erinevates situatsioonides? 1 Inimene on muru peal teadvusetult pikali ja ei hinga, kuidas tegutsed? Kontrollin, et hingamisteed oleksid vabad, kontrollin pulssi, helistan kiirabisse ja alustan südamemassaaziga kui olen veendunud, et see on ohutu ning olen selleks võimeline. 2 Mida kahtlustad ja kuidas tegutsed, kui 65 a meesterahvas kaebab hingamisraskust, külma higi, rõhumistunnet rinnaku piirkonnas ja valu vasakus käsivarres? Südameinfarkti. Panen mugavalt istuma ning kutsun kiirabi. Jään mehe juurde kuni kiirabi saabumiseni. 3 Mille järgi hindad haavade tõsidust? Too välja võrdlus/erinevused pindmise haava, väikese haava ja suure haava korral esmaabi võtetes! Pindmine haav on venoosse vereeritusega, pole ohtlik, tupsutan ning seon vajadusel kinni või katan mõne olemasoleva riidetükiga. Väike haav- lasen algul veritseda (väljutab mikroobid), enamasti jääb verejooks isee...
I Sõrmus Kuningas Richard andis kolme lõviga vapisõrmuse keiser Friedrichile. Fr. uppus sõrmusega Kiliikimaa jões. Imekombel pääseb sõrmus jõest kuningas Polykrateese kätte, sealt edasi kuningas Heinrichi kätte, kes abiellus kuninganna Constantiaga ja sai Sitsiilia kuningaks. Edasi läheb sõrmus teise Fr. sõrme. Kuningas Konradi sõrmest võtab sõrmuse Manfred, keisri sohipoeg. Seitse aastat peale teise Fr surma hakkasid levima jutud et kuningas polegi surnud. Kui keiser seitsme aasta pärast ei tulnud, liideti sinna veel 7 aastat jne. Samal ajal tahtis troonile saada palju petiseid, kes mängisid Fr. Tuleb üks rändur, kellel on Staufenite sõrmus. Abt Berthold arvab, et jälle üks petis Fr, aga rändur ütleb, et tal on sõrmus, sest enne Manfredi surma oli ta mehele lubanud, et toob selle tagasi Konradile. Berthold peab rändurit hulluks, kuid annab sõrmuse siiski Konradile, kui too muutub imelikuks, haiglaseks. Sõrmuse saades tõstis ta jälle pe...
Kiirus, vaid kiirus, ei muud… Hommikul üles ärgates meenus mulle unesegaselt üks heli, täpsemalt telefoni äratuskella helin. Käega kombates võtsin padja alt telefoni ja isegi korraks kartsin kella vaadata. Vajutades telefoni suvalisele nupule ilmus ekraanile kellaaeg mis ütles, et ma olen sisse maganud. Ajades ennast kiiresti püsti, hakkasin kähku riideid selga toppima. Tavaliselt enne mõtlen mida selga panna ja missugune riideese millega sobib, siis nüüd seda aega enam ei olnud. Õnneks oli mul õhtul koolikott tänase tunniplaani järgi valmis pandud. Ma ei jõudnud isegi hommikust süüa, vaid panin jope selga, saapad jalga, võtsin koti üle õla ning tõttasin kooli poole. Tee peal uuesti kella vaadates kõhklesin, kas jõuan bussile, mis peatub kahe minuti pärast Sõjakooli peatuses. Lisasin veel tempot, et ikka jõuda. Möödudes vana sõjakooli majast nägin ma peatust, kus ootasid juba paljud, nii väikesed kui suured....
Kristallid Kristallid on täiuslikud Maa energia kandjad. Oma füüsilise ja energeetilise kristallilise ülesehituse poolest on nad ka meie eluks vajaliku kosmilise elujõuenergia vahendajad. Oma erilise teadvusega suudavad nad muuta nii meie füüsilise, mentaalse, psüühilise kui spirituaalse keha vibratsioone ning neid harmoniseerida ja muuta. Praegusel Uuel Ajastul on meie maailma tunnetus, mõistmine ning teadvus oluliselt avardunud ning paljud meist otsivad loomulikumaid ning Loodusele lähemaid elamis- ja tervendusviise, et oma tõelist väge taastada. Seepärast on viimastel aastatel hüppeliselt kasvanud ka nende inimeste arv, kes tunnevad huvi kristallide ning kristalliteraapia vastu ning otsivad instinktiivselt kristallide ja nende tervendava väe lähedust. Nende juuresolekul toimub meis midagi maagilist ja seniseletamatut. Kristalle ja kive on kasutatud tervendamiseks iidsetest aegadest alates pea...
Heraklese vägiteod · I. Kõigepealt pidi ta tapma Nemea lõvi, looma, keda ükski relv ei saanud haavata. Sellest raskusest sai Herakles üle sel teel, et lihtsalt kägistas lõvi ära. Seejärel hiivas ta tohutu korjuse turjale ja kandis Mükeenesse. Pärast seda ei lasknud Eurystheus, ettevaatlik mees, vägilast enam linna ilmuda. Ta andis kangelasele korraldusi eemalt. · II. Teise ülesande täitmiseks pidi Herakles minema Lernasse ja Tapma Hydra- nimelise üheksa peaga koletise, kes elas mädasoos. Ülesannet oli äärmiselt raske täita, sest Hydra üks pea oli surematu ja teised peaaegu niisama ohtlikud, sest kui Herakles ühe maha raius, kasvas kaks sedamaid asemele. Kuid vägilast aitas tema nõbu Iolaos, kes tõi põleva tungla, millega Herakles pärast pea maharaiumist koletise kaela kõrvetas, nii et sealt enam uusi ei võrsunud. Kui kõik Hydra pead olid maha raiutud, haaras kangelane surematu pea ning m...
Tartu Kutsehariduskeskus Mootorliikurid, laevandus ja lennundustehnika Janno Puusepp AT 109 Passiivne ja aktiivne turvalisus Referaat Juhendaja: Tauris Vijar Tartu 2009 Sissejuhatus Passiivne turvalisus on: Esiteks kannab hoolt, et auto läheks korralikult kortsu. Autoasjameeste keeles kannab see küll nimetust - juhitud deformatsioon. Ning teiseks hoiab sõitjad autos selline metall, mis targalt kägardub, jäik kabiin ning aina tõhusamad turvavööd koos õhupatjadega, see kõik ongi passiivne turvalisus. Aktiivne turvalisus hõlmab kõiki tegureid, mis juhtimist kergendavad ja liiklusõnnetuste riski väehendavad. 1.Passiivne turvalisus 1.Turvavööd Sõitja ohutus algab turvavöö kinnitamisest. Toyota teeb suuri pingutusi, et turvavööd oleksid mugavamad ning hõlpsamad kanda. Kokkupõrke korral on turv...
Cottomfield Inglismaa väikeses külas Cottomfildis oli sombune varahommik nagu seal tavaliselt. Cottomfield on tuntud oma rahulikkuse ja turvalisuse poolest. Kõik teavad ja tunnevad üksteist. Seal elab umbes 2000-2300 inimest. Cottomfieldis pole isegi politseid varem vaja läinud, kui välja arvata kõrtsis ülekäteläinud meeste talitsemiseks. Seda küla läbib järsku külmavärinaid tekitav uudis, on tapetud üks küla lugupeetumaid mehi, John Black. John oli ka küla üks rikkaim mees, kellele kuulus umbes 1200 hektarit maad. Talle kuulus suur loss nimega Catherway. John Black oli külas mõjuvõimsam mees, juba tema rikkuse pärast ja meeldiva isiksuse pärast. Tal oli ka väga kütkestav abikaasa, kes ei olnud just kõige seltsivam isikus, kuid ka temast peeti lugu. Kes küll võis tappa John Blacki? Sellele küsimusele hakkas otsima vastust Iglismaa tuntud eradektektiiv Roger Moon ja teda abistas kohalik polit...
,,Lohejooksja" Khaled Hosseini I. Raamat räägib sellest kuidas minategelane ehk siis amirile tuleb Telefonikõne, kus ta sõber Rahim-khaan palub Amirit et ta teda vaatama tuleks . Amir mõtleb hetkeks oma minevikule ning siis hakkab jutustama oma elu minevikust . II. Ta räägib oma lapsepõlvest , kuidas ta lapsepõlves koos oma sõbra Hassaniga käis mängimas , tegid tempe naabritele . hassan ja amir sündisid nimelt samal ajal. amir tegelasena on kirjanik ja lugeja ja ei hooli väga jalgpallist ja täpne vastand oma isale , kelle nimeks on baba.Baba on kuulus tegelane afkanistaanis , ta on ehitanud mitmeid maju ning olnud kõva jalgpallur ja enda eest seisja . Baba üritab võimalikult poega esimestel aastatel enda moodi muuta kuid Amir loeb pigem raamatuid ning talle ei paku see naudingut .Üritab isale headmeelt teha sellega et näitab huvi , kuid isa mõistab...
TORDID · Biskviittordid 1. võikreemiga 2. munavalgekreemiga 3. vahukreemiga 4. glaseeritud 5. martsipaniga 6. puuviljadega · Beseetordid 1. võikreemiga 2. kohvikreemiga · Lehttaignatordid 1. võikreemiga 2. keedise ja kreemiga 3. vahukreemiga · Liivataignatordid 1. glaseeritud 2. kohupiimakreemiga · Erinevatest pooltoodetest tordid 1. võikreemiga 2. vahukreemiga · Erikujulised tellitud temaatilised tordid 1. Lastetordid 2. Katsikutordid 3. Soolaleivatordid 4. Sünnipäeva - ja juubelitordid 5. Pulmatordid 1 Biskviittordid võikreemiga 1. Biskviit kreemitort Nendele tortidele saadakse põhjad kas määrimise teel, või küpsetatakse vormides. Määrimise teel saadud põhjadest lüüakse või lõigatakse soovitud suuruse ja kujuga põhjad välja. Vormis küpsetatud põhi lõigatakse pooleks või kolmeks, niisutatakse, liidetakse, m...
Ergonoomiliselt hea töökoht Töötaja hea tervis sõltub paljudest töökoha teguritest: · töökeskkonna mikrokliima (õhuvahetus - õhuliikumiskiirus ei tohi ületada 0,1 m/s , õhu temperatuur - soovitatav temperatuur kontoritööks oleks 22°± 2, õhu niiskus); · töökoha valgustatus (loomuliku päevavalguse olemasolu - loomuliku valgusega töötades väsitad silmi oluliselt vähem kui kunstvalgusega, tehisvalgustuse liik, valgustuse allika asukoht, lampide värvsustemperatuur jms); · tööruumi üldine disain, eri värvide mõju kasutamine; · töökoha psühholoogiliselt hea asukoht ruumis(privaatsete andmetega töötava inimese seljatagune peaks olema kinnine, mitte läbikäigukoridor. See väldib töötaja stressi); · ilus ja mugav mööbel. Ergonoomiline töökoht väsitab vähem Arvutitöökoht on kontorites kõige le...
Saku Gümnaasium Sõnajalg Referaat Alar Härm 12a Saku 2008 2 Sisukord Sissejuhatus..................................................................................................................................4 Sõnajalgade liigid.........................................................................................................................5 Ohtene sõnajalg(Dryopteris carthusiana) ehk sõnajalg, kõrbe sõnajalg, okas-sõnajalg..........5 Maarja-sõnajalg (Dryopteris filix-mas), rahvapäraselt ka nõiasõnajalg, imarik, pillerkroon, viigirohi ...................................................................................................................................5 Harilik soosõnajalg (Thelypteris palustris) .............................................................................6 Jär...
Kohila Gümnaasium HERAKLES Referaat kirjanduses Koostas: Alo Juhtma Kohila 2011 Heraklese elu kohta on niisama palju versioone, kui on erinevaid jutustajaid. Heraklese isaks oli peajumal Zeus ning emaks surelik naine Alkmene. Zeus armastas Heraklest üle kõige juba enne tema sündi, oli ta lubanud, et tema järgmisest järglasest saab kogu Mükeene valitseja. Herakles oli juba imikuna väga tugev, ta kägistas surnuks kaks poamadu. Kuigi hingelt oli ta väga hell ja hoolitsev, nt kui teda õigeks mõisteti, milles ta oli süüdi, karistas ta ennast ise. Heraklese haridusele pandi suurt rõhku. Tema juhendajaks sai väljapaistva muusikalise andega Apolloni poeg Linos, keda peetakse rütmi ja meloodia leiutajaks, kes õpetas Heraklesel...
Toomapäev Toomapäev on eesti rahvakalendris ning laiemalt läänekiriku traditsioonidest mõjutatud piirkondades 21. detsember. Eesti rahvakalendris märgib toomapäev jõuluaja algust. Toomapäeval on Eestis olnud kombeks jõulueelne suurpuhastus ja jõuluroogade tarbeks sea tapmine. Lisaks on toomapäev märkinud viimast tähtpäeva aasta jooksul laenatud asjade tagastamiseks või muude aasta jooksul üles jäänud kohustuste täitmiseks. Kuigi päev on nime saanud apostel Tooma järgi, võivad päevaga seotud kombed eesti rahvakalendris olla ristiusueelsed ja seotud pigem tihti toomapäeva lähedale jääva talvise pööripäevaga. TOOMAPÄEV (21. DETSEMBER) EESTI RAHVAKALENDER Koostanud Mall Hiiemäe Toomapäeva uskumuste ja kombestiku omapära määrab päikesekalendri aastalõpp, siia kuuluvad kujutelmad kõige pimedamast ajast ja pöördest valguse suunas, liikvel olevatest kurjad...
Huvitavaid fakte raamatust - Agrippina varandus 180 miljonit , seda ei olnud keisrinna jaoks sugugi vähe - Nerost sai 17. aastaselt princeps - kord, kui neli orja kandetooli jooksusammul läbi linna kandsid, oli Agrippina rebinud endal riided seljast ja haaranud Nero käe, silitanud nendega üle oma ihu, kuni nooruk sai orgasmi - Nerost hakati lugu pidama peale tema esimest kõne. - Claudiuse valitsusajal ei tulnud Roomal kannatada ühtegi suuremat kaotust - Drususe mõrva taga oli mees nimega Seianus - Drusus oli olnud kergemeelne ja ülearu lodeva eluviisiga - Agrippina Vanem suri 33. aastal pärast Kristust, kui ta oli nelikümmend seitse aastat vana - mitte kunagi ei olnud langetatud nii palju surmaotsuseid kui Tiberiuse ajal - 16 märts 37 aasta suri Tiberius - Agrippina tõi ilmale poisslapse, kelle nimeks sai isa järgi Lucius Domitius Abenobarbus - Caligula kartis välku ja müristamist ( peitis enna...
Eesti pulmakombestik Pulmad olid mitte üksnes kahe noore inimese isikliku elu keskne sündmus, vaid juba muistsetest aegadest peale kahe sugukonna sõprusvahekorda ja liitu astumine, millega omakorda kaasnesid mõlemapoolsed huvid ja kohustused uue rajatava pere vastu. Kosjad Pulmadele eelnesid kosjad. Kui noormees oli jõudnud abielluikka, peeti perekonnas nõud, keda ta peaks kosima. Määrati kindlaks ka pruudile esitatavad nõuded. Otsiti tugevat ja tervet, töökat, hoolast ja usinat naist. Teiseks tuli arvesse jõukus, viimases otsas oli alles ilu. Iga tüdruku hing ihkas mehele saada ja seetõttu on meie rahvatraditsioonis suur hulk kombeid ja endeid, mis on seotud kosilaste ootamisega. Sügisene ja talvine neljapäeva õhtu tekitas tüdrukutes alati ärevust ja siis mindi vargsi õuele kuulama, ega kosjakellad kuskil ei kosta. Aga kui juba kolm leeris käinud tüdrukut majas elas, siis öeldi, et sinna ei läh...
2. ,,Jonõts" Sissejuhatus: S. kubermangus elab tark, huvitav ning meeldiv Turkinite perekond Ivan Petrovits, Veera Jossifovna ja Jekaterina Ivanovna. Sõlmitlus: Dmitri Jonõtsile räägitakse, et nii intelligentne inimene, kui tema, peab kindlasti tutvuma Turkinitega. Teemaarendus: 1. Jonõts tutvub Ivan Petrovitsiga ning saab küllakutse nende koju. 2. Jonõts läheb Turkinite juurde. 3. Jonõts näeb Jekaterinat. 4. Veera loeb ette oma romaani. 5. Jekaterina mängib rasket klaveripala. 6. Jekaterina kavatseb konservatooriumi õppima minna. 7. Jekaterina vanemad keelavad selle ära. 8. Enne kojuminekut käis Jonõts restoranis õlut joomas. 9. Veera migreenihood suurenevad, kui Jekaterina ähvardab konservatooriumisse minna. 10. Jonõtsi abiga hakkab Veeral natuke parem. 11. Jonõts kutsub Jekaterina endaga aeda. 12. Jonõts läheb Turkinite juurde abielluettepanek...
RISTUMINE PEATEEGA ehk MUINASJUTT KULDSEST KALAKESEST Näidend kahes vaatuses Aastal 1997 Moto: Ma kirjutasin selle raha pärast Tegelased Osvald Koger Laura Siig Roland Räim Kaupo Koha Tegemiskoht Siin Tegemisaeg Nüüd I VAATUS 1. stseen Osvalt teritab süvenenult pussnuga. Räägib iseendaga, ilmselt on ta pikka aega üksi elanud. Teritab veel natukene aega ja lööb siis noa tugevasti laua sisse. Samaegselt koputatakse uksele. Osvald istub liikumatult. Koputus kordub mitut puhku, kuni koputajad ise ukse avavad ja tuppa piiluvad. Roland ja Laura alustavad kõnelust. Räägivad rohkem nagu publikule, et nad on jäänud öö peale, kuna ükski masin neid peale ei võtnud. Laural on jalad märjad ning nüüd oleks vaja öö üle elada. Osvald pistab vanduma. Vabandab kohe, et see ehmatas teda pisut. Seejärel ütleb head aega. Roland ei saa hästi aru, mis toimub. Sõnab, et nad ss hakkavad minema. Osvald parandab teda kohe, öeldes, et tüdruk jääb siia. Komö...
Sisukord Sisukord..........................................................................................................................1 JAANIPÄEV.................................................................................................................. 2 KUS SAI ALGUSE JAANIPÄEV.................................................................................2 JAANIPÄEVA TALGUD..............................................................................................3 TULE TEGEMINE.........................................................................................................4 SÕIR............................................................................................................................... 4 MÕNINGAID LAULMISE TRADITSIOONE............................................................. 5 JAANIPÄEVA LAULUD..............................................................................................6 ...
Seisuse portree Käsitööline Sissejuhatus Referaat räägib käsitööliste eluolust keskaegsetes linnades. Valisin käsitöölised sest, nene elu tundus mulle kõige põnevam ja mitmekesisem. II aastatuhande algul kujunesid Lääne- ja Kesk-Euroopas välja linnad käsitöö ja kaubanduse peamised keskused. Keskaegsetesse linnadesse koondus põllumajandusest eraldunud käsitöö ja kaubandus. Siin tekkisid tsunftid ja keskaja lõpupoole ka manufaktuurid. Käsitöömeistritel, kes koos perekonnaliikmete, sellide ja õpipoistega moodustasid linnade põhilise tootva elanikkonna, tuli pidada visa võitlust, et ka nende sõna linna asjade otsutamisel kõlama hakkaks. Tsunftid ja tsunftikord Linnaelanike peamine tegevusala oli käsitöö. Keskaegne käsitööline oli väiketootja. Temale kuulusid tootmisvahendid ja isiklikule tööle tuginev majapidamin...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
