Retsensioon ,,Nii on meil moes!" (,,Anything Goes") Laupäeval, 22. novembril, käisin klassiga Tallinna linnahallis vaatamas Cole Porteri muusikalist komöödiat ,,Nii on meil moes!", mis esietendus 21. novembril 1934. aastal Broadway Alvin Theatres ning seda mängiti üle neljasaja korra! Cole Porter on üks ameerika armastatumaid ning hinnatumaid heliloojaid. Eesti publikul on olnud juba võimalus näha tema poolt muusikale "Suudle mind, Kate" ning "Can-can". Tegemist oli minu esimese muusikaliga ning ka väga meeldiva ja positiivse elamusega. Muusikali lavastajaks oli Andrus Vaarik, muusikaliseks juhiks Erki Pehk, koreograafiks Kristin Pukka. Osades Kaire Vilgats, Märt Avandi, Kristi Roosmaa, Tõnu Kark, Ülle Lichtfeldt, Ines Aru, Bert Pringi, Peeter Jakobi jpt. Muusikalis osales ka saarlanna Teele Viira, kes mängis mingit...
2. SLAID Inimõigused on iga inimese moraalsed sünnipärased õigused, mis on üldised ja kehtivad kõigi kohta, õigused, mis kaitsevad inimest riigi vastu. Inimõigused käsitlevad inimese ja avaliku võimu vahelisi suhteid. Inimõigusi kaitsevad rahvusvahelised lepingud, mis panevad kohustuse lepingut järgida ja seda rakendada lepinguga ühinenud riigile. Inimõigused on igale inimesele kuuluvad kaasasündinud põhiõigused, mis põhinevad inimväärikusel ja mida seetõttu peetakse võõrandamatuteks. See tähendab, et neid ei saa kelleltki ära võtta, kuigi teatud juhtudel saab neid piirata. Inimõigusi saab teistest, nö tavalistest, õigustest eristada kolme asjaolu tõttu: · Inimõigused on kõigil inimestel, olenemata sellest kus nad parajasti viibivad või millist kodakondsust omavad; · Inimõigused on kõigil inimestel võrdselt; · Inimõigustest kinni pidamist saab nõuda ükskõik kellelt, ükskõik mis inimeselt või valitsuselt/riigilt. Ini...
Jõulud meil ja mujal Jõulud Austraalias on tavaliselt väga palavad. Ei ole haruldane, kui jõululaupäeval on sooja ligi 30 kraadi. Traditsiooniline jõulueine sisaldab kalkunit singiga ja sealiha, samuti hakkliha pirukad.. Magustoiduks on ploomipuding, kuhu on peidetud pisike kullatükk, mis toob leidjale õnne. Erinevalt Eestist peetakse jõululõuna tavaliselt keskpäeval rannas või minnakse koos perega piknikule. Tuppa tuuakse Jõulupõõsas,mis on pisike punaste õitega taim. Jõuluvana aga saabub surfilauaga. Hiinas tähistavad jõule ainult kristlased. Nad kaunistavad puid erinevate värviliste kujukeste ja laternatega ning lilledega. Neil on kombeks riputada üles musliin, mille Vana Jõulumees peaks täitma kingituste ja maiustustega. Aga mittekristlastel on kombeks korraldada Kevade Festivali, kus tänatakse esivanemaid. Indias kaunistatakse kuuskede asemel hoopiski banaani- või mangop...
Pulmakombed meil ja mujal Abiellumine on läbi aja olnud üks tähtsaimaid sündmusi inimese elus. Pulmad on alati olnud seotud omanäoliste traditsioonidega. Kõik traditsioonid, kombed ja talitlused varieeruvad aga eri riikides ja maailma osades suuresti. Eesti pulmakombeid on võimalik järgida 19. sajandi algusest, kui kujunes esimene rahvasuust kirja pandud pulmakombestik. Enne 19. sajandit hoidsid eestlased kirikut pulmatraditsioonidest lahus. Alles 19. sajandi teisel poolel sai pulmakommete osaks kiriklik laulatus. Abielu tähistavad pulmad kujunesid kunagises külakogukonnas olulisimaks peoks, mida peeti pidulikult ja toretsevalt. Pidu ise peeti palju tähtsamaks, kui ametlikku kiriklikku laulatust. Viimane oli vajalik vaid abielu seaduslikuks muutmise jaoks. Siiski ei loetud paari abiellunuks ei peale pulmapidu ega isegi mitte peale laulatust. Abielu sõlmimise otsustaivamaks toiminguks oli tanutamine. Pruudi ta...
,,Nii on meil moes" esietendus 21. novembril 1934. aastal Broadway Alvin Theatres ja seda mängiti 420 korda! Seejärel etendus see Londonis ja 1962 see muusikal taastati. Nimetatud teost on peetud George Gershwini ,,Porgy ja Bessi" kõrval tolle aja tähtsündmuseks. Cole Porteri meloodiad on lummavad oma kromatismide ja kaasakiskuvad jazzrütmikusega. Muusikali süzee on küllaltki triviaalne, kuid suhted inimeste vahel nii tüüpilised ning finantsprobleemide käsitluski äärmiselt aktuaalne börs, aktsiate tõus ja langus ning maffia tegutsemine. Cole Porteri muusikalidest ,,Suudle mind, Kate" ja ,,CanCan" on osa saanud ka meie publik. Esimene oli Estonia laval 1966. aastal Udo Väljaotsa lavastuses Georg Otsaga peaosas (ülipopulaarseks sai tema esituses laul ,,Päevalööl" ja muidugi eri kooslustes duett ,,Wunderbar") ning 1992. aastal Neeme Kuninga lavastuses Tõnu Karguga peaosas, kuid juba linnahallis. Teine neist Endrik Kerge l...
Retsensioon Külastasin 13. novembril Tallinna Linnahallis muusikali ,,Nii on meil moes" . Selle lavastusega tähistas Muusikaliteater oma 10. sünnipäeva. Muusikal ise räägib imeliselt lõbusast meelest ja ülimalt positiivsest ellusuhtumisest ning muusikali tegelaste jaoks pole ühtki olukorda, millest nad väljapääsu ei leia. Lühidalt öeldes on muusikal armastusest ja oma armastatu leidmisest. Peategelane Billy Croker on oma armastatu pärast koguni nii hull, et jätab oma töö mandril ning astub ilma piletita kruiisilaevale. Laeval aga saab ta ühe kurjategija passi ning pileti, ent sellega alles algavad tema seiklused saamaks oma teenitud armastuse. Muusikali heliloojaks ja laulusõnade autoriks on Cole Porter, eesti keelde tõlkija on Heiti Kender ning laulutekstide tõlkijad on Heiti Kender ja Mikk Purre. Cole Porter oli 20. sajandi ameerika helilooja ja luuletaja. Tema silmapaistvamateks tööde...
Muusikali ,,Nii on meil moes" retsensioon Muusikal ,,Nii on meil moes" toimus 15. november 2008 Tallinna linnahallis. Sealesinesid väga tuntud Eesti näitlejad, eesotsas Märt Avandi, Ülle Lichtfeldt, Tõnu Kark, Kaire Vilgats, Ines Aru ja Kristi Roosmaa. Esitati teose näitemänguga seotud lugusi, enamasti olid need naljaka või koomilise sisuga, kuid esines ka mõni emotsionaalne ja armastuslaul. Üldiselt oli muusikali üldmeeleolu naljakas ja teravmeelne, oli ka üksikuid kurvameelseid hetki. Muusikali helilooja ja laulusõnade autor on ameeriklane Cole Porter, lavastaja Andrus Vaarik. Esitatavad muusikateosed oli tol muusikalil suhteliselt palju. Kokku sai seal kuulda muusikaesitusi umbes kümnel korral. Laulud langesid vägahästi kokku vastava näitemänguga ja ei jätnud ilmselt külmaks ühtegi pealtvaatajat ja tavaliselt tõid palad endaga kaasa lavateoses mingi kulminatsiooni või põõrdepunkti. Kõige es...
Sain hindeks 5 :)
Miks on meil vaja teatrit? Meelelahutus on väga oluline osa meie elus. Me tahame veeta aega meeldivalt. Nüüd on meil palju võimalusi lõõgastuda, kuid me tahame lõõgastuda kasulikult. Iga inimene valib puhkuseks oma mooduse, sest meil kõigil on erinevad maitsed. Meil on palju kohti, kus saame puhata. Näiteks, kino, muuseum, kohvik, teater, galerii. Kui me räägime teatritest, siis selline meelelahutus on muutunud vähem populaarseks noorte hulgas. Teatrit eelistavad vanemaealised inimesed. Aga miks meil on vaja teatrit? Teater on huvitav koht, kus saab puhata igapäevaelust, samal ajal kultuuri nautides. Esiteks, teatris on kõik reaalne - näitleja mäng, emotsioon, atmosfäär. See võib olla hüpnotiseeriv. Teiseks, sageli baseerub näitemäng tuntud kirjandusteosel, nii et see on ainulaadne võimalus näha, kuidas kujuneb tegevus läbi mängides, samuti võrrelda oma ettekujutust teosest lavastaja nägemusega. Ku...
Kas meil on Eurovisiooni vaja? Eurovisioon on kujunenud küll omamoodi traditsiooniks, aga mõeldes nüüd kui mitu aastat järjest ei ole ennast televiisori ette naelutanud ja ärevusest kilgates tulemusi oodanud, siis ei. Lapseeas sai tõesti huviga oodatud, punktide pärast kaua üleval oldud ja küüsi näritud. Samas, väike protsent minust pooldab Eurovisiooni, on ju vahva hiljem vaadata, millega erinevad riigid lagedale tulevad muusikalises osas. Mis mind häirinud on? Silmapilkselt hüppas pähe visioon Kreisiraadio Leto Svetist, mis 2008.aastal Eestit esindas. Kui aus olla, siis minul oli küll tol hetkel häbi olla eestlane, tohutult vastukarva lugu. Mõistan, et enamasti ollakse show peale väljas, kuigi see ületas minu jaoks igasugused piirid. Korra olen tundud seda õnnejoovastust kui 2001.aastal Eesti võitis, aga see selleks. Eurovisioon on alla käinud, palju labaseid etteasteid ja mõni üksik kullatükk sellest suu...
Linda Püssa Eesti Maaülikooli keelekeskus 2015 Terminoloogia Aadress ja pealkiri Pöördumine Vorm Kantseliit Asutusenimetuste õigekiri E-kirja lõpetamine Enne kirja ärasaatmist Kust saada keeleabi? Näidiskorrektuur 13.03.2015 Kirjakeeles kasutatakse sõnu meil ja e-kiri. Meil = e-kiri, elektronkiri (ingl e-mail) Kas said mu meili kätte? Ta ei ole mu meilile veel vastanud. Meil = e-post, elektronpost (ingl e-mail) Suhtlesime meili teel. Saatsin elulookirjelduse meiliga = meili teel = meilitsi = e-postiga = elektronpostiga = elektronposti teel. 13.03.2015 Meiliaadress = e-posti aadress = e-aadress Meilima = elektronposti teel kirja saatma (e-mailima, mailima) Kui sul on uudiseid, meili mulle! Tal paluti meiliga saata oma CV. = Tal paluti oma CV meilida. ...
Kontserdiretsensioon Cole Porteri muusikal ,,Nii on meil moes" leidis aset 15.11.2008 õhtul Tallinna linnahallis. Esietendus toimus päev varem ehk 14.11.2008. Esinesid eesti tuntud lauljad ja näitlejad Kaire Vilgats (Reno Sweeny), Märt Avandi (Billy Crocker), Kristi Roosmaa (Hope Haircourt), Tõnu Kark (Moonface Martin), Ülle Lichtfeldt (Erma), Ines Aru, Bert Pringi, Peeter Jakobi jpt. Muusikali lavastajaks on Andrus Vaarik, kunstnikud Gerly Tinn ja Ain Nurmela, muusikaliseks juhiks on Erki Pehk ja koreograafiks Kristin Pukka. Kõlasid paljud juba maailmaklassikaks saanud meloodiad - ,,I Get a Kick Out of You", ,,All Through the Night", ,,You're the Top", ,,It's De-Lovely", ,,Blow, Gabriel Blow" ning muusikalide ajaloo üks säravaimaid show-numbreid ,,Nii on meil moes". Loo tegevus leiab aset möödunud sajandi 30-ndatel aastatel New Yorgi ja Inglismaa vahel sõitva luksusliku kruiisilaeva S.S.America pardal. Tegemist on hoogsa situatsi...
Tänu kellele pole meil kodusõda? 2007. aasta 26. aprilli õhtupoolikul seisin ma Tallinna Lennujaamas ja kuulasin ETVst kaitseminister Jaak Aaviksoo väiteid, et kaitseminister peab näitama, kuidas ta oskab sõda pidada, ning vaatasin sinna kõrvale eriti irooniliselt mõjuvat reklaami "Euroopa Liit seisab rahu eest kogu maailmas". Mõned tunnid hiljem meenus mulle, kuidas Indoneesias Acehi provintsis kodusõja ajal kohalikud pidasid kinni autosid, et kontrollida, kas inimesed ikka atsehi dialekti räägivad. Need, kes ei rääkinud, lasti maha või vähemalt nii mulle sealtsamast provintsist pärit tõlk rääkis. Tolle õhtu alguses ma igaks juhuks vältisin Tallinna tänavatel eesti keele rääkimist kuid see hirm osutus alusetuks. Nii oma tugeva eesti aktsendiga venekeelsete, eesti- kui ka ingliskeelsete pärimiste peale ("Kas te panite tähele, kunas Reformierakonna aknad sisse visati?" "Kas politseid on näha olnud?" "Kas pisargaasi kasutati?" jne) s...
7. kl KONTROLLTÖÖ NR 1 A nimi…………………….. punktid……….. hinne……….. 1. Missugune on sõna kuju ja selle tähenduse vaheline seos? (1p)....................................................... 2. Mis on murre? (1p)…………………………………………………………………………………... 3. Missuguse murde kasutusalal asub Järva-Jaani gümnaasium? (1p) …………………………….. 4. Mis on argikeel? (1p)............................................................................................................................. 5. Mis on kirjakeel? (1p)………………………………………………………………………………... 6. Too kolm näidet ...
Kui meil puuduks sisenõrenäärmed Sisenõrenäärmed ehk endokriinnäärmed organismis olevad näärmed, mis toodavad hormoone. Hormoonid reguleerivad organismi ainevahetust, muutes ensüümide aktiivsust või hulka. Igal hormoonil on oma kindel ülesanne, st nad mõjutavad ainult kindlat kude või elundit. Jägnevalt toon näiteid erinevate hormoonide funktsioonidest ja, mis siis juhtuks kui meil neid ei oleks. Ajuripats toodab kasvu, neerupealiste ning kilpnäärme tööks vajalike hormoone, mõjutab suguelundite ja luustiku arengut ning juhib ka teiste sisenõrenäärmete tööd. Järelikult, kui meil ei oleks hüpofüüsi, ei saaks me ka kogu kehaliselt kasvada ja areneda. Kilpnääre toodab hormooni türoksiin. See mõjutab ainevahetuse kiirust, kehatemperatuuri ja erutusprotesse. Kõrvalkilpnäärmed reguleerivad kaltsiumi ja fosfori ainevahetust. See on vajalik luukoe normaalseks arenguks. Nii...
Vägev kodu Meil on koduks vägev maja, kus on kõik, mis olla saab. Igaüks, kes sinna raja leiab, seda teada saab. Väike õde kodus mängib, keksib väike vend. Suurem vend siin ikka hängib, siin hästi tunnen end. Meil on aed ja meil on koer ja meil on sada imet. Meil on kass, kes sülle poeb ja Kassil pole nime. Veel on kodus isa, ema, suured männipuud. Meil on talvel hästi kena veel parem suvekuul. Meil on koduks vägev maja, kus on kõik, mis peab. See on kõik, mis mul on vaja mul on siin nii hea. November 2009 Simon Mann VPG 4a
Milleks on slängi vaja ? Släng arvatakse olevat niisama vana kui seotud kõne, uuritud on slängi aga tunduvalt vähem. Ka Eestis peeti slängi kaua aega põlastusväärseks, keelt risustavaks nähtuseks. Miks on släng üldse tähtis ja kas seda tasubki uurida? Teadlane Krumbacher on loodusteaduste kohta öelnud järgmist: teadlased uurivad kalliskive ja kuningkotkaid, aga ka väävelhapet ja takjaid. Kui mõni teadlane keelduks viimaseid uurimast seepärast, et nad on madalad või "väheväärtuslikud", naerdaks ta lihtsalt välja. Filoloogias on maiasmokki seevastu sallitud ja nii on ka slängi uurimine teiste keelevaldkondadega võrreldes kõrvaliseks jäänud. Iseküsimus on see, kuidas slängi uurida. Lisaks lingvistilisele aspektile võiks asjale läheneda ka folkloorilisest või psühholoogilisest küljest. Kuna mõned uurijad on slängile omistanud ka metafoori tähenduse, siis on sellest vaatevinklist uurimise ...
docstxt/12402467436784.txt
KONTROLLTÖÖ (Demokraatia ja diktatuurid maailmas) 9. klass kokku 30 punkti I variant 1. Millised demokraatlikud liikumised olid Euroopas olemas juba enne I MS? (3 punkti) 1) Liberaalid 2) Sotsiaaltemokraadid 3) 2. Täida lüngad. (10 punkti) 1) riigi korra paranemist 2) fasistid 3) natsianaalsatsalistid 4) kommunism 5) 6) sõjaväge 7) oma rahvust 8) Venemaal 9) Kommunistid? 10) Itaalias 3. Iseloomustab Prantsusmaa majanduslikku olkukorda pärast I MS. (4 punkti) Prantsusmaal oli tollimaks, pühendatud võõramaisele toor ainele. Tekstiili tööstus. 2 on puudu veel!!!! 4. Täida tabel Roosevelti reformide kohta. (2 punkti) Põllumajanduses: hakati maksma hüvitisi. Sotsiaalhoolekandes: hakati maksama töötuabi rahasid ja pensione maksama inimestele. 5. Liigita järgnevad ideelis-poliitilised voolud õig...
Kõne Lemmikloomade kohta Austatud õpetaja ja klassikaaslased. Pidevalt on kuulda kuidas noored räägivad sellest, et näevad loomade varjupaigas uusi koeri, kasse, linde jne. See tuleb sellest, et inimestel ei ole nii palju vaba aega, et tegeleda koduloomadega. Täna räägin teile kui tähtis see probleem on ning kuidas seda lahendada. Põhiliseks poolt argumendiks, et inimesed viivad loomi varjupaika on see, et koer või kass ei pea piinlema kodus ainult sellepärast, et keegi ei viitsi taga tegeleda või pole lihtsalt aega. Lemmikloomad peavad põhimõtteliselt hommikust õhtuni istuma ühes toas ja vaatama aknast välja oodates peremeest kes tooks talle kord päevas süüa. Paljud sellest üldse ei mõtlegi, ja arvavad, et koduloom on üks elus mänguasi kellega ei ole vaja tegeleda. Mina aga sellega ei nõustu. Viies looma loomade varjupaika, lihtsustavad inimesed natukene looma elu, kuna seal saab koer või kass normaalselt elad...
Noored kui meie tulevik mida meil oodata on? Meie ümber väga palju arukaid, ettevõtlikke, äärmiselt huvitavate hobidega noori inimesi. Tihtipeale me lihtsalt ei märka neid. Mingil imelikul põhjusel. Ehk on see meie jaoks iseenesest mõistetav, et noor inimene peab ju millegagi tegelema. Peale selle, et ta koolis käib. Otse loomulikult hästi või vähemalt rahuldavalt õpib. Koduseid toimetusi teeb. Perekonnaga aega veedab. Lemmiklooma kasib. Üksjagu ports eeldusi, kuid mida on meil neilt oodata tulevikus? Üheks suureks negatiivseks pooleks on aktiivne noorte väljaränne suurlinnadesse või halvimal juhul isegi välismaale, jättes tühjaks meie väiksemad asulad. Välismaale elama suundunud noorte arv aina kasvab. Loomulikult pole reisimine, maailma- ja enese avastamine halvad asjad, kuid need noored, kes lahkuvad, võiksid ka tagasi tulla. Välismaale suundunud noored eelistavad sagedasti sinn...
Muusikaline arvestus "Nii on meil moes" Käisin hiljuti vaatamas Muusikaliteatri etendust "Nii on meil moes." See on Cole Porteri poolt 1934. aastal kirjutatud muusikaline komöödia. Osatäitjad olid nii kogumustega muusikalilauljad kui ka uued noored näitlejad: Kaire Vilgats ,Märt Avandi, Kristi Roosmaa, Tõnu Kark, Ülle Lichtfeldt, Ines Aru, Bert Pringi, Peeter Jakobi jpt. Etenduse lavastaja oli Andrus Vaarik. Etendusega jäin üleüldiselt rahule, muusikaline pool oli enamjaolt tugev ja ka laulude repertuaar oli päris kuulatav. Ka valgustehnikaga oli etenduse juures hästi "mängitud." Enim, aga avaldas muljet 7-me liikmeline orkester ,kes oli ennast üles seadnud lava kohale. Esiteks oli hästimärgatavalt kohalt mängimine efektne ja teiseks oli see orkester tõesti tasemel. Niiet kui etendus ära vajus (oli ka mõni nõrgem/igavam koht), sai jälgida orkestri meisterlikkust. Kuna olen ka ennem mitmeid muusikale näinud ,...
Meil aiaäärne tänavas Meil aiaäärne tänavas, kui armas oli see! Kus kasteheinas põlvini me lapsed jooksime! Kus ehani ma mängisin küll lille, rohuga, kust vanataat käe kõrval mind tõi tuppa magama. Küll üle aia tahtsin siis ta kombel vaadata. "Laps oota", kostis ta, "see aeg on kiir küll tulema!" Aeg tuli. Maa ja mere pääl silm mõnda seletas: ei poolt nii armas olnud sääl kui külatänavas!
Iseseisev kodutöö aines Ehitamise alused KB- 12 Koduse töö ülesandeks on järgnevale tööriistade nimekirjale iga nimetuse juurde internetist õige pilt otsida ja nimetuse alla kopeerida ning lisada selle tööriista iseloomulikud kasutuskohad näitena. Kui te leiate mõne tööriista pildi ja te ei tea milleks või kuidas seda kasutatakse, soovitan selle toote nime youtube-sse kopeerida (soovitavalt inglise keeles). Nii näete kuidas neid kasutatakse. Valmis töö saatke minu e-mailile ([email protected]) , võtke esmaspäeval (4.03) mälupulgaga kaasa või tõstke see dropboxi ehitusaluste kausta. Töö on arvestuslik. Abimaterjalid internetist: http://www.tooltechnic.ee/ www.makita.ee www.tremix.com www.stokker.ee http://www.wackerneuson.eu/en/environmental-protection/home.html www.rothenberger.com www.pipelife.ee http://m.husqvarnacp.com/ee/products/ 1. Lattvibraator 2. Rootorsilur 3. Kõrgsagedusmuun...
Mida on meil õppida keskaja tehnikast? Keskajal, ehk umbes 700-800 aastat tagasi leiutati meie jaoks asendamatud tarbeasjad nagu paber, kell, prillid. Sõjategevus sai teise tähenduse tänu püssirohu leiutamisele, edasi tulid kasutusele ka algelised tulirelvad, mis asendasid sõjas külmrelvi. Trükikunst ja malmi valmistamine tõid muutuseid ka tootmisesse. Selliste olemuselt suurte asjade avastamine ja leiutamine on edasist elukäiku mõjutanud väga tugevalt ning olenemata sellest, et tänapäeval käib kogu uurimine ja avastamine vaid raku- ja molekulaartasandil, on siiski midagi, mida tasuks tähele panna just nende leiutiste lugude juures. Prillid olevat leiutatud ennem aastat 1300. Nende avastamislugu on kronoloogiliselt segane, kuid olemuselt põnev. Alguse sai optilise vaate parandamine veega täidetud klaaskuuli abil, mis murdis valgust selliselt, et vaegnägelikud saaksid lugeda. See toimis läätse...
1)Kes on Ahase sõbrad? Kuidas nad suhtuvad Eesti riiki. Missugused olid poiste vaated? Ahase sõbrad olid Käämer kommunistlike vaadetega ja Käsper rahvuslane. Ahases on nagu kaks poolust -- ühest küljest on ta eesti rahvuslane, teisest küljest sotsialist. Ära võib mainida ka teised kooli- ja võitluskaaslased: Kohlapuu, Miljan, Mugur, Konsap. 2)Missugune oli Ahase kodu? Kuidas oli tal võimalik Tartus õppida? Ta kodu oli vaene, ta oli pärit vaesest perest, tema kodu oli nagu mingi mõisa hooe vana lagunenud osa. Ahasel oli võimalik õppida Tartus, sest ta vend, kes oli punaarmees saatis talle raha. 3)Millisest otsusest teatab Ahas oma isale? Ahas teatab oma isale, et läheb eesti iseseisvuse nimel võitlema punaste vastu. isa oli tal kommunismimeelne. 4)Missugune oli poiste sõjavarustus? Kuidas seda saadi? Poiste sõdurivarustus oli nigel, riik andis neile ainult mingi raskestikäsitletava püssi ja kiivri ning neil oli isegi vähe sooje riideid, ...
Igavus Igavus, või tüdimus, on tüüpiline tegur, mis võib tekkida ning segada õppetöö ajal . Aga miks meil hakkab igav? Ja miks on see oluline? Tõendeid, mis näitavad ajutist tüdimust ja igavust kõigest, hetke situatsioonis, On leitud juba iidsest Pampeist, Igavus on tunne mis meile ei meeldi, see on ebamugav, aga see tunne on triviaalne ehk tavaline, kas pole. Tüdimus ja igavus juhtub meie kõigiga , kuid nüüd meil on Facebook, Twitter, youtube ja mängud et hoida end hõivatud, nii et keda see huvitab. Asi on aga selles, et näiteks Füüsiline valu, Südamevalu ja iiveldus on ka ebamugavad, aga nad on põhjustatud tõsiste, ohtlikke ja mürgistest asjadest. Igavus tekib aga siis, kui sa oled peaaegu ebahuvitatud välismaailmast ja oma keha sisemaailma mõtetest, ehk kui sa oled üksi, ainult Iseendaga. Kas siis igavuse olemasolu tähendab, et kui me taandume eluni, kas siis lihtsalt meie olemasolemisest ei ...
Meil on alati küllalt aega, kui me seda otstarbekalt kasutame. /J. W. Goethe/ Aeg on tänapäeva elu üks olulisemaid aspekte ja temast oleneb palju kui ei oleks aega, ei oleks täisväärtuslikku elu. Sellest olenemata, paljud inimesed ei oska aega väärtustada ja kahjustavad sellega ka kogu ühiskonda. Kuidas kasutada aega õigesti ja millised oleksid alternatiivsed võimalused õppimaks aega kasutama? Goethe kirjutas kunagi: ,,Meil on alati küllalt aega, kui me seda otstarbekalt kasutame". Aeg üks väärtuslikumaid privileege, on üks valesti kasutatavaid nähtusi. Maha magatud võimalused, aega kulutatakse tegevuseta olles, hilinemine kohtumisele on täiuslik näide valest ümber käimisest ajaga. Heraclitus ütles kord, et me ei saa ületada üht ja sama jõge kaks korda. Sama kehtib aja kohta, sest aeg liigub lakkamatult edasi, olenemata, mis me sellega teeme või peale hakkame. Siiski, kui oleme kaotanud selle, ei saa seda kunagi tagasi. Aeg tund...
y = f (x) y' = f ' (x) c 0 Kontstandi tuletis on null. x 1 Argumendi tuletis on üks. x² 2x x³ 3x ² x nx -¹ Astmete tuletis on astendaja korrutatud ühe võrra väiksema astendaja astmega. f (x) + g (x) f '(x) + g '(x) Summa tuletis on liidetavate tuletiste summa. f (x) · g (x) f '(x) · g (x) + g '(x) · f (x) Korrutise tuletis on esimese teguri tuletis korruatatud teise teguriga liita teise teguri tuletis korrutatud esimese teguriga. f (x) f '(x) · g (x) - g '(x) · f (x) Murru tuletis on murd mille nimetajaks on g (x) [ g (x) ] ² eelmise nimetaja ruut, lugejas on lugeja tuletis ...
Reili Kardmaa RM11 Palgapoliitikast Eestis, on meil vähetasustatud töökohti? Juhtusin mõned päevad tagasi poes kuulma, kuidas laps palus ema, et ostetaks õhtuks magustoitu ka. Ema vastas lapsele, et kahjuks ei saa me mõnda aega magustoitu lubada, kuna vähendati töötasu ning raha selleks lihtsalt ei jätku. Loomulikult pole viisakas teiste juttu pealt kuulata, kuid selline vestlus pani mõtlema, kus või mis ametikohal võiks see ema töötada, kus töötasu vähendati. Kahju hakkas sellest lapsest, kes ema palga vähendamise tõttu ei saa isegi magustoitu lubada. Siinkohal tahangi analüüsida, kas meil on Eestis vähetasustatud töökohti ning, mida annaks ette võtta, et senist palgapoliitikat muuta või täiendada. Minu aravates üks väga oluline asi, mis paneb inimesi töötasude üle nurisema, on võrdlemine Eestit meie põhjanaabritega. Ei ole kunagi reaalne mõelda, et...
Paelussid Paelussid on parasiidid kes elavad loomade sooles. Ehitus: Keha on paelakujuline, koosneb väga paljudest lülidest. Keha eesotsas on päis, mis on varustatud 4 iminapaga (vajalik sooleseinale kinnitumiseks). Päisele järgneb kael (tekib juurde keha lülisid). Liikudes keha tagaosa poole lülid suurenevad. Neil on närvisüsteem, mis koosneb kahest pikast närviväädist ja kehas olevatest närvijätketest. Erituselunditeks on kaks erituskanalit, mis kulgevad keha külgedel ja avanevad keha viimasel lülil. Sigimiselundid paiknevad keha igas lülis. Seedeelundkond puudub. Nudipaelussi areng: Kehas on 800-1000 lüli. Igas lülis on 10 000 muna. Munad väljuvad inimese soolest väljaheidetega. Edasiseks arenguks peavad jõudma nad veise soolde, kui veised toituvad nende munadega nakatunud rohttaimedest. Veise sooles väljub munast vastne. Tungib läbi veise soole veresoonde kus kandub koos verega lihastesse....
Jakob Westholmi Gümnaasium KASVATUS ERI KULTUURIDES MIDA MEIL ON SELLEST ÕPPIDA? Tallinn 2011 Kasvatuse saavad inimesed kätte lapseeas, millest suur osa veedatakse koolis. Oma referaadis räägin kommetest ja kasvatusest jaapani koolides ja võrdlen seda eestlaste omaga. Jaapani valisin just sellepärast, et nende metoodika ja koolikasvatus erinevad Eesti omadest väga suurel määral. Nagu paljud eestlased, peavad ka jaapanlased haridusest väga lugu. Üldine koolisüsteem loodi Jaapanis umbes samal ajal kui Eestiski 19. sajandi teisel poolel ja on seega üks vanemaid maailmas. 20. sajandi alguses võis juba öelda, et kogu või suurem osa rahvast oli omandanud kirjaoskuse. Jaapanis õpib praegu 99% algkooliõpilastest riiklikes koolides ja ka keskkooliõpilastest käib erakoolides ainult 30%. Peaaegu kõigis neis koolides, ülikoolides ja kolledzites tuleb läbi teha sisseastumiseksami...
Meil kõigil on küllalt jõudu, et taluda teise õnnetusi Jagatud mure on poole kergem. Jagades oma õnnetuse koormat parima sõbraga, tundub õnnetus poole kergem ja lahedus lihtsam tulema. Ka iga pere hoiab kokku, kui on rasked probleemid või õigemini, et rasked ajad võivad peresid just lähedamaks muuta. Lehesgi kirjutas kuidas Evelin Ilves rõõmustas selle üle, et masul on tegelikult ka toredam pool, issid kõik töötud ja veedavad aega rohkem lastega. Mõnes mõttes küll, mehed istuvad ju niisama kodus, ja raha ka pole, et kuskile minna. Eks siis suurest igavusest minnaksegi nt suusatama või ehitatakse lumememme koos oma lastega. Sammuti aitamise poole pealt on meil kõigil jõudu, et abistada abivajajaid. Näiteks kui juhtub mõni õnnetus, tuleb aidata nii palju kui võimalik. Meil Eestisgi on aidatud palju abivajajaid. Meedia vahendusel on näidatud kuidas mõnel õnnetul perel on maja maha põlenud ja siis saadava...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool Ä09KÕ Nastasja Musienko JUHI ENESEKORRALDUS referaat õppejõud: Ain Suurkaev Mõdriku 2012 Sissejuhatus Parimad juhid teavad millal fokuseerida ja millal taanduda. Pärast 2010. aasta aprilli plahvatust, BP- i navtaplatvormil, Gulfi lahes Mehikos suri 11 inimest, põhjustades Ameerikas ajaloo suurima nafta reostuse. Õnnetuse hetkel oli tegevdirektoriks Tony Hayward, kes suurendas asjaosalust enda karjääris. Ta paisti olevat murelik juhtunu mõjust BP-i juhtkonnas ja eelkõike endas. Umbes nädal pärast plahvatust tsiteeris Hayward täidesaatvale võimule Londoni kontoris öeldes, "Mida kuradit me tegime vaarimaks seda?" Vaatamata suhtekorraldus treeningule vastas ta ajakirjanikele kuu aega hiljem, et tahab oma elu tagasi. Juulis oli Haywa...
1. kirjelda mördi mehhaniseeritud pinnale kandmist. 1. Seinte loodimine, majakate ja juhtlaudade paigaldamine 2. Lagedele mördi kandmine ja tasandamine 3. Mördi kandmine seintele 4. Mördi tasandamine seintele 5. põrandalt mördi kogumine 6. sisenurkade viimistlemine ja karsiiside tõmbamine 7. välisnurkade tegemine ja juhtlaudade eemaldamine 8. liivata tasanduskihi paigaldamine ja selle lihvimine 2. kirjelda sisenurga krohvimist. 1. viskame nurgale kaheltpoolt vedelat mörti 2. ühtlustame mördi kihi poolhõõruki tõmmetega nurgast seina poole 3. kontrollime nurga sirgejoonelisust kahe meetri pikkuse rihtlatiga, vertikaalsust nöörloodi või vaaderpassiga 4. teravnurga viimistleme pool- või profiilhõõrukiga kergelt edasi-tagasi tõmmates ja siludes krohvihõõrukiga 5. kumbernurgale visatud mördi tasandame poolhõõruki mitmekordsete tõmmetega kuni ristlõike saamiseni. Kontr...
2006 aasta keemia eksami küsimused 1. rida 1) Planetaarne aatommudel Peaaegu kogu aat. mass koondunud väga väiksesse posit laetud tuuma. Elektronide arv = tuuma posit laeng Elektronid liiguvad ringorbiidil ümber tuuma Aatomi läbimõõt ligikaudu 10^10 m Tuuma ja elektroni vaheline tõmbejõud peab olema tasakaalustatud elektronile ringorbiidil mõjuva kesktõmbejõuga. Ruthefordi planetarne aatomi mudel: selgitas alfaosakeste hajumisnähtusi, kuid ei selgitanud aatomi stabiilsust ega aatomispektrite katkendlikust (joonspektrid). Need probleemid ületas N. Bohr (aatomi püsivuse tingimused, aatomi esimese kvantmudeli looja). Kolm postulaati. Oma postulaatidega lahendas Bohr joonspektrite tekkemehanismi selgitamise probleemid. Samas ei suudetud Bohr...
,,Kas meil on õigus oma õnne pärast teisi õnnetuks teha?" (Karl Ristikivi) Sageli on inimesed oma õnne nimel valmis tegema kõike. Pahatihti ei pöörata aga tähelepanu sellele, et ühe inimese õnn võib olla teise õnnetus. Julius Kilimit oli alles noor mees, kui ta valis abielu oma õnne asemel. Ta tahtis saada suureks meheks nagu teadlased, kirjanikud ja filosoofid. Selleks käis ta härra Pastelbergi juures ennast harimas, et kevadel gümnaasiumi lõpueksam teha. Ta pidi sellest plaanist loobuma ja koolmeistriks tööle hakkama, et oma naist üleval pidada. Vanemaks saades otsustas Juulius siiski edasi õppida, hoolimata sellest, et Emmi ei pidanud ennast oma harimatuse pärast enam tema vääriliseks naiseks. Emmi unistas sellest, et Juulius oleks lihtne mees. Ta kartis olla oma mehele häbiks, kui viimane ühe kõrgemale jõuab. Sellest hoolimata valis Juulius Emmi südamerahu asemel õppimise ja ülespoole püüdmise...
Curriculum Vitae ISIKUANDMED Nimi: Eesnimi Perenimi Vanus: 36 Sünniaeg ja koht: 5. Mai 1973, Võru Emakeel: Eesti keel Sugu: Mees Perekonnaseis: abielus Laste arv ja vanus: 2 last, (poeg 11 a, tütar 7 a.) E-post: [email protected] Telefoninumber: 55 567 xxx HARIDUSKÄIK Koolid 1990 1994 Kehra Kutsekõrgkool Keevitaja/remondilukssepp Lõputöö: veealune keevitamine 1980 1989 Võru I Keskkool humanitaarharu Täienduskoolitus/Kursused Juuni 1996 Keevitaja täiendõpe, Tallinna mehaanikakool 1998 1999 Erinevad remondialased koolitused ja seminarid, Tallinna mehaanikakool TEENISTUSKÄIK 2004 k.a. AS Remonditehas autoremondi lukssepp Ettevõtte tegev...
Kaspar Moik 11A Milliseid elemente on meie kultuuris tänu Kreeka religioonile Kreeka kultuuri juured pärinevad aastast kakstuhat enne Kristust. Vanakreeklased olid usklik rahvas, kellel oli palju jumalaid ning kelle auks korraldati ohtralt pidustusi ja sündmusi, mis on tänapäeval asendamatul kohal inimkonnale. Milliseid elemente on meie kultuuris tänu Vana-Kreeka religioonile? Vana-Kreekas korraldati esimesed olümpiamängud Zeusi auks. See oli usu ja spordipidustus, mida korraldati iga nelja aasta tagant ning austusavaldus peajumalale. Seal osalesid vaid aristokraatlikust seisusest mehed, kes võtsid omavahel mõõtu erinevates sporialades, näiteks maadlus, kaarikusõit, jooksmine. Kuna aristokraatide seas oli pidev konkurents, siis treeniti selleks palju ning parimaid premeeriti. Lisaks spordipidustustele toimusid ka teatripidustus...
Riik ja ühiskond prantsusmaal suure revolutsiooni ajal Siim Hirse Reformikatsed absolutistliku monarhia raames · Jacques Turgot määrati rahanduse peakontrolöriks 1774. aastal; · Kuningas andis vilja- ja leivakaubanduse vabaks; · Kõik reformid tühistati peale Turgot´i erru saatmist; · Uus peakontrolör Jacques Necker; · Rahaline seis halvenes veelgi 1788. aastaks; · Kutsuti kokku seisuste esindus generaalstaadid; Revolutsiooni algus. Asutav kogu · Generaalstaatide istungid algasid 5.mail 1789. aastal; · 17.juuni kuulutas kolmas seisus end Rahvuskoguks; · 9.juuli nimetas Rahvuskogu end Asutavaks koguks; · 13.juuli algas ülestõus; · Loodi Rahvuskaart; · 14.juuli alistus Bastille kindlus; · Munitsipaliteedid rahva poolt valitud kohalikud haldusorganid. Tähtsaim nendest oli Pariisi omavalitsus; Bastill´kinlusvangla vallutamine Reformidelt konstitutsioonilisel...
,,Me kõik elame sama taeva all, kuid meil kõigil ei ole üks ja sama silmapiir." (Konrad Adenauer) Inimese elu on kui üks lõputu teekond. Lapseeas otsitakse endale mängukaaslased, koolilapsed otsivad teadmisi. Pärast haridustee lõppu otsitakse seiklusi, mõned armastust või unistuste karjääri. Igas elujärgus on meie ees kindel silmapiir, nagu valgus tunneli lõpus, mille poole me püüdleme. Me elame kõik sama taeva all, kuid igal inimesel on oma eesmärk, oma enda silmapiir Meie ühine taevas ja meie ühine maailm jääb tihtipeale tagaplaanile. Me ei märka elus seda, mis meid tegelikult mõjutab. Näiteks Islandi vulkaanipurse ei mõjutanud vaid Islandi elanikke, see mõjutas tervet maailma. Eyjafjallajökulli tuhapilve tõttu tühistati terves maailmas peaaegu sada tuhat lendu. Samas usun, et "meie ühine taevas" ei ole vaid lennuliikluse seisak, suured sõjad või majanduskriis, kuigi need on aktuaalsed. ...
Meil pole küllalt jõudu, et järgida kogu oma mõistust. Kõige edasiviivam omadus inimesel on tema mõistus, seda kinnitab ka fakt kuidas inimene läbi aegade on seda kasutanud- oma hüvanguks ning heaoluks. Kuid kas on midagi meie juures mis halvab võime võtta vastu ratsionaalseid otsuseid ja juhinduda loogikast- mõistusest? Tihtipeale avastame ennast mõtlemast ja analüüsimast olukordi mis juba tehtud, ning tihti jõuame ka järeldusele, et mõni neist situatsioonidest oleks võinud laheneda teistmoodi, kui me vaid ise oleks mõelnud ja käitunud teistmoodi. Kuid millest siis sõltub see kuidas me käitume erinevates olukordades, millest üldse tuleneb inimese käitumine? Minu arust on inimesel mitte ainult üks, vaid kaks edasiviivat jõudu. Peale mõistuse on ka emotsioonid. Kuid erinevalt mõistusest ei baseeru emotsioonid ratsionaalsusel vaid inimese "hinges", kui nii võiks öelda. Emotsioonid väljendavad meie sügavaid tundeid, m...
Me oleme kõik sama taeva all, kuid meil kõigil ei ole sama silmapiir Maal elab palju inimesi, nüüdseks juba üle 7 miljardi. Nad kõik peavad piiratud territooriumile ära mahtuma ja ilmselgelt igaüht me neist elu jooksul ei kohta. Indiviide on suurel hulgas, kuid veelgi rohkem on mõtteid. Igaüks näeb ümbritsevat ainult oma silmade läbi, loob enda mulje maailmast ning seda ei saa kellelegi teisele näidata. Kuhu võib joosta ühe inimese silmapiir, kas seondub see õppimise või lihtsalt elu nautimisega? Inimesi on igasuguseid ja nad on pärit erinevatest generatsioonidest. Noored olles on neid sidunud omaealistega teatud side nad on koos käinud enam-vähem sama koolirada, teinud samasid õppetükke. Kindlal ajahetkel peavad nad hakkama tegema iseseisvaid samme. Esimene neist on peale kooli lõpetamist, enamikke kummitab küsimus, mis nüüd edasi saab. Valitakse suund, aga kaheldakse, kas tehtu on õige. Osa läheb gümnaasiumisse, osa kuts...
Mida hindan õpetajast. Kahtlemata kõige vastupidavamad inimesed on õpetajad. Ilma nendeta ei oleks meil praegust ühiskonna struktuuri ning nemad panevad aluse meie elule. Mida ma siiski hindan neis?25 Tundides peab olema õpetaja see, kes hoiab võimu, mitte õpilased. See on väga hea, kui õpetajal on tugev iseloom ning ta suudab klassis korda hoida. Ükski abiturient ei tohiks olla häbelik, kuna koolipäeval peab taluma igasuguseid lollusi, mida tema kõrval räägitakse. Nad peaksid ka hästi riides käima, sest see annab head eeskuju õpilastele.52 Imekspandav on see, kuidas nad suudavad kodus nii kaua üleval olla ja samal ajal koolitöid parandada ning see on halb, sest see hakkab tervise peale. Iga õpetaja peab tunni jaoks väga palju materjali kokku otsima, et tunniaeg võimalikult huvitavaks teha. Nad peaksid viima õpilasi väljasõitudele, et nad teaksid, mis maailmas to...
Sisukord 1. Eesti üldandmed.......................................................................................................4 2.Hollandi üldandmed..................................................................................................5 3. Omavahelised suhted...............................................................................................6 3.1. Majandussuhted..................................................................................................6 3.1.1. Kaubavahetus...............................................................................................6 3.1.2. Turism..........................................................................................................7 3.2. Kultuurisuhted.....................................................................................................8 3.2.1. Muusika..............................................................................
Seminar. Uskmatuse ajaloost Lugesin kõik kolm teksti läbi ja otsustasin, et toon välja järjest paar väidet nende kolme teksti ulatuses ja kirjutan lühidalt ja üldiselt, mis ma neist arvan. "Ühiskonnas, kus valitsevad reaktsioonilised klassid, on religioossel ideoloogial selge klassiiseloom : religioon manitseb rõhutuid alandlikussele ja kuulekusele, selle asemel, et soovitada neil võidelda rõhumise ja eaõigluse vastu, lohutab ja lepitab, suunates nende lootuse illusoorsesse fantaasiamaailma."( Vimmsaare. Kas ükskõiksus on hea või halb ?) "Teadus aitab meil võita seda väiklast hirmu, mis on valitsenud inimkonda nii paljude põlvkondade kestel. Teadus võib meid õpetada, ja ma arvan, et seda võib meile õpetada ka me süda, jätta ringivahtimine kujutletud kaitsjate otsinguil, lõpetada taevaste liitlaste väljamõtlemine ja loota rohkem isiklikele pingutustele siin maa peal, et muuta maailm elamiskõlblikuks kohaks..." (Miks ma kristlane e...
Percy Jackson and The Olympians: The Lightning Thief A film review by Bill Gibron The new Harry Potter wannabe, Percy Jackson and the Olympians: The Lightning Thief, gets so many things right that when it goes astray (which happens with more and more frequency as it goes along) you kind of wish it hadn't tried in the first place. Unless your last name is Harryhausen, you shouldn't really maneuver Greek mythology, and you definitely don't need to use it as a source from some Shrek-inspired collection of tired pop culture riffs. Yet that's exactly what this Chris Columbus helmed half-success does. We begin by learning that the fabled gods of old do exist, and that Zeus is especially mad at brother Poseidon. Seems the head hocho's magical lightning bolt has been stolen, and each accuses the other of using the crime as a means of starting an all out Olympian war. Zeus specifically blames Poseidon's son, Percy Jackson, and soon, all th...
1. Tulirelvade areng (lk 9) Keskaja lõpu poole õpiti metalli töötlema. Sellest tulenevalt hakati peagi valmistama tulirelvi. Vanimad tulirelvad olid veel algelised ja rasked ning nende laskekaugus ning täpsus jätsid soovida. Relvameistrite oskused aga aja jooksul täiustusid ning peagi osati valmistada ka täpsemaid ning kergemaid relvi, mille käsitlemisega saadi ka üksi hakkama. Keskaja lõpus muutus tulirelvade osa relvakunstis nii tähsaks, et vanu, ebatõhusamaid kiviheitmismasinaid hakati järjest vähem kasutama. Tulirelvadega tuli kaasa mitmeid muutusi sõjakunstis. Hakkas kasvama jalameeste osatähtsus, kuna vaid jalamehed said kanda tulirelvi. Jalameeste relvade hulka ilmusid ka hellebardid ja piigid, millega oli võimalik ratsavägeda rünnakutele vastu seista. Nii hakkas ratsavägi üha enam tähtsust kaotama. Ka linnused polnud enam vallutamatud neid võis vabalt suurtükiga (suure tulirelvaga) puruks lasta. 2. Meresõidu ja laevaehitus...
Nipernaadilikkus kui elustiil Inimesed on erinevad ja nende elustiilid samuti. Mõni on pigem kodusemat tüüpi, armastab korda ning järgib kindlaid reegleid. On ka selliseid, kelle jaoks need reeglid on nagu vanglatrellid. Selliseks inimeseks on näiteks kõigile tuntud Toomas Nipernaadi. Sellised inimesed nagu Toomas Nipernaadi on seltskonnainimesed ja nende läheduses on alati tore olla. Üldiselt on inimesed püsivad ja elavad ühes kohas, aga Nipernaadi taolised inimesed sellised pole. Nad on rändajad, kes elavad hetke meeleolul. Neil on kõik lahtine ja juhuslik. Nende tegevused on kantud juhustest. Sellised inimesed lähevad alati kergema vastupanuteed pidi, sest nad ei taha kohustusi. Samal ajal kui teised inimesed töötavad vaikselt selle nimel, mis saab kümne aasta pärast, elavad Nipernaadi taolised inimesed tänases hetkes ja ei mõtle homse peale, kus nad asuvad ja mida nad järgmine nädal teevad ehk siis neil kindel eesmä...
INVESTEERIMINE Investeerimine on oma raha paigutamine eesmärgiga teenida paigutatud raha arvel täiendavat tulu. Investeerida võib nii erinevatesse finantsinstrumentidesse kui ka muusse varasse - näiteks kinnisvarasse. investeerimisega alustamine ei eelda suurt hulka raha ega majandusalast kõrgharidust. SEB kogenud ja kompetentsete investeerimisnõustajate abiga võib igaühest investor saada, et oma raha parema käekäigu eest hea seista. Praeguses pingelises majandusolukorras räägitakse põhjendatult üha enam säästmisest. Hoopis vähem on aga juttu, mida oma säästudega peale hakata. Ehkki inflatsioon on langemas, vähendab see jätkuvalt arvelduskontol või sularahana seisvate säästude väärtust. Ainuke viis raha ostujõu säilitamiseks on selle investeerimine. Varasema kogemuse puudumisel tekib kohe aga küsimus: kust alustada? ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
