Arutlus Vana hea rootsi aeg Nimi Rootsi aeg algas pärast Liivi sõda . Pärast sõda olid Eesti alad jaotatud Poola , Rootsi ja Taani vahel .Poola ja Rootsi ei saavutanud ühist meelt ja sõdisid veel mitmeid aastaid .1561.aastal sai Rootsi endale Harju-, Viru ja Järvamaa rüütelkonnad ning Tallinna .1581 . aastal , kui Paide oli ära vallutatud said nad kogu Põhja-Eesti .1629.aastal Altmargi vaherahuga loovutas Poola kõik Väina jõest põhja pool asuvad alad Rootsile , siis sai rootsi oma võimu alla ka kogu mandri- Eesti.Brömsebro rahuga sai Rootsi Saaremaa ja muhu saare endale , see toimus aastal 1645 . Oliwa rahuga sai Rootsi Ruhnu saare aastal 1660 . Rootsi ajal tuli eestisse Luteri usk . Taheti , et rohkem eestlasi käiks kirikus sp . loeti kõik jutlustused enamjaolt eestikeeles . Paljud kirikud taastati . Ühesõna...
Vana hea Rootsi aeg ? 1583. aastal Rootsi ja Venemaa vahel sõlmitud Pljussa vaherahuga läks Põhja-Eesti Rootsi võimu alla. 1625. aastal Tartu langemisega rootslaste kätte lõpeb Poola valitsusaeg Lõuna-Eestis ja 1629. aastal Altmargi vaherahuga kinnitatakse kogu Mandri-Eesti kuulumist Rootsi võimu alla. Kuidas muutus talupoegade seisund Rootsi aja tulekuga? Kas see muutus tuli neile kasuks või kahjuks? Pärast Liivi sõja lõppu taastus Eesti rahvaarv üllatavalt kiiresti, jõudes 1695. aastaks 350000 - 400000 inimeseni. Rootsi riigi rahvaarvust moodustas Eesti rahvastik umbes 10%. Pärast vaenutegevuse lõppu hakkas talurahva arv jõudsalt kasvama. Sellele mõjusid soodsalt mitmed tegurid, ennekõige pikk rahuaeg, mis soodustas sündimist. Eesti ala jäi ulatuslikumast sõjategevusest aastakümneteks puutumata. Ka ei võetud eesti mehi sundkorras Rootsi väkke. Rootsi võimu kehtestamisega kogu mandrialal kujunes uus hald...
Kõige mõtlemapanev Eesti film. Minu arust on üks mõtlemapanevaimaid ja paremaid filme ''Nimed marmortahvlil.'' ''Nimed marmortahvlil'' on kahe tuhande teise aasta film. Film on tehtud samanimelise romaani järgi. Esimest korda vaatasin ma seda filmi alles eelmine aasta. Vaatasime seda koos klassiga koolitunnis. Meil oli seda vaja vaadata, sest meil tuli sellepeale tunnikontroll. Kui me seda vaatasime, siis mulle ei meeldinud see film. Tundus selline igav ja tüüpiline sõjafilm, aga ma ei vaadanud seda nii hoolikalt. Pärast, kui kodus uuesti seda filmi vaatasin ja süvenesin sellesse, tundus see väga hea film. Rahulikult üksi vaadates sain kõigest filmis toimuvast aru ja mulle väga meeldis see. ''Nimed marmortahvlil'' ei ole tüüpiline sõjafilm, nagu algul arvasin. Seal on sõda, draamat, armastust. Filmi tegi minu jaoks huvitavamaks kindlasti see, et seal olid kuulsad näitlejad. Alati on hea filmi vaadat...
La Traviata Neljapäeval, 3. veebruaril, käisin Rahvusooperis Estonia itaalia helilooja Giuseppe Verdi (1813- 1901) ooperit ,,La Traviata" vaatamas. Libretto autoriks on Francesco Maria Piave. Ooper baseerub Alexandre Dumas noorema romaanil "La dame aux Camélias" (,,Kaamelidaam"), mis avaldati aastal 1848. ,, La Traviata" esietendus toimus 6. märtsil 1853 Veneetsias Teatro la Fenice'is. Verdit köitis "Kameeliadaami" süzee ka tema enda elukäigu tõttu - pärast esimese abikaasa surma elas helilooja aastaid koos endise lauljatari Giuseppina Strepponiga. "La Traviata" peaks tähendama "naist, kes kaldus kõrvale" või "eksinut". Ooper oli kolmes vaatuses koos kahe vaheajaga. Etenduse kogupikkus oli 3 tundi. Lauldi itaalia keeles, kuid tekst jõudis minuni läbi eestikeelsete tiitrite. Tegelased olid: Violetta Valéry (Aile Asszonyi), Flora Bervoix (Riina Airenne), Viloetta teenijanna (Juuli Lill), ...
Nimed marmortahvlil Koostas : Elor Lember AUT-21 "Nimed marmortahvlil" on eesti kirjaniku Albert Kivika 1936. aastal ilmunud Vabadussõja- teemaline romaan. 2002. a valmis Tallinnas romaani ainetel täispikk mängufilm, mille tiitliks pandi samuti ,,Nimed marmortahvlil". Filmi saatis Eestis erakordselt suur publikumenu. Filmi produtsent on Kristian Taska, lavastajaks on Elmo Nüganen, Tallinna Linnateatri peanäitejuht ja näitleja. Ütlen kohe ära, et film on hästi õnnestunud ja seda tuleks näidata ka üle maailma. Võrreldes raamatuga on aga film tugevasti romantiseeritud. Kui romaanis õppursõdurid ainult ühes poolpurustatud mõisas kohalike neidudega veidi tantsu lõid ja hiljem talutütardega pannkooke süües flirtisid, siis filmis on nagu filmis: raamatusündmustele lisaks on vahele pandud Henn Ahase armuromaan valitsusametniku ilusa vennatütrega...
Karl Ristikivi Kõik, mis kunagi oli Kirjanduse Uurimustöö Tallinn 2012 Sisukord. 1. Sissejuhatus.....................................3 2. Arutlus.............................................4 3. Autorist............................................5 Sissejuhatus. Raamatu autoriks on Karl Ristikivi raamatupealkiri on kõik, mis kunagi oli. Raamatu printis välja Tallinna Raamatutrükikoda. Sarja on kujundanud Jüri Jegorva , maketti ja küljenduse tegi Villu Koskaru. Kaanefoto kujunduse tegi Jarek Jõepera ja autori foto on Eesti Kirjandusmuuseum. Raamat räägib mälestustest mis kunagi toimus kui inimesed olid noored ja lõpeb sellega ,et inimesed jäävad vanadusse ja lahkuvad taevasse. ...
Austria Uurimustöö 9.klass 2009 1 Sissejuhatus Austria Vabariik on riik Euroopa sisemaal Lääne-Euroopas, üheksast liidumaast koosnev föderatsioon. Austria piirneb läänest Liechtensteini ja Sveitsiga, lõunast Itaalia ja Sloveeniaga, idast Ungari ja Slovakkiaga ning põhjast Saksamaa ja Tsehhi Vabariigiga. Alates 1995. aastast kuulub Austria Euroopa Liitu. Miks valisin selle riigi? Euroopa on päris suur ja lai, aga mina valisin Austria nende riikide seast sellepärast, et see on mulle kõige südamelähedasem riik. Teine põhjus on kindlasti ka see, et olen seal ise käinud ja päris palju loodust, Austria kultuuri ja rahvast näinud. 2 Austria majandus Austria on turumajanduslik arenenud tööstusriik. Pärast Teist maailmasõda riigistati Saksamaale kuulunud ettevõtted. Riigi valduses on rasketööstuse põhiharud (energeetika, metallurgia, naftatööstus) ...
Kas hindamine on koolis vajalik? Ühiskonnal on palju mõõdupuid, mille järgi seatakse standardid. Koolis on nendeks hinded. Kui õpid hästi, saad häid hindeid, peetakse sust lugu, saad kiita ja oled korralik. Halbade hinnete puhul on ka reputatsioon (just vanemate inimeste hulgas) sellevõrra madalam. Kuivõrd vajalik on koolis aga hinnete panek ja sellega kaasnev õpilaste grupeering? Hinded on kindlasti vajalikud õpetajapoolse tagasiside andmiseks, nii õpilastele endile kui ka nende vanematele. Vanemad ju tahavad teada, mida nende lapsed koolis , kus nad suurema osa oma päevast veedavad, teevad. Lapsed ise on kodus üsna kidakeelsed ning e- koolis nähtavad hinded on vanematele heaks ülevaateks. Õpilased ise aga näevad samamoodi oma edasijõudmist: mis õppeaines ollakse tublid, mis õppeaines nii hästi ei lähe ja milelle rohkem tähelepanu pöörata. Ja kuidas muidu mõõta lapse teadmiste kasvu, kui mitte hi...
Esimene ooperikülastus Eelmise aasta maikuus otsustasime oma perekonnaga Vanemuise teatrisse vaatama minna helilooja Georges Bizet ooperit „Carmen“. See on helilooja tuntuim ooper, mis valmis 1875. aastal. Peategelast Carmenit mängis moskvalanna Aleksandra Kovalevitš. Muusikajuhiks ja dirigendiks oli Paul Mägi. Enim meeldis mulle teos nimega „Habanera“, sest selle viis oli mulle ka varasemalt tuttav. Lisaks jäi meelde veel teosed „Toreador Song“ ja „The Flower Song“. Hiljem hakkas mulle huvi pakkuma selle ooperi minevik ja see, mida teised sellest arvavad. Leidsin, et kui see 1875. aastal Pariisis esmakordselt lavale jõudis, peeti ooperi süžeed kõlvatuks. Bizet oli teiste arvates põrunud. Samuti šokeeris Bizet publikut, tuues ooperilavale inimesed rahva seast. Seetõttu esietendusel vilistati ooper välja, ning kriitikud andsid sellele ühiselt hävitava hinnangu. Tänaseks on „Carmen“ üks popula...
Iseseisev töö embrüoloogias Embrüoloogia on alati olnud mind jaoks huvitav teema. Endal küll otsesed kogemused puuduvad, kuid mul on kaks vanemat õde ning neil mõlemil on lapsed. Seetõttu olen loote arenguga üsna kursis. Tean embrüoloogia põhitõdesid: eostamine, lapse areng üldisemalt ning sünnitus. Kuna ka koolis oli bioloogia, siis on meile näidatud erinevaid filme ning teemaga on sügavuti tutvutud. Kindlasti ei oldud selle teemaga varem nii palju kursis. Vanemaks saades peab iga naine hakkama mõtlema, millal on tema jaoks õige aeg. Pean olulisimaks seda, et kogu lapse saamise ja edaspidise elu vältel oleks kõrval kindel paariline, kes on toeks igal sammul. Võrreldes varasemate aegadega on palju muutunud. Pärast filmi olid mu sees vastakad tunded. Ühelt poolt tundub lapse saamine tohutult erilisena, kuid teisalt on sünnitus ühe noore naise jaoks üpris hirmutav ja kindlasti valus kogemus. ...
Mis on õnn? Õnn on väga lai mõiste ja tähendab erinevatele inimestele erinevaid asju. Mõned arvavad, et õnn on see, kui võidad lotopiletiga sada tuhat eurot. Mõned on õnnelikud, kui nad saavad kokku oma sõpradega, teised tunnevad end õnnelikult, kui saavad iga päev tüki shokolaadi . Õnn on igaühe jaoks erinev. Isegi olenevalt eluperioodist õnne mõiste muutub. Mulle tundub, et õnn ei ole mingitest välistest teguritest või soovide täitumisest, vaid hoopis mõtlemisest ja suhtumisest, tuleb ise õppida õnnelik olema just nüüd ja praegu ja selle üle, mis meil on. Sest põhjust õnnelik olla on peaaegu alati. Samas on väga palju asju, mis teevad inimese õnnelikuks. Tarkus on selline asi, mis võiks inimese õnnelikuks teha. Tarkuse eest saab ju raha ja see samas teeb ka inimesi õnnelikuks. Kindlasti on üks asi, mis teeb inimese alati õnnelikuks - armastus. Mina loen õnneks seda, kui ma saan olla kellegiga, kellest hoolin ja kui ei ole palju muresi...
Ooper ,,Carmen" ,,Carmen" on maailmas üks enim lavastatud oopereid . Võib öelda ,et see on klassika ,sellel on suurepärane muusika ning head näitlejad . Paljud inimesed pole sellest kuulnudki ning seda vaatamas käinud ning neil on üsnagi ähmane ettekujutus millest see ooper räägib.Ooperi autoriks on Georges Bizet.See on tema enimtuntud teos , mis valmis 1875 aastal ning see põhineb Prosper merimee samanimelisel novellil 1846.aastast.Kui ,,Carmen" esmakordselt Pariisis lavale jõudis(1875), sokeeris Bizet publikut tuues ooperilavale inimesed rahva seast külast, vabrikust, mustlaslaagrist ja salakaubavedajate hulgast ning näidates laval peategelase mõrva peeti ooperi süzeed kõlvatuks ja tegelasi vulgaarseiks ,esietendusel vilistati see välja ning kriitikud andsid sellele ühise hävitava hinnangu.Bizet ise ei näinud ooperi edu .Kolm kuud pärast esietendust ta suri ning ta ei osanud aimatagi ,et Ca...
. ,,Hei Dima" Peategelased: *Dima töökas, sportlik, lihtne, tavaline ja aus maapoiss. *Mirja stiilne, uhke ja rikas linnatüdruk. Muud tegelased: *Mirja isa - Paali mõisa omanik *Mirja ema töötab laeval teenindajana, käib harva kodus *Teenijanna Täitis kohustusi, mida Mirja ja Mirja isa palusid *Gilbert Mirja koer *Barbara Dima ema *Voodik Dima hea sõber *linnalapsed, politsei Tallinna tegelased *salapärane võõras Miljöö Suurem tegevus toimus Peipsi järveäärses külas, kus Mirja ja Dima esimest korda kohtuvad ja samas ka armuvad. Kõik tegevus toimus suvevaheajal, tänapäeva ajastul. Raamatu lõpus aga läheb Dima Tallinnasse Mirjat otsima. Ja raamat lõpebki sellega, et Dima saab Tallinnas kuuli. Probleemid ja lühikokkuvõte Esialgu, kui Mirja ol...
Tallinna Raekoda Mina valisin tutvustamiseks sellise maja kuna mulle meeldib maja välimus, ajalugu ja tema tähtsus Tallinna Raekoda on ainus säilinud Gooti stiilis raekoda Põhja- Euroopas Raekoja ehitus lugu algab 13. sajandil ja oma keskaegse ilme sai ta aastatel 1402-1404. Uurimused näitavad, et sama koha peal oli ka 13. sajandil rae kooskäimise koda juba olemas 1322. aastal mainiti kinnisvararaamatus raekoda esimest korda, siis oli seal suur koosolekuruum ja hiiglaslik kaubaladu 1371.-1374. aastal sai raekoda oma praeguse esimese korruse suuruse. 1402-1404 sai raekoda omale 2. korruse, 14. saj. 1 veerandil tehti sinna ka eesruuum ja tagakamber. 17.sajandil sai rakoda endale uue tornikiivri, sest eelmine hävis märtsipommitamise ajal. 1650-1652 peaportaal suleti ning peasissepääs viidi üle maja keskossa, esimese korruse aknad müüriti kinni ja kodanikesaal jaotati kaheks korruseks ning moodust...
VÄÄRTUSKASVATUS Kas kool peab õpetama lapsi üksnes targaks või ka töökaks, ausaks, heaks, sallivaks hoolivaks? Väärtuskasvatus on protsess, mille käigus kujundatakse sihipäraselt kellegi väärtushoiakuid. Laiemas tähenduses loetakse väärtuskasvatuse alla kõik see, mis mõjutab inimese väärtushinnanguid ja hoiakuid. Väärtuskasvatusest räägitakse enamasti hariduse kontekstis, pidades silmas õpilastes teatud hoiakute ja hinnangute kujunemise toetamist. Väärtuskasvatus kui selline on mitmeetapiline protsess. Esimene etapp on selleks, et õpilane õpiks enda ja teiste väärtusi tundma ning neid omavahel kõrvutama. Teisel astmel teeb ta endale selgeks, miks ta hindab just neid väärtusi ja mis nende väärtuste järgi elades on tulemuseks talle ja ka ühiskonnale tervikuna. Mis on hariduse eesmärk? Arvan, et tähelepanu pööramine koolikultuurile on see, mis Eesti hariduselus ...
Franz Kafka `'Protsess'' Arvustus Lugesin Franz Kafka sümbolistlikku romaani `'Protsess''. Romaan jutustab edukast pangaametnikust Josef K-st, kes oma 30nda sünnipäeva hommikul üles ärkab ja siis teadmata põhjustel arreteeritakse ning teatatakse, et tema vastu on algatatud protsess. Keegi ei ütle talle miks ta arreteeriti. Öeldakse vaid, et ta peab kohtu ette minema kus talle on korraldatud kohtuprotsess. Josef peab ilmuma asjaajamiste komitee ette ja ennast kaitsma. K. arvab, et see kõik on vaid üks nali ja nii teebki end kohtupingis lolliks ja ta üle mõistetakse kohut. Aasta hiljem, K. kolmekümne esimesel sünnipäeva hommikul, tulevad tema juurde mehed ülesandega teda tappa. Josef ei hakka neile vastu. Ta viiakse mööda linna hukkamispaika. Hukkamispaigaks oli karjäär, kus talle öeldi, et ta peab end ise tapma. Ta ei suutnud seda teha ning sellepeale lõigati tal kõri lä...
"Põrgu" Graafik Eduard Wiiralt (kodanikunimega Viiralt) sündis 20.03.1898 Peterburi kubermangus Tsarskoje Selos Robidetsi mõisa teenijate perekonnas. Suri maovähi tagajärjel 08.01.1954 Pariisis. Viiralt õppis Tallinna Kunsttööstuskoolis, 1919. aasta oktoobrist oma õpinguid Tartus Pallases Anton Starkopfi skulptuuriateljees. 1922 1923 jätkas Viiralt Pallase stipendiaadina õpinguid Dresdeni Kujutava Kunsti Akadeemias. Tema töödest on tuntumad "Põrgu", "Kabaree", "Neegripead", "Lamav tiiger" ja "Kaameli pea". Nagu pealkirigi ütleb, valisin enda huvitavaks kunstiteoseks Eduard Viiralti "Põrgu", mille valmimisaastaks on 1930-1932 ja kasutatud on vasegravüüri. Kui teost nägin, tekitas see minu pisut kõhedust ja veidi ka hirmutas, kuid mida rohkem sellesse süvenesin seda rohkem hakkas huvi tekkima. Pilt on väga sünge ja must-valgetes värvides, "Põrgu" koloriit loob mõlemat tunde ja efek...
A. H. Tammsaare ,,Ma armastasin sakslast" Lugesin A. H. Tammsaare romaani ,,Ma armastasin sakslast", mis räägib traagilisest armastusloost kahe noore inimese vahel. Antud tekst on sõnastatud peategelase Oskari pihtimusena. Tammsaare kirjutas oma teoses: ,,Ma olen valmis neid põrandaidki suudlema, mida see käsi küürinud." See eesti talupoisist Oskari lausutud fraas annab edasi väga suurt kirge ja austust teise inimese vastu. Armastatuks osutub aga balti parunipreili Erika, kes oma seisuse poolest kuulub hoopiski kõrgemasse klassi. Kas selline armastus saab olla tõeline? Ühest küljest võib neid tundeid vaadelda kui rüütli ja daami vahelist armastust. Oskar näeb Erikas naist, kelle tasemele ta iialgi ei küündiks. Teoses toob Tammsaare nii mitmeidki võrdluseid: ,,Väike võib suuremat, alam ülemat armastada, mitte vastupidi. Hunt ulub kuu peale, aga kuu pole tänini ühegi hundi peale ulunud, niisugune o...
„Ohvrilaev“ Gert Helbemäe „Ohvrilaev“ on 1960. aastal ilmunud Gert Helbemäe romaan, mille peategelasteks ajalooõpetaja Martin Justus ja juuditüdruk Isebel. Oli just alanud koolivaheaeg ning Justuse naine ja tütar Astrid sõitsid maale puhkama. Martin otsustas jääda linna, et kirjutada raamat Sokratesest. Mees kohtub tänaval neiuga, kellel nimeks Isebel. Hoolimata vanusevahest hakkavad nad aina rohkem aega koos veetma. Ühel õhtul, kui nad rannas päikeseloojangut vaatavad, läheb sadamast teele üks purjekas. Justus ütleb nagu muuseas, et laev sõidab Delose saarele ja kolmekümne päeva pärast jõuab laev tagasi ning vahepeal on ilmalik kohus kaotanud oma võimu. Ei ole surma, on ainult elu. Kuna aimasin, et selle lause taga on tõenäoliselt midagi rohkemat, siis uurisin Delose saare ja laeva kohta Googlest ning sain teada, et kreeklaste vana tava järgi ei ...
,,Anna Karenina" Annat on kujutatud Lev Tolstoi romaanis kui ilusat, kirglikku ja haritud naist. Tema süüks võib pidada abielu ning pere hülgamist, kuid ta on siiski üllas ning imetlusväärne. Ta veedab oma vaba aega lugedes inglise novelle ning lasteraamatuid kirjutades. Anna mitmed abieluaastad Kareniniga näitavad, et ta on võimeline olema haritud, enda välimuse eest alati hoolitseva kõrgemast seltskonnast võõrustaja rollis ning seda tasakaalukust ning graatsiat üles näidates. Ta on väga lähedal 19. sajandi ideaalsele aristrokraatlikule vene naisele. Lugejat paneb Annasse kiinduma mitte ainult tema ideaalsed omadused vaid pigem tema pühendumus elada elu ta enda reeglite ning tõekspidamiste järgi. Annat võib kujutleda feministina, kui ta ratsutab hobuse seljas viisil, mida sealne ühiskond pidas sobivaks vaid meestele. Ta söandab silmitsi seista Peterburgi kõrgseltskonnaga peale seda, kui suurem osa el...
REFERAAT ,, Kärbeste Jumal'' Gustav Adolfi Gümnaasium Triinu Triibmann 7.a klass Juh.õp : Anu Kell 25.mai 2010 SISUKORD · Sissejuhatus - (lühike ülevaade teose autorist) · Sisukokkuvõte · Olulised tegelased ning nende iseloomustused · Teose põhiprobleemid,hinnang+minu arvamus · Kasutatud kirjandus ja viited William Gerald Golding William Gerald Golding sündis 19.septembril 1911.aastal Edela-Inglismaal Cornwallis. William õppis Oxfordi ülikoolis Inglise kirjandust(1930-35).Alates aastast 1939 õpetas ta inglise keelt ja kirjandust ning filosoogiat Bishop Wordsworthi koolis Salisburys.1940-45 teenis ta Briti sõjalaevastikus. Alles pärast sõda , kolmekümne seitsme aasta vanuses jõuab kirjanik lõpuks arusaamisele ,et on püüdnud järgida üldist maitset ning sõnastab enda jaoks ''suure tõe,et igaüks peab kirjutama...
Mõtteid A.Augustinuse ,,Pihtimused" põhjal Aurelius Augustinuse ,,Pihtimused" võib võtta kui autobiograafilist teost, ehkki biograafiat uusaegses mõttes ei saanud antiikkirjanduses eksisteerida kuna tollane kujutus isiksusest oli erinev. Ta kujutab oma elu alates kaugest lapsepõlvest ja kirjutamise ajaga lõpetades. On ju teada, et ta sõnastas teoses ristiusu põhitõed ja kuni 13.sajandini oli tema õpetus lääne kristluses domineeriv. Augustinuse igal sammul peegeldus Jumala austamine. Tema ,,Pihtimused" XI ja XII raamatu osas tekib mul palju küsimusi Jumala ja maailma kohta üldse. Kas too kõikvõimas on alati see kelleks me teda arvame olevat, see õige, kellesse jäägitult uskuda, või peitub meis endis midagi hoopis võimsamat ja ürgset? Ma pean kahjuks tõdema et minu kokkupuude Jumalaga pole eriti tihe ja võib ka öelda- sõbralik, pigem jahedapoolne. Võib-olla on seda vale arvata, sest kõik me inimesed oleme p...
Nana Emile Zola 1. Sisututvustus See on lugu Nana Coupeaus'ist, kes tõuseb tänavaprostituudist kõrgklassi koketiks. "Nana" tegevus toimub 1867. aastal Pariisi maailmanäituse ajal. Raamatu tegelasteks on kurtisaanid, krahvid, pankurid, ajakirjanikud ja tänavakunstnikud. Nana tähelend algab Variete teatris, kus tal on tükis "Blond Veenus" peaosa. Teda pole kunagi varem nähtud laval, kuid kogu Pariis räägib temast. Teatri direktor väidab, et Nana ei oska ei laulda ega näidelda, kuid tema välimus lööb pahviks viimsegi mehe. Lavale astudes võidab ta kogu publiku armastuse ja imetluse. Peale etendust hakkavad Nanad külastama rikkad ja mõjukad mehed temast saab Pariisi kurtisaan. Teose käigus näitab Zola, kuidas Nana hävitab kõik mehed, kes tema teele jäävad: Philippe Hugoni, kes pannakse vangi peale sõjaväest raha varastamist; pankur Steine...
Kodu Meil aiaäärne tänavas, kui armas ole see! kus kasteheinas põlvini me lapsed jooksime. Kus ehani ma mängisin küll lille, rohuga, kust vanataat käe kõrval mind tõi tuppa magama. Küll üle aia tahtsin siis ta kombel vaadata: «Laps, oota,» kostis ta, «see aeg on kiir küll tulema!» ...
Ernst Hemingway ,,Kellele lüüakse hingekella'' Arutlus Lugesin Ernst Hemingway sõjaromaani ,, Kelle lüüakse hingekella''. Teos jutustab Hispaania kodusõjast, mis toimus aastatel 1936-1939. Raamatu peategelane on Ameeria Ühendriikidest pärit hispaania keele õpetaja Robert Jordan, kes on "antifasist, sellest ajast peale, kui ma fasismi mõistma hakkasin". Selle tõttu võitleb ta vabatahtlikuna punaste poolel, ent ei oma samu poliitilisi veendumusi. Raamat jutustab kolmest päevast, mil Robert Jordani ja teiste partisantide ülesanne on strateegiliselt tähtis sild õhku lasta. Silla õhkimine on eluohtlik ja tarbetu ülesanne, sest vaenlane on plaanist juba teadlik. Jordan laseb silla sellegipoolest õhku. Jordan saab raskesti haavata ja katab kaaslaste taganemist. Partisanide juures kohtas ta Mariat, kellega nad teineteisesse armusid. Nende meeleheitlik kirg jäi lühikeseks, sest nende armastu...
Eesti Teatri ja Muusikamuuseum sai alguse eesti helilooja ja organisti Peeter Süda pärandi kogumisega seotud liikumisest. 1924.a. Teatrikogude aluseks on näitleja Heino Vaksi pärand. 1937.a. loodud Teatrimuuseumi Ühing liitus Muusikamuuseumiga 1941.a. Muuseum asub Tallinna vanalinnas ja paikneb ajaloolise linnamüüri ja Assauwe kaitsetorniga seotud hoones. Muuseumil on muusika- ja teatriosakond, muusika- ja teatrialane raamatukogu, noodikogu, kunstikogu ja fototeek ning filiaal- eesti lavastaja ja näitleja Andres Särevi (1902-1970) kortermuuseum. Kuuldi ja nähti: Esimene Ellerheina Heino Elleni muusikaauhind anti Neeme Järvele. Viiulimeistri Felix Villaku töötuba, tööriistu ei olnud eriti saada, pidid olema enda valmistatud tööriistad, seal oli näha ka poolikuid viiuleid, ja höövleid. Läksime saali mis on 83 aastat vana, kõrval asub Georg Otsa muusikakool, mis on omakorda ühendatud saaliga, va...
Tallinna polütehnikum Margus Karu ,,Nullpunkt" Referaat Koostas: Lennart Tamm Tallinn 2015 Ülevaade autori elust ja loomingust Autor: Margus Karu Margus Karu sündis 1984.aastal Tallinnas. Pärast õpinguid filmirezisööri erialal töötas ta peamiselt reklaami- ja filmiprodutsendina. 2008. aastal pakkis Margus oma asjad ja rändas kaks aastat mööda võõramaa radasid. Sellel retkel valmis tema esimene romaan ,, Nullpunkt" Peategelase iseloomustus : Johannes on tavaline 17 aastane poiss. Tal on ema, isa ja õde, aga ta elab ainult emaga koos, sest isa läks minema ja õde elab välismaal. Johannese elu pole üldse lihtne. Välimus on tal normaalne- pruunid juuksed, sinised silmad, keskmist kasvu ja normaalsed riided. Raamat räägib poisist nimega Johannes Tamm, kes on viielapselises peres noorim. Ta elab oma emaga kahekesi räämas Lasnamäe korteris. Tal on 2 õde ja 2 venda. Vanemad vennad ning õde on alustanu...
Millised olid eestlaste valikud teise maailmasõjas Pärast Molotovi-Ribbentropi pakti sõlmimist esitas Moskva 1939. aasta septembris Eestile nõudmise luua Eestisse Punaarmee baasid, et kaitsta Eestit. Kuna Eesti ei soovinud sõda, oldigi nõus. Järgmisena soovis Venemaa vahetada välja Eesti valitsuse. Vastupanu ei saadud osutada ning sellepärast oldi ka sellega nõus. Lubati, et Eesti säilitab iseseisvuse, kuid 6. augustil 1940 võeti Eesti NSV Liitu. Sellega seoses kehtestati uues seadused ja vangistati või hukati Eesti poliitikud, sõjaväe- ja politseijuhid, hiljem hakati inimesi arreteerima kõikidest rahvakihtidest. Repressioonid tipnesid 1941.aasta 14. juuni massiküüditamisega, mille käigus viidi Eestist vangliaagritesse üle 10000 inimese. Venemaa käitus väga alatult ning inimestel oli hirm ja viha. See on ärritusttekitav, et Venemaa oma lubadust ei pidanud, vaid ühendas Eesti oma riigiga. Tol ajal soovisid kõik oma riigile suremat ter...
,,Toomas Nipernaadi" August Gailit Teose autoriks on August Gailit, kes kirjutas romaani ,,Toomas Nipernaadi". Romaan kirjeldab Nipernaadi seiklusi läbi Lõuna-Eesti, kus Toomas annab naistele, keda ta kohtab jõudu unistamiseks ning räägib neile seda, mida nad kuulda soovivad. Tegevus toimub 1900.a alguses, tegevuskohtadeks metsad ja talud, kus Nipernaadi peatus. Teos koosneb seitsmest novellist, kus peategelaseks kõigis on Toomas Nipernaadi. Ta oli kirjanik, kes igal suvel rändas mööda kodumaad, otsides inspiratsiooni. Igakord ta tutvustas ennast erinevalt ning rääkis igasuguseid lugusid, mida kõik uskusid, eriti naised, kes temasse armusid. Lõpuks, kui naised olid lubanud Nipernaadile, et nad tulevad temaga kaasa, otsustas Nipernaadi jalga lasta, kuna tema eesmärgiks oligi vaid panna naised endasse armuma. Teose üldine lugu ongi see, kuidas Nipernaadi rändas erinevates Lõu...
Kas 20.saj diktatuurid olid vältimatud? ,,Rahvas võidab või sureb!" need sõnad kuulusid Saksa natside juhile Adolf Hitlerile. Sellest põhimõttest lähtusid kahe maailmasõja vahelisel ajal paljud suuremad diktatuurid. Oma eesmärkide saavutamise nimel saatsid diktaatorid kõhklemata miljoneid inimesi sõtta või vangilaagritesse surema. Vangistamised, küüditamised ja mahalaskmised muutusid diktaatorlikes riikides igapäevasteks asjadeks. Kas siis 20. sajandi diktatuurid olid vältimatud? Esimene maailmasõida tõi esile suurte rahvahulkade osa ajaloos. Sõja- ja sellele järgnenud aastatel said kõige rohkem kannatada kesmise sissetulekga inimesed: arstid, juristid, õppejõud, väikeettevõtjad. Seda inimeste rühma nimetati keskklassiks. Keskklass kaotas oma poliitilise, ühiskondliku ja ka majandusliku mõjuvõimu. Samas aga tugevnes suurearvuline tööliskond, kes tänu valimisõiguse laienemisele sai võimaluse mõjutada riigi arengut. Teise...
Kirjuta referaat teemal "Eesti ujujad Euroopa lühiraja MV 2012" Kus ja millal toimusid? Kes Eesti ujujatest osalesid? Millised olid eestlaste tulemused? Sinu enda arvamus kuidas eestlased esinesid? Tööde esitamise tähtaeg 18.detsember Selle aasta Euroopa MV lühiraja ujumisvõistlused toimusd 8. detsembril Poolas Szczecinis ning kestsid neli päeva. Eesti ujujatest asuvad starti järgmised 9 ujujat : Triin Aljand, Marko Tiidla, , Maria Romanjuk, Karen Vapper, Martti Aljand, Pjotr Degtjarjov, Fred Karu, Andres Olvik ja Filipp Provorkov. Neile toeks ning abiks on treenerid Riho Aljand, Ain Kaasik, Tõnu Meijel ja Tiit-Urmas Reiter ning massöör Marius Unt. Viimasel võistluspäeval , mil võistlused toimusid Chartresis jäi Triin Aljand 50 meetrises vabaujumises teisele kohale pääsedes poolfinaali. Marko Tiidla läbis 50 meetrit liblikat jagades 38.-39.koha. Maria Romanjuk sai 400 meetri kompleksujumises 26. koha. Minu arvamus sellest jäi üldiselt...
Tööleht nr 3 Väide: Andres tegi õigesti, et kutsus Mari pärast Krööda surma perenaiseks. Ma arvan, et Andres ei oleks endale leidnud paremat naist kui seda oli Mari. Kõige rohkem seda laste pärast ja selle pärast, et M ari ...
Johanna Merirand Reflective Statement How was your understanding of the cultural and contextual considerations of the work developed during your interactive oral? My comprehension of the traditions and culture of the ancient Greek was substantially enhanced through the discussion we had on the conflict between men and nature in Antigone by Sophocles. The two main characters in the play are Antigone and Creon, who both are motivated by their hubris and the need for glory. In the play, Antigone rebels against the rules set out by Creon, when she attempts to bury her brother even though it has been prohibited by the state. Antigone is sentenced with a death penalty, which is found unreasonable by many of the other members of the society. In the discussion we explored the nature of men and authority i...
Kriminelle Jugendliche- wegsperren oder erziehen? Ich spreche heute über das Thema ,, Kriminelle Jugendliche- wegsperren oder erziehen?" Bevor wir uns fragen, ob wir für wegsperren oder für erziehen sind, müssen wir zunächst klären, was eigentlich mit der Jugendkriminalität gemeint ist. In Deutschland wird Jugendkriminalität so definiert: "Jugendkriminalität ist die Kriminalität Jugendlicher, wobei unter Kriminalität grundsätzlich das gleiche zu verstehen ist wie bei Erwachsenen" Es gibt viele verschiedene Gründe für Jugendkriminalität. Zum Beispiel Armut- Jugendliche, die aus wirtschaftlich schlechteren Verhältnissen stammen, düstere Zukunftsperspektiven, die Drogenabhängigkeit und Gruppendruck . Auch der Fernseher beeinflusst die Jugendlichen, weil es Horror und Gewalt zeigt- das wird im Alltag nachgeahmt. Einige Jugendliche sind aggressiv und streitsüchtig. Die typischen Delikte von Jugendlichen sind ...
Kinderarbeit damals und heute Ich spreche heute über das Thema ,, Kinderarbeit damals und heute". Dieses Thema ist ganz aktuell, aber wird jedoch immer mehr im Hintergrund stehen. In der heutigen Gesellschaft hat fast jeder Erwachsene Kinder und will für sie alles leisten. Die Erwachsenen arbeiten ja den ganzen Tag, um die Bedürfnisse ihrer Kinder zu decken. Früher und auch heute bei den Entwicklungsländern ist es so, dass die Kinder auch fast den ganzen Tag arbeiten. Man kann sagen, dass es in jedem Land eine eigene Geschichte der Kinderarbeit gibt. Bevor wir über dieses Thema sprechen können, müssen wir aber zunächst für uns klären, was man eigentlich unter der Kinderarbeit meint. Die Internationale Arbeitsorganisation versteht darunter, dass die Kinder, die unter 14 Jahre alt sind, arbeiten. Ein Kind wird als arbeitend bezeichnet, wenn es wirtschaftlich aktiv ist. Natürlich hat diese Kinderarbeit ihre Licht-und...
Arvustus lastemuusikalist “Lotte Unenäomaailmas” Käisin vaatamas ja kuulamas lastemuusikali “Lotte Unenäomaailmas”, Teater Vanemuine oli kohaks ja kuupäevaks oli 11.12.2017. Osades olid: Lotte - Linda Kolde, Bruno - Jaanus Tepomees, Albert - Rasmus Kull, Adalbert - Simo Breede jpt. Etenduse üldmeeleolu on positiivne ja öelda on ainult, et hästi tehtud. Linda Kolde - sündinud 16. aprillil 1990 Tallinnas. 2014. aastal lõpetas Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia Lavakunstikooli. Ta on aastast 2014 Vanemuise teatri draamanäitleja. Jaanus Tepomees - lõpetanud Tallinna Ülikooli Eesti Humanitaarinstituudi kultuuriteaduse erialal (2010) ning praegu on ta lõpetamas õpinguid näitleja erialal Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemias. Jaanus osalenud solistina ETV laulukonkurssidel „Laulukarussell“ ja „Kaks Takti Ette“. Rasmus Kull – sündinud 3. augustil 1984. 2011. aastal lõpetas lauluõpingud Heino Elleri nimelises Tartu Muusikakoo...
Palun lugege läbi I. Meosi õpikust „Filosoofia põhiprobleemid” peatükk teemal „Keha ja vaimu probleem” (lk 158-186): 1. Milline seal peatükis kirjeldatud teooriatest tundub Teie arvates olevat kõige õigem? Palun põhjendage, miks? Mina leian, et kõige õigem teooria on dualistlik teooria. Olen ise arvamasule, et inimesel on keha, mis on materiaalne ja vaim/hing, mis on mittemateriaalne. Sellisel arvamusel ollas, leina, et suudan andma parimat abi inimestele ja olla humaane. Kui teha näiteks süsti, materiaalsele kehale, pole see midagi aga mittemateriaalne vaim võib tunda valu. Selle käigus ka tuleb hnnata kui suurt valu võib inimene tunda ja kuidas ma saan seda kõike paremaks teha. 2. Milline on Teie enda arvamus sel teemal? Minu arvamus sel teemal on see, et olla humaane peame ikkagi käituma dualistliku teooriast lähtuvalt (materiaalne keha ja mittemateriaalne vaim) ja ...
Sollten die Schüler Musik an der Musikschule lernen? Der Text handelt sich um das Thema ,,Sollten die Schüler Musik an der Musikschule lernen? Das Thema ist für mich wichtig, weil ich auch in einer Musikschule gelernt habe. Bevor wir uns fragen, ob wir für oder gegen die Musikschule sind, sollten wir alle Argumente genau prüfen und abwägen. Erstens spricht für die Musikschule, dass man dort eine gute Ausbildung bekommt. Es ist sehr wichtig für die Kinder, die sich in der Zukunft mit Musik beschäftigen wollen, weil man in der Musikschule ganz viel musiziert und auch Theorie lernt. Sogar viele gute Sänger und Sängerinnen wie zum Beispiel Eda-Ines Etti und Maarja-Liis Ilus haben auch die Musikschule beendet. Deshalb ist die Musikschule ganz nötig für Kinder, die sich mit Musik beschäftigen möchten. Ein Vorteil für das Lernen in der Musikschule ist auch, dass die Stadt das Lernen in den Musikschulen unterstützt. Also die Schüler sollen ...
1. Luuletuse kirjutas Mihhail Lermontov 1831 aastal . 2. Luuletuse teemaks on deemon . 3. Luuletus räägib maale langenud inglist . Ingel tõstab jumala vastu mässu . 4. Autor kasutab palju irooniat . Näiteks : Maailm kus on ainult mure ja nutt või Maa igavad laulud .Veel kasutab ta isikustamist : kuu , tähed ja pilved jäid kuulama . Veel kasutas ta metafoore : põues kõlab viis ja rind igatsust täis . 5. Luuletuses leidus võrdlusi : hea ja kuri , rõõmus ja kurb 6. Mulle meeldis see luuletus , sest see pani mind mõtlema . Luuletus oli sügavamõtteline . 7. Luuletust oli vaja lugeda rahulikult . Selleks , et laused oleksid terviklikud. 1. 1831 . 2. . 3. . . 4. . : , . : . 5. : , . 6. , . 7. . , , . Kord lendas üks ingel öölaotuse all, ...
The Girl Who Kicked the Hornets' Nest Author Stieg Larsson was a Swedish journalist and writer. He was born in 1954. He is best known for writing the "Millennium series". He died suddenly and unexpectedly in November 2004, soon after delivering the manuscripts for "the Millennium trilogy". Since his death, Stieg Larsson has been haunting the bestseller list and popular media worldwide. There are many millions of copies of the millennium tilogy that has been sold worldwide. Unfortunately Larsson did not live to see the phenomenon his work has become. Sweden has already produced a trilogy of films based on the novels, and now Hollywood is doing the same. Characters *Lisbeth Salander the headcharacter in the book. She is outsider and apparently enemy of society. The state has ruled that she is mentally unstable and has a trustee to help her manage her duties. Salander doesn't really care what others think of her. ...
1. ja 2. rühma kodutöö ihu-vaimu problemaatika seminariks 1. Milline seal peatükis kirjeldatud teooriatest tundub Teie arvates olevat kõige õigem? Palun põhjendage, miks. 2. Milline on Teie enda arvamus sel teemal? 3. Kas arutlusel ,,keha ja vaimu" üle võiks olla Teie arvates mingi seos ka õenduse ja tervishoiuga? Palun põhjendage oma arvamust. 1. Minu arvates tundub olevat kõige õigem dualistlik interaktsionism, kuna see on kõige loogilisem ja kõige paremini arusaadavam minu jaoks. Seal räägib, et keha ja hing mõjutavad vastastikku teineteist ja sama arvan mina. Sa ju ei sööd sellepärast, et sul on kõht tühi, mitte niisama. Või sügad ennast sellepärast, et sul sügeleb. 2. Nagu ma juba esimeses küsimuses rääkisin, siis minu arvamus on samuti see, et keha ja hing mõjutavad vastastikku teineteist. See ei saa olla minu arvates loogiline, et kehaliste ja mentaalsete protsesside vahel ei ole mingeid põhjuslikke seoseid. ...
Kas Balti ristisõda ja Muistne vabadusvõitlus olid pöördeks Eesti ajaloos? Muinasaja lõpul oli eestlane lihtne maainimene, kes ei teinud oma naabritega koostööd, vaid selle asemel käidi hoopis üksteise aladel rüüsteretki korraldamas. Eesti ala oli jagatud kildudeks, asustus üsna hõre ning ühtse riigi tekkimist ei peetud oluliseks . Tekkimas olid ka feodaalkorra alged. Samal ajal oli aga võõrvallutajatel soodne võimalus eestlaste erimeelsusi ära kasutada, vallutades igat maakonda eraldi. Alles siis, kui algas massiline rüüstamine ja sunniviisiline ristimine, hakkasid eestlased aru saama, et nad on üks rahvas ja peaksid koos selle nimel tegutsema, et oma maa vabaks võidelda. Balti ristisõda toimus aastatel 1180-1290 ning selle aja jooksul peetud Muistne vabadusvõitlus, mis oli üks sõja osadest, vahemikus 1208-1227. Liivimaa ja Eesti vallutamist seostatakse üldiselt saksa kaupmeeste aktiviseerunud ...
Elu kui kunstiteos Nii palju kui on erinevaid inimesi, on ka maailmavaateid. Inimesed toetuvad enda kogemustele, võtavad eeskuju esivanematest ja suhtuvad olukordadesse erinevalt. Mõne isiku võit võib teise jaoks olla väärtusetu ning seetõttu ei saa öelda, et kellegi vaade maailmale on vale või läbinisti õige. Mis on aga üldse selle mõiste definitsioon? Maailmavaade on kellegi isiklik arvamus sellest, mis toimub tema ümber, mis nurga alt näeb tema oma tulevikku või kuidas tunneb end sisemiselt mingi sündmusega seoses. Lühidalt, koondab sõna enda alla selle isiku tunded, mõtted ning suhtumise ümbritsevasse. Me kõigi juured saavad alguse erineva oja kõrvalt ning ulatuvad eri sügavustesse. Kui me sünnime, on meie juured lühikesed ja põhiline, kõige tugevam side on igaühel oma vanematega. Sealt saab alguse pusletükkidest "pildi" kokkupanek ning jätkub kuni viimse hingetõmbeni. Aastat...
Elika Šaškina, O17-01 Kodutöö: Ihu-vaimu problemaatika 1. Milline seal peatükis kirjeldatud teooriatest tundub Teie jaoks olevat kõige õigem? Palun põhjendage, miks. Minu jaoks tundus kõige õigem Dualistlik interaktsionism, sest see on kõige loogilisem. Ma arvan, et igal tegevusel, mida me teeme või nähtusel, mida näeme või tunneme on mingisugune põhjus. Alati on võimalik leida põhjus ning kunagi ei juhtu midagi niisama. 2. Milline on Teie enda arvamus sel teemal? Kuigi tekstis oli selle teooria vastuväideks välja toodud küsimus „kus on hing“, mina siiski arvan, et keha ja hing mõjutavad vastastikku teineteist. Mina arvan, et see see küsimus pole tähtis, me ei pea teadma, kus on hing, aga minu arvates hing on ajudes, sest seal toimub mõtlemine. Siiski kindlasti peame teadma, mida tahab hing, sest siis saame näha kuid...
Inimene osa loodusest Iga inimene, loom, taim on kõigest üks väga väike osa suurest loodusest. Kuid inimesed on unustanud vanad tarkused ja tõekspidamised. Nende arvamus oma osakaalust on aegadega niivõrd muutunud, et see muutub juba tervele maailmale ohtlikuks. Juba aegade algusest peale on inimene elanud looduses. Ta on targalt kasutanud taimi ning loomi, et ellu jääda, kuid enda ümbrust kahjustamata. Inimene on elanud loodusega võrdselt ,ilma et liiga oleks loodusele tehtud . Peeti näiteks lehmakarja, keda söödeti ning vastutasuks saadi piima. Kasvatati endale ise köögivilju ja vahetati teistega või tarbiti ise ära. Raisku ei läinud midagi. Tänapäeval on kõik enamjaolt muutunud. Inimene on hakanud loodust kuritarvitama ja rikkuma, sealjuures tagajärgedele mõtlemata. Enam ei huvita kedagi teiste loomade või isegi taimede elukvaliteet, peaasi et endal oleks võimalikult hea ja mugav. Inimesed on n...
Kadrioru Saksa Gümnaasium Vabadus Referaat Dita Donatella Henriette Kadak 11.klass Juhendaja:Irene Pukk Tallinn 2015 Vabaduse erinvad vormid ja definitsioon Vabadus, ka priius, kõige üldisemas mõttes on takistuste, piirangute või sunni puudumine. Ajaloo algul kui ei olnud veel ühe inimese seaduslikku võimu teise inimese üle oli inimene vaba. Hiljem sunniti meid alluma riigile, mis tähendab vabaduse piiramist. Meie jaoks on tähtis, et meie vabadust ei piirataks ennekõike nende tegevuste puhul, mis on meie jaoks kõige tähenduslikumad. John Locke õpetus neljas lauses: • Igaühel on õigus teha seda, mida ta tahab. • Igaühe vabadus lõpeb seal, kus algab teise inimese vabadus. • Kellelgi ei ole õigust võtta ära või ümber jagada teise inimese vara. • Kee...
Kadrioru Saksa Gümnaasium Vabadus Referaat Dita Donatella Henriette Kadak 11.klass Juhendaja:Irene Pukk Tallinn 2015 Vabaduse erinvad vormid ja definitsioon Vabadus, ka priius, kõige üldisemas mõttes on takistuste, piirangute või sunni puudumine. Ajaloo algul kui ei olnud veel ühe inimese seaduslikku võimu teise inimese üle oli inimene vaba. Hiljem sunniti meid alluma riigile, mis tähendab vabaduse piiramist. Meie jaoks on tähtis, et meie vabadust ei piirataks ennekõike nende tegevuste puhul, mis on meie jaoks kõige tähenduslikumad. John Locke õpetus neljas lauses: · Igaühel on õigus teha seda, mida ta tahab. · Igaühe vabadus lõpeb seal, kus algab teise inimese vabadus. · Kellelgi ei ole õigust võtta ära või ümber jagada teise inimese vara. · Kee...
Teenindus ja ettevõtte juht Rääkides teenindusest mõtleme kõigepealt klienditeenindajaid. Igas ettevõttes on kliendil oluline osa, sest on ju tema see, kes firmasse raha sisse toob. Klienditeenindajad on pidevalt suure surve ja pinge all. Selle põhjuseks pole tihtipeale probleemsed kliendid, sest teenindusprotsessi loomulikuks osaks on igasugune klient. Probleem on hoopis selles, et klienditeenindajaid ei austata Eestis ja selle auväärse ameti mainet kisuvad paljudes kohtades alla ettevõtte juhid ise. On raske olla ametis, kui sinu tööst ei peeta lugu. Olen väikeetteõtte juht ja alati arvamusel, et minu töötajad ehk teenindajad on väga olulised ja tähtsad minu firmale. Nagu igal väikesel ettevõttel, nii ka meil, ei ole võimalusi pidevalt saata oma töötajaid täiendõppele. Kas juht saab luua väheste rahaliste võimaluste korral korraliku teenindusega ettevõtte? Naeratage! Lihtne viis, kuidas jätta head muljet. Ütleb Carnegie Dale oma ...
Kuidas kirjutada retsensiooni... ...kontserdist? 1. Info - kontserdi aeg, koht ja esineja. 2. Esinejast endast 3. Repertuaar. Iga loo kohta väike kirjendus. Kava sisuline iseloomustus, ajastu jne. 4. Ettekande analüüs (tase, korrektsus, kõla jne) 5. Mis paremini ja mis halvemini õnnestus 6. Üldine õnnestumine 7. Publiku suhtumine ja enda arvamus 8. Soovid, soovitused ja ettepanekud Ei pea kasutama kõiki punkte, võib toetuda mõnedele neist. Pikkus 1-2 A4 ...etendusest? 1. Kus? Millal? Mida vaatasin? (teater, lavastaja, näitlejad) 2. Hinnang lavastaja tööle 3. Hinnang näitlejate tööle, 3-4 täpsemalt, miks just selline? 4. Hinnang kunstniku tööle, lavakujundus, kas ja miks sobib? 5. Hinnang muusikalisele kujundusele, ka vaikus *6. Kui on erilised tehnilised võtted, kas on hea või halb? Miks? 7. Üldmulje asjast, enda arvamus Pikkus käsikirjaliselt ~1,5 A4, arvutil vähem Parempoolne äärejoon peab olema lai...
SISUKORD: 1. ELULUGU 2. LOOMING 3. KOKKUVÕTE 4. ANALÜÜS 1. ELULUGU John Stuart Mill (20. mai 1806 London 8. mai 1873) oli inglise filosoof ja majandusteadlane, üks mõjukamaid 19. sajandi liberaalsetest mõtlejatest. Milli vaatepunktide kohta sotsialismile ja elitarismile on vastuolulisi vaateid. Mill ise pidas end sotsialistiks ja mida vanemaks ta sai, seda enam on ka tema töödes näha kaldumist sotsialismi poole. Näiteks ei pidanud Mill eraomandit lõplikult puutumatuks ja pühaks, vaid pidas sotsiaalse heaolu suurendamise nimel täiesti mõeldavaks selle asendamist mingi muu süsteemiga. Milli ei saa siiski pidada tavapärases mõttes sotsialistiks, vaid "sotsialismi" all tuleb eelkõige näha tema kriitikat kapitalistliku süsteemi pihta ja tema nägemust endast kui reformaatorist, mida paljuski mõjutas 19. sajandi Inglismaa romantism ja utoopiline sotsialism. John Stuart Mill sündis Londonis Pentonville'is James Milli vanema ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
