Kõrgest madalani järjestatud staatuste kogum(püramiid) HIERARHIA Jaotatud Varandus,mida ebavõrdselt enamasti mõõdetakse Arengutung+inimene ei rahas Lugupeetavus teiste tohi ise enda arengut inimeste seas lõpetada omand prestiiz Elukvaliteet - 3 resurssi Miski ,mis teeb Võim Võime suruda oma elu tahtmist peale teistele elamisväärseks...
Inimene langetab ise otsuseid, mis kujundavad tema elu ja selle kvaliteeti. See, mida inimene oma elus kõige enam väärtustab, tuleb kaasa kodust olgu selleks siis lähedaste olemasolu, haridus, karjäär või rahakoti paksus. Luksuslikus katusekorteris elab kolmekümnendates eluaastates edukas rikkurist firmaomanik, kes saab lubada endale kõike, mida hing ihaldab. Ta vanemad surid mõne aasta eest traagilises autoavariis, pärandades oma ainsale pojale kogu oma maise vara. Hetkel elab mees üksinda, võideldes kaugelearenenud kopsuvähiga, seltsiks vaid Prantsusmaalt ostetud pekingi paleekoer. Ühes kahetoalises Lasnamäe korteris elab seitsmelapseline pere, kelle ainsateks sissetuleku allikateks on lasterahad ja isa invaliidsuspension. Lapsed on hea tervise juures, kuid ometigi ei lähe neil koolis hästi ning k...
Elukvaliteet ja eluga rahulolu: Eesti rahvusvahelises võrdluses Käesolevas töös on võrreldud eestlaste elukvaliteeti ja eluga rahulolu Euroopa riikidega. Eesmärk on teada saada kas eestlaste elukvaliteet erineb teistest Euroopa maadest. Töö tulemusena on teada saadud, et eestlased on oma elukvaliteediga küllaltki rahul, kuid mitmed riigid on elukvaliteedilt kõrgemad kui Eesti. Tervelt 73% eestlastest on oma eluga rahul ja tunnevad end õnnelikuna. 2009 aastal, olid oma eluga kõige enam rahul põhjapoolsemate väikeriikide elanikud: Taani (98%), Soome (96%), Rootsi (96%) ja Norra elanikud (97%). Kõige vähem olid oma eluga rahul bulgaarlased, ungarlased ja lätlased. Võtmesõnad: elukvaliteet Eestis, elukvaliteet ja rahulolu, üldine elukvaliteet, elukvaliteet Euroopas, Eesti Inimarengu Aruanne 2008, lapse elukvaliteet, eakate elukvaliteet, elukvaliteedi mõõtmine, eestlaste ja eurooplaste tööhõive, keskmised palgad, Rootsi sotsiaalpo...
TARTU ÜLIKOOL Sotsiaal- ja haridusteaduskond Sotsioloogia , sotsiaaltöö ja sotsiaalpoliitika instituut EAKATE ELUKVALITEET EESTI ÜHISKONNAS Referaat TARTU 2012 Rahvastiku kiire vananemine ja oodatav eluea tõus on tinginud selle, et käesolev aasta on kuulutatud ,,Aktiivsena vananemise ja põlvkondadevahelise solidaarsuse Euroopa aastaks 2012". Seoses sellega on hakatud rohkem rääkima vananemisest ja eakatega seotud probleemidest. Viiakse läbi rohkem eakatele mõeldud üritusi, konverentse ja teostatakse uusi uurimusi. Eesti ühiskonnas on kahjuks kujunenud negatiivne hoiak eakate suhtes, mida võimendavad meediakanalid. Referaadi eesmärgiks on vaadelda eakate elukvaliteeti mõjutavaid tegureid. Teades täpsemalt eakate vajadusi on ühiskonnal lihtsam neid mõista ja aidata ning parandada nende elukvaliteeti. Soovin peatuda sellistel teemadel nagu tervis, sotsiaalvõrgustik, üksi...
Inimene tunneb ennast turvaliselt kui ta usub omaenda toimetulekusse. Riik mängib suurt rolli heaolu saavutamises. Elukvaliteet on ühiskonna heaolu. Selle näitajaks on inimarengu indeks. See väljendab inimeste võimalusi riigi ja lähtudes sellest, riigi üleüldist heaolu. Selle arvestamisel vaadatakse sündimust ja suremust, haridus taset ja elujärge. Elujärge mõõdetakse SKP ehk sisemajanduse koguprodukti abil. Turvalisus avaldub kahes osas majanduslik ehk materiaalne ja sotsiaalne, mis sõltub inimesest endast. Majanduslik turvalisuse saab tagada riik. Üheks suureks teguriks on näiteks kulude jaotamine õiglaselt vastavalt inimeste toimetulekutele. Muidugi loeb ka tervishoid ja haridussüsteem. Viimane tagab inimeste edasi arengu. Sotsiaalne turvalisus on tihedalt seotud majandusliku turvalisusega. Kui...
09. 12 Getter Orav Ühiskonna kodune töö Ühiskonna jätkusuutlik areng on niisugune arengutee, mis rahuldab praeguse põlvkonna vajadused ja püüdlused, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade samasuguseid huve. Ühtegi probleemi ei tohi lahendada teise arvelt. Rooma Klubi oli üks esimesi, kes osundas oma ettekannetes, et maailmamajanduse kasv ohustab kliimat ning loodust. Tollal peetigi jätkusuutlikust arengust rääkides silmas eeskätt ühiskonna ja looduse harmooniat. Legitiimne ehk õiguspärane, mis tugineb pigem tunnetele kui mõistusele. ,,Säästev Eesti 21" on Eesti sotsiaalteadlaste poolt rakendatud strateegia, milles on tõdetud, et lähenevas on kriitiline piir: inimressursi kvantiteedi ja kvaliteedi halvenemine ohusta...
Pikka aega oli maailma rahvaarv muutumatu, suremus oli umbes sama suur kui sündimus. Rahvaarv hakkas kasvama, kui inimeste eluviis muutus paikseks ning on 20. sajandil kolmekordistunud. 1900. aastal elas maailmas 1,6 miljardit inimest, aastal 1992 aga juba 5,5 miljardit. 2010 aasta seisuga on rahvaarv maailmas jõudnud 6.797miljardini, ning see kasvab jätkuvalt. Rahvaarvule avaldavad mõju eelkõige sündimus ja seda mõjutav perepoliitika, suremus ja seda mõjutav tervisepoliitika ning välisränne ja seda mõjutav rändepoliitika. Sündimus on sündide esinemine rahvastikus või selle osas. Sageli väljendatakse promillides e. sündide arv tuhande inimese kohta. Aasta jooksul sünnib maailmas üle 130 miljoni lapse, seega igas minutis 250 lapse. Euroopa ja Eesti rahvastik on vananev rahvast...
Eutanaasiast on väga palju kõneletud, kas see peaks olema seaduslik või mitte. Eutanaasia ehk halastussurm on suremise muutmine valutumaks, ehk paranemislootusteta ja piinlevas seisundis viibiva haige teadlik elu lõpetamine või surma kiirendamine. Hetkel on eutanaasia seaduslik ainult neljas riigis: Hollandis, Belgias Sveitsis ja Luksemburgis. Eutanaasiat liigitatakse ka nii; A) Vabatahtlik eutanaasia (haige inimene ise tahab surra) B) Tahtest sõltumatu eutanaasia (patsiendiga pole võimalik kontakti saada, tema arvamust ei tea. ) C) Tahtevastane eutanaasia (haige patsient ei taha surra, aga ta ikkagi hukatakse.) Arvan, et igal inimesel on otsustusõigus oma elu üle. Neil on õigus nii elule kui ka oma elu lõpetamisele. Eutanaasia ei ole kohustus vaid üks võimalustest, kuidas lõpetada inimesel valud. Eetikaveebi...
MIKS ON MEILE EUROOPA LIIT referaat Noored inimesed tavaliselt küsivad, milleks on meile vajalik Euroopa Liit ja milleks me üldse esineme selles liidus, milleks on see meile vajalik? Ka mina pole sellest väga hästi aru saanud, aga ma üritan seda välja selgitada. Kõigepealt, Eluroopa Liit tekkis 1993. aastal, tänu sellele on euroopa suurriigid juba ligi 60 aastat rahumeelel elanud. Eesmärkidest on näiteks see, et konkureerida USA ja teiste suurriikidega, vajas Euroopa majandus põhjalikku kaasajastamist. 2000 aasta märtsis püstitati uus eesmärk: saada 2010. aastaks ,,maailma kõige konkurentsivõimelisemaks ja dünaamilisemaks teadmistepõhiseks majandusjõuks, mida iseloomustaks jätkusuutlik majanduskasv, paremate ja suurema arvu töökohtade loomine ning suurem sotsiaalne ühtekuuluvus. Euroopa Liidu missioon 21. sajandil on näiteks: tagada elanikele rahu, heaolu ja stabiilsus; ühendada Euroopa maailmajagu; tagada inimestele turvaline elu; soodust...
Tervise ja heaolu käsitlused/definitsioonid. Tervis on täieliku füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisund, mitte ainult haiguste või füüsilise vea puudumine; tervis on igapäevaelu ressurss võimaldamaks individuaalselt, sotsiaalselt ja majanduslikult täisväärtuslikku elu. Tervis on igapäevaeluks vajalik tingimus. Tervis on universaalne väärtus ja inimese põhiõigus. Tervis kui heaolu. Heaolu on näitaja, mille abil väljendatakse kokkuvõtlikult inimeste vaimset, füüsilist ja sotsiaalset tervist või seda, kas tal on hea olla. Heaolu võib saavutada vajaduste rahuldamise ja mittevajalike vajaduste kaotamise abil. Heaolu on inimeste materiaalsete, sotsiaalsete ja kultuuriliste vajaduste rahuldatus. Heaolu ei ole seisund, vaid protsess, kus subjektil on võimalus kasutada oma potentsiaali ja vahendeid eesmärgi saavutamiseks. 2. Tervisega seotud mõisted. Eluviis, ebavõrdsus ja ebaõiglus tervises, haigus, haiguste ennetamine (preventsioon), keskk...
On tulnud juurde mitmeid leiutisi, tehnika on teinud suure hüppe ja muutunud on isegi poliitika. Tõenäoliselt ei oska me ka praegu ennustada missuguses maailmas me saja aasta pärast elame. Võime vaid eeldada seda, et oodata on muutusi. Kui vaadata arenenud riike, siis näeme, et elukvaliteet on juba väga kõrgel tasemel, kas sealt on üldse võimalik edasi minna? Me toodame juba ammu rohkem kui tarbime, on see tõesti areng, kui toota veelgi rohkem, selleks et oleks suurem valik ja paratamatult ka ülejääk. Leian, et areneda on vaid loodust hoidva suhtumise poole. Maailmas on palju olulisi taastumatuid maavarasid ja neid raisata selleks, et tõsta niigi head elukvaliteeti on mõttetus. Näiteks puhta vee puudus on kätte jõudnud juba nii mitmessegi piirkonda Aafrikas, raiskamisega jätkates võib see jõuda sealt ka Euroopasse ja Ameerikasse. Tehnika areng on olnud eriti suur just viimase poole sajandi jooksul. Praeguse seisuga võib küll tunduda, et areneda justkui kuskile polegi, kuna kõik vajaminev on juba leiutatud. Siiski saab veel lihvida ja edasi arendada olemasolevat. Küllaltki palju arenguruumi on veel meditsiinis. On veel mitmeid ravimatuid haigusi näiteks aids ja samuti saaks välja arendada efektiivs...
sajandi esimesel poolel 9.klass Perekond. Tööpuuduse tõttu tuli laenud tagasi maksta intressiga 1% kuus, iga lapse sünniga kustutati 25% laenust ja intressimaksmine peatati aastaks peale lapse sündi. Rahvasuus sai see tuntuks kui ``tagasimaksmine lastega``. Saksamaal sätestati mitmeid uusi seadusi. Nt. verekaitseseadus, mis ei lubanud abielu juutide, neegrite ja mustlastega. Ka võeti vastu abielutervise seadus, kus partnerid pidid tegema läbi testi abielukõlblikkuse kohta. Kõige enam esinev abielutõke oli vaimne häire, ka suguhaigused ja pärilikud haigused. Abielu tähtsaimaks ülesandeks oli järglaste toomine. Seepärast võis lahutada ka ainult ühe osapoole sooviga. Hakati tunnistama ainult registreeritud abielusid. Kollontai pani ette tühistada elatisraha ja luua kindlusfond. Selleks pidi kogu elanikkond fondi rahaliselt- vähemalt 2 rubla aastas, toetama. See oleks võimaldanud rajada lasteaedu, lasteko...
Carl Robert Jakobsoni nimeline Gümnaasium Eesti ja HIV Sisukord Sissejuhatus Lehekülg 3 Mis on HIV- viirus? Lehekülg 4 Ühiskondliku soki piirimail Lehekülg 5 Töö noortega Lehekülg 6 Kokkuvõte Lehekülg 7 Kasutatud kirjandus Lehekülg 8 Lk. 2 Sissejuhatus Hea tervis on iga inimese olulisem vara. Rahvastiku hea tervis on tähtis kogu riigile: väikese, vananeva ja kahaneva rahvastikuga riigina on meil oluline iga inimene ja seda ka inimeste turvalisust ja riigi julgeolekut silmas pidades. Eestis on mitu murettekitavat valdkonda: üks nendest on HIV- viiruse suur levik Eesti inimeste hulgas. Lk. 3 Mis on HIV- viirus? HIV- viirus on inimese immuunpuudulikkuse viirus, mis nakkuse hilises järgus...
2 SISSEJUHATUS..............................................................................................................................3 1.STRESS MIS SEE ON?............................................................................................................. 4 1.1 Stressi tunnused ja sümptomid.............................................................................................. 4 2.STRESSIGA TOIMETULEK.......................................................................................................5 2.1 Lihaste lõdvestumine.............................................................................................................5 KOKKUVÕTE...
Antropoloogia - [kreeka keelst - inimeseteadus] Eristatakse kahte külge. · Füüsiline antropoloogia - uurib inimese väliseid tunnuseid. · Kultuurikline antropoloogia - uurib inimeste ühtekuuluvust keele kasutuse, käitumise, usundi ja muu sarnase järgi. Rassid - nimetatakse väliste tunnuste poolest sarnaste inimeste piirkondlikke rühmi. Rassism ehk rassiteooria - tõekspidamine, mille kohaselt inimkond jaguneb selgelt piiritletud rassideks, mis on ebavõrdsed. Selle järgi on kõrgemal rassil õigus valitseda alamate rasside üle, neid alavääristada, ekspluateerida või isegi hävitada. Tänapäevase rasismi tekket seostatakse Prantsuse kirjaniku ja diplomaadi Joseph Arthur de Gobineau'ga. Rahvas, rahvus ja rahvuslus Rahvas - sageli mõistetakse selle all lihtsalt riigi või maa-ala elanikke. Rahvuse ühtkuuluvus, mis võib põhineda keelel, ühisel kodumaal, ajalool, religioonil ja tavadel nõuab lisaksneilie tingim...
Rahvastiku kasvuga kaasnevad probleemid: Toidupuudus (500 milj. alatoidetud) Keskkonna reostuse kiire kasv Loodusvarade üha kiirenev kasutamine Looma- ja taimeliikide hävimine Ökosüsteemide hävimine Linnastumine Energia puudus. Loodust ja inimest ähvardavad ohud: Fossiilsete kütuste põletamisest tingitud glob. muutused Maa atmosfääris Radioaktiivne saastumine ja sellest tulenev vähi ning pärilike haiguste levik Keskkonnamürkide kuhjumine akumulatsioon looduses Veekogude reostumine inimtegevuse tagajärjel, magevee varude pidev vähenemine, veekvaliteedi halvenemine. Loodusressursid loodus annab inimestele kõike ja kõik mis meie tegevuseks vajalik. Paljud loodusvarad on lõppenud või lõppemas tootmine läheb kallimaks, raske toorainet kätte saada. Mida vähemaks jääb ressursse...
3 Rootsi üldandmed.................................................................................4 Rootsi geograafiline asend.............................................................................................5 Ajatsoon.........................................................................................................................6 Pinnamood......................................................................................................................6 Pinnamoe mõju majandustegevusele...........................................................7 Maavarad..........................................................................................7 Kliima...
1 EESTIMAA AJALOO ALGUS Mõiste `historia' pärineb kreeka keelest ja tähendab `teadmine, jutustus, uurimine' ja on üle 2500 aasta vana. Selle võttis oma raamatu pealkirjaks kreeka teadlane ja rännumees Herodotos ning seda raamatut peetakse esimeseks ajaloo-alane teos maailmas. Herodotost nimetatakse aga mõnikord ajaloo isaks. Inimkond on 2,5 miljonit aastat vana. Esimesed meie eellaste jäljed pärinevad Ida-Aafrikast. Umbes 40 000 aastat tagasi jõudis Euroopasse homo sapiens ehk tark inimene. Esimesed inimasustuse jäljed Eestis aga on umbes 9500 aastat vanad. Põhjuseks on siin valitsenud karm kliima ehk jääaeg. Jäätumine algas umbes 1 000 000 aastat tagasi tänapäeva Rootsi aladelt ja kõige karmimal ajal ulatus jääpiir Kesk- Saksamaani ja Kiievini. Jääkihi paksus oli kuni 2 km. Aeg-ajalt jää küll sulas ja arvatakse, et kokku oli 4 erinevat jäätumisperioodi....
aastast ning ilmselt võeti see kasutusele Reisingeri poolt Saksamaal. Paralleelselt on ajaloos kasutatud ka terminit melanhoolia, millega ajalooliselt tähistati vanemaealiste depressiooni. Depressioon on levinud meeleoluhäire, seda esineb umbes 15%-l rahvastikust. Naistel esineb depressiooni kaks korda sagedamini. Selle põhjuseks arvatakse hormonaalset erinevust, sünnituste mõju naise organismile, naiste ja meeste erinevaid igapäevaelu stressoreid. Depressiooni esineb igas vanuses inimestel. Vahel kasutatakse depressiooni mõistet ka meeleolu hetkelise, kerge alanemise kohta, seda tuleks aga vältida. Depressioonist on saanud juba moesõna, mida sageli kasutatakse, teadmata selle tegelikkku tähendust. Hetkeline meeleolu alanemine kuulub argiellu nagu kurbus, hirm, ahastus, ja muud emotsionaalsed või afektiivsed seisundid, millega inimene reageerib kaotus...
Kool Eesti Nõukogude okupatsiooni ajal 1945-1985 Autor: Juhendaja: Koht ja aasta Sisukord Nõukogude võimu taastamine...................................................................................... 3 Nõukogulik võimustruktuur......................................................................................... 4 Territoorium ja haldusjaotus........................................................................................6 Metsavendlus.................................................................................................................7 Sundkollektiviseerimine ja massiküüditamine............................................................ 8 Võimuvahetus Eesti Kommunistliku (bolsevistliku) Partei ja ENSV juhtkonnas......9 Sula...
annaabi.ee 
Ukraina kaitse vajab abi. Tee annetus täna!
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
