Naise suguelundid Sisesuguelundid koosnevad paaris munasarjast ja munajuhast, emakast ja tupest. Munasari Kujult ploomikivi. Mõõtmed 4x2x1cm. Kaalub 5g. Kinnitub vaagnaõõne külg seinale ja emaka tagumisele seinale. Munasarjas valmivad munarakud,mis munasarjast siirduvad munajuha kaudu emakasse. Munasarja nääpsud ehk folliikulid Jagunevad kolmeks: Esmased munasarja nääpsud ehk primaarsed folliikulid. Teisesed munasarja nääpsud ehk sekundaarsed folliikulid. Tertsiaal folliikul ehk põisnääps. Põisnääps 6mm, kasvab kuni 2cm läbimõõduga nääpsuks. Nääps lõhkeb ja munarakk paisatakse koos folliikulvedelikuga kõhukelme õõnde - ovulatsioon. Pärast ovulatsiooni jääb munasarja pinnale defekt, tekib verevalum, mis paraneb. Munajuha 0 - 12cm pikk torujas organ. Ühendab kõhukelme õõnt emakaõõnega. 2/3 munajuha pikkusest võtab enda alla munajuha laie...
Mehe suguelundite ehitus ja talitus seemneplasma seemnevedeliku rakuvaba osa Leydigi ja Sertoli rakud asuvad munandis. 1. Suguelundid · munandid munandikotis olev paariline suguelund · munandimanused munandi tagumise servaga külgnev elund, mis koosneb peast, kehast, sabast; kehas ja sabas paikneb keerdunult kuni 6 meetrine munandimanusejuha, milles seemnerakud liiguvad edasi umbes 2 nädala vältel · seemnejuhad munandimanuse sabaotsast algav umbes ½ meetripikkune lihaseline juha, mis lõpeb purskejuhaga · seemnepõiekesed kusepõie ja pärasoole vahel paiknev käävjas paariselund, mis valmistab suurema osa seemneplasmadest · eesnääre mehe seesmine suguelund, lisasugunääre, mis ümbritseb kusepõie kaela ja kusiti alguosa, mille eritis moodustab viiendiku spermavedelikust · suguti mehe välimise suguelund, koosneb kolmest erektiilsest osast: paarilisest ...
TERVE MEES 19.03.18 Ave Kõrve-Noorkõiv Kuni viienda rasedusnädalani arenevad mees- ja naisloode enam-vähem ühtemoodi 12. rasedusnädalal algab munandite laskumine munandikotti 14. rasedusnädalaks on sooline diferentseerumine lõppenud ja loote testosteroonitase on võrreldav täiskasvanu mehe omaga 0-1 imikuiga 1-3 maimikuiga 7-12/14 kainiku etapp kriis elu kriis surm 20.03.18 Ave Kõrve-Noorkõiv suguelundid: munandid, munandimanused, seemnejuhad, seemnepõiekesed, eesnääre ja sugutisibulanäärmed Munandid- 25-30g, kaetus valkja tihedast sidekoest valkjaskestaga TUNICA ALBUGINEA. Tavaliselt on 3 väänilist seemnetorukest. Seemnetorukeste kogupikkus on umbes 250m Tekivad spermid ja meessuguhormoonid- androgeenid. TESTOSTEROON Pärast sündi kuni teismeeani on minimaalne produktsioon. Saavutab maksimumi 20-30 aastasena. Munandites ja natuke neerupealiste kooreosas. Selle defitsiit on üks peamine südamelihase infarkti põhjus noorte meeste seas. Se...
Seksuaalaabits Eva Maria Soodla 8.klass *Mõisted Naistega seoses Click icon to add picture Click icon to add picture *Naiste suguelnudid Suurte häbememokkade tagumises osas paiknevad 2 mm läbimõõduga Bartholini näärmed, mis toodavad klaasjat lima seksuaalse erutuvuse korral. See niisutab tupeesikut ja soodustab sellega seksuaalvahekorda! *Suured häbemokad naise sisesuguelund, mis ühendab emakat välissuguelunditega. *Tupp asub emaka alaosas. Emakakaelas on avaus, milla kaudu liiguvad seemnerakud tupest emakasse, väljub menstruaalveri ja tuleb sünnitusel ilmale laps. *Emakakael naise sisesuguelund, kus toimub viljastumine. *munajuhad naise sisesuguelund, milles tekivad munarakud. *Munasarjad naissugurakk, mis arene...
Naiste suguelundid Sisesuguelundid koosnevad paaris munasarjast ja munajuhast, emakast ja tupest. Munasari · Kujult ploomikivi · Mõõtmed 4x2x1cm · Kaalub 5g · Kinnitub vaagnaõõne külg seinale ja emaka tagumisele seinale · Munasarjas valmivad munarakud, mis munasarjast siirduvad munajuha kaudu emakasse Munasarjanääpsud ehk folliikulid Jagunevad kolmeks: · Esmased munasarja nääpsud ehk primaarsed folliikulid · Teisesed munasarja nääpsud ehk sekundaarsed folliikulid · Tertsiaal folliikul ehk põisnääps Põisnääps 6mm, kasvab kuni 2cm läbimõõduga nääpsuks Nääps lõhkeb ja munarakk paisatakse koos folliikulvedelikuga kõhukelme õõnde - ovulatsioon. Pärast ovulatsiooni jääb munasarja pinnale defekt, tekib verevalum, mis paraneb Munajuha · 10 - 12cm pikk torujas organ · Ühendab kõhukelme õõnt emakaõõnega · 2/3 munajuha pikkusest võ...
JärvaJaani Gümnaasium Seksiaabits Kaisa Susi 8.klass JärvaJaani 2013 Sisukord Naissuguelundid Meessuguelundid * Suured häbememokad * Suguti * Tupp * Munandid * Emakakael * Seemnekuse juha * Emakas * Eesnääre * Munajuhad ...
Mis elundkondasid hõlmab Kuseelundid, suguelundid urigenitaalsüsteem? Millega on urogenitaal elundkonnad Arengu ja asukohaga seotud? Miks peab ainevahetuse jääkproduktid Ainevahetuse jääkproduktide kogunemine verre kutsub esile organismist eemaldama? enesemürgituse. Nimetage eritusfunktsioone täitvad elundid Kopsud - süsihappegaas, vesi organismis neerud - uriin jämesool - roe nahk - higi Mille kaudu eritatakse liigne vesi ja Kopsude kaudu süsihappegaas? Mille kaudu eemaldatakse kehast Jämesoole kaudu. erütrotsüütide laguproduktid, sapipigmendid ning mitmed mineraal soolad? Neerude funktsioon ● Eemaldavad vett, soolasid, valkude lagupr...
MEHE SUGUELUNDITE EHITUS JA TALITLUS Madis Veskimägi TÕSTAMAA TERVISEKESKUS 2005 TÄNASE KOHTUMISE EESMÄRGIKS ON · Ülevaate andmine mehe suguelundite ehitusest ja talitlusest · Anda enesekindlust noorukile kõik on korras · Saada teadmisi põhilistest seisunditest, millal peab pöörduma arstile · Hügieenireeglid: miks ja kuidas SUGUELUNDID NEED ERISTAVAD KAHT SUGUPOOLT, OLLES ESMASEKS SOOTUNNUSEKS MEHE TEISESED SOOTUNNUSED: MURDEEAS TEKKIVAD MUUTUSED KEHA EHITUSES JA TALITLUSES · Häälemurre · Habeme ja karvade kasv · Suurem keha pikkus, lihaste jõud, kopsumaht · Suurem ettevõtlikus, uudishimu, ratsionaalsus, agressiivsus MURDEIGA · Vanus 1219 eluastani · Lapsepõlve lõpp ja sirgumine täiskasvanuks · Kiire kehalise kasvu ja arengu ajajärk · Koolitarkuste omandamine ja kutsevalik · Armumine MEHE SUGUELUNDID · Suguti ehk peenis · Munandid...
Mehe välimised suguelundid: munandikotid, suguti. Mehe sisemised suguelundid: munandid, munandimanused, seemnejuhad, seemnepõiekesed, eesnääre. Munandites paljunevad ja valmivad spermid, neis sünteesitakse meessuguhormoone. On täidetud peenikeste vääniliste seemnetorukestega, milles spermid arenevad. Nad vajavad arenguks kehatemp. madalamat temp, mitte kokkupuudet verega. Arengutsükkel 70-85 päeva. Ühe kuuga valmib miljoneid. Valminud spermid talletatakse manustes. Seemnepõied ja eesnääre eritavad nõret, milles spermid liiguvad. Sperma väljutatakse organismist sugutit läbiva kusiti kaudu. Purske ajal eritub mitusada miljonit spermi. Sugunäärmed hakkavad talitlema 12-15 a., elu lõpuni. Murdeiga algabki munandite tegevusega. Esmased sugutunnused: seemnerakkude teke, meessuguhormoonide teke. Teisased: karvade kasv näol, tugev arenenud lihaskond, madal hääl, iseloom. kehakuju. Naise välimised suguelundid: tupesuue Sisemised: munasarjad, em...
KURK KOPSU- TORUD NINAAVA KÕRI SÜDA VERESOONED KOPSUD HINGETORU KÕÕLUSED HINGAMIS- RINGE- ELUNDKOND ELUNDKOND JUUKSED LIHASED NAHK TUGI- LUUD ELUNDKOND INIMENE KATTE- ELUNDKOND LIIGESED KÜÜNED KUSEPÕIS NEER NÄRV...
Mehe suguelundite ehitus ja talitus küsimused-vastused Küsimused vastused Mis on munandite ülesanne? Munandid toodavad seemnerakke. Mis on munandimanuste ülesanne? Munandimanused toodavad seemnerakke (sperme) ning ka talletavad neid ja munandimanustes paikneb munandijuha, mida mööda liiguvad edasi seemnerakud umbes 2 nädala vältel. Mis on seemnejuhade ülesanne? Seemnejuhad juhivad seemnevedelikku sugutisse. Mis on seemnepõiekeste ülesanne? Seemnepõiekesed toodavad seemnevedelikku, milles seemnerakud liiguvad ja valmistab suurema osa seemneplasmadest. Mis on eesnäärme ülesanne? Eesnääre toodab vedelikku, milles seemnerakud liiguvad ja mis moodustab viiendiku spermavedelikust. Mis on suguti ülesanne? Suguti väljastab seemnevedelikku organismist. Kus asuvad Leydigi ja Sertoli rakud? Leydigi ja Sertoli rakud asuvad munandis
Munand- Mehe sugunääre, milles moodustuvad isassugurakud ehk spermid ja meessuguhormoonid. Sperma- Meesugunäärmete nõre koos spermidega. Munasari- Naise sugunääre, mis sisaldab arenevaid munarakke ja kus sünteesitakse naissuguhormoonid. Ovulatsioon- Viljastumisvõimelise munaraku vabanemine munasarjast. Menstruaaltsükkel- Naise suguelundites toimuvad perioodilised muutused, mille jooksul valmib munarakk ja emakas valmistub viljastatud munaraku vastuvõtuks. Mehe sisemised suguelundid on munandid, munandimanused, seemnejuhad, seemnepõiekesed ja eesnääre ning välimise on munandikott ja suguti. Meessuguhormoonide süntees ja spermide moodustumine munandites algab suguküpsuse saabumisega ja võib jätkuda elu lõpuni. Spermide normaalseks kujunemiseks on vaja kehasoojust veidi madalamat temperatuuri, ka ei tohi spermid otseselt verega kokku puutuda. Naise peamised suguelundid on munasarjad, munajuhad, emakas ja tupp, mis paiknevad keha se...
Mehe sisesuguelundid: munandid, munandimanused, seemnejuhad, seemnepõiekesed ja eesnääre. Välised suguelundid: munandikott ja suguti. Munandid sugunäärmed, milles paljunevad ja valmivad isassugurakud e. spermid ning sünteesitakse meessuguhormoone. Spermi arengu tingimused: *madalam temperatuur; *ei tohi verega kokku puutuda (vere kaitserakud hävitavad spermi, otsesel kokku puutel). Ühe spermi arengutsükkel kestab u. 80 päeva. Sperme valmib alates murdeeast kuni elu lõpuni. Korraga valmib tuhandeid sperme. Küpsed spermid talletatakse munandimanustes. Naise suguelundid: munasarjad, munajuhad, emakas ja tupp. Emakas lihaseline õõneselund, mis on seotud tupega ning munajuhade kaudu munasarjadega. Naissugunäärmed munasarjad asetsevad kahel pool emakat, mis täidavad kahte ülesannet: toodavad suguhormoone, mis nõristuvad verre, nind siin valmivad ka naissugurakud e. munarakud. Munasarjad hakkavad talletama sugukõpsuse saabudes 11-14 a....
Kõik liikide isendid paljunevad kas sugulisel või mittesugulisel teel. Sugulisel paljunemisel saab uus organism enamasti alguse viljastunud munarakust. Mittesuguline paljunemine võib toimuda kas eoseliselt või vegetatiivselt. Suura osa protiste ja seeni ning osa taimi paljunevad eoste ehk spooridega. Kottseente hõimkonda kuuluvatel seeneliikidel arenevad eosed rakusiseselt ...
http://www.abiks.pri.ee Mitoospäristuumse raku jagunemise viis, millega tagatakse kromosoomide arvu püsivus tütarrakkudes. Ainult neli faasi: pro, meta, ana ja telofaas Meioospäristuumse raku jagunemise viis, mille käigus kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb kaks korda. Meioosi käigus homoloogilised kromosoomid lahknevad. Esineb sugurakkude ja eoste moodustamisel. Meioosi tulemusena tekib ühest diploidsest rakust neli haploidset tütarrakku Protsess koosneb kahest järjestikusest jagunemisest, mille tulemusena tekib neli tütarrakku. Jagunemine=4faasi: profaastuumamembraani lagundamine ja tuumakeste kaotamine; metafaas homoloogilised kromosoomid ei ole teineteisest täielikult eraldunud; anafaaskääviniidid lühenevad ja homoloogilised kromosoomid lahknevad poolustele; telofaasmoodustub kaks tütarrakku. Org. paljunemisviisid Suguline toimub kahe r...
Tallinna Tervisehoiu Kõrgkool 2016 SUGUELUNDKOND Natalja Ivanova 1 HO-1-2kj SISUKORD 1. Tervitamine.................................... 1 2. Sisukord......................................... 2 3. Sissejuhatus.................................... 3 4. Naise suguelukonna haigused........ 4 5. Mehe suguelukonna haigused........ 5 6. Herpes............................................ 6 7. Haiguse olemus ja sümptomid........ 7 8. Haiguse ravi.................................... 8 9. Profülaktika..................................... 9 10.Kasutatud kirjandus....................... 10 11.Tänamine....................................... 11 2 Sissejuhatus SUGUELUNDKOND. NAISE SUGUELUNDKOND. MEHE SUGUELUNDKOND. ...
Kude-ühesuguse päritolu, ehituse, talitlusega rakk ning rakuvaheaine. Kudede põhirühmad-epiteelkude(katab keha välispinda, oluline osa haavade paranemisel), sidekude(rohke rakuvaheaine sisaldus), lihaskude(ehituslik), närvikude(koosneb närvirakkudest, täidab tugi-,toite-,kaitsefunktsiooni). Epiteelkude:katteepiteel(naha pindmine, siseelundite kiht), näärmeepiteel, sensoorne epiteel. Sidekude:veri(7%keha massist), lümf(lümfoplasma, lümfotsüüdid), retikulaarne sidekude(luuüdis, lümfisõlmedes, põrnas), rasvkude(nahaaluskoes, rasvikud), kohev sidekude(lihaskiudude vahel), tihe sidekude(kõõlused, südamed), kõhrkude(liigeste kõhrelised pinnad), luukude(vaheaine õõntes). Lihaskude:silelihaskude(nahas), vöötlihaskude(skeletilihased, keel), südamelihaskude(süda). Elund-kehaosa, millel on kindel kuju, ehitus, asend, funktsioonid(luud, lihased, süda,maks) Elundkond-ehituselt, talitluselt, arengu poolest sarnased elundid(tugi-liikumiselundkond). Sü...
Bioloogia Viljastamine ja inimese areng 1. Missugustes tingimustes arenevad isassugurakud? isassugurakud valmivad munandites, mis on kehast väljas, kuna nad vajavad valmimiseks kehatemperatuurist madalamat temperatuuri. Isassugurakud ei tohi kokku puutuda verega, kuna vastasel korral nad ei ole enam arenemisvõimelised. 2. Mis on sperma? spermaks nim meessugunäärmete eritatud nõrede segu koos spermidega. 3. Nim meeste välissuguelundeid. sisemised munandid, munandimanused, seemnejuhad, seemnepõiekesed ja eesnääre välimised munandikott ja suguti 4. Kuidas valmivad naiste sugurakud? Munasarjad toodavad suguhormoone, mis nõristuvad verre, ning siis valmivad naissugurakud. 5. Mille poolest erinevad seemnerakkude ja munarakkude valmimine? Munarakud nõristuvad verre, seemnerakud aga mitte. 6. Missuguseid muutusi organismis põhjustavad meessuguhormoonid? Sugurakkude valmimi...
1.naise suguelundid - munasarjad, munajuhad, emakas ja tupp. 2.mehe suguelundid - munandid, (munandimanused, seemnejuhad, seemnepõiekesed ja eesnääre), munandikott ja suguti. 3. sekundaarsed sugutunnused -tüdrukutel rindade, kaenlaaluse- ja häbemekarvastiku kasv ja muutused nahatalituses. Poistel on kaenlaaluse- ja häbemekarvastiku kasv, häälemurre ja karvakatte ilmumine näole. Lisaks veel kasvu kiirenemine ja keha proportsioonide muutused. Tütarlaste õlad muutuvad kitsaks ja puusad laiemaks ning ümaramaks. Poiste õlad muutuvad laiemaks ja puusad kitsamaks. 4.munarakk viljastub munajuha laienenud osas. 5. ovulatsioon munaraku vabanemine munasarjast; menstruatsioon viljastamata munaraku irdumine emakaseinast; menopaus - menstruatsioonide lõpp (kui viimasest menstruatsioonist on möödunud 12 kuud). 6.idulase periood kestab u kaks kuud, niikaua kuni tal pole inimesega välist sarnasust. 7. platsenta kaudu- ema veri kannab hapnikku ja toi...
1. Miks tekib tsüstiit sagedamini naistel? Anatoomiline iseärasus – lühike kusiti, mis asub päraku läheduses, mis on küllastatud bakteritega 2. Millega seostatakse tsüstiiti meestel? Mingi muu kuse-suguelundkonna haigus – prostatiit, gonorröa. 50+ eesnäärme suurenemisega, sageneb tsüstiit, sest põide jääb jääkuriin. 3. Missugused on bakterid, mis põhjustavad tsüstiiti? E. Coli, staphylococcus , enterokokid 4. Missugused tegurid soodustavad tsüstiiti haigestumist? Sage külmetumine jääkuriin Seksuaalne aktiivsus Halb isiklik hügieen Rasedus Diabeet Kateeter, hospitaalinfektsioon Östrogeeni vähesus immuunpuudulikkus 5. Missusgused on haige kaebused ja sümptomid tsüstiidi korral? Kipitav valu urineerimisel, eriti lõpus. Harva palavik, külmavärinad. Kõhuvalu, ebamugavus alakõhus. Noktuuria, düsuuria. Pollakisuuria – sage urineerimine. Uriin hägune, halva lõhnaga.hematuuria. valulik vahekord....
suguelundkond tagab paljunemise, säilitab liigi, mehesuguelundid välimised: 1) suguti, 2) munandikotid (munandid), sisemised: 1) munandid meessugu hormoonid ja seemnerakud (spermid), 2) munandimanused talletatakse moodustunud spermid, 3) seemnejuhad spermid liiguvad sugutisse, 4) seemnepõiekesed ja eesnääre toodavad seemne vedelikku, spermid 1) keha temp madalam temp, 2) ei tohi verega kokku puutuda, 3) areng 70 85 päeva, 4) toodetakse murdeeas kõrgeani, 5) viljastamis võimeline 1 2 päeva, 6) sperma = spermid, seemnevedelik, naisesuguelundid sisemised (loote areng peab olema turvaline): 1) munasarjad naissugu hormoonid ja munarakud, 2) munajuhad toimub viljastumine, 3) emakas - areneb loode, 4) tupp satub suguti suguühte, ovulatsioon munaraku vabanemine munasaqrjast ja liikumine munajuhasse, menstruatsioon viljastamata munaraku ja emaka limaskesta tükkide väljutamine naise organismist, menstruatsiooni tsü...
Neerud renes Neer - ren Kusejuha - ureter Kusepõis - vesica urinaria Koorollus - cortec Säsiollus - medulla Toomasoon - vas afferens Viimasoon - vas efferens Kusiti - urethra Naise kusiti - urethra feminina Mehe kusiti - uretha masculina Munand - testis Munandimanus - epididymis Seemnejuha - ductus deferens Seemnepõieke - vesicula seminalis Seemneväät - funiculus spemraticus Eesnääre - prostata Suguti - penis Munandikott - scrotum Munasari - ovarium kreeka keeles oophoron Munajuha - tuba uterina salpinx Emakas - uterus metra Emaka seina kestad: Sisemine limaskest e endomeetrium - endometrium Keskmine lihaskest e müomeetrium - myometriu...
Mees suguelundkond.Poiste suguline areng Murdeiga ehk puberteediiga ehk suguline küpsumine algab positel 9.-14. eluaastast ning kujuneb välja eluaastatel 12.-19.a. Mehe tunnused kujunevad, aga välja 2 kuni 5 aasta jooksul. Poiste puberteet algab tüdrukutest mõned aastad hiljem. Mudeea kõikumist vanuses põhjustavad mitmed asjad nagu näiteks: pärilikkus, rahvus, toitumine. Samuti ka suur kehaline koormus võib lükata murdeea algust edasi. Meheliku küpsemist soodustavad tegurid on sport ja liikumine. Samuti ka hoiduda mittesuitsetamisest ja kemikaalidest. Murdeeas tekivad muutused keha ehituses ja talituses, mis on näiteks: häälemurre, habeme ja karvade kasv, suurem keha pikkus, lihaste jõud, kopsumaht, suurem ettevõtlikus, uudishimu, agressiivsus. Mehe suguelundid jagunevad sise- ja välissuguelunditeks. Sisesuguelundid on munandid (valmistavad sugurakke ja suguhormoone), munandimanused (säilitavad sugurakke), s...
Nimeta seedekanali osad Suuõõs, neel, söögitoru, magu, peensool ja jämesool Seedekanali seina ehitus, kestad, Sisemine limaskest koos selle aluskihi iseloomustus submukooskihiga , sisaldab näärmeid Keskmine lihaskest, 2-kihiline silelihas, ringi ja pikilihas Välimine serooskest, õhuke sidekoeline kest Kurgu lümfaatiline rõngas, nimeta Lümfaatiline rõngas koosneb kuuest mandlid, nende paiknemine mandlist. 2 kurgumandlit - kurgu kaarte vahel Keelemandel keelejuure piirkonnas 2 tõrvemandlit tõrvekanali ...
MEHE REPRODUKTIIVORGANITE ANATOOMIA. Mehe välissuguelundid- Organa genitalia externa: munandikott- scrotum suguti- penis Sisesuguelundid- Organa genitalia interna: munand- orchis, testis munandimanus- epididymis seemnejuha- ductus deferens (kubemekanalis seemneväädi- funiculus spermaticus koosseisus) purskejuha- ductus ejaculatorius lisasugunäärmed- glandula genitalia accessoria: eesnääre- prostata, seemnepõiekesed- vesicula seminalis, bulbouretraalnäärmed ehk Cowperi näärmed- glandula bulbourethralis seu Cowperi meessuguhormoonide üldnimetus - androgeenid konkreetset suguhormooni - testosteroon, androstendioon. Sertoli rakud Sertoli rakud asuvad ääniliste torude seintes, on seotud sugurakkude tootmisega. Sertoli rakkude ülesandeks on hoolitseda seemnerakkude kasvamise, arengu ja küpsemise eest. Leydigi rakud Leydigi rakkude ülesandeks on meessuguh...
NIMISÕNA KLK: ainsuse omastav LIIKI VÕI LAADI VÄLJENDAV OMASTAVAKUJULINE TÄIEND KIRJUTATAKSE PÕHISÕNAGA KOKKU, KUULUVUST VÄLJENDAV TÄIEND AGA LAHKU KUI SÕNAÜHENDI ESIMESEL LIIKMEL ON TÄIEND, SIIS TULEB SÕNAÜHEND LAHKU KIRJUTADA Nimisõna KLK: mitmuse omastav Kui nimisõna ees olev täiend on mitmuse omastavas käändes, siis kirjutatakse ta tavaliselt põhisõnast lahku, sest sellised ühendid ei väljenda enamasti mingit uut mõistet. (koerte haukumine, kirjanike liit, raamatute nimekiri, vigade parandus, majatarvete kauplus, teaduste akadeemia) Kokku kirjutatakse mitmuse omastavas olev täiend siis, kui ta tõesti väljendab mingit kindlat mõistet. Selliseid sõnaühendeid on kõige rohkem täiendiga laste, naiste, meeste ja noorte: LASTE: lastearst, lastehaigus, lastehaigla, lasteaed, lastekodu, lastepäevakodu, lastelaager, laste...
Kordamine bioloogia kontrolltööks Inimese suguelundkond 1. Meeste suguelundkond · Sisemised: munandid, seemnejuhad, eesnääre, seemnepõieke · Välimised: munandikott, suguti, sperma · Sperma valmib munandites, samas sünteesitakse meessuguhormoone 2. Naiste suguelundkond · Kõik naise suguelundid asuvad keha sees · Munasarjad, munajuhad, emakas, tupp 3. Sperma arengu tingimused · Keha temperatuurist madalam temperatuur · Sperma ei tohi verega kokku puutuda · Arenevad pidevalt 4. Ovulatsioon · Ovulatsioon-munaraku vabanemine munasarjast 5. Viljastumine · Viljastumine on seemneraku ja munaraku ühinemine · Viljastumine toimub munajuhas · ...
Suguelundkond Mees: sisemised: seemnepõieke,seemnejuha,munandid,eesnääre; välimised: peenis,munandikott Naine: sisemised: emakas,munasarjad,munajuhad,tupp; välimised: häbememokad Sperma meessugunäärmete poolt eritatud nõrede segu koos spermidega Seemnerakk - Väikseim ja kiireim,vajavad madalat temperatuuri, ei tohi erega kokku puutuda, meelemürgid kahjustavad, vahetuvad 70-päevaga, toodetakse elu lõpuni, tootmine hakkab murdeeas u 15-18, ühe purskega 200 miljonit rakku. Munarakk suurim rakk u 1mm, valmivad munasarjades,olemas sünnihetkest alates, juurde ei teki, valmivad murdeeas u 12-15a, elu jooksul 400 munarakku, lõpeb 55-60a, iga kuu valmib munarakk ovulatsioon , munarakk liigub munajuhasse 24h viljastumisvõimeline, liigub emakasse, eraldub koos emaka kobeda koega menstruatsioon, menstruaaltsükkel u 28-31p(alates päevadest kuni uuteni), munasari toodab naissuguhormoone. Teisesed sugutunnused murdeeas,hormoonid,kehakuju m...
ovulatsioon- munaraku irdumine munasarjast menstruatsioon- igakuine naise kuupuhastus e. munaraku väljumine. erektsioon - peenise jäigastumine ejakulatsioon -seemnepurse kaksikud - ühemunaraku-sisse mitu spermatosoidi. erimunaraku-2 erinevat viljastatud munarakku. Viljastumine toimub munajuhas, kui seemnerakk tungib munarakku. Loode areneb emakas.Isast oleneb lapse sugu. Munarakul aint x kromosoonid. x+x=girl. x+y=poiss Korgaskeha sisse valguv veri -peenis jäigastub. Suguelundid- munandid(tootavad seemnerakke),eesnääre(toodab spermat),korgaskeha(jäigast.) Seksuaalsuse aspektid: 1)armastus,lähedus,hoolivus 2)nauding, nt: seks,orgasm 3)laste saamine(keskajal #1 põhjus) 4)identiteet - kes ma olen? Suguhaigused: Klamüdioos (seksides) N: klaasjas voolus,valu kusemisel. M: kipitus kusitis,valu kusemisel. Sageli sümptomiteta.Ravimata põhjustab suguelundite ja kuseteede põletikku,viljatust. Genitaalherpes (seksides) 1.tüüp põhjustab peam...
Jakob Westholmi Gümnaasium Gonorröa Referaat Nicolas Lotman 7a klass Juhendaja: õp. Marge Ensling Tallinn 2015 Sisukord Sisukord......................................................................................................................................2 1) Sissejuhatus.............................................................................................................................3 2) Mis on gonorröa?....................................................................................................................4 3) Sümptomid..............................................................................................................................4 4) Diagnoos ja ravi....................................................................................................................
Inimese paljunemine. Inimene kui tervik. Kordamine. 9-B 1. Naise suguelundid on munasarjad, munajuhad, emakas, tupp. Mehel on munandid, seemnejuhad, eesnääre, munandikott, suguti. 2. Isassugurakud. Peab olema oma kehatemperatuurist madalam temperatuur. Verega ei tohi kokku puutuda, sest spermide otsesel kokkupuutel verega hakkavad vere kaitserakud neid hävitama. Spermi arengutsükkel vältab mehel 70-85 päeva. Valminud sugurakud sugurakud talletuvad munandimanustes. Naissugurakud. Valmib ja vabaneb iga 3-4 nädala järel munasarjast üks munarakk. Munarakk väljub munasarjast ja satub kõhuõõnde. Sealt edasi munajuhasse, mis omakorda suubuvad emakasse. 3. Viljastumine. Mehe ja naise suguühe. Selle käigus satuvad spermid naise suguteedesse. Oluline on spermide arv. Spermid peavad jõudma munarakuni. Viljastumine to...
INIMENE Kude: Inimese keha koosneb rakkudest. Ühesuguse ehituse, talituse ja päritoluga rakud moodustavad kudesid. Inimeses on nelja tüüpi kudesid: 1.Kattekoed e. epiteelkoed rakud asuvad tihedasti üksteise vastas ja rakkudevahelist ainet peaaegu pole. Kattekoed kaitsevad organismi osi kuivamise, mehaaniliste vigastuste, keemiliste mõjutuste ja mikroobide sissetungi eest. Samuti võivad nad eritada nõresid ehk sekreete(nt. süljenääre, maonäärmed jt.) Kattekude esineb naha pinnal, limaskestal, siseorganite pinnal. 2.Sidekoed rakud asuvad üksteisest kaugel ja nende vahel on rakuvaheaine, mis võib olla vedel (nt. veri) kiuline (nt. kohev sidekude) või tahke (nt. luukude.) Ka rasvkude on sidekude. 3.Lihaskoed koosnevad pikkadest rakkudest, mis võivad pikeneda ja lüheneda. 1)Võõtlihaskude asub skeletilihastes (käed, jalad, selg, kõht jt.) Ta töötab kiiresti, allub tahtele kuid ka väsib kiire...
Tartu Tervishoiu Kõrgkool Radioloogiatehniku õppekava RUTA LINDRET, MAARJA MÖLDER, KEVIN AAS NAISE JA MEHE UROGENITAALSÜSTEEMI UURIMINE Referaat Juhendaja: Valentina Timpmann Tartu Tervishoiu Kõrgkool Tartu 2012 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 LABORATOORSED UURINGUD............................................................................................ 4 Uriiniproovid......................................................................................................................... 4 Uriini sõeluuring....................................................................
Bioloogia kontrolltöö Inimese suguelundkond ning areng MEES *Mehe peamisteks sisemisteks suguelunditeks on MUNANDID(spermide valmimine ja paljunemine; meessuguhormoonide süntees), aga ka munandimanused, seemnejuhad, seemnepõiekesed ja eesnääre. Välimised suguelundid on MUNANDIKOTT ja SUGUTI. *Meessuguhormoonide arenemiseks vajalikud tingimused on: 1) kehatemperatuurist madalam temperatuur 2)ei tohi olla kokkupuudet verega. *Valminud sugurakud talletuvad munandimanustes. *Seemnepurske ajal juhitakse spermid edasi mööda paarilisi seemnejuhasid, mis suubuvad kusepõie lähedal kusitisse. Enne kusitisse jõudmist lisanduvad spremidele seemnepõikese ja eesnäärme nõre. *SPERMA on meessugunäärmete eritatud nõrede segu koos spermidega. NAINE *Naise suguelunditeks on munasarjad(naissugunäärmed suguhormoonide tootmine, munarakkude valmimine), munajuhad, emakas(lihaseline õõ...
Köha võib olla haigus või mõne teise haiguse sümptom, nakkamine sõltub põhjustajast Nohu võib olla haigus või mõne teise haiguse sümptom, nakkamine sõltub põhjustajast Angiin bakterhaigus, mis põhjustab mandlite põletikku, ravitakse antibiootikumidega, sümptomiks köha ja mädased täpid mandlitel, nakkab Bronhiit kopsutorude põletik, sümptomiks köha, tavaliselt ei nakka Astma enamasti allergiline hingeldustõbi, hingamisteed (ka kopsudes) ahenevad ja organism ei saa piisavalt hapnikku, eluohtlik ja seetõttu peab teadma, kuidas lähedastele vajadusel abi anda ja millal kiirabi kutsuda, ei nakka, eluohtlik haigus Tuberkuloos bakterite põhjustatud (enamasti) kopsude haigus, mille raviks kasutatakse antibiootikume, nende võtmisel tuleb ravikuur korralikult lõpuni teha, et ei kujuneks välja ravimresistentset tuberkuloosi, eluohtlik haigus Läkaköha väga nakkav ägedaid köhahooge põhjustav bakterhaigus, mis võib väikelastele oll...
Inimeste suguelundkond ja üldine areng 1. Mõisted: 1. Ovulatsioon- viljastumisvõimelise munaraku vabanemine munasarjast 2. Menstruatsioon- kord kuus toimuv emaka limaskesta irdumine 3. Viljastumine- muna- ja seemeraku ühinemine, mille tagajärjel hakkab viljastunud rakust arenema uus organism 4. Abort- raseduse iseesenelik või tahtlik katkemine 5. Kliiniline surm- seisund, milles puuduvad inimorganismi elutegevuse põhitunnused, kuid rakud ja koed on säilitanud eluvõime 6. Bioloogiline surm- inimorganismi elutegevuse lõplik ja pöördumatu lakkamine 2. Teised sugutunnused: 1. Mehel:hakkab kasvama habe, intensiivistub karvakasv kaenla all ja suguelundite piirkonnas, tugevneb lihaskond ning keha muutub mehelikumaks, madal hääl, 12-15a. 2. Naisel: hakkavad kasvama rinnad, puusad muutuvad laiemaks, rasvakiht moodustab naiselikumad vormid, tugevneb karvakasv kaenla ja...
Anatoomia ja Füsioloogia II F Seedimine. Seedeelundkonna pôhifunktsioonid. Seedimise käigus töödeldakse toitained organismile sobivaiks komponentideks ning seejärel toimub imendumine. Seedeeludnkonna põhifunktsioonideks on toidu peenestamine, toidu edasiliikumine seedetraktis toidu imendumine, toidu töötlemine erinevate seedeensüümidega. Seedimine suuôônes. · Toidu maitseomaduste ja söödavuse määramine. · Toidu peenestamine · Toidu süljega niisutamine · Toidu seedimine süljefermentide toimel(amülaas, maltaas) Mao limaskesta sekreedid · Epiteelkihi pindmine osa- lima eritus · Mao põhimiku pearakud- maomahla eritus · Mao põhimiku katterakud- soolhappe eritus Milliste toitainete seedimist ei toimu maos? Miks? Maos ei toimu süsivesikute seedimist, sest maos on happeline keskkond, milles süsivesikud ei lah...
Millised on mehe suguelundid ? Mehe peamisteks sisemisteks suguelunditeks on munandid, aga ka munandimanused, seemnejuhad, seemnepõiekesed ja eesnääre. Mehe välisteks suguelunditeks on munandikott ja suguti. Munandeid on kaks. Need on sugunäärmed, milles paljunevad ja valmivad spermid ning sünteesitakse meessuguhormoone. Kujult ovaalsed munandid on täidetud peenikeste vääniliste seemnetorukestega, milles spermid arenevadki. Kuidas valmivad mehe sugurakud, miks kestab see neil terve elu ? Mehe sugurakud paljunevad ja valmivad munandites. Spermide normaalseks arenguks on vaja madalat temperatuuri ja nad ei tohi verega kokku puutuda .Spermi arengutsükkel vältab mehel 70-85 päeva. Valminud sugurakud talletuvad munandimanustes. Sugurakke moodustub mehe organismis pidevalt. Seega kui mehe organism kahjustub mürkidega, on võimalus, et mingi aja möödudes moodustuvad uued, kahjustamata pärilikkusainega spermid. Millised on naise suguelundid? ...
Mehe suguelundid+ülesanded: sisemised: 2 munandit(nendes paljunevad ja valmivad spermid, sünteesitakse meessuguhormoone), munandimanused(talletumispaik valminud sugurakkudele), seemnejuhad(nende kaudu juhitakse spermid seemnepurske ajal kusitisse), seemnepõiekesed ja eesnääre(toodavad nõresid, mis lisanduvad spermile, et moodustuks sperma). Välised: munandikott(spermide paiknemis/valmimiskoht), suguti(juhib viljastumiseks spermid tuppe). Spermid: väga väikesed viburiga rakud. Tekivad peenikestes väänilistes seemnetorukestes, mis asuvad munandites. Hakkavad tekkima murdeeas ning valmivad pidevalt eluea lõpuni. Tekkimiseks vaja madalamat temperatuuri ja kokkupuudet verega olla ei tohi. Spermi arengutsükkel kestab 70-85 päeva. Eritub ühe korraga tavaliselt mitusada miljonit. Naise suguelundid: munasarjad(toodavad suguhormoone, nendes valmivad munarakud), munajuhad(nende kaudu suubub munarakk emakasse), emakas(loote arenemispaik), tupp(sell...
1. Mehe ja naise suguelundite ehitus (tunda ära joonisel) ja suguelundite osadeülesanded- Õpik lk 16-17 Mehe suguelundid: Munandid- moodustuvad meesuguhormoonid, puberteedieas hakkavad seal arenema spermid Munandimanused- talletuvad valminud spermid Seemnejuhad- mööda seda liiguvad seemnepurske ajal seemnemanustest välja spermid kusitisse. Seemnepõikesed ja eesnääre- enne kusitisse jõudmist lisanduvad spermidele toodetud nõre ning moodustab sperma Kusiti- juhib sperma välja Naise suguelundid: Emakas- areneb viljastatud munarakust loode Munasarjad- toodavad naise viljakal eluperioodil suguhormoone, kus valmib iga 28 päeva järel üks munarakk Munajuha- munarakk liigub emakasse, toimub munaraku viljastumine Tupp- selle kaudu väljub sündiv laps, algab ka spermide teekond munajuh...
1.Millised paljunemisviisid esinevad looduses? Võrdle suguta ja sugulist paljunemist. Esinevad suguta ja suguline paljunemine. Suguta paljunemine jaguneb vegetatiivseks ja eoseliseks. SUGULINE SUGUTA Uus organism saab alguse viljastunud munarakust Uus organism pärineb ühest vanemast Tulemuseks on mitmekesine järglaskond Järglaskond on ühesugune Segunevad erinevad geenid Sorditunnused säilivad Paljunemine toimub suguorganite abil Toimub taime kasvuorganite abil Toimub pikema aja jooksul Lühikese aja vältel saadakse suur hulk uusi isendeid Saadakse järglasi Mõlemal juhul antakse geene edasi 3.Millised rakud, miks ja millal paljunevad inimesel mitootiliselt? Tunne ära mitoosi faasid, tea mitoosi tulemust. Mitootiliselt paljunevad soma...
Katteelundkond kaitseb organismi keskkonnamõjude eest. Ülesanne on välisärrituste vastuvõtmine ja organismikaitsmine väliskeskkonna ebasoodsate mõjude eest. Väliskatteks on nahk. Koosneb epiteel- ja sidekoest. (juuksed, nahk, küüned) Tugielundkond võimaldab liikuda. Lihased koos tugistruktuuriga tagavad meile liikumisvõime ja kindla kehaasendi säilitamise. Inimese skelett koosneb luukoest, mille külge kinnituvad kõõluste abil vöötlihased. (lihased, kõõlused, luud, liigesed) Seedeelundkond lagundab toitu. Seedeelundkonna moodustavad seedekanal ja sellesse nüresid eritavad seedenäärmed. (suuava, sõõgitoru, maks, magu, peensool, jämesool, pärak, kõhunääre) Hingamiselundkond varustab organismi hapnikuga. Gaasivahetus-kudede pidev varustamine hapnikuga ja ühtlasi oksdeerumisel tekkiva süsihappegaasi kehast eemaldamine. Kuuluvad hingamiseteed, mida mööda ähk liigub, ja kopsud, kus toimub gaasivahetus õhu ja vere vahel. Erituselundkond eem...
INIMESE ANATOOMIA 1. Kude, koetüüpide ehitus ja ülesanded. Kude on ... Koetüüp Ehitus Ülesanded organismis a) Epiteelkude Rakke tihedalt ja rakuvaheainet Kehapinna katmine e. kattekude On vähe Kehaõõnsuse katmine Elundite katmine Nõrede tootmine sülg Vigastuste parandamine b)Lihaskude Rakud on pikad ja Sise. Kaitse kokkutõmbumis võimelised Liigutada ja kuju c)Närvikude Rakud tähe kujulised ja Vastu võtta erutusi varustatud jätketega Analüüs ja annab edasi d)Sidekude Palju rakuvaheainet Luu ja kõhrkude ...
Inimene 1. Inimese biosüstemaatiline kuuluvus Liik Homo sapiens e. tark inimene Perekond Homo e. inimene Sugukond Hominiidid e. inimlased Selts primaadid Klass imetajad Hõimkond keelikloomad Riik loomad 2. Inimese kui imetaja tunnused · Hästi arenenud aju ja ajukoor. See võimaldab tingitud reflekside kujundamist. Hea mälu ja arenenud meeled. · Gaasivahetus kopsudes · Süda on 4-osaline · Esineb kehavereringe ja kopsuvereringe · Pidev energiavajadus · Soojuse pidev tootmine ainevahetusprotsesside tulemusel · Organism on terviklik süsteem kõik elundkonnad on omavahel seotud 3. Inimese liigi tunnused · Suur aju · Kahel jalal liikumine · Aeglane areng, mittesessoonne sigimine, puudub selgelt eristuv innaaeg · Kõigesööja; toitu jahitakse, korjatakse, transporditakse, jagatakse omavahel, t...
1.Kirjelda mehe suguelundeid ja nende talitust. Mehe suguelundid jagunevad sisemisteks ja välimisteks. Sisemised suguelundid on munandid, munandimanused, seemnejuhad, seemnepõiekesed ja eesnääre. Välimised on munandikott ja suguti. Munandid on sugunäärmed, kus moodustuvad meessuguhormoonid. Munandimanustes talletuvad valminud spermid. Seemnejuhasid mööda liiguvad seemnepurske ajal manustest välja paiskunud spermid kusitisse. 2.Kirjelda naise suguelundeid ja nende talitust. Naise suguelundid on munasarjad, munajuhad, emakas ja tupp ning need paiknevad kõhuõõnes. Munasarjad on sugunäärmed, mis toodavad suguhormoone ning kus valmivad ka munarakud. Munajuha mööda liigub munarakk emakasse ning seal toimub ka munaraku viljastamine. Emakas on lihaseline õõnes elund, kus areneb viljastatud munarakust loode. Tupe kaudu väljub sündiv laps emakast. Tupest algab ka spermide teekond munajuhasse. 3.Võrdle mehe ja naise sugurakke. Mehe sugurakud ehk s...
Inimese Suguelnudkond Millised on mehe suguelundid? Kuidas valmivad mehe sugurakud? Millised on naise suguelundid? Kuidas talitlevad naise suguelundid? Millised tegurid mõjutavad sugurakkude pärilikkusainet? Nagu kõigiks teisteks talitlusteks, nii on ka paljunemiseks inimesel vastavad elundid. 1) Mehe suguelundid jagunavad sisemisteks ja välimisteks. Mehe peamisteks sisemisteks suguelunditeks on munandid, aga ja munandimanused, seemnejuhad, seemnepõiekesed ja eesnääre. Mehe välisteks suguelunditeks on munandikott ja suguti. 1.1 Sugunäärmed hakkavad poistel talitlema u. 12 15 aasta vanuses ning nende talitlus kestab tavaliselt elu lõpuni, kui mingid traumad või haigused seda enne ei katkesta. Munandite tegevused hakkabki poistel murdeiga. Munandites sünteesitud meessuguhormoonide toimel hakkavad arenema teised sugutunnused: karvade kasv näol(habe ja vuntsid), tugev ja hästi areneneud ...
1. Epiteelkude katab kõiki organismis väliskeskkonna või kehaõõntega ühenduses olevaid pindu ning piiritleb organeid, kaitseb vigastuste, nakkuste jt. väliskeskkonna kahjulike mõjude eest ja selle kaudu toimub kogu ainevahetus organismi ja väliskk vahel. Rakud asuvad tihedalt üksteise kõrval, moodustades rakkudevahelise aineta õhukesed kiled. 2. Närvikoe rakud suudavad vastu võtta ärritusi, neid töödelda, tekkinud erutusi edasi anda ja salvestada. Selle teeb võimalikuks närvirakkude ehk neuronite iseloomulik pikkade jätketega kuju. Iga neuron koosneb rakukehast ja kahesugustest jätketest. Lühemaid, mitmeharulisi jätkeid nimetatakse dentriitideks. Dentriidid võtavad närviimpulsi vastu retseptoritel või teistelt närvirakkudelt. Pikemad jätked neuriidid juhivad närviimpulsid edasi teistesse rakkudesse. 3. Sünaps- koht, kus närviimpulss antakse ühest rakust edasi teise rakku. 4. Katteelundkond kaitseb organismi kesk...
KORDAMISKÜSIMUSED KUSESUGUELUNDITE SÜSTEEMIST 1. Nimetage eritusfunktsiooni täitvad elundid organismis (lisage, mida eritavad) Kopsude kaudu eritatakse süsihappegaasi ja vett auru näol (umbes 0,30,4 l) ja mitmeid teisi lenduvaid aineid. Kopsude kaudu saame kiiresti ja efektiivselt reguleerida happeleelistasakaalu. Nahas peituvate higinäärmete abil eemaldatakse organismist umbes 0,40,5l vett, soolasid, erinevaid jääkprodukte (kusiaine e. uurea, kusihape, kreatiniin). Seega võib nahk teatud määral kompenseerida neerude vaegtalitlust, kuid täielikult neeru asendada ei saa. Seedetrakti sekretoorne osa seisneb peamiselt raskemetallide soolade eritamises, sapi ja vee eritamises soolestikku. Vett eritub seedetrakti kaudu umbes 0,15 l ööpäevas. Neerud eritavad uriini, päevas 11,5l ...
Mehe sisemisteks suguelunditeks on munandid, munandimanused, seemnejuhad, seemnepõiekesed ja eesnääre. Välisteks suguelunditeks on munandikott ja suguti. Munandeid on kaks ja neis paljunevad ja valmivad spermid ja sünteesitakse meessuguhormoone. Need on täidetud pisikest seemnetorukestega, milles spermid arenevad. Selleks, et spermid saaks areneda, on kindlad tingimused. 1. nad vajavad kehatemperatuurist madalamat temperatuuri, seepärast asuvad nad ka munandikotis. 2. kuna nad on kehale võõrad rakud, siis nad ei tohi verega kokku puutuda. Muidu hakkavad vere kaitserakud sperme hävitama. Sugurakke varustatakse toitainete ja hapnikuga läbi erilise rakkude kihi. Arengu tsükkel kestab 70-85 päeva ja sperme moodustub pidevalt ja nad uuenevad pidevalt. Sugurakud talletuvad munandimanustes. Spermid juhitakse seemnepurske ajal mööda seemnejuhasid kusitisse. Enne kusitisse jõudmist lisanduvad spermidele seemnepõiekese ja eesnäärme toodetud nõred...
INIMESE PALJUNEMINE JA ARENG KORDAMISKÜSIMUSED 1. Iseloomusta inimese elujärke. VASTSÜNDINU- kuni kümme esimest päeva IMIK-esimese eluaasta lõpuni. Suur pea, lühikesed jäsemed, vastuvõtlik haigustele. Esimese eluaasta lõpus õpib seisma ning suudab astuda mõned sammud. LAPEIGA-kuni jäävhammaste tekkimiseni ja sugulise küpsemise alguseni. Tüdrukutel kestab lapseiga 12-13 aastaseni, poistel 13-15 aastani. Keskimiselt lisandub aastaga kallus 2kg ja mippust 4-5cm MURDEIGA ehk PUBERTEEDIIGA- lõppeb 17-18. Puberteediiga algab noorukitel suguküpsuse saabumisega. VARAJANE KÜPSUS- kuni 36 eluaastani, arenevad võimed maksimumini. HILINE KÜPSUS- kuni 60 eluaastani. Perioodi lõpuks hakkavad vaimsed ja kehalised võimed aeglaselt taanduma. ELATANU IGA- kuni 75a. kahaneb õppimisvõime ja nägemine. VANURIIGA(RAUGA)- kuni 90a. taandareng süveneb veelgi SURM- 1. AGOONIA- vahetu surma eelne seisund, elutähtsate elundite töö on nii aeglane, et pole märg...