Hormoonid Rakuvälise signaali ülekanne 1. Selgitage järgmisi mõisteid: a. Intratsellulaarne hormoon rakusisene hormoon. b. Ekstratsellulaarne hormoon rakuväline hormoon. c. Lokaalhormoon metabolismi produkt, mis on sekreteeritud ühtede rakkude poolt, mis mõjutavad lähedal asuvate rakkude funktsioneerimist. N: prostaglandiinid. d. Endokriinnäärmed - ehk sisesekretsiooninäärmed erinevad teistest näärmetest selle poolest, et neil puuduvad viimajuhad, mistõttu nende produktid satuvad verre, lümfi ja...
Elektrienergia tootmine ja ülekanne Elektrienergia genereerimine Vahelduvvoolul on alalisvoolu ees see eelis, et tema pinget ja voolutugevust saab peaaegu energiakadudeta muuta väga suurtes piirides(transformeerida). See on vajalik elektrienergia ülekandmisel suurtele kaugustele. Elektrienergiat toodetakse generaatoritega, mis muudavad mingit teist liiki energiat elektrienergiaks. Vahelduvvoolu generaatori lihtsaimat mudelit vaatlesime eespool, kus püsimagneti pooluste vahel oli traatraam. Kui raami asemel kasutada järjestikku ühendatud juhtmekeerdusid, siis nende indutseeritud elektromotoorjõud liituvad. Püsimagneti asemel võib kasutada elektromagnetit. Tugeva magnetvoo saamiseks kasutatakse generaatorites erilisest elektrotehnilisest terasest südamikke. Magnetvälja tekitavad mähised on paigutatud ühe südamiku uuretesse. Mähised, milles in...
ELEKTRIENERGIA TOOTMINE, TARBIMINE JA ÜLEKANNE Referaat Tallinn 2010 ...................................................................................................................................................2 ....................................................................................................................................................3 SISSEJUHATUS....................................................................................................................3 1. SOOJUSENERGIA EHK PÕLEVKIVIST SAADUD ENERGIA........................................4 2. TUUMAENERGIA.................................................................................................................5 3...
REFERAAT Elektrienergia tootmine, tarbimine ja ülekanne 2009 Elektrienergia tootmine Maailma elektrienergia tarbimine suureneb pidevalt ning selle rahuldamiseks on vaja toota aina rohkem energiat. Elektrienergia tootmise hulgast saab aimu kui vaadata näiteks 2007. aasta andmeid, kui terves maailmas kokku toodeti 19.02 trilliont kWh energiat. Elekter rahuldab vaid 40-45% kogu energiavajadusest. Elektrienergia tootmiseks...
Allan Margus Elekter Elektrienergia tootmine Elektrienergiat toodetakse generaatoritega Generaatorid muudavad teist liiki energia elektrienergiaks Generaatorite sees on mähised mis tekitavad magnetväljasid Elektrienergia jaotamine Kuna elektrit toodetakse tarbijatest kaugel on sellel vaja läbida suuri vahemaid Et kadusid vähendada tuleb kasutada suuri pingeid Eestis põhivõrk 110- 330 kVm jaotusvõrgud 6-35 kV ja alajaamad 400 V Eesti on Venemaaga ühenduses kolme 330 kV liiniga, Lätiga kahe 330 kV liiniga ja Soomega 150 kV alalisvooliliini kaudu Vahelduvavoolu generaator Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Vahelduvvool (Alternating Current) Elektrilaeng mille suund ja tugevus perioodiliselt muutuvad...
Summaator: järjestik, paralleel ja kiire ülekanne Summaatorid - , . : , . - () , . , , , : , -- ( ); . . , - 1, . 0, , . «» «» , , . : 1 + 0 = 1. , , , . : 1+1=0 . . . . - , ....
Keras tekib elektronide puudujääk, st ka tema muutub positiivselt laetuks. Kui varras oleks neg laetud, siis lähendamisel neutraalsele kerale hakkavad varda elektronid liikuma kerale ja varda negatiivne laeng väheneb. Vt joonis 3 Tahkes aines saavad liikuda ainult elektronid. Positiivse laenguga tuumad moodustavad kristallvõe ja püsivad võnkliikumises oma koha peal. Laengu ülekanne toimub tahkistes alati elektronide liikumise tulemusena. Elektronide hulk ülekandel ei muutu, laenguid ei tekitata ega neid ei kao. II Kahe laetud keha ühendamisel: · Samamaärgilise laenguga kehade korral jaotub laeng ümber mõlemale kehale võrdselt (kummalegi pool kogulaengust), vt joonis 4 · Erimärgilise laenguga kehade korral osa laengutest kompenseeruvad, vt joonis 5...
Kuidas kandub elektrilaeng negatiivse laenguga kehalt neutraalsele kehale? Negatiivse laenguga kehas on elektrone rohkem kui prootoneid, neile mõjub tõukejõud. Kui kehad metallvardaga ühendada, hakkavad nn üleliigsed elektronid elektrijõu mõjul liikuma laetud kehalt laenguta kehale. Neutraalne keha omandab negatiivse laengu ja hakkab samuti elektrijõududega mõjutama metallvardas liikuvaid elektrone. Elektrilaengu ülekanne kestab seni kuni kehade elektrilaeng on võrdne. Kuidas kandub elektrilaeng positiivse laenguga kehalt neutraalsele kehale? Positiivse laenguga kehas on elektrone vähem kui prootoneid. Kui kehad ühendada hakkavad elektronid tõmbejõudude mõjul liikuma neutraalselt kehalt laenguga kehale. Elektronide lahkumise tõttu tekib neutraalsel kehal nende puudujääk ning keha omandab positiivse laengu....
Ekstsentrik-mehhanism muudab sirgliikumise pöördliikumiseks ja vastupidi et seda kasutada masinapumbas. Seda kasutatakse ka jalgrattal. Ekstsentrik on ringjoonelise kontuuriga ketas, mille pöörlemistelg on geomeetrilise teljega paralleelne, kuid ei asu geomeetrilisel teljel. Pöörlemistelje ning geomeetrilise telje vahet nimetatakse ekstsentrilisuseks. Kasutamisel nukina tagab ekstsentrik nukkmehhanismi sujuva töö, sest survenurk jääb muutumatuks. Nukkmehhanism mehhanism mis sisaldab muutuva kõverusega kõrgpaari elemendiga lüli. Lihtsaima kolmelülilise tasandilise nukki vedav lüli on kas pöörlev või nookuv ketasnukk või translatoorselt edasi tagasi liikuv liugurnukk Veetav lüli translatoorselt edasi-tagasi liikuv tõukur või nookur. Veetava lüli kiirenduse sõltuvuse ajast (liikumisseaduse) määrab nuki kuju. Nukud on kompaktsed, nende koostööd saab hõlpsasti korraldada, neile saab anda kõiki võ...
4 Ülekande põhiparameeterarvutus.................................................................................................... 4 Arvutan pöördemomendi erinevatel võllidel:..............................................................................5 Hammasrataste materjali valik ja lubatud pingete arvutus..............................................................5 Leian tegurid................................................................................................................................5 Arvutan lubatud kontaktpinged................................................................................................... 6 Hammaste ülekandearvutus...
Gaasijaotusmehhanism Ülo Ramp Ülesanne Võimaldab õigel ajal küttesegul pääseda silindritesse ning põlenud gaasidel sealt väljuda Klassifikatsioon · Rippklappidega · Püstklappidega Rippklapid Asuvad plokikaanes Püstklapid · Asuvad mootoriplokis · OHV · Nukkvõlli käitab hammasratas · Klappi liigutab tõukur Põhiosad · nukkvõll · nookurid · tõukurid · klapid · klapivedrud · mehhanismi ajam Ajam Käitab gaasijaotusmehhanismi Saab käituse väntvõllilt · kett · hammasrihm · hammasratas Gaasijaotusmehhanismi ajam Ülekanne väntvõlli 2 pööret = nukkvõlli 1 pööre Nukkvõll Ülesanne avada ja sulgeda õigel ajal, kindlas järjekorras, läbi nookuri või tõukuri klappe. Iga silindri kohal kaks nukki Klapiajam Ülesanne liigutada klappi · nookur · Tõukur · nukkvõll...
Kehade elektriseerumisel toimub elektronide mberjaotumine kehade vahel, mis enne hrdumist olid neutraalsed. -)kahe elektriseerunud keha kogulaend on aga vrdne nulliga, nagu see oli enne kehade elektriseerumist. -)Kui elektrilaendu lekannet ssteemi vi ssteemist vlja ei toimu, siis moodustavad kehad elektriliselt isoleeritud ssteemi. -)Elektriliselt isoleeritud ssteemis kehtib elektrilaengu jvuse seadus. -)Elektriliselt isoleeritud ssteemi kogulaend on muutumatu. -)Valem: q1 + q2 + ... qN = const. q1;q2-ssteemi kuuluvate kehade laengud. ELEKTRILAENGUTE LEKANNE -)Elektrilaengut vib edasi anda helt kehalt teisele, selleks tuleb eletriseeritud kehaga puudutada elektriseerimata keha. Niisuguse kokkupuute tulemusena mlema keha laengud vrdsustuvad. -)Kui aga 1 keha on laadimata, siis esialgne laeng jaguneb kaheks...
Konplementaarsusprintsiip. Mis on replikatsioon? Replikatsioon- matriitssüntees, mille tulemusena saadakse ühest DNA molekulist kaks ühesuguse nukleotiidse järjestusega DNA molekuli. Päristuumsetel rakkudel toimun enne mitoosi ja meioosi. ( ). Matriitssüntees- st, et DNA , RNA ja valgud sünteesitakse olemasolevate molekulide (DNA või RNA) ahelate alusel, mis määravad sünteesitavate molekulide monomeeride järjestuse.Sel teel tagatakse geeneetilise info ülekanne . Mis on geen? Geen- DNA molekuli lõik, mis määrab ära ühe RNA molekuli sünteesi. Enamikult geenidelt toimub mRNA molekulide süntees....
Töömasinate käitamiseks on tarvis energiat. Seda toodavad jõumasinad (erinevad mootorid). Tavaliselt kantakse energia töömasinale üle pöörleva liikumisena (pöörleva võlliga). Kuna töömasina ühendamine otse jõumasina külge pole alati võimalik, siis võetaksegi kasutusele erinevad ülekanded. Ülekannete kasutamine on vajalik järgmistel juhtudel: · jõumasina ja töömasina kiiruste erinemisel. · vajadus muuta töömasina kiirust samal ajal kui jõumasina kiirus on konstantne (muutumatu). · vajadus muuta jõumasina pöörlev liikumine töömasina tööorgani sirgjooneliseks või mõneks muuks liikumiseks. · kui ohutuse, mugava hooldamise või mõnel muul kaalutlusel pole võimalik jõumasina ja töömasina võlle vahetult ühendada. Enamkasutatavad...
Enam-vähem normaalseks võib ülekannet pidada kuni 20°...25° nurga all. Seetõttu ei saa selliseid liigendeid kasutada juhitavates sildades rattavõllide juures. Rattavõllide juures kasutatakse püsinurkkiirusega liigendeid, mis on küll tunduvalt kallimad, kuid annavad pöördemomenti edasi ühtlaselt. Hammasliide on vajalik seetõttu, et vedava silla üles-alla liikumine toimub sirgjooneliselt, kardaanülekande peaülekande külge kinnitatud ots aga liigub kaart mööda. Seetõttu peab ülekanne oma ülemises ja alumises asendis saama pikeneda. Vahetugi kinnitatakse auto kere või raami külge. Vahetugi muudab kogu ülekande jäigemaks, hoides ära liiga pika kardaanvõlli võimaliku läbipainde. Vahetoeks on kuullaager, mis on monteeritud kummipadja sisse Näide maasturi kardaanülekandest:...
Kui veresoon on seesmiselt vigastatud, siis sulgeb fibriinivõrgustik veresoone ning moodustub tromb ning kui tromb ummistab veresoone, siis see organi osa, mida veresoon hapniku ja toitainetega varustas, tavaliselt sureb. Hemofiilia ohtlikkus seisneb selles, et veri ei hüübi ning tekib verekaotus. 8. Miks peab vereülekandel alati teadma nii doonori kui patsiendi vererühmasid? (Millised tagajärgi võib kaasa tuua vale vererühma doonorvere ülekanne inimesele, mis seda põhjustab?) Et vältida eri rühma vererakkude kokkupuudet. Vale vererühma vereülekanne võib põhjustada erütrotsüütide kokkukleepumist ja see võib lõppeda surmaga. 9. Mil viisil osaleb veri inimese organismis kaitsmises (too välja kõik võimalikud viisid)? Kehatemperatuuri säilitamine, antikehade tootmine, võõrkehade tõrjumine. 10. Millised tegurid soodustavad veresoonte lupjumist, kirjelda käitumisreegleid, mis...
Nägime ekranil pärisuunalise ülekande moodul |S21| (TL (dB)). Salvestasime saadud graafik .jpg formaadis. Salvestasime edasise võrdlemise eesmärgil sama graafik ka .XML formaadis. Joonis 2. Pärisuunalise ülekande graafik. 4. Mõõtsime eelmises punktis saadud graafikult markerite abil järgmised parameetrid: - filtri ülekanne pääsuribas = -0,5[dB] - pääsuriba lõikesagedus = 9,851192 [MHz] - filtri ülekanne tõkkeribas = -50,73 [dB] - tõkkeriba lõikesagedus = 20,580560 [MHz] - filtri kalle üleminekuribas = -43,46[dB/oct] - hinnang filtri järgule kasutame valem: N*6dB/oct, kus N on filtri järk. Saime N = 7,24 => N=7, siis meie filtri järk on 7. 5. Väljundpordi sobituse mõõtmiseks ühendasime filtri ümber nii, et väljundport ühendatud DUT pordiga ja vastupidi...
Sünaps on närvirakkude omavaheline ühendus, vôi närvi- ja lihasraku vaheline ühendus. Sünapsid võivad olla keemilised või elektrilised. Elektrilises sünapsis on rakud tihedasti omavahel ühenduses ning närviimpulss antakse kiiresti ja muutumatult edasi järgmisele närvirakule. Selline ülekanne ei võimalda signaali töödelda. Enamus sünapse on keemilised Erutuse liikumine mööda refleksikaart: retseptor närvikiud, mis viib info kesknärvisüsteemi poole kesknärvisüsteem info analüüs närvikiud, mis viib info kesknärvisüsteemist eemale lihas Piirdenärvisüst jagunemine: SENSOORNE: Retseptoritest kesknärvisüsteemi signaale toovad tundenärvid SOMAATILINE NÄRVISÜSTEEM:...
Tselluloos-taimedes ehituslik ül Mürgid putukate mürgit mesilane Kitiin-kaitse lülijalgsetel madu Energeetiline Glükogeen- loomade ja seente glükoos,rasvad,valgud. varuaine, lihastes. DNA 1)üksikahel 2) levinum Lihtlipiidid: Rasvad E allikas, kaksikspiraalis 3)DNA + valgud = säilitab keha tᵒ Õlid taimedes E kromosoomid ÜL päriliku inf allikas, seemnes varuaine säilitamine ja ülekanne Transrasvad nende abil saadakse tütarrakkudele. Desoksüriboos tahkeid rasvu Vahad kaitse funkts. RNA 1)üksikahelas mRna Liitlipiidid: Fosfolipiidid 2)üksikahelad vahelduvad rakumembr koostises, vajalik D- kaksikahelat; mRNA inf RNA, cop vitam sünteesiks. geneetilise info ja viib Tsüklilised lipiidid: Kolesteriid rakutuumast ribosoomidesse tRNA loomaraku membr koostises, D- transport, amh transport rakus...
Peaaju jaguneb: Piklikaju ehk lõppaju – kontakteerub seljaajuga, läbib kolju suurt kuklamulku Tagaaju, mille osadeks sild ja väikeaju Keskaju Vaheaju, mille suurimateks osadeks talamus (nägemiskühmud) ja hüpotalamus Suuraju ehk otsaju, mille osadeks suuraju poolkera, millega ühenduses vatsakesed, külgvatsakesed (sisaldab õhku ja ajuvedelikku) Vaata ÕIS-ist: tervik.jpg, .. paigutus; peaaju osad.pdf; peaaju osad.jpg; ajuvatsakesed.jpg; perifeerne ns.pdf Erutuse ülekanne närvisüsteemis (erutuse ülekanne.jpg) Toimub kas närvilt närvile või närvilt innerveeritavale eritile (olgu selleks lihas, näärmerakk, efektor). Erutuse ülekande kohta nim sünapsiks. Närv Presünaptiline osa: eristatakse presünaptilist membraani (presünapsi lõpposa). Sellel membraanil toimub ka erutuse ülekande aine e mediaatori vabanemine. See vabanemine toimub väikestest põiekestest. Mediaator vabaneb kahe membraani vahel olevasse sünapsi pilusse. Mediaatori süntees...