Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Elektrilaengu ülekanne (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Elektrilaengu ülekanne #1 Elektrilaengu ülekanne #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-10-28 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 26 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Ingrid Jelisejev Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
2
doc

Elektrilaeng

Neg. ioon on neg laetud osake, mis tekib, kui aatom haarab elektronkattesse elektrone juurde. 13. Kuidas on seotud elementaarlaeng ja keha elektrilaeng Keha elektrilaeng on elementaarlaengu täisarvkordne q= ±ne 14. Kirjelda, kuidas toimub laengu üleminek neg kehalt ja pos. kehalt laadimata kehale Neg. laetud kehal on elektrone rohkem, kui prootoneid ja neile mõjuvad tõukejõud. Kui neg ja neutraalne keha omavahel ühendada (näit. metallvarda abil), siis hakkavad elektronid laetud kehast lahkuma. Elektronid liiguvad elektrijõudude mõjul mööda metallvarrast laetud kehalt laenguta kehale. Selle tulemusel väheneb laetud kehas elektronide hulk ja keha elektrilaeng. Laadimata keha aga omandab elektronide tõttu neg laengu. Kui kehade laengud on saanud suuruselt võrdseks, siis elektrilaengu ülekanne lakkab. Pos laenguga kehas on elektrone vähem, kui prootoneid. Kui pos ja neutraalne

Füüsika
thumbnail
4
docx

Elektrilaengu ülekanne ja hõõrdeelekter

Elektrilaengu ülekandel elektronide hulk ei muutu, ainult osa elektrone liigub ühelt kehalt teisele. Kui kehad hõõrdumisel pärast kokkupuudet teineteisest eraldada, on neil suuruselt võrdsed eriliigilised elektrilaengud. Kuidas kandub elektrilaeng negatiivse laenguga kehalt neutraalsele kehale? Negatiivse laenguga kehas on elektrone rohkem kui prootoneid, neile mõjub tõukejõud. Kui kehad metallvardaga ühendada, hakkavad nn üleliigsed elektronid elektrijõu mõjul liikuma laetud kehalt laenguta kehale. Neutraalne keha omandab negatiivse laengu ja hakkab samuti elektrijõududega mõjutama metallvardas liikuvaid elektrone. Elektrilaengu ülekanne kestab seni kuni kehade elektrilaeng on võrdne. Kuidas kandub elektrilaeng positiivse laenguga kehalt neutraalsele kehale? Positiivse laenguga kehas on elektrone vähem kui prootoneid. Kui kehad ühendada hakkavad

Füüsika
thumbnail
3
docx

Elektrilaengud ja elektiväli konspekt

Headeks juhtideks on kõik metallid, maapind, soolade ja hapete lahused, inimese keha jne Dielektrikud on klaas, marmor, siid, kumm, õhk. Dielektrikutest valmistatud kehasid nim isodaatoriteks. Rutherfordi katse 1910 aastal tegi inglise füüsik rutherford kindlaks aatomi koostise ja ehituse. Rutherford järeldas aatomi ehituse kohta järgmist: aatomi keskel asub positiivselt laetud osake ­ aatomi tuum Ümber aatomituuma tiirlevad erinevatel orbiitidel negatiivselt laetud osakesed: elektronid. Kuna aatomi ehitus meenutas neile päiesesüsteemi, siis nim niisugust aatomi ehitus planetaarseks aatomi mudeliks Aatomi tuum koosneb pos laetud prootonitest ning neutraalsetest neutronitest. Elektriväli Elektriseeitud kehi ümbritsev ruum erineb elektriseerimata kehasid ümbritesvast ruumist. Iga laetud keha ümber tekib eriline väli, mida nim elektriväljaks Elektriväli on mateeria liik, mis eksisteerb sõltumata meist ja meie teadmistest tema kohta.

Füüsika
thumbnail
8
docx

Elektrilaeng ja elektriväli

ümbritsevas maailmas kehad enamasti neutraalsed. Makrokeha on elektriliselt laetud, kui ta omab resultlaengut, see tähendab, kui temas olemas olevate laengute summa ei ole null. Sel juhul omab keha tervikuna laengut. Makrokeha võib käituda laetud kehana isegi siis, kui temas leiduvate laengute summa on null, aga temas olevate positiivsed ja negatiivsed laengud ei jaotu kehas ühtlaselt. Näiteks kui neutraalse elektrijuhi lähedale asetada positiivselt laetud keha, kogunevad juhi vabad elektronid selle positiivse laengu poolsele pinnale ning sinna tekib makroskoopiline negatiivne laeng. Elektrilaengu ülekanne. Hõõrdeelekter Hõõrdeelekter on üks staatilise elektri liik. Hõõrdeelekter ehk triboelektriline efekt on nähtus, kus teatud kehad omandavad elektrilaengu (hõõrdeelektrilaengu), kui neid teatud muude kehadega intensiivselt hõõruda. Kas keha omandab positiivse või negatiivse laengu, oleneb keha materjalist.

Füüsika
thumbnail
1
doc

Elektrilaengud

Kahe keha vastastikusel hõõrumisel läheb osa pool laengust elektrone ühelt kehalt teisele, seejuures omandavad mõlemad kehad laengu kuid elektri laengud. Seda nähtust nimetatakse elektriseeritud kehaks. 2.(4p) Laetud keha ümbritseb alati elektriväli, mis levib kiirusega 300 000 km/s Laetud keha läheduses on elektrivälja mõju tugevam, kehast eemaldumisel mõju nõrgeneb. 3.(2p) Positiivselt laetud keha A elektrivälja asetati neutraalne keha B.(joonis) Välja mõjul paigutuvad elektronid neutraalses kehas ümber nii, et ühes otsas tekib elektronide paljusus, teises otsas elektronide vähemus. 3.1 (2p) Näidake joonisel laengu jaotuvus kehas B. 3.2 (4p) Tehke analoogiline joonis ja näidake laengu jaotuvus neutraalses kehas , kui see asetseb negatiivselt laetud keha elektriväljas. 4. (8p) Lõpetage laused 4.1 Elektrijuhid on ained , milles on palju vabu elektrone. 4.2 Mittejuhid on ained , milles on väga vähe vabu elektrone. 4

Füüsika
thumbnail
2
doc

Elektrilaeng

Samamärgiliselt laetud kehade vahel mõjub tõukejõud, erimärgiliste vahel aga tõmbejõud. Elementaarlaeng on vähim võimalik laengu väärtus. Kõigi ainete aatomid koosnevad alg- ehk elementaarosakestest- prootonitest, neutronitest ja elektronidest. Iga keha laengu suurus on algosakeste laengute summa. Amisel aatomisse moodustub negatiivne ioon ja elektronide lahkumisel positiivne ioon. Keha, mis saab elektrone juurde, laadub negatiivselt. Keha, millelt elektronid ära rebiti , laadub positiivselt. Algosakestelt ei saa tema laengut ära võtta. Elementaarlaengu jagamatus väljendab algosakeste terviklikkust. Kui laetud osakeste niisugust liikumist ei toimu, nimetatakse süsteemi elektriliselt isoleerituks. Laengu jäävuse seadus: elektriliselt isoleeritud süsteemi kogulaeng on jääv suurus. Lihtsaim elektrinähtus tekib siis, kui kaks keha üksteise vastu hõõruda. Elektriseerunud kehade vahel mõjub jõud-

Füüsika
thumbnail
1
docx

Elektrilaeng

Elektriseerimine on kehale laengu andmine. Viisid * hõõrumise teel(kehad omandavad vastasmärgilised laengud) *laetud kehaga puudutamise teel( keha omandab samamärgilise laengu) * laetud kehaga mõjuteel. Laengu olemasolu kehal tähendab, elektromagnetilise vastastikmõju võimet. Elektriseerimisel, kas keha kaotab võu saab juurde vabu elektrone. Laengu liigid: posit.(prootonid) negat.(elektronid) Negatiivseks loetakse seda kea, millel on elektronide ülekaal, võrreldes prootonitega. Positiivseks, millel on elektronide puudujääk. Elektrilaengu tähendused: näitab, kui tugevasti keha osaleb elektromagnetilises vastastikmõjus, laetud leha, füüsikaline suurus. Laeng Q, 1C. Elementaarlaeng e on vähim laeng looduses, prootoni ja elektroni laengud on elementaarsed. Punktlaeng laetud keha, mille mõõtmed on tühiselt väikesed võrreldes nende vahekaugusega. Jäävuse seadus: elektriliselt isoleeritud süsteemi

Füüsika
thumbnail
7
pptx

Elektrilaengud

ELEKTRILAENGUD ELEKTRISEERUMINE Elektriseeritud kehaks nimetatakse keha, millel on elektrilaeng. Keha võib elektrilaengu omandada hõõrumisel või kokkupuutel laetud kehaga. Hõõrumisel elektriseeruvad mõlemad kehad. Elektriseeritud kehad mõjutavad teineteist suurema jõuga siis, kui nad on teineteisele lähemal või kui laengud on suuremad. ELEKTRILAENG Elektrilaeng on füüsikaline suurus, mis näitab, kui tugevasti laetud kehad osalevad elektrilises vastastikmõjus. Elektrilaengu ühik 1 kulon. Tähis 1 C. Kahte liiki: positiivsed ja negatiivsed. Samaliigilise laenguga kehad tõukuvad, eriliigilised tõmbuvad. Laetud keha elektrilaeng on suuruselt võrdne elementaarlaengute summaga ning on elementaarlaengu täisarvkordne. ELEKTROSKOOP Seade, millega saab kindlaks teha, kas keha on laetud või mitte. Töö põhineb samaliigilise laenguga kehade tõukumisel. Esi- ja tagakülg on klaasist, kesta sees asetse

Füüsika



Lisainfo

Elekter.

Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun