Puhkust ja aja maha võtmist vajame vahel kõik. Looduskaunis kohas, Pärnu külje all, asub Laine Kinnisvarabüroo OÜ kuuluv maja. Plaanis on rentida maja aastaringseks kasutamiseks, mis tooks ka rendile andjale kasu. Olemasolevates ruumides on võimalik majutada 24 inimest, lisaks toitlustada ja luua head võimalused lõõgastumiseks ja puhkuse nautimiseks. Maja esimesel korrusel asuvad WC/dussiruum, esik, garaaz ning abiruum. Olemas on köögiplokk koos elektripliidi, küpsetusahju, mikrolaineahju, veekeetja ning külmkapiga. Lisaks sellele on esimesel korrusel 2 tuba, millest üks on ühine elutuba ning teine magamistuba. Teisel korrusel on 3 tuba. Toad on 1-,2-,3- või 4-inimese voodiga toad. Veega varustamine toimub oma puurkaevust ja kanalisatsioon on lokaalne. Hoone mõlemal korrusel on dussiruumid ja tualetid, mis on üldkasutatavad. Hoone sisustamiseks tuleb teha kulutusi, sest toad on tühjad. Üleriiete jaoks on seinakapid
Astronoomilised aastaajad 2013 Sisu lühitutvustus ¡ Miks tekivad aastaajad? ¡ Aastaaegade jagunemine ¡ Aastaaegade levik erinevates loodusvööndites ¡ Mis on polaarjoon? ¡ Aastaaegade iseloomulikud tunnused ¡ Mis on sodiaagivöö? ¡ Erinevad tutvustavad joonised ¡ Kasutatud kirjandus Miks tekivad aastaajad? ¡ Aastaaeg on teatud aastaringi periood, millal langeb maapinnale kindel kogus päikesekiirgust. ¡ Aastaaegade teke sõltub Maa asendist oma telje ning Päikse suhtes. ¡ Astronoomilised aastaajad on piiritletud pööripäevadega,
üha naljakamaks. Paremal põlvel istuva nägusa näitsiku nime sa veel ei tea, aga sinu kõrvu jõudvat kahemõttelist sosinat arvestades võid kindel olla, et peatselt saad sa selle teada. Et mis siis oleks, kui läheks ja... Meestele meeldib seksida. Eriti siis, kui seksiga ei kaasne kohustusi. Meestele, kes suudavad naise voodisse meelitada loetud tundidega, vaatavad sookaaslased kadestusega alt üles.Tuntud Londoni seksuoloog dr. Guy Granier on veendunud, et üheöösuhtele järgnev masendustunne ei ole tingitud ainult seksuaalaktist. «Kahetsetakse intiimsust,» väidab Granier. «Süütunne näitab, et inimene jagas partneriga midagi väga isiklikku teda korralikult tundmata.» Granier soovitab naistel asja rahulikult võtta. «Seks on nagu toit,» ütleb ta. «Mõnikord kiirtoit, teinekord aga gourmet. Seda ei saa liigitada nii, et üks seks on tingimata teisest parem. Ameerika seksuoloog Ron Bracey soovitab meestel neil
Variant 1 Sisestage valemid sinistesse lahtritesse, teistesse kopeerige. Maksetega lahtritele kehtestage raha formaat. Elektritariifid päev öö 0,11 0,07 Elektri tarbimise näidud ja maksed näidud Kuupäev päev öö tarbimine kokku keskmine tarbimine maksta kokku 12.09.2011 19824 6552 päevi päev öö 1 päev 1 öö päev öö kokku 6.10.2011 20098 6651 24 274 99 11,417 4,125 30,14 6,93 37,07 10.10.2011 20300 7000 4 202 349 50,500 87,250 22,22 24,43 46,65 7.12.2011 21025 7642 58 725 642 12,500 11,069 79,75 44,94 124,69 23.01.2012 22153 8870 47 1128 1228 24,000 26,128 124,08 85,96 210,04 4.02.2012 22679 9309 12 526 439 43,833 36,583 57,86 30,73 88,59 10.03.2012 23515 10324 35 836 1...
suurima teadust populariseerivate ettevõtmiste sarja, Teadlaste Öö festivali, korraldamisega. Sel aastal saab festival 10 aastaseks ning esimese juubeli puhul on korraldusmeeskonnal plaanis välja anda ca 15 leheküljeline brosüür. Teadlaste Öö festivali meeskonna jaoks on väga oluline, et see juubeli puhul välja antav brosüür oleks kirjutatud korrektses Eesti keeles ning sellepärast ma just teie kui eesti filoloog ja eesti õigekeelsuse ja väljendusõpetuse õpetaja poole pöördungi. Kas leiaksite aega ning tahtmist meie välja antava teose õigekeele parandamiseks? Väga suure osa brosüüris moodustavad pildid ning tekstosa on enamasti nende alune kommentaar. Kuid leidub ka pisut pikemaid lõike. Tekstiosa kogupikkus on hinnanguliselt 3000 sõna ning tekst, mille Teile saadaksin, on eelnevalt meie turundus- ja kommunikatsioonijuhi poolt toimetatud. Omalt poolt pakume Teile töö eest väärilist honorari ning lisaks sellele kutsume Teid
Maidla 2013 ERNST ENNO Ernst Enno oli Eesti luulekirjanik, kes elas aastatel 8. juuni 1875 kuni 7. märts 1934. Ta sündis 8.juunil 1875. aastal kõrtsimehe pojana. Inimesena oli Ernst Enno kinnise iseloomuga, tagasihoidlik, lihtne, heatahtlik, ülimalt hoolas ja kohusetundlik. Ta ei surunud oma arvamust peale ja kirjatöö oli talle väga tähtis. Koolipoisina oli Ernst väga vallatu ja kärsitu. Tundides ta rahmeldas väga palju ja jalutas mööda klassi ringi. Õpetaja ütles, et ta on suurte annetega, aga üks vallatumaid õpilasi koolis. Vahel juhtus ka, et Ernst sai ühe semestri jooksul kuus korda vitsa. Koolist vabal ajal meeldis Ernstile olla looduses. 1896. aastal asus Ernst Enno õppima Riia polütehnikumi. Talle meeldis lugeda ja käia ülikooli õpilaste kokkutulekutel. 1905. aastal jäi polütehnikum jäädavalt selja taha. 18. augustil 1909 abiellus Ernst Ellaga. Väikesed pulmad peeti naise kodus. Kohal
..................................................................................................................................30 KASUTATUD ALLIKAD.............................................................................................................31-32 3 Sissejuhatus Mina valisin enda loovtööks Eesti keele. Teemaks on luuletuste raamat. Selle teema valisin, sest see on teema mis ma oskan. Oli ka teisi teemasi mis olid lihtsad aga see oli kergem. Luuletused ei või küll head olla aga midagi normaalset nad ikka on. Luuletusi tuleb igas grupis. Tulevad ka mõned jõulu luuletused. Loovtööd hakkasin hilja tegema, kuna mul läks koguaeg meelest ära, et teha. Kui tegema hakkasin oli aega aind paar päeva ära andmiseks. Kaitsmine oli 21. Aprillil, aastal 2014.
G D On igaüks ju muinasjutte uskunud. Em C Just täna puhkeb õide saladuste puu: G D ta lõhna hingates ma nägemuse saan. Em C Kaua veel mul tuleb oodata? Muinasloo ja muinasloo unelmatest välja toon. Peagi paremaks meil kõik muutub ja viimsed katted langevad me imede ööl. Peagi paremaks meil kõik muutub ja viimsed katted langevad meil siin imede öö! On kirjas taevatähtedes, et armastan ja täna õhtul astuda on viimne samm. No milleks nõidused, mis ei vii meid kaugele? Kuid õnneks meil ei ole selliseid. Muinasloo ja muinasloo unelmatest välja toon. Peagi paremaks meil kõik muutub ja viimsed katted langevad me imede ööl. Peagi paremaks meil kõik muutub ja viimsed katted langevad meil siin imede öö! On igaüks ju muinasjutte uskunud. Just täna puhkeb õide saladuste puu. Peagi paremaks meil kõik muutub ja viimsed katted langevad me imede ööl. Pea...
"Hingede öö" - tegelikkus, mõtterännak, unemaastik või midagi muud? Meeldejäävate ning uskumatute olukordade või juhtumite korral võivad inimesed pikalt mõtlema ja arutlema jääda, et kas see teatud sündmus tõesti juhtus või oli see müstiline unenägu. Samasugune situatsioon võib tekkida, kui lugeda mõnda raskestimõistetava ning salapärase sisuga teost. Karl Ristikivi ,,Hingede öö" on täpselt selline romaan, mis on üle küllatud tegude, salapära ning oluliste mõtetega. Spekuleerida võib pikalt selle üle, kas ,,Hingede öö" puhul on tegemist mõtterännaku, tegelikkuse,unemaastiku või hoopiski millegi muuga. Romaan on kirjutatud minavormis ning see jutustab mehest, kes rändas ühes vägagi kummalises majas. Minategelane kohtub seal mitmete huvitavate persoonidega ja võtab osa erilistest sündmustest. Minule tundus vahetevahel seda teost lugedes, et see hetk ,astudes üle salapärase maja läve, oleks peategelane sattunud justkui teispoolsus...
sirbile, esimese veerandi poolkuule, täiskuule, viimase veerandi poolkuule või vana kuu sirbile õp lk 102 Võrdle vennidiagrammil astronoomilist aastaaegade vaheldumist. SUVI TALV *Algab juunis *Tiirlemisest ümber päikese *Algab detsembris *Päike käib kõrgemalt *Päike on seniidis *Päike käib madalamalt *Päev kõige pikem pöörijoonel *Päev kõige lühem *Maakera telje kalle on koguaeg sama *Poolusel algab polaarpäev KEVAD SÜGIS *Märtsis algab *Päike on ekvaatoril seniidis *Septembris algab *Päev pikeneb *Päev ja öö on sama pikad *Päev lüheneb *Tiirlemisest ümber päikese
sirbile, esimese veerandi poolkuule, täiskuule, viimase veerandi poolkuule või vana kuu sirbile õp lk 102 Võrdle vennidiagrammil astronoomilist aastaaegade vaheldumist. SUVI TALV *Algab juunis *Tiirlemisest ümber päikese *Algab detsembris *Päike käib kõrgemalt *Päike on seniidis *Päike käib madalamalt *Päev kõige pikem pöörijoonel *Päev kõige lühem *Maakera telje kalle on koguaeg sama *Poolusel algab polaarpäev KEVAD SÜGIS *Märtsis algab *Päike on ekvaatoril seniidis *Septembris algab *Päev pikeneb *Päev ja öö on sama pikad *Päev lüheneb *Tiirlemisest ümber päikese
pealkirjaga "Võõras majas") "Rohtaed" (1942) o 1943. aastal kevadel astus Karl Ristikivi saksa sõjaväkke, vabatahtlikuna ootas teda esialgu staabitöö ja ta lootis, et ei pea minema rindele. Puhkuse saanud, põgenes Ristikivi sama aasta novembrikuus Soome ja siirdus 1944. aasta septembris edasi Rootsi. Karl Ristikivi pagulusperiood o Esialgu elas ta lühemat aega Sigtuna põgenikelaagris, seejärel elas ja töötas Uppsalas. o Alates 1947. aastast töötas ta Stockholmis. o Töötas pikka aega haigekassa ametnikuna. o Kohe sõja järel 1946 - 1947 ilmusid Rootsis romaanid: "Kõik mis kunagi oli" (1946, Vadstena) "Ei juhtunud midagi" (1947, Vadstena) o "Hingede öö" (1953; modernistlik romaan, Ristikivi enda määratlusel "realistlik muinasjutt"). Karl Ristikivi teised teosed Ajaloofilosoofiline sari:
Spaapuhkus perele GOSPA-s ( 1 öö) Georg Ots Spa on peresõbralik hotell, kus rõõmu jätkub nii suurtele kui väikestele spaa- sõpadele. Lastele on mängutoad, spetsiaalne lastemenüü, peretoad ning lapsehoidja nädalavahetustel, mis annab vanematele võimaluse lõõgastuda spaas ning nautida hetki iseendaga või oma kaaslastega. Pakett sisaldab: · Kahekohaline tuba. · Kuni 12- aastastele lastele ( max 2 ) ööbimine koos vanematega samas toas. · Rikkalik hommikusöök kogu perele. · Saunade ja basseinide piiramatu kasutus. · Fitness- keskuse ja treeningklasside piiramatu kasutus. · Hommikumantlid ja SPA- sandaalid. · Tasuta parkimine. Check in alates kell: 14.00 ja Check out kuni kell: 12.00 Täiskasvanuid: 2 / Lapsi: 2 vanuseni: 12- eluaastat. Paketi hind: 79. Ammende Villa Hotell & Restoran ( 1 öö ) Ootame teid perega külla meeldivalt aega veetma Pärnusse! Huvitavaid tegemisi jätkub
III osa MEGAMAAILMA FÜÜSIKA 12. klass 2015/16. 1. Millega tegeleb astrofüüsika? - Astrofüüsika on astronoomia haru, mis tegeleb universumi füüsikaga, sealhulgas taevakehade (näiteks tähtede ja galaktikate) ning tähtedevahelise keskkonna omaduste (näiteks heledus, tihedus, temperatuur ja keemiline koostis) uurimisega. 2. Miks tähistaevas pöörleb, kirjelda tähistaeva pöörlemist poolusel? – Tähistaeva asend muutub pidevalt. Põhjuseks on Maa liikumine: pöörlemine ümber oma telje ja tiirlemine ümber päikese. Tähistaevas pöörleb aeglaselt. Kui jälgid taeva asendit kogu öö, õhtust hommikuni, märkad peagi, et kõik tähed tiirlevad aeglaselt ümber Põhjanaela. Põhjanael asub peaaegu täpselt Maa pöörlemistelje sihis ja näib seetõttu paigal püsivat. Tähistaeva
,,Hingede öö" kui sümbolistlik romaan Karl Ristikivi teos ,,Hingede öö" oli vaieldamatult omal ajal midagi uudset. Autor on kasutanud kirjatöös erinevatele romaanidele omaseid jooni. Millist romaani ta ise kirjutada tahtis polegi täiesti kindel, kuid võime oletada, lugedes kirja proua Agnes Rohumaale, et Ristikivi sooviks oligi kirjutada midagi teistsugust, millel poleks ehk üht suurt mõtet. Raamat kujutab nooremapoolset meest, kes on vana-aasta õhtul läinud linna jalutama ning satub maja, kes kõik näivad teda teadvad, kuid tema ise ei tea kedagi. Talle küll tunduvad
1. (Lehte Hainsalu „vaikne ja soe“ ) Öö on vaikne ja soe nagu õnn. Raju jõuetult väsis, Pikka vaibusid iilingu nuuksed Ja mullaseid käsi Tuul unises jõuetuses mõseb. (Mats Traat „lumesadu“ ) Lumesajus on puhtuse kuulutus, Tumeda taeva läkitus. 2. Ma tean, ma näen, sa tuled üle lume On helbehõbedas su piduking. Ja hellalt heliseb öö kuppel kume Ma tean, sind hoiab mu küljes ling. 3. Ainult mina tean, Kuis on kaunid su hõõguvad põsed Ja vallandunud juuksed. Täna minema me ei pea Kuigi aknad kõik vajunud unne. Pane pea mu sülle ja tunne: Õnn on vaikne ja soe nagu öö 4. (Jaan Kross „Hetk“ ) Lihtsalt olla Lihtsalt seista kinnisilmi kuulatades Teineteise südant. 5. (Ilmar Laaban „Mikrokosmos“) Ükskõik Kas leiad minus enda Või leiad endas minu Talumaks seda leidu On vikerkaar liiga habras 6. Sa näed teda purunevat kildudeks, Kes liitis ühte pilve ja päikese Su käevartes saavad piksevardad 7. Kuid asjatult sa oo...
toad. 780-1100 kr öö Hotellis on tuba liikumispuuetega inimestele, toad mittesuitsetajatele ja allergikutele. Lisavoodi 280-350 kr Beebivoodi 100 kr Hotellis on suurepärased võimalused konverentside ja seminaride korraldamiseks. Teie käsutuses on kaks tänapäevaselt sisustatud konverentsisaali: Punane - max 45 kohta 150.-/tund 800.-/päev Roheline - max 30 kohta 100.-/tund 500.-/päev Pakume konverentside ajal täisteenindust: kohvipausid, lõuna- ja õhtusöögid Ruumi rendi hinnas sisaldub: Pabertahvel ja pliiatsid, grafoprojektor, TV, video Lisatasu eest konverentsi pidamiseks: Dataprojektor 150.-/tund 800.-/päev Sülearvuti (ettetellimisel) 100.-/tund 500.-/päev Paljundamine ja printimine 1.-/leht Lisaks pakume hotellis veel: juuksur, maniküür, massöör, solaarium Restoran Hotelli Centrum 50 kohaline a`la carte restoran on Viljandi kõrgeim esinduslik söögikoht. Restorani köök valmistab aastaringselt hõrgutavaid roogi
Tolmust ja värvidest Tolmust ja värvidest saavad uued liblikad aga meid pannakse mulda nagu murtud luud oma asemele tagasi kuskil tormis ja hämaras lakuvad lained vastsündinud saari nagu lõvi oma kutsikaid sõnad astuvad esimesi samme lehekülgede valges pimeduses kus pole varje ruumi ega kaugust kuni midagi päris uut sünnib koordinaadid virmalised mõni öö ja langevad tähed hõbedast vasarat löögid läbi sügava une........ Mitu suve ja kevadet Ränduri laul, nutt kõnnumaal mõlemad teevad haiget. Kauge tuli, laskuv täht tasapisi kahanemas. Virge haigete silmade, mitte nääriöö pärast. Keegi ei räägi mu kodumurdes koduigatsus. Jalad külmad vatiteki all härmatis on raske. Vastpestud pea kerge küll juuksed tunduvad hõredad. aitäh lambile tema pole võõrale pahane. Üksik paat öö otsa oleme teineteisele toeks. Proosa ,,Jää ja kanarbik"
Parksepa Keskkool Uurimustöö Elektrienergial töötavad masinad kodus, energiakulu ja selle energia maksumus Koostaja: Rando Pilberg Juhendaja: Kalju Haabmets Parksepa 2013 Töö käik: · Tee tabel kodus olevate elektritarvitite kohta, märgi iga tarviti taha tema nimipinge, töösagedus ja võimsus. · Tee tabel energiakulu kohta iga päev 1 nädala jooksul. Selleks märgi igal päeval, ühel ja samal kellaajal eletriarvesti näit. Kui sul on kahetariifne arvesti, tuleb üles märkida iga päev nii päevase kui ka öise energiakulu kohta. · Uuri vanematelt, millist energiapaketti kodus kasutatakse. Küsi vanematelt Eesti Energia arvet, kas paberkandjal või internetist. Uuri sealt, millistest komponentidest koosneb 1kWh hind
Vett ega mingit muud vedelikku Kuu meredes muidugi ei leidu, oma nime on nad saanud 17. sajandil sarnasuse põhjal. Maa pealt vaadetes on Kuul juba palja silmaga näha tumedaid laike, neid kutsutakse juba 17.sajandist Kuu meredes. Kuul on 22 merd, neist suurima nimi on Tormide Ookean. (2,1 miljonit ruutkilomeetrit). ((( Selguse Meri, Vaikuse Meri, Tormide ) Meresid pikema aja jooksul jälgides selgub, et oma asukohta nad ei muuda. Seega on Kuu alati pööratud Maa poole ühe ja sama küljega, seejuures vastaskülg jääb nähtamatuks (nn. Kuu nähtamatu e. tagakülg). See ei tähenda, nagu Kuu ei pöörleks ümber oma telje. Nagu kerge veenduda, näeksime siis kuu aja jooksul Kuud kõigist külgedest. Sellise olukorra põhjustab hoopis asjaolu, et Kuu teeb täispöörde ümber oma telje sama ajaga, mis kulub tal ühe tiiru tegemiseks ümber Maa. See pole Päikesesüsteemis mingi erandnähtus, seda esineb ka teiste planeetide kaaslastega.
ei saa ta teha olematuks tehtut. Peab liikuma edasi, kuigi see võib tunduda võimatuna. Muuta on võimalik veel vaid oma suhtumist ja arusaamist olnud sündmustest. ,,Hingede öö" minategelane on heaks näiteks mõtlevast inimesest, kes püüab vältida väärtegusid, olles samas seetõttu kammitsetud. Suure osa tema mõtetest hõlmvad moraaliküsimused. Minaisik otsustab talitada kord omapead, tahtes ise näha, et majal puudub köögisissekäik, kuigi Bobby oli seda talle juba kinnitanud. Senisele vastupidine otsus ja käitumine on pöördepunkt tegelase sisemaailmas moraalikammitsast vabanemine. ,,Inimene sureb palju kordi iga kord, kui sureb keegi, kes on talle lähedaseks saanud." Minategelane tunneb majas mitmes vastutulijas või kõnealuses ära kellegi, kes on tema elus kunagi mingisugust rolli omanud. Näiteks Stanley, kes on minategelase surnud sõber.
Kas jõuab kord kätte see aeg, kui kõik elavad rahus ega tunne enam kellegi või millegi ees hirmu? K. Ristikivi kirjeldab oma romaanis ,,Hingede öö" ühe pagulasest inimese rännakuid ühes kummalises majas, mille ruumidel ei näi lõppu olevat. Kuigi selles majas liigub ringi palju inimesi, tunneb peategelane end üksiku ja ahistatuna. Ta püüab leida sealt väljapääsu, kuid selle asemel, et välja jõuda, eksib ta üha sügavamale maja labürintidesse. Ta kõnnib mööda lõputuid koridore, siseneb ja väljub lõpututest ustest. Kui vaadelda koridore ja uksi kui sümboleid, siis võib öelda, et need kujutavad inimese otsinguid ning vaimu- ja hingerännakuid. See võib seostuda ka põgenemisega oma eelneva elu eest ja püüdega alustada uut ja rahulikku elu ilma igasuguse rõhumiseta, mida enne põhjustasid teised inimesed. Romaan ,,Hingede öö" kirjeldab ennekõike peategelase sisepagulust, mis väljendub
Kuressaare Gümnaasium KATASTROOF Luulekava Kuressaare 2009 On sügisõhtu. Nagu noad torgivad õhku (2:169). Rahutus (2:37). Varjuliste puie all, suurte, pakse puie all (3:60) maja väike nigu pott, seepoolt pimme, väläst ahk (1:86). Sammelkatus, keskelt lomm, vaotab varsti hoone koost (3:61). Siis haaras teda öö (2:195), mustad pilvedehärjad (2:174), (oh kuramus!) (3:60) ja sünnib katastroof (2:44), jättes maha vaid rusud (2:182). Lännu kõik, mis hoiet seni hoole nink auga (1:44). Armu ei heida ta (2:46). Et maa päält kaop lust ja naar (1:49) jääb siiski eluraas (2:44). Ei ole emä süamele rõõmu saamist ei tule poig, ei temä tule (1:43). Rahutus. Ra-hu-tus (2:37). Rõõmus paar kaep mütsu veere alt nigu pääsukese kaarte alt (1:26). Kas tuuperast ma ole kurb (3:58)? Kurgussa miks kõrveteleb (2:143)? Süda veel taob ja tuksleb pea, õhku,...
Seosed väsimuse, ärevuse, depressiooni, unisuse, unetuse ning öötöö vahel norra meditsiiniliste õdede näidisel Artikkel Autorid: Oyane NM; Pallesen S; Moen BE; Akerstedt T; Bjorvatn B. Uuring on suurema teaduslikutöö osa kus uuritakse norra medõdede töötamistingimusi ning vahetustega töö erinevaid aspekte. Uuring oli tehtud Norras 2008-2009 aastal. Artikli valiku põhjus: ise oleme õed ja töötame ösiti ning oli huvitav saada teada kuidas võib öine töö mõjutada töötajate vaimset tervist. Sissejuhatus probleem Öötöö võib olla seotud erinevate psüühhiliste häirete ning kaebustega, eriti naiste seas. Nt üks suur uuring, mis oli tehtud Inglismaal 2010. aastal näitas, et öötöö mõjutab negatiivselt vaimset tervist veel 15 kuud pärast töötamise lõpetamist. Enamustes uuringutes on võrreldud päeviti töötavate
Gustav Suits Huvitavad faktid elust Gustav Suits (30. november 1883 23. mai 1956) oli eesti luuletaja ja kirjandusteadlane. Ta sündis Tartumaal, Kastre-Võnnu vallas, koolmeistri perekonnas. Aastatel 19171919 oli Eesti Sotsialistide-Revolutsionääride Partei liikmena tegev poliitikas. Teda peetakse Eesti iseseisvuse idee üheks autoriks. 19211944 töötas Tartu Ülikooli Eesti ja üldise kirjandusloo õppejõuna, olles õpilaste seas väga populaarne. 1924. aastal asutas Gustav Suits Akadeemilise Kirjandusühingu, mille esimeheks jäi kuni 1941. aastani. 1935. aastast Uppsala ülikooli audoktor. Aastal 1944 põgenes Gustav Suits Soome kaudu Rootsi, kus töötas Nobeli Instituudi raamatukogus. 12. jaanuaril 1953 nimetati ta Eesti haridusministriks eksiilis, kuid ei võtnud seda kohta vastu. Gustav Suits suri 1956
6.03.2012 23515 10324 91,96 71,05 163,01 Variant 2 Lisage valemid Valemid sisestage sinistesse lahtritesse, teistesse kopeerige. Valemid peavad toimima suvaliste kollaste lahtrite väärtustega. Lahtrites tähtaja ja esitamise aja vahedega kasutage formaati, millega negatiivsed väärtused värvitakse punaseks. Joonistage diagramm (tüüp Clustered Bar, stiil Style 10) Tehke diagrammis järgmised muudatused: lisage pealkiri; Kodutööde ülesannete väljastamine ja tähtajad 1.töö 2.töö 3.töö Ülesanne antud 22.09.2011 13.10.2011 27.10.2011 Teostamiseks antud aeg (nädalates) 2 3 3 Esitamise tähtaeg: 6.10.2011 3.11.2011 17.11.2011 Täitmine
JÕULULUULETUSED Raamatutest lugenud, Olen jõulutundest heast, Piiblist olen veerinud, Jeesuslapsest pühast. Oh, oleks, oleks minu ajal olnud jõulutaat, Kelle põlvel istunud, nii mina kui ka teisedki. Salme lugend, tantsind, laulnud Oleksime terve öö- Kõige tähtsam et me taat Rõõmus oleks jõuluööl! Piparkoogid kerkivad, Lõhn ninna imbub. Täna on see püha öö, Pole täna keegi tööl. Öösel sisse ronib habemega vanake. Kes ta on, kust ta tulnud, Seda ei tea keegi meist. Kingid poetab kuuse alla, Sussi sisse kommi pistab, See on täitsa müstiline, Kes see mees võiks ometigi olla?!
(Under 1912:66) Noid kuldseid lehti sügavrohelisen kui halli juust kesk tõmmu tukka mu silmi tõuseb mäe takka. See esimene sügisene ohe. (Visnapuu 1938:335) Kasutatud luuletused Marie Under, Mu süda laulab: 1. Eelõitseng, Kevad 1904 2. Eelõitseng, Talvel 1904 3. Eelõitseng, Sügisaias 1904 4. Rõõm ühest ilusast päevast, Vetelagunemise aegu 1923 5. Sonetid, Hilissuvel 1943 6. Sädemed, Jaaniööl 1912 Henrik Visnapuu, Mu ahastus ja armastus: 1. Linnutee, Kevad 1950 2. Linnutee, Sügis 1950 3. Linnutee, Talv 1950 4. Põhjavalgus, Suvi septembris 1938 5. Päike ja jõgi, Sügav suvi 1932 6. Päike ja jõgi, Tuisk 1932
Puuraiduri lapsed - kümneaastane Tyltyl ja tema väike kuueaastane õde Mytyl - elavad vaesuses ja puuduses. Lapsed vaatavad jõuluõhtul, kuidas rikaste lapsed kooke söövad ja tantsivad. Tyltili ja Mytyli jõuluvana jääb sel aastal tulemata, nende taadike Tyl pole tormise ilma tõttu tööle saanud ja memmeke Tyl pole seetõttu jõuluvanaga kõnelemas käinud. Lapsed on õnnelikud teiste õnnegi nähes, nad rõõmustavad ja tantsivad. Tuleb haldjas Berulune ja kutsub lapsi endaga kaasa sinilindu otsima, et oma haiget last sellega rõõmustada. Tyltyl sab võluteemandiga kübara, mille abil saab ta ajas edasi ja tagasi liikuda ning näha asjade hinge. Kõik asjad elustuvad, isegi tunnid tulevad kelle uksest välja ja Tyltyl tantsib oma elutundidega.
.....................................................................2 1.Ettevõte.................................................................................................................................... 3 1.1.Ettevõtte üldtutvustus............................................................................................................3 1.2.Ettevõtte struktuur.................................................................................................................4 1.3.Töötingimused, sisekorra eeskirjad, teenindusstandardid.....................................................5 1.4.Toad.......................................................................................................................................9 2.Ettevõtte sihtgrupid ja osutatavad teenused............................................................................. 9 2.1.Toodete – teenuste/sihtgruppide maatriks ja selle analüüs................................................. 10 2.2
Kreeka müüdid Maailma sünd Iidsel ajal elas jumal nimega Kaos. Ta oli ihuüksi ja peale tema ei olnud midagi. Oli ainult tühjus ja pilkane pimedus. Lõpuks tüdines kaos üksi olemisest ja talle tuli mõte teha maailm ning ta lõi jumalanna Maa. Jumalanna Maa oli väga kaunis ja täis elujõudu. Siis lõi Kaos hirmsa Tatarose ja musta Öö ning ka kauni, särava Päeva. Tatarose riik oli väga sügav ja pime. See oli sama sügav kui Kaos maapinnast ülespoole. Sinna jõudmiseks kulus täpsemalt üheksa päeva ja üheksa ööd ning alles kümnendal päeval jõudsid kohale. Sellepärast oligi seal nii pime. Isegi surematud jumalad kartsid seda paika, kus kõrgub Öö elupaik. Terve päeva ootab Öö seal ning alles siis kui hakkab hämarduma tuleb ta välja ning laotub üle maa. Nüüd oli jumalanna Maa kord maailma loomisele kaasa aidata. Ta alustas millegi ilusaga ning lõi armastusjumalanna, kes tõi maailma kauniduse, seejärel...
1.Üldandmed ja liigitus -Hotell Kolm Õde -Tallinn -Asukoha järgi võib seda hotelli liigitada kesklinnahotelliks, kuna asub väga lähdal kesklinnale, suuruse järgi väikehotelliks(23 tuba) ning sihtturu järgi ärihotelliks (ka konverentsihotelliks). - Hotell Kolm Õde***** on 5-tärni hotell. 2. Teenused -Majutusteenused, mugavused tubades: luksulik disainmööbel, Serendipity tualett-tarbed, lameekraaniga televiisor ja kaabeltelevisioon, CD/DVD-mängija, föön, reguleeritavad tuled, vihmavari, hommikumantel ja sussid, toas asuv seif, otsevalimisega telefon, tasuta internetiühendus, ligipääs ratastooliga (ühes toas). -Toitlustusteenustest: peakoka Riho Heinmetsa juhitud Kolme Õe restoran, veinibaar, mida juhib sommeljee, hommikusöök tuppa kella kuueni õhtul privaatne õhtusöögiruum. -Lisateenused: vestibüül kaminaga, raamatukogu lugemiseks ning lõõgastumiseks, WiFi
I välde II välde III välde h, l, m, n, r, s, a, e, i, o, u, hh, ll, mm, nn, rr, ss, aa, ee, ii, oo, uu, õõ, hh, ll, mm, nn, rr, ss, aa, ee, ii, oo, uu, õõ, ää, öö, üü õ, ä, ö, ü ää, öö, üü tsehhid, kallata, kassa, kuurid tsehhide, kallama, kasse, kuuride ahi, kala, asi, kuri h -- pika vokaali või diftongi järel h -- ülipika vokaali või diftongi järel (stiihia) (stiihiline, psüühiline) pp, tt, kk b, d, g p, t, k ...
Sissejuhatus Thomas Lanier Williams III 26. märts 1911 – 25. veebruar 1983 Oli 20. sajandi üks prominentsemaid USA näitekirjanikke Nime "Tennessee" sai ta kolledžikaaslastelt oma lõunapärase aktsendi poolest Samuti oli tema isa seotud Tennessee osariigiga Elukäik Ta sündis Columbuses Mississippi osariigis Kirjutamist alustas ta vahetult pärast ülikooli lõpetamist Esimene tähelepanuväärseim teos ilmus 1940. aastal – näidend "Inglite taplus", mis pälvis ka Rockefelleri fondi preemia. Looming Aastatel 1948 ja 1955 võitis ta Pulitzeri preemia teostega "Tramm nimega "Iha"" ja "Kass tulisel plekk-katusel" Tema näidendeid "Klaasist loomaaed". ja "Iguaani öö" premeeriti New Yorgi näitekirjanduskriitikute Circle Awards'iga Williamsi näidend "The Rose Tattoo" (pühendatud tema sõbrale Frank Merlole) pälvis Tony auhinna, kategoorias "parim näidend". Teosed eesti keeles "Kaks eelmängu„...
on mu lugu ja sammaldund maja. nahk ja küüned, liha, sooned, luu. karjatan sõnakuulmatuid sõnu see on lihtne, mehine töö, Aga hääd ja kurja vapralt kaasa tehes peaaegu võimatul nõlval see on harras, tõsine öö- Kasteheinad varjavad künnist. seisab kolme sõrme vahel pliiats truu. vaikuse kuru kõrval. sina magad, ja mul on töö. Aastasada on möödund mu sünnist. Väljas undab tuul või linn või ajalugu. Kui kirjutan, Sina magad, sa ootad last, Noor olin, läve ees muinasjuttu Pilk on muutunud ja saanud salapära. harjutan varjude valitsemist mind ei oota sa nõnda enam kanneldin, tunnid lippasid ruttu. Süda liigutab end rinnus ühtelugu, jahedal randmel, rapiiril -olgu, ah olgu sul rõõmu tast!-
Värsside puhul märkan kindlat silbiarvu, arvestades et igas stroofis on 1. ja 3. värss sama silbiarvuga ning 2. ja 4. värss sama silbiarvuga. Esimene ja kolmas värss koosneb alati 14 silbist, teine ja neljas värss alati 13 silbist. Sa-g-eli vaa-tan ma kart-li-kult e-ne-se hin-ge, (14) Sa-ge-li voo-gab seal pi-me-dus, kur-bus ja õud (13) Ot-se-kui ra-he, mis vet-te lööb rut-ta-vaid rin-ge, (14) Äh-mas-tab sel-gust mu põu-es üks tund-ma-tu jõud. (13) Esimeses stroofis esineb ainult üks suurtäht salmi alguses. 2.,3. ja 4. stroof sisaldab aga kahte suurt tähte. Igas salmis algab esimene suurtäht stroofi alguses ning teine suurtäht salmi kolmanda värsi alguses. Luuletust lugedes leidsin järgmised kõnekujundid: Võrdlus pimedus, kurbus ja õud otsekui rahe
Värsside puhul märkan kindlat silbiarvu, arvestades et igas stroofis on 1. ja 3. värss sama silbiarvuga ning 2. ja 4. värss sama silbiarvuga. Esimene ja kolmas värss koosneb alati 14 silbist, teine ja neljas värss alati 13 silbist. Sa-g-eli vaa-tan ma kart-li-kult e-ne-se hin-ge, (14) Sa-ge-li voo-gab seal pi-me-dus, kur-bus ja õud (13) Ot-se-kui ra-he, mis vet-te lööb rut-ta-vaid rin-ge, (14) Äh-mas-tab sel-gust mu põu-es üks tund-ma-tu jõud. (13) Esimeses stroofis esineb ainult üks suurtäht salmi alguses. 2.,3. ja 4. stroof sisaldab aga kahte suurt tähte. Igas salmis algab esimene suurtäht stroofi alguses ning teine suurtäht salmi kolmanda värsi alguses. Luuletust lugedes leidsin järgmised kõnekujundid: Võrdlus pimedus, kurbus ja õud otsekui rahe
"Hingede öö" on kirjutatud aastal 1953. Karl Ristikivi loomingus kuulub raamat veidi tagasihoidlikumasse ajajärku, kuid on siiski üheks oluliseks saavutuseks autori teiste proosaüllitiste (nagu näiteks "Rooma päevik" ja "Sigtuna väravad") kõrval. Enamuse oma eluperioodist veetis kirjanik pagulasena Soomes ja Rootsis ning seepärast on antud romaanigi toodud sisse põgenikuhirme ja -komplekse. Materjal on pärit 20.sajandi keskpaiga Rootsist, autori isiklikest kohanemisraskustest ja õige kodumaatunde puudumisest. Jutt käib ühe üksiku mehe rännakutest kummalises majas, kohtumistest sealviibivate isikutega ning erilistest sündmustest osavõtmisest. Mõnes mõttes võib vaadelda sisu ka kui ühe mehe ärakäimist "teispoolsuses" - nö vangis, kus aeg ei oma enam mingit tähtsust, sest sinnasattunud on leppinud paratamatusega ja jätkavad eksisteerimist sarnaselt reaalsele elule. Kui jätkata "Hingede öö" lahtimõtestamist selle sama nurga alt vaadatuna...
Mina käisin Mall Tombergi näitusel „Klassikud”. Seal olid paljud käsitööd villast, rüüst, viskoosist ja puuvillast. Mall Tomberg on kunstnik, kes tegeleb käsitöödega ja vaipadega. 1960-1967a ta tegeles rohkem rüiutehnikaga. Mall Tomberg (sünd. 1927) lõpetas ENSV Riikliku Kunstiinstituudi kunstilise tekstiili eriala 1952. aastal. Näitustel hakkas esinema alates 1953. aastast. Näitusel saab näha ulatuslikku väljapanekut Tombergi seinavaipadest ja kangastest. Tekstiilikunstniku tööprotsessi ilmestavad arvukalt eksponeeritud vaibakavandid. Tombergi loomingusse süvenedes tasub meeles pidada, et enamiku loomingust tegi ta ise
ERNST ENNO 1875 1934 Sündis Tartumaal Valgutas. Lapsepõlves kiindus Enno loodusesse ja kodukohta. Tähtsaks elamusallikaks oli uskliku ema ja pimeda vanaema laulude ja pärimuslugude muinasmaailm. Elas 1919 1934 Haapsalus. Haridus: · Kihelkonnakool · Tartu Treffneri gümnaasium · Tartu reaalkool · Riia polütehnikum Töö: · Läänemaa koolinõunik · ,,Postimehe" toimetus · Valga krediidiühingu asjaajaja Enno hakkas luulet avaldama 1896. aastal. Enno luule sai mõjutusi ida filosoofiast ja panteistlik teosoofilistest õpetustest, mille keskmes on idee hingede rändamisest ja valgustumisest. Enno luules on filosoofilised ideed seotud loodus ja koduelamustega. Tema lüürika on tundesoe ja igatsuslik, inimhinge sügavustesse püüdev. Luuletaja poeetilised otsingud on seotud sümbolismi, rahvaluule ning luule vormi ja heakõlaga. Pal...
suhtes. Suur maja on killustunud fragmentideks, mille vahel mees uitab, kujutab tänapäevast maailma. Oleme kõik koos, kuid ometi nii eraldi ja üksinduses. Inimesed ei suuda raamatus omavahel suhelda, üksteist ei mõisteta ning arusaamatused kuhjuvad. Esimeses peatükis kondab minategelane surnud mehe majas. Keegi ei oska anda täpset vastust, kes täpselt surnud on, kuigi matustest räägitakse ülima pühadusega. Pulmas abielluvad vana mees ja noor rase näitsik, vaevu 17, kuid keegi ei pööra sellele võikale ühendusele tähelepanu ning seda tähistatakse suurelt. Teost saab vaadelda kui pagulase sisekaemust ja maailmavaadet. Teades Ristikivi tausta ning seda, et ta ise oli samuti pagulane Rootsi ühiskonnas, saab tuua mitmeid paralleele minategelase ja autori vahel. Minategelane on isegi vana-aasta õhtul üksi ja nagu ta mõista annab, elabki mees omaette. Ka Ristikivi elas üksi ning lausa nii äärmuslikult, et ta leiti alles mitu päeva peale tema
,,/ Ma tukub. Unes kivid, puud ja teed. / Üks sära valuleb veel vaiksel veel. / Siin-sääl veel laulahtu, üks vaikne kuisk. / Öö saabub. Magab reha, puhkab luisk. /" Vähem käsitletud teemad Underil ja Visnapuul olid sügis ja talv. Kaks aastaaega, mil nende meelest ei ole tulemas midagi head: sooja ega ilusat. Visnapuul oli neid luuletusi Underist ka märksa vähem, aga üks luuletus räägib kaunist sügisest Euroopas. ,,/Lehti puudelt sajab / põhja pool maa vööd, / tali endale teed rajab, / aasta juhatab sisse polaarööd. /" Võrreldes Visnapuuga, meeldis Underile sügisluule rohkem kui talveluule. Sügisestest tormidest ja marudest on hea rääkida, kuid samal ajal on loodus nii värvikirev ja lummav. Kuigi üheks paremaks viinakuu luuletuseks võib pidada ,,Sügisemaru" Kuulete kuidas nüüd märatseb maru ja murrab, Mühistes metsadest läbi ja vilistes ladvus, Kohutab tigedalt hirmunud lindusid pesas,
Midagi helendab, helgib ja tuikab Läigid selge lätte silmas, Mis, kahvatades, raugevad, kustuvad kaugete kinkude takka, käid maaaluses maailmas, kui kütismaadel, ruskesse loomusse, kaugete metsade takka üle kivi, üle rüha, kesk sinkjastuhkrut suitsuvinet, midagi kutsub ja hüüab ja huikab. tasahilju ehk kesk müha. auravad, ilmatu suured tunglad. Südames midagi salaja tärkab, Voolad mööda kaljuseina, Ja, härmardades, vaikuse hõlmadest paisuvat, vallale püüdvat, kastes sammalt, haljast heina, siis valgub rahu, õrnana ujuna, midagi õrnasti hüüdvat joodad lilled, õnnerohud, nii mahedatel helinatel, hellana hinge helama ärkab. täidad loigud, sood ja lohud. taevale, merele, maale alla. Hoovad koopast mäe veerus, Öö laul
Minu kodukoha turism Kõrgemäe turismitalu Viljandi maastikule omane ja ürgoru nõlvale rajatud, mitmekülgsete võimalustega puhkeveetmise koht. Asukoht Viljandist 10 km. Tartu poole. Ristmikel on suunad näidatud viitadega. Majutamine Kokku on 12 tuba 30 voodikohaga (250-300 kr/in. koos hommikusöögiga) Sviit kahele (kamin, rõdu, köök) (1000 kr./öö, hommikusöök) Romantiline palktareke kahele (600 kr./öö, hommikusöök) Teenused Pidulikud lauad tähtpäevadeks (180-200kr inimene, lisandub saali üür. (pidulik ampuselaud ettetellimisel) Privaatsus ja hubasus ning avatud vaated ümber talu loovad vajaliku meeleolu koosviibimiste läbiviimiseks. Rahustav aura ja kosutav uni on need märksõnad, millega enamus külalisi meie majast lahkub. Lisavõimalused
Kaks õde kaks erinevat maailma Reeglina peetakse õdsesid omavahel sarnasteks, kuid need kaks erinesid teineteisest kui öö ja päev. Lauri oli tagasihoidlik ja kombekas neiu, kes oli nii-öelda ,,omas mullis". Ta eelistas olla üksida ja mõelda oma mõtteid. Teiste arvamus ei paistud talle väga korda minevat. Matilde elas rohkem teistele, kui iseendale. Ta pidas tähtsamaks Sandri raamatu ilmumist, kui raamatut ennast. Matilde oli peen kõrgklassi daam, kes üritas teistele meelejärgi olla ja endast head muljet jätta. Usun, et esmapilgul ei peaks keegi Laurat ja Matildet õdedeks. Nad ei näe üldse sarnased välja, nad ei käitu sarnaselt ning ka nende huvid on täiesti erinevad. Minu arvates on E.Vilde neid kunstlikult niivõrd erinevateks teinud ühte on kujutatud ilusa ja rumalana, teist koleda ja targana. Ühes majas elavad õed elavad täiesti erinevat elu. Eriti väljendus s...
Amandus Adamsoni Koit ja hämarik Inspiratsioon skulptuuriks on pärit Friedrich Robert Faehlmanni müütilisest kunstmuistendist "Koit ja Hämarik" mis esmatrükk oli 1840. aastal. Amandus Adamson tahus skulptuuri 1895. aastal pirnipuu pakust, ning kandis pinnale vaha. Skulptuuri kõrgus on 78.5 cm; laius: 31.0 cm ning sügavus: 29.0 cm. Originaal on tänase päevani heas seisus ning on näitustel Eesti Kunstimuuseumis. Skulptuur on ümarplastiline ning dünaamiline. Teos koosneb kahest figuurist, tiibadega meesakt sammuvas poosis, vasakus käes tõrvik, parema käega embamas tiivulist naisfiguuri. Skulptuuril kujutatud kehad on realistlikud (kui tiivad välja arvata) ning proportsionaalsed. Skulptuuril pole praktilist otstarvet. Skulptuur on metafoor päikse tõusule ja loojangule, täpsemalt jaanipäevale mil on aasta lühim öö. Just selle üürikese öö hetke on autor meile edasi andnud, kujutades ...
Draamatöö läbiviimise kavand Kätlin Kattai KLÕ 24 J. Kunderi jutustuse Vaeslaps ja Talutütar ainetel. Eesmärk: ühise draamatöö kogemus ja selles oma rolli täitmine: töökuse ja laiskuse mõisted; peenmotoorika arendamine; erinevate emotsioonide väljendamine miimika abil. Mina ja keskkond Talu tööd ja tegemised Elu-olu vanasti Hügieen: pesemine, selle tähtsus ja vajalikkus Emotsioonid Keel ja kõne Jutu tutvustamine lastele ettelugemise teel Lapsed jutustavad kuuldud loo põhjal Dramatiseringu lavastamine Dramatiseeringu läbimängimine lastega Sõnavara rikastamine uute sõnadega (vanapagan, vaeslaps, talutütar, riided ... jne) Mõisted: lahkus, sõprus, abivalmidus, kavalus, ihnus, töökus, ahnus.
kujuneb ilm ja kliima. 100 km 80 km 60 km 40 km 20 km -100°C 0°C 100°C õhurõhk 3. Selgita mõistet "osoonikiht" ja osoonikihi vajalikkust elusorganismidele. 4. Mille poolest erinevad mõisted "ilm" ja "kliima"? 5. Nimeta kõige olulisem kliimat kujundav tegur. 6. Mida nimetatakse kiirgusbilansiks? 7. Millest sõltub maapinnale langeva päikesekiirguse hulk? 8. Kas parasvöös on kiirgusbilanss positiivne, negatiivne või tasakaalus? 9. Koosta tõene lause või jutuke, kus on kasutatud järgmisi mõisteid: - Päikeselt saadav soojushulk; - Maa tiirlemine ümber Päikese; - Maa pöörlemine ümber oma telje; - aastaaegade vaheldumine. 10. Paranda vead järgnevas tekstis: kui põhjapoolkeral on suvi, on Maa lõunapoolkera Päikese poole kaldu. Põhjapoolkeral on siis päev pikem kui öö. Kõige pikem on päev 21
Ernst Enno Elulugu Sündinud 08.06.1875 Tartumaal Valgutas. 8- aastasena läks Lapetukme vallakooli. Haridust jätkas Enno 1886 aastal Tartus H.Treffneri eragümnaasiumis ja hiljem reaalkoolis Edasi õppis Riia Polütehnilise Instituudi kaubandusteaduse osakonnas. Aprillis 1904 asus tööle ,,Postimehe" juures. 1934 aastal Enno tervis järsult halvenes ja ta suri 7. märtsil. Looming Sümbolistlik luuletaja. Enno lüürika keskset osa on nimetatud igatsusluuleks. Luuletused ja laulud põhinevad lapsepõlvemälestustel ja loodustundel. Looming oli igatsev ja lüüriline , tema lemmiksümbolid on tee ja kodu. Luuletusi on ka viisistatud, näiteks Ruja laul "Nii vaikseks kõik on jäänud".
Leelo Tungal tema elulugu ja looming Mart Leib EluLugu Leelo Tungal on sündinud 22. Juuni 1947 Tallinas. Ta on käinud Ruila 8-kl.Koolis, Tallinna 42. Keskkoolis ning Tartu Ülikoolis. Ta on olnud Ruila 8-kl. kooli eesti keele õpetaja (1965/ 66), Tallinna 36. Keskkooli eesti keele õpetaja (1972/ 73), ajakirjade Täheke ja Pioneer nooremtoimetaja ( 1973 - 1975), ajakirja Täheke mittekoosseisuline kaastööline (1975 1981), Eesti Riikliku Nukuteatri kirjandusala juhataja (1981 1984), vabakutseline kirjanik (1984 - 1990), Ruila põhikooli emakeele õpetaja (1991 1995), ajalehe Eesti Maa kultuuritoimetaja (1994 1996), ajakirja Hea Laps peatoimetaja (märts 1994 juuli 1995, sept. 1996 kuni tänaseni.), HEA LAPS MTÜ juhatuse esimees alates dets. 1997 ning Kirjanike Liidu liige alates aprillist 1979. Looming ja preemiad
annaabi.ee 
