*Kuulmine õppimisvõim *Etnilisus ja diskriminatsioon *Ruumide liik/suurus seadusandlus *Lugemmine e *Isiklik välimus / riietus *Ruumide sisustus *Kirjutamine *Eneseväärik *Silmside / zestikuleerimine *Zestikuleerimine us / *Hoiakud / arusaamad / uskumused enesetunnetu s / mõju teiste enesetunnetu
liigutusest: laialilaotud käed, kehitatud õlad ja kergitatud kulmud. Osad kehalised väljendid on eri riikides erinevad. Näiteks ülestõstetud pöial. Sellist sümbolit kasutatakse maanteel hääletamiseks ning olukorra stabiilsuse näitamiseks. Ent kui pöial tõstetakse üles järsu liigutusega on sel solvav tähendus. Kreekas tähendab pöidla tõstmine hoopis "pea suu, mokk maha!" Samuti kasutatakse seda liigutust võimu sümbolina. Zestikuleerimine on käeliigutuse tegemine. Hõõrudes oma peopesi anname edasi tundeid, mis on seotud millegi hea ootuse ja lootusega. Mida kiirem hõõrumine, seda paremaid tulemusi inimene ootab. Pöidla hõõrumine teiste sõrmede vastu tähendab tavaliselt raha ootust. Ristatud sõrmed väljendavad aga pettust või nördimust, vastupidiseks sellele tähendavad aga harali pöidlad jaatavat märguannet. Juhul, kui pöidlad paistavad välja tagumistest püksitaskutest,
Seega on oluline töövestluse ajal jälgida oma kehahoiakut, kehakeelt, silmside loomist ja väljendusviisi. Ameerika tööotsimisportaali CareerBuilder uuringust selgusid kõige enam tööintervjuul tehtavad kehakeele vead: silmside vältimine vähene naeratamine rahutu nihelemine halb rüht liiga nõrk käepigistus käte ristamine rinnal kätega näo puudutamine või juustega mängimine liigne kätega zestikuleerimine Et anda endast parim mulje ja vältida närvilist kehakeelt, oleks vaja juba enne intervjuud olla rahulik. Selleks oleks vaja jõuda vestlusele õigeaegselt ja kiirustamata. Seega tuleks kehakeelele tähelepanu pöörata sellest hetkest alates, mil saabutakse töövestluse läbiviimise paika. Hea mulje jätmist ei ole vaja jätta vaid vestluse ajaks, sest intervjueerijad vaatavad kohe alguses, kuidas ollakse riietunud, missugune on soeng ja milline üldine pilt endast luuakse
Kõne maneer oli rahulik ja sõnad kõlasid väga selgesti. Pehmema poolne hääl tundus süüdistatule natukene rohkem lootust andvat. Olen märganud, et kõva ja käreda häälega kohtuniku puhul on saalis üldiselt ka vaiksem, kuid rusuvam meeleolu. Kõnelemise vahepeal olid hästi lühikesed pausid, arvatavasti selleks, et jääda selgeks ja mitte puterdada. Süüdistatu ülekuulamisel küsis kohtunik natukene manitseval häälel mõningaid küsimusi. Zestikuleerimine oli minimaalne, vaid kahel kuni kolmel korral otsuse ettelugemisel tõstis kohtunik käe, peopesa üles pool, et anda argumendile kaalu või pigem nagu õigustus. Võib-olla natukene häiris pea liigne kõigutamine paremale vasakule otsuse ettelugemisel. Kohtunik kaldus kõnede ajal pigem pabereid silmadega üle laskma kui silmsidemega kuulama. Oli näha, et see ei häirinud, vaid avastupidi. Tegemist oleks olnud politseiniku ja süüaluse puhul nagu õpilastega, kes on
1) Keele olemus Keele ülesanded: olla vahend info jagamiseks, luua ja hoida suhteid. Milles need väljenduvad: keel kommunikatsioonivahendina - inimestega suhtlemine keel kui suhete hoidja keel kui mõtlemisvahend identiteedi kandja emotsioonide väljendamine DNA kood maagia kultuur ja keel (nt eskimote sõnavaras on palju lumega seonduvaid sõnu, kuid mitte troopiliste taimede kohta; rääkimise kiirus, hääldus; zestikuleerimine) Emotsiooniline laeng sõnal sõimusõnad, tabud Tehiskeeled on inimese loodud keeled, et infot edasi anda, nt matemaatika, keemia, liiklusmärkide süsteem. 2) Keel kui märgisüsteem Mõtte edastamiseks peab tundma koodi ehk keelt(reegleid). Kodeerimiseks kasutatakse keelemärke, mis ühendatakse reeglite abil. Keelemärk on põhiühik, mis koosneb tähendusest (tähistatav) ja sellega seotud signaalist (tähistaja).
(independence); mitte pahas mõttes. Positiivne ,,nägu" soov olla hinnatud, kuuluda sisegruppi (involvement). 16. Nimetage positiivse viisakuse strateegiaid (ka mitteverbaalsel tasandil). 1) ,,sina" 2) naljad 3) släng ja kõik muud sisegrupi tähistajad 4) rõhutatud huvi kuulaja vastu 5) eesnimeline, diminutiivne pöördumine 6) komplimendid 7) optimism 8) silmside 9) avatud kehahoiak, zestikuleerimine, naeratus 10) ruumiline lähedus 17. Nimetage negatiivse viisakuse strateegiaid (ka mitteverbaaslsel tasandil). 1) formaalne ,,Teie" 2) konventsionaalne kaudsus 3) põiklusväljendid 4) pessimism 5) viitamine üldistele reeglitele 6) vaikus 7) kõhklused nn mitte-eelistatud vastuste puhul 8) suletud kehahoiak, liikumatus, mittemidagiütlev näoilme 9) vaikimine 10) silmsideme vältimine 18
raskem vigastus) · Jutt on segane · Silma pupillid on erineva suurusega või silmade umber verevalumid (prillverevalum) · Segasus, rahutus, loidus · Halvatus · Tekivad teadvuse häired · Kõrvast või ninast tuleb verd või vedelikku · Hingamise ja südametöö lakkamine. (Birkenfeldt 2005) 3. AFAASIA Iga inimene kasutab keelt. Kõnelemine, õigete sõnade leidmine, arusaamine, lugemine, kirjutamine ja zestikuleerimine - kõik see osaleb meie keele kasutamise protsessis. Kui aju kahjustuse tagajärjel üks või mitu neist keele komponentidest enam ei funktsioneeri (alad, mis vastutavad kõne eest, asuvad suuremal osal inimestest vasakus ajupoolkeras) siis nimetatakse tekkinud olukorda afaasiaks. Afaasia jaguneb nii kahjustuse lokalisatsiooni kui ka häire iseloomu alusel järgmiselt · Wernicke Afaasia (sensoorne afaasia) Inimene suudab rääkida, kuid osa sõnu,
Positiivne nägu soov olla hinnatud, kuuluda sisegruppi. 16. Nimetage positiivse viisakuse strateegiaid (ka mitteverbaalsel tasandil) tu (,,sina") naljad släng ja kõik muud sisegrupi tähistajad (faatiline kõne) rõhutatud huvi kuulaja vastu eesnimeline, diminutiivne pöördumine komplimendid (sic!) optimism, jne, jne Mitteverbaalsed: positiivne viisakus avatud keha, naeratus, avatud zestikuleerimine, silmside, jutukus, ruumiline lähedus. 17. Nimetage negatiivse viisakuse strateegiaid (ka mitteverbaaslsel tasandil) vous konventsionaalne kaudsus/indirektsus põiklusväljendid (ingl hedges), nt ,,mulle tundub", ,,arvatavasti" jne pessimism viitamine üldistele reeglitele passiiv vaikus nominalisatsioon kõhklused Mitteverbaalsed: negatiivne viisakus suletud keha, liikumatus, mittemidagiütlev
· Eesnimeline, diminutiivne pöördumine · Naljad · Släng jm sisegrupi tähistajad (faatiline kõne) · Komplimendid · Optimism b. Mitteverbaalsel tasandil: · Avatud keha · Ruumiline lähedus · Naeratus · Jutukus · Silmside · Avatud zestikuleerimine 18. Nimetage negatiivse viisakuse strateegiaid (ka mitteverbaaslsel tasandil) a. Verbaalsel tasandil · Vous ("teie") konventsionaalne kaudsus/indirektsus · Põiklusväljendid(Mulle tundub, arvatavasti) · Kõhklused nn mitte-eelistatud vastuste puhul · Pessimism · Viitab üldistele reeglitele · Passiiv · Vaikus
1)Negatiivne nägu - soov olla vaba kohustustest ja tegutseda oma äranägemise järgi. 2)Positiivne nägu - soov olla hinnatud ja kuuluda gruppi. 14. Nimetage positiivse viisakuse strateegiaid (ka mitteverbaalsel tasandil) Verbaalsel tasandil: 1)Tu ("sina") 2)Eesnimeline, diminutiivne pöördumine 3)Naljad 4)Släng jm sisegrupi tähistajad (faatiline kõne) 5)Komplimendid 6)Optimism Mitteverbaalsel tasandil: 1)Avatud keha 2)Ruumiline lähedus 3)Naeratus 4)Jutukus 5)Silmside 6)Avatud zestikuleerimine 15. Nimetage negatiivse viisakuse strateegiaid (ka mitteverbaaslsel tasandil) Verbaalsel tasandil:1)Vous ("teie") ?? 2)konventsionaalne kaudsus/indirektsus 3)Põiklusväljendid(Mulle tundub, arvatavasti) 4)Kõhklused nn mitte-eelistatud vastuste puhul 5)Pessimism 6)Viitab üldistele reeglitele 7)Passiiv 8)Vaikus 9)Nominalisatsioon 16. Millest sõltub ,,näoähvarduse kaal" Browni ja Levinsoni järgi (tooge valem ja valemis esinevate tähtede selgitused)
Suureneb aktiivsus negatiivseid tundeid pärssivas ja energiat tõstvas ajukeskuses. (Füsioloogilisi tunnuseid eriti pole). Rõõmu perekonda kuuluvad näiteks: nauding, õnn, rahulolu, lõbusus, uhkus, meeletu ekstaas, maania. Viha - Viha tekib inimese ebaõiglasel kohtlemisel. Väljendub samuti kehahoiakus ja käitumises. Veri voolab kätesse ( kaitsev ülesanne- nt. et oleks kergem relva haarata või vastast lüüa), südametegus kiireneb, vallanduvad hormoonid nagu adrenaliin. Samuti zestikuleerimine, jalalt jalale tammumine, käte värisemine- ärrituse puhul/ närvilisus. Põhiemotsiooni Viha perekonda kuuluvad nt. raev, vägivald, vimm, ärritus, nördimus, meelehärm, kibestumus, vaenulikkus, meelepaha. Vastikus - vastikustunde tekitavad ebameeldivad juhtumid ja objektid. Omab samuti kaitsefunktsiooni, ajendades hoiduma eemale ebameeldivatest objektidest. Üllatus - tekib ootamatult ning kestab lühikest aega. Omab samuti kaitsvat ülesannet.
Ehete või juuste näppimine Rääkimise ajal käega suu katmine Sage sügamine Sage köhatamine Kella või mansetinööpidega mängimine Käed taskus Vastupidine on siis tavaliselt positiivne kehakeel. Võiks ka mõnda asja otse vältida, et mitte välja paista peale tükkiv. Käed elavad sageli suhtlemisel oma elu. Kui meie käed ülemäära liiguvad, siis jätame endast ebakindla inimese mulje, samuti häirib põhjamaist inimest liigne zestikuleerimine. Käte liikumine peaks olema rahulik ja vastavuses meie meeleolu ning suhtlemispartneri liigutustega. Käed rõhutavad, pehmendavad, kutsuvad tegutsema või alandavad vestluspartnerit, arukas käeliigutus oigel ajal mõjub veenvamalt kui ükskõik milline argument. Paljud meist räägivad käte abil. Mõned inimesed kinnitavad, et nad ei suudaks üldse vestelda, kui nende käed peaksid paigal olemas. Zestid võivad olla kasulikud, kuni meil säilib kontroll nende kõne üle
Ilmed, zestid ja pilgud võivad edasi anda infot kõneleja emotsionaalse seisundi, hoiakute ning selle kohta, kuidas ta suhtub vastuvõtjasse, sõnumisse ja isegi selle sisusse. Mitmesuguseid teateid on võimalik edasi anda zestidega, kuid nad on tihti kultuurisidusad ja konventsionaalsemad kui ilmed. Zestide sisu ei ole otseses seoses nende välise vormiga. Vähem konventsionaalsem on verbaalse sõnumiga kaasnev zestikuleerimine ja miimika kasutamine. Pilk on tähtis kõnevoorude struktureerimisel. Normaalselt on verbaalne ja mitteverbaalne sõnum omavahel kooskõlas. Keel kui struktuur Keel on süsteem, millel on kindel struktuur. Kui keel ei oleks süsteemne, ei saaks seda omandada ega kasutada. Keele kaks põhilist allsüsteemi on häälikute süsteem ja tähenduste süsteem. Keele kasutamine seisneb tähenduste edasiandmises hääliksümbolitega. Tähendus ja heli on seega keelelise suhtluse kaks poolust
Jaapanlased eeldavad, et te ei suuda korralikult söögipulki käsitleda, ning on meeldivalt üllatunud, kui näitate üles sellekohaseid oskusi. Söögipulgaga toidu puurimist loetakse halvaks kombeks, nagu ka toidu lükkamist kausist suhu (mis on samas täiesti vastuvõetav Hiinas). Toidu edastamist oma söögipulkade vahelt teise omade vahele, samuti pulkade riisikaussi püsti torkamine on otseselt seotud matusekombestikuga ja lõunalauas seega täiesti keelatud. Pulkadega zestikuleerimine ja osutamine ei kõlba samuti kuhugi, nagu ka nende kasutamine asjade liigutamiseks laual. Kui pulgad pole hetkel kasutusel, tuleb need asetada oma söögipulgaalusele (hashioki), või kui seda pole, madalaimale toidunõule. Pulgad tuleb asetada hoolikalt, mitte lohakalt, ristamata, paralleelselt enda poole jääva lauaservaga. Mida jaapanis süüakse? Erinevalt suuremast jaost arenenud riikidest, kus kogu maailma toidutoodang on aastaringi
vastuvõtjasse, sõnumisse ja isegi selle sisusse. Kõige olulisemad ilmed seotud silmade ja suuümbrusega. Zestidega antakse ka mitmesuguseid teateid edasi (nt sõrme liigutamine -> kõnetatava kutsumist kõneleja juurde). Zestide sisu ei ole otseses seoses nende välise vormiga (nt Eestis jaatus->noogutus; Indias jaatus->raputatakse pead). Vähem konventsionaalne on verbaalse sõnumiga kaasnev zestikuleerimine ja miimika kasutamine.Kõneleja võib autode kokkupõrget kirjeldades pantomiini abil sellest ,,pildi maalida", lisaks dramaatilisi fakte, nt kiirust või tagajärgi eraldi rõhutades. Normaalselt on verbaalne ja mitteverbaalne sõnum omavahel kooskõlas (kaastunnet avaldav inimene on kurva näoga, st hääl, zestid, ilmed jne on kurvad). Pilk on tähtis kõnevoorude struktureerimisel. Sõnumi ettevalmistamise ajal vaatab kõneleja tavaliselt kõrvale, rääkima
meeskonnatöösse, konfliktide lahendamisse, altkäemaksu, edutamisse jmt. Emotsionaalsuse tase. Emotsionaalselt neutraalsetes kultuurides (nt Aasias, PõhjaEuroopas) ei peeta zestikuleerimist viisakaks, inimesed ei näita välja oma tundeid, vaid suruvad need alla ja hoiavad kontrolli all. Emotsionaalselt ekspressiivsetest kultuuridest pärit inimestele tunduvad vaoshoitud inimesed tuimad ja osavõtmatud, tundub nagu ei vihastukski nad kunagi. Aasiast pärit inimesi lausa häirib zestikuleerimine ja näomoonutuste tegemine. Hiinlane võib teatada naeratades, et puudus töölt lähedase sugulase surma tõttu, toetudes kultuurilisele arusaamale, et teistele valu või kurbust edasi anda ei ole sobiv. Emotsionaalselt ekspressiivseid kultuure iseloomustab avatus, emotsionaalne pealetükkivus, paljusõnalisus, suur füüsilise kontakti vajadus, vaidlemise armastus. Emotsionaalsed kultuurid väljendavad tundeid zestikuleerides,
kohta, kuidas ta suhtub vastuvõtjasse, sõnumisse ja isegi selle sisusse. Kõige olulisemad ilmed seotud silmade ja suuümbrusega. Zestidega antakse ka mitmesuguseid teateid edasi (nt sõrme liigutamine -> kõnetatava kutsumist kõneleja juurde). Zestide sisu ei ole otseses seoses nende välise vormiga (nt Eestis jaatus->noogutus; Indias jaatus->raputatakse pead). Vähem konventsionaalne on verbaalse sõnumiga kaasnev zestikuleerimine ja miimika kasutamine.Kõneleja võib autode kokkupõrget kirjeldades pantomiini abil sellest ,,pildi maalida", lisaks dramaatilisi fakte, nt kiirust või tagajärgi eraldi rõhutades. Normaalselt on verbaalne ja mitteverbaalne sõnum omavahel kooskõlas (kaastunnet avaldav inimene on kurva näoga, st hääl, zestid, ilmed jne on kurvad). Pilk on tähtis kõnevoorude struktureerimisel. Sõnumi ettevalmistamise ajal vaatab kõneleja
- pessimism - viitamine üldistele reeglitele - passiiv - vaikus (?) - nominalisatsioon, jne, jne - kõhklused nn mitte-eelistatud vastuste puhul, jne Positiivne viisakus on adresseeritud positiivsele näole, negatiivne viisakus on adresseeritud negatiivsele näole (adresseerima tähendab siin: sümboolselt pöörduma). Verbaalsetel strateegiatel mitteverbaalsed vasted: Positiivne viisakus - avatud keha, naeratus, avatud zestikuleerimine, silmside, jutukus, ruumiline lähedus. Negatiivne viisakus - suletud keha, liikumatus, mittemidagiütlev näoilme, silmsideme vältimine, vaikimine, ruumiline distants jne Negatiivne viisakus kattub enam tavaarusaamaga viisakusest. Positiivset viisakust inimesed reeglina ei nimeta viisakuseks. Tehniline termin "viisakus" tähendab pigem asjakohast, sobivat käitumist. Rahvatermin katab midagi, mis on sobivast veidi viisakam. (Watts: "politic" ja "polite")
(Mezs 2005) Lätlaste jaoks on kultuur rahvusliku identiteedi sümbol. Kultuur keerleb muusika ümber. Rahvuslaulud ja tantsud on Läti aarded. (Latvians 2001) Kehakeele poolest võivad lätlased esmapilgul külmad tunduda, kuid neil on kindel veendumus, et inimeste nägu reedab tema tõelise olemuse. Seepärast on oluline kohtumisel lätlastega neile kindlasti silma vaadata. Lätlastel on sarnaselt eestlastele suur personaalse ruumi vajadus. Zestikuleerimine pole neile kombeks ja seda peetakse halvaks tavaks, küll aga kasutatakse ohtralt miimikat oma tunnete näitamiseks. Kohtumistel on kombeks kätt suruda, kuid rohkem üksteist ei puudutata. Inimesed on üsna ebausklikud ja väldivad rääkimast oma plaanidest enne nende täitumist. Samas on lätlased avatud uuendustele. (Karpenko 2003) Tänapäeva üks tuntumaid kultuuriuurijaid hollandlane Geert Hofstede selgitas
meel teid siin taas näha" suhtleb mittekongruentselt. Vastuolu tekkimisel jäädakse tavaliselt uskuma kehakeelt, mitte sõnade sisu. Sirje Pree Suhtlemispsühholoogia 61 Suhtlemisvahendid Mittekongruentsuse märkamiseks on kasulik tähele panna järgmisi detaile: Käed kokkusurutus või lõdvestus, zestikuleerimine kas peopesad all, üleval või peidus Hingamine sissehingamine, pausid, sügavus Jalad jalapöidade pöörded, kiigutamine, liigutamine Pea, kael, õlad lõua liikumine, pea sirutus või õlgade vahele tõmbumine Miimika- kulmud, suu, vaade, naeratus Hääl tonaalsus, intonatsioon, tempo, valjus, fraasid
1.Erutuse tase ja irradiatiivsus. Nii väga tugevad kui ka nõrgad ärritajad kutsuvad pikaajalise mõjutamise tagajärje esile erutuse levimise enamikule aju suurte poolkerade piirkordadele .nn närviminek, lahkheli ülekasvamine ägestunud vaidluseks, mida saadavad füsioloogiliste protsesside kiirenemine (sisesekretsiooni suurenemine, südametegevuse kiirenemine,hingamise sagenemine jne), üldise motoorse aktiivsuse tõus(zestikuleerimine, jalalt jalale tammumine,käte värisemine,afektiivsed agressiivsed toimingud).Irradiatsioon tõstab märgatavalt ajukoore toonust,mis omakorda tõstab spetsiifilist tundlikkust tähelepanu all oleva suhtes(ja võib pidurdada tundlikust tähelepanu alt välja jäänu osas). Ühe KNS-i erutustaseme mõju väljenduseks on Yerkesi ja Dodsoni seadus: 1)ülesande täitmine või tegevuse tulemuslikkus on maksimaalne optimaalse(mitte liiga kõrge ega madala)
1.Erutuse tase ja irradiatiivsus. Nii väga tugevad kui ka nõrgad ärritajad kutsuvad pikaajalise mõjutamise tagajärje esile erutuse levimise enamikule aju suurte poolkerade piirkordadele .nn närviminek, lahkheli ülekasvamine ägestunud vaidluseks, mida saadavad füsioloogiliste protsesside kiirenemine (sisesekretsiooni suurenemine, südametegevuse kiirenemine,hingamise sagenemine jne), üldise motoorse aktiivsuse tõus(zestikuleerimine, jalalt jalale tammumine,käte värisemine,afektiivsed agressiivsed toimingud).Irradiatsioon tõstab märgatavalt ajukoore toonust,mis omakorda tõstab spetsiifilist tundlikkust tähelepanu all oleva suhtes(ja võib pidurdada tundlikust tähelepanu alt välja jäänu osas). Ühe KNS-i erutustaseme mõju väljenduseks on Yerkesi ja Dodsoni seadus: 1)ülesande täitmine või tegevuse tulemuslikkus on maksimaalne optimaalse(mitte liiga kõrge ega madala)
Näiteks teenindaja, kes, hambad ristis, tehislikult naeratab kulm endal kortsus, öeldes "Meil on nii hea meel teid siin taas näha" suhtleb mittekongruentselt. Vastuolu tekkimisel jäädakse tavaliselt uskuma kehakeelt, mitte sõnade sisu. Mittekongruentsuse märkamiseks on kasulik tähele panna järgmisi detaile: Käed kokkusurutus või lõdvestus, zestikuleerimine kas peopesad all, üleval või peidus Hingamine sissehingamine, pausid, sügavus Jalad jalapöidade pöörded, kiigutamine, liigutamine Pea, kael, õlad lõua liikumine, pea sirutus või õlgade vahele tõmbumine Miimika kulmud, suu, vaade, naeratus Hääl tonaalsus, intonatsioon, tempo, valjus, fraasid
· Sapiri-Worfi hüpotees reaalne maailm on alateadlikult üles ehitatud grupi keelelistele harjumustele. Keel väljendab seda, kuidas grupp tajub nt selliseid maailma aspekte nagu ruum, aeg, värv vms. Keele hinnanguline mõõde. 5.1.7. Sümbolid: zestid Zest ehk viibe, tahtlikult rõhutatud, tähelepanu äratamiseks mõeldud liigutus või tegu; väljenduslik käeliigutus. Vahel tähendab zest ka tahtlikult rõhutatud, ülepakutult suurejoonelist tegu. Zestikuleerimine on käeliigutuse tegemine (ehk väljendumine zestide abil, nt näitekunstis). (Wikipedia) Zestid keskajal omasid suurt tähendust, Euroopa keskaegset kultuuri nimetati ka zestiliseks kultuuriks. Nt kuni 13.sajandini omas zest suuremat tähendust kui notari allkiri. Põhjuseks madal kirjaoskus. Zestid kui sotsiaalse kuuluvuse väljendid. Igal seisusel vaimulikul, ülikul, talurahval olid omad zestid, mida nad kasutasid ja mis omakorda määras ka nende kuuluvust.
annaabi.ee 
