nalja teha, kuid usk jumalasse oli üks ja võib-olla ainus, mille üle nalja ei tehtud. Sellele viitab „Ballaad jumalaemale palveks“, kus ei tehta kordagi nalja. Ilmselt oli justnimelt usk see, mis tema raskes elus talle lootust andis. f) Villon mainib päris mitmel korral oma teoses surma, mis on ka üsna loogiline, sest ta elas suurte epideemiate ajatul. Surmaga lõppevad haigused polnud ilmselt üllatavad. Luuletustes XXXIX, XL ja XLI räägib ta ainult surmast ning annab mõista, et see on paratamatus ja kõik on surma ees võrdsed. Ta kirjeldab surma nagu kõik, ebameeldivana, kuid annab mõista, et see on vältimatu ja tagasipöördumatu. g) Villloni luule oli väga elav ja mitmetahuline, tema oskuslik sõnamäng ja epiteetide rohkus tegi lugemise väga huvitavaks. Mulle meeldib, kuidas ta ei karda kirjeldada pahelist või teistsugust elu, mis ei ole nii lihtne ja lilleline
32 XXXIItrgint duo 80 LXXX octgint 33 XXXIII trgint trs 81 LXXXI octgint nus 34 XXXIV trgint quattuor 82 LXXXII octgint duo 35 XXXV trgint qunque 83 LXXXIII octgint trs 36 XXXVI trgint sex 84 LXXXIV octgint quattuor 37 XXXVII trgint septem 85 LXXXV octgint qunque 38 XXXVIII duodquadrgint 86 LXXXVI octgint sex 39 XXXIX ndquadrgint 87 LXXXVII octgint septem 40 XL quadrgint 88 LXXXVIII duodnngint 41 XLI quadrgint nus 89 LXXXIX ndnngint 42 XLII quadrgint duo 90 XC nngint 43 XLIII quadrgint trs 91 XCI nngint nus 44 XLIV quadrgint quattuor 92 XCII nngint duo 45 XLV quadrgint qunque 93 XCIII nngint trs 46 XLVI quadrgint sex 94 XCIV nngint quattuor
Nemo nascitur artifex. XXXIV. Vaja on mitte sõnu, vaid tegusid. Non verbis, sed factis opus est. XXXV. Rutta aeglaselt! / Tasa sõuad, kaugele jõuad. Festina lente! XXXVI. Veinis on tõde, vees on tervis. In vino veritas, in aqua sanitas. XXXVII. Öös on tõde. / Hommik on õhtust targem. In nocte consilium. XXXVIII. Enne võitu ära laula triumfeerides / Ära hõiska enne õhtut. Ante victoriam ne canas triumphans XXXIX. Maitse üle ei vaielda. De gustibus non est diputandum. XL. Kuni hingan, loodan. Dum spiru, spero. XLI. Elada tähendab mõelda. Vivire est cogitare XLII. Ma mõtlen, järelikult olen(olemas). Cogito, ergo sum. XLIII. Eksimine on inimlik. - Errare huminum est. XLIV. Nägu on hinge näitaja. / Silmad on hinge peegel. Vultus index anime est. XLV. Sügav vesi on vaikne. / Vaga vesi, sügav põhi. Aqua profunda est quieta. XLVI
, 2, 4 (14400 ). H= = 0,79 ( -) ( 421, [1]): Ga=S*H* = *H*, ( IX.2, 148 [2]), /3 Ga=*0,79*580=4406,2 . =5:1. (. 168, [1]) A: Q=A*T*U, - (2), Q - , (), U (/2*), T (). . 4.8 ( 172, [1]). U=800-3500 /2* ( ). (. 169, [1]): T= T==73,99 °C; Q, , : m=t** () 4- . m =4*10000*0,01 = 400 / 5 , m H2O=5*400 = 2000 / 1 , : m H2O==0,1389 / XXXIX ( 537, [1]) =419 /. Q.= 419*1000*0,1389 = 58199,1 = , , , . 800= = 0,9832 2; 3500= = 0,2247 2 . . ; . , , . , , , . , , . : , , , . , , . () , () , . , . , (, .). -- . , .. . , , . , , . 1 . 1 , 2, 10, 12 , 3 , 4
XXXVII lk.578 tisleriSass Maretile kosja ; Indreku raamatulugemised ja mõtisklused ; Indrek ja kirikumehe tütar Milli Indreku tunded, mida ta ei mõista ; Indrek vallakirjutaja abiliseks XXXVIII lk.618 noore Andrese ja Mätliku Eedi kaklus ; noor Andres kiindunud Kassiaru Maalisse ; Antsu konnakorjamine ja vähipüük ; kirjutaja läheb jõkke kahvade järele ; Andrese ja Madise mõtisklused Vargamäe tulevikust XXXIX lk.647 Pearu veepaisutamine noor Andres läheb tammi lõhkuma ; Indrek läheb linna kooli (saab kirjutaja tüdrukult Mailt raha) ; noor Andres läheb kroonuteenistusse ; Pearu ja Andrese jutuajamine kõrtsis
tänu Andrus Veerpalule, suusatamise maailmameistrivõistlustelt Liberecist ühe, kuldse, medali. 5 Tulemused 1. Murdmaasuusatamine 1.1 Mehed 1,6 km sprint (vaba) I. Ola Vigen Hattestad (Norra) II. Johan Kjølstad (Norra) III. Nikolai Morilov (Venemaa) VII. Anti Saarepuu 26. Peeter Kümmel XXXIX. Timo Simonlatser 46. Priit Narusk Sprinditeade (klassika) I. Johan Kjølstad, Ola Vigen Hattestad (Norra) II. Tobias Angerer, Axel Teichmann (Saksamaa) III. Ville Nousiainen, Sami Jahojärvi (Soome) 8. Aivar Rehemaa, Andrus Veerpalu 15 km klassikat I. Andrus Veerpalu (Eesti) II. Lukas Bauer (Tsehhi) III. Matti Heikkinen (Soome) 39. Aivar Rehemaa
hullamine ega ringi jooksmine, pigem tahtis ta olla vaikselt oma ette ja nokitseda oma asju teha. Köster andis poisile raamatu lugeda, millest too midagi eriti aru ei saanud, ainuke sõna mis meelde jäi oli paavst. Ta luges veel raamatuid millest eriti aru ei saanud kuid need meeldisid talle. XXXVIII Indrek läks kooli. Vanale Andresele tegi muret see et poeg Andres selline lehtsaba on ja et ta nii palju külavahel ringi käib ja et ta üldse pühakirju eriti ei loe. XXXIX Andrese kroonu minek. Isale ütles poeg et ta ei taha Vargamäele elama tulla ja et too ei armastagi Vargamäed vaid hoopis oma isakodu. Keegi ei armasta Vargamäed sest siin oli liiga palju kurbust, viha, riidu ja õnnetus.
See pidi tähendama seda, et kunagi kasvas seal mets. Kirjutaja vaidles veel köstriga selle üle, mis on luuleline ja mis mitte, kõik see jäi paljudele veel kauaks meelde. Ants lõpetas isegi konnade elusalt nülgimise, sest kirjutaja tegu ületas tema oma. Sauna-Madis ja Andres arutlesid selle üle, mis siis saaks, kui seal vesi kiiremini liiguks ja vett üldse vähem oleks, arvasid et arvatavasti seal mets mühaks ja põldu haritaks igal pool. XXXIX Kõikjal Vargamäel oli noore Andrese kroonusse mineku ärevus(veel oli suvi, kuid sügis tulekul ning siis mindi kroonusse). Pearu tegi jälle tammi, et vesi üleujutaks Andrese põldu. Noor Andres ja Ants läksid temaga rääkima, ähvardasid ja lõhkusid tammi ära. Pearu ei teinud midagi, sest tõesti kartis noort Andrest. Sellest aga vana Andres ei teadnud. Ka noor Andres, nagu teised lapsed nähes isa
(2S,4R)-roosoksiid (VIIa) Pellargooni-sarnane R(+)-limoneen (IX) Tsitruse-sarnane R(-)--fellandreen (XI) Terpeeni-sarnane, meditsiiniline S(+)--fellandreen (XI) Tilli-sarnane, rohutaoline -terpineool (XVII) Sireli-sarnane, virsiku-sarnane 1,8-tsineool (XXIII) Vürtsikas/pikantne, kampri-sarnane (Kõik-E)--sinensaal (XXXIX) Apelsini-sarnane (-)--karüofülleen (XLIX) Vürtsikas/pikantne, kuiv Enamik terpeene sisaldab ühte või enamat kiraalset tsentrit. Enantiomeerid ja diastereoisomeerid erinevad sageli lõhna iseloomult. nt. Mentooli (XIV) L-vormi (1R, 3R, 4S) leidub piparmündi õlis; D-vormil (1S, 3S, 4R) on vastumeelsed noodid (fenoolne, meditsiiniline, kampriline ja kopitanud); Karvoonil (XXI) on
Ta võttis elusatelt konnadelt nahka. kus lauldi üht lorilaulu abiellunute ja Jussi kohta. Mari leiab hiljem laulu Kirjutaja toob jõepõhjast kahvad ära. Köster ja kirjutaja läksid luule sõnad. pärast vaidlema. Andres mõtleb, kui jõetase vees oleks madalam. XXIII Mari on õnnetu laulu pärast. Andres saab teada, et Maril on XXXIX Noor Andres paneb Pearu paika lõhkudes tammi ära, aga laulu sõnad ja käsib need ette lugeda. protsessi ei tulnud. Indrek otsustab linna õppima minna. Mai laenab XXIV Andres tegi saunatädile peapesu. Ja ka Madis karistas oma eite talle raha. Mai peab Juhaniga kirjavahetust, läbi Indreku, sellele lõksutamise eest. Maril sündis Andresega poeg Indrek. järgnesid pulmad
Kes haridust saavad lähevad ära. XXXVIII Indrek sai loa jääda vallakirjutaja juurde. Maret käis kodus abiks. Andres käis leeris. Ta oli tuntud külavahel kõigile sulastele koha käte näidanud jõuga. Andrese ja Kassiaru Maali vahel oli midagi. Ants jäi karjas magama ning sai isalt vitsa selle eest. Ants oli ka Vargamäel parim konnapüüdja. Konnadega püüti vähke. Vahest tuli kirjutaja koos Indrekuga Vargamäele vähke püüdma. XXXIX Andres pidi sügisel kroonu minema ja oli viimast suve kodus. Lõhkus Pearu tammi ära ning seepeale ei julgenud too enam väga midagi teha. Poeg oli isast kangem. Noort Andrest ei huvita Vargamäe ning isa on selles pettunud. Indrek läks linna kooli, käis isalt raha laenamas ning enamuse sai Maielt, aga sellest ei tohtinud keegi teada. Enne äraminekut käis ristiisa teele saatmas. Valmistati ette üht- teist, mida linna kaasa panna ning noor Andres saatis venna vaksalisse
Kuna ei nähtud mingit põhjust neid kinni pidada, siis anti neile ajutised viisad ja neil lubati minna ja nad saadeti Montreux'i. Nad läksid ühte hotelli ja ikka veel rääkisid, et nad ei suuda uskuda, et nad sveitsis on. 5 raamat. XXXVIII Oli sügis ja Minategelasel ja Cathrinel oli hea tuba. Nad nautisid koos olemist ja käisid jalutamas ja Cathrine käis juuksuris ja värke. Igatahes nad käisid restoranides hommikust ja lõunat söömas, rääkisid oma abielu plaanidest XXXIX Oli Jaanuarikuu ja minategelane kasvatas endale habeme. Nad elasid ikka veel koos ilusasti ja õnnelikult ja rääkisid sellest. XL Saabus kevad ja Minategelane koos Cathrinega kolisid Lausanne'i. Sealne hotell oli enamasti tühi. Nende kolimise ajendiks oli halvenenud ilmastiku olud (eelmises hotellis ei olnud enam nii ilus) ja sest seal oli haigla. Cathrinel polnud lapse tulekuni enam kaua aega jäänud. Nad käisid ka vahepeal voorimehega sõitmas ja nautisid igat hetke mis koos olid. XLI
9 Allikas: Indrek Meos. Uusaja filosoofia. Tallinn, 2000 Avastamistabelid Uuritavate objektide omadused Lisa 1. Uuritav nähtus N ilmneb a, b, c, d, e, f, g Fran cis Baco n " Uu s o r ga n on " (1 62 0 ) 6 2. Uuritav nähtus N ei ilmne b, c, e, g XXXIX 3. Uuritava nähtuse intensiivsus N a, d, f On olemas nelja liiki iidoleid, mis piiravad inimmõistust. Selleks, et muutub neid lähemalt uurida, anname neile nimed. Esimest liiki nimetame (tabelisse kanname uuritava nähtuse N a, d, f sugukonnaiidoliteks, teist koopaiidoliteks, kolmandat turuiidoliteks
2 Aforismid XXXVIII Iidolid ja väärad mõisted, mis inimaru juba on hõivanud ja selles sügavalt kinni on, mitte ainult et hõivavad inimeste mõtteid, nii et tõele on juurdepääs ilmsesti raske, vaid isegi kui juurdepääs on antud ja mööndud, tulevad nad jälle ette ning on meile tüliks teaduste uuestialustamises eneses, kui nende vastu hoiatatud inimesed ei kaitse end nii palju kui võimalik. XXXIX Iidoleid, mis inimmõtteid hõivavad, on neljasuguseid. Nendele oleme (õpetamise jaoks) pannud nimed; esimest sugu kutsume hõimuiidoliteks, teist koopaiidoliteks, kolmandat turuiidoliteks, neljandat teatri-iidoliteks. XL Kohane arstim eemalhoidmiseks ja peletamiseks on küll mõistete ja aksioomide ülesehitamine õige induktsiooni teel; aga juba iidolitele osutamisest on palju kasu. Sest õpetus iidolitest suhtub looduse
500). XXXVIII (500-523) Indrek lubati minema. Lapsed, kes Vargamäele jäid vanuse järjekorras. Noore Andrese tugevus, lubadus Maalile(500-508). Antsu nahatäis karjas magama jäämise eest, konnade nülgimine(508-513). Kirjutaja, köstri ja Indreku vähipüük, jões kahvade järgi käimine(513-517). Andres mõtleb, kas ka tulevikus võib jõe asemel mets olla(jõest leitud kännud), kas tema ja Tiidu ehitatud sild säilib, kas on mõtet järge puhastada(517-523) XXXIX (525-554) Andres lõhub viisakalt Pearu tammi ära ning ei ütle, kas kroonust vabanedes tuleb tagasi (523-530). Indrek teatas soovist linnakooli minna, palus laevu( osa raha sai Maielt kirjade kirjutamise eest (531-536). Indrek lahkub, ka Tiit soovib edu (537-543). Andrese ära saatmise pidu. Andres ütles, et ei armasta Vargamäge ning ehk tagasi ei tulegi(543-550). Andres viidud, läheb vana Andres kõrtsist läbi, ta on tüdinenud Pearu vingerpussidest. Andres mõtlev uuesti noore Andrese
Kahvalugu sai Vargamäel nii populaarseks, et keegi ei märganud enam Antsu konnade nülgimist. Nüüd muutus see tegevus talle ebameeldivaks ning tappis edaspidi konnad enne ära. Vana Andres arutles, kuidas küll känd jõe põhja sai. Ta rääkis sel teemal sauna-Madisega. Mees rääkis talle loo lepalaanest. Andres mõtles, et kui jõed puhtaks teha hakkaks vesi paremini voolama ning sood kuivaksid. Paraku arvas ta, et keegi naabritest talle appi ei tule ning mattis selle mõtte maha. XXXIX Oli suvi enne seda kui Andres kroonusse pidi minema. Pearu ujutas heinamaa veega üle. Noor Andres lubas seekord ise naabriga tegeleda. Ta läks koos Antsuga tammi lõhkuma. Esialgu üritasid nad läbirääkimiste teel edu saavutada, kuid siis võttis andres kavaluse appi. Ta lõhkus ära vaid endapoolse tammiosa, ülejäänu uhtus vesi ise minema. Andres pani Pearu sõnadega nii paika, et see ei julgenud enam uut tammi ehitada. Vana Andres üritas pojalt teada saada,
XXXVIII (500-523) Indrek lubati minema. Lapsed, kes Vargamäele jäid vanuse järjekorras. Noore Andrese tugevus, lubadus Maalile(500-508). Antsu nahatäis karjas magama jäämise eest, konnade nülgimine(508-513). Kirjutaja, köstri ja Indreku vähipüük, jões kahvade järgi käimine(513-517). Andres mõtleb, kas ka tulevikus võib jõe asemel mets olla(jõest leitud kännud), kas tema ja Tiidu ehitatud sild säilib, kas on mõtet järge puhastada(517-523) XXXIX (525-554) Andres lõhub viisakalt Pearu tammi ära ning ei ütle, kas kroonust vabanedes tuleb tagasi (523-530). Indrek teatas soovist linnakooli minna, palus laevu( osa raha sai Maielt kirjade kirjutamise eest (531-536). Indrek lahkub, ka Tiit soovib edu (537-543). Andrese ära saatmise pidu. Andres ütles, et ei armasta Vargamäge ning ehk tagasi ei tulegi(543-550). Andres viidud, läheb vana Andres kõrtsist läbi, ta on tüdinenud Pearu vingerpussidest
kui see siidine ja parfümeeritud sõbralikkus, mis tähistab oma kohtumispäevi frivoolse uhkeldamise, kaarikusõitude ja lõunasöökidega parimates restoranides. Sõpruse eesmärk on kõige rangem ja lihtsam läbikäimine, mida võimalik saavutada: rangem kui miski, mida me oleme kogenud. See on abiks ja lohutuseks kõigis suhetes ja üleminekutes, mida elu ja surm võivad tuua. See sobib pilvitute päevade ja armurikaste andidega ja maal uitamisega, aga ka 7 Michel de Montaigne, 1 XXXIX, Consideration sur Ciceron: et m'offre maigrement et fierement, à ceux à qui je suis : et me presente moins, à qui je me suis le plus donné. kehvade teede ja kuiva toidu, laevahukkude, vaesuse ja tagakiusamisega. See seltsib nii vaimukusepuhangute kui usujoovastusega. Me peame vääristama teineteise jaoks igapäevased vajadused ja kohustused, mida inimese elu sisaldab, ning kaunistama elu vapruse, tarkuse ja üksmeelega
Onegini sõnadest. Onegin ja Tatjana lähevad käevangus koju XVII-XXII Autor? räägib, kes on omaksed, millised on graatsiad, keda usaldada? XXIII-XXIV Tatjana on hästi kurb ja läheb aina kahvatumaks armastusest Onegini vastu XXV-XXXI Lenski ja Olga olid kogu aeg koos, koju minnes kirjutab ja joonistab Olgale, ka albumisse (räägitakse kirjutamisalbumitest) XXXII-XXXIV Milline peaks luule olema? Ärge kirjutage vaid minevikust. XXXV- Tatjana? räägib ainult njanjale, mida tunneb XXXVI-XXXIX Onegini tegemised praegu(üles, jõkke, sööma...lugema...hobune... XL-XLIII novembri ilma ja tegemiste iseloomustus XLIV-LI Onegini päeva tegevused, kooskäimised, bordoo joomine, nõusolek minna Tatjana nimepäevale Viies peatükk (104-126) I-X Lõpuks tuli talv ja Tatjanale see meeldis. Talvine loodus ja tegemised. Tatjana uskumused(V). Tatjana tunneb et juhtumas on midagi halba. Tatjana kohtub Agafoniga. Tatjana läheb magama.
jätnud Kitty kirjad Berliinist, millest tuli välja , et tema mees oli ta küll Berliini saatnud, aga raha enam talle ei saatnud ja kohapeal tegi kõik rahaks mis sai, kuid keegi ei teadnud mis selle põhjuseks võis olla. Paralepaga rääkides oli Karin öelnud, et ta sai aru et Indrek ikka veel armastab teda. Ta ka kirjutas Indrekule vanglasse, kuid sellele ta kunagi vastust ei saanud. Saabus ka Indreku kohtupäev, kus hakati arutama tema süüd või süütust. XXXIX Publikuks oli seal enamasti naised, kes kõik olid huvitatud juhtumist. Kui Indrek hakkas rääkima, siis Karin segas vahele ja hüüdis et ta valetab kui ta räägib ja seega visati ta kohturuumist välja ja tagasi sai ta alles siis kui Indrek oli kõik ära rääkinud. Indrek aga rääkis kõik mis oli vahepeal juhtunud ja mis oli see lause Indrekule tähendanud mis Karin ütles ( ,,Keda sa nüüd tapma lähed"). Ta seletas põhjalikult oma seisukohta. Seal hulgas
Oma kangusest läks ta neile südaööl pimedas kohe ka järgi. Kaks neist sai kätte kuid kolmandat ei leidnud ta mitte kuskilt. Avastuseks oli aga see et järve põhjas oli kunagi laas olnud, põhi oli kände täis. Kõik see kuuldu tekitas Andreses igasugu plaane ja mõtteid. Ta lootis kohe et sinna kasvab kunagi mets. Selleks tuleks aga sood kuivatada ja ehitada kraavid nii et vesi kiiremini ära voolaks. Mõttes oli kohe ajada rahvas kokku ja järve põhi kändudest puhtaks teha. XXXIX Andrese kroonu minek. Suvi enne Andrese kroonu minekut oli väga imelik. Kõik teadsid sellest et ta minema varsti läheb. Pearu sai ka teada mis tähendab et noor Andres kroonu läheb. Nimelt hakkas jälle pihta jama kraavide paisutamise kohapealt. Ta rääkis et hakkab uut loodheinamaad looma ja selleks paisutabki ta vee enda maale, sellega paisutas ta aga vett ka Andrese maale. Vanamees mõtles et peaks kraavi vahele ehitama aga noor Andres ütles et ei
Priit võttis laualt 17 münti nii, et kokku sai 1 krooni. Milliseid münte kui palju ta võttis? Vastus: 14 5 sendist ja 3 10 sendist ( 14 x 5 = 70; 3 x 10 = 30; 70 + 30 = 100 senti = 1 kroon) 193. Arvuta ja kirjuta vastused tühjadesse ruutudesse rooma numbritega. Paremale: Alla: 1. XXXII XIII 1. CXLIV : XII 3. VII * XX 2. LXVIII XLVII 5. CLXXXI CXL 3. XXIII + XLVII + XXXIX 6. XXVII : IX 4. CXVIII : II 8. CCC : X 7. CI XCVIII 10. CVI XLVII 9. VII * XIII 12. XLIX + LV 10. XX + XXV + XXV 14. CXXXV : III 11. III * VII 15. II * II * II * II 12. CDXXIV : IV 16. CCCVL CCCIII 13. CCCI : XLIII Vastus: 194. Taevas hakkab pilve minema kell 7. 00. Iga tunniga pilves osa kahekordistub. 8 tunniga on pool taevast pilves. Mis kell on kogu taevas pilves?
Oma kangusest läks ta neile südaööl pimedas kohe ka järgi. Kaks neist sai kätte kuid kolmandat ei leidnud ta mitte kuskilt. Avastuseks oli aga see et järve põhjas oli kunagi laas olnud, põhi oli kände täis. Kõik see kuuldu tekitas Andreses igasugu plaane ja mõtteid. Ta lootis kohe et sinna kasvab kunagi mets. Selleks tuleks aga sood kuivatada ja ehitada kraavid nii et vesi kiiremini ära voolaks. Mõttes oli kohe ajada rahvas kokku ja järve põhi kändudest puhtaks teha. XXXIX Andrese kroonu minek Suvi enne Andrese kroonu minekut oli väga imelik. Kõik teadsid sellest et ta minema varsti läheb. Pearu sai ka teada mis tähendab et noor Andres kroonu läheb. Nimelt hakkas jälle pihta jama kraavide paisutamise kohapealt. Ta rääkis et hakkab uut loodheinamaad looma ja selleks paisutabki ta vee enda maale, sellega paisutas ta aga vett ka Andrese maale. Vanamees mõtles et peaks
Oma kangusest läks ta neile südaööl pimedas kohe ka järgi. Kaks neist sai kätte kuid kolmandat ei leidnud ta mitte kuskilt. Avastuseks oli aga see et järve põhjas oli kunagi laas olnud, põhi oli kände täis. Kõik see kuuldu tekitas Andreses igasugu plaane ja mõtteid. Ta lootis kohe et sinna kasvab kunagi mets. Selleks tuleks aga sood kuivatada ja ehitada kraavid nii et vesi kiiremini ära voolaks. Mõttes oli kohe ajada rahvas kokku ja järve põhi kändudest puhtaks teha. XXXIX Andrese kroonu minek Suvi enne Andrese kroonu minekut oli väga imelik. Kõik teadsid sellest et ta minema varsti läheb. Pearu sai ka teada mis tähendab et noor Andres kroonu läheb. Nimelt hakkas jälle pihta jama kraavide paisutamise kohapealt. Ta rääkis et hakkab uut loodheinamaad looma ja selleks paisutabki ta vee enda maale, sellega paisutas ta aga vett ka Andrese maale. Vanamees mõtles et peaks kraavi
leges recipere - Läti Hindreku kroonika XIX, 8; omnia jura Christianitatis, jugum Christianitatis - sama teos XV, 1 ja teised kohad); b) pärismaalased võtku vastu ristiusulised preestrid ja ristimine (sacerdotes suscipere, baptizari - s. t. XIX, 2); c) mõlemad eelmised nõudmised kuuluvad ühte ja esinevad seepärast ka üheskoos: pärismaalased võtku vastu preestrid ühes kõigi ristiusuliste õigusega (sacerdotes cum omni jure Christianorum recipere - s. t. XXXIX, 4). Kõige pealt vaatleme seepärast, kuidas oli järgneval ajal tegelikult lugu ristiusuliste valitsuskorra tunnustamisega ja ristiusu maksvusega eestlaste juures. Siis räägime eestlaste elujärjest ja kuidas see orjuseks kujunes. I. Võõra valitsuse tunnustus. Läti Hindreku kroonikas XXIX, 1 loeme, et pärast Tartu äravõtmist saatsid ümberkaudsed
Selle peale tõusis suur tüli, kuhu ka vanemaid segati. Poisid olid sagedasti eriarvamustel ja seepärast tülitsesid ühtelugu. Kord loopisid poisid üksteist kividega. Ema Mari aga sattus Indreku kivile ette, kuna Andres pea maha pani. Mari sai sellest viga, aga leppis Indrekuga varsti ära, kuid Andres jäi tahaplaanile. Sellest ajast Indrek ei sallinud Andrest. Maril tegi see koht veel kaua haiget. 23. Andrese arupidamised iseenda ja jumalaga (XXXII, XXXIX ptk.) Viimaks ei olnud Andresel enam peaegu midagi, mis oleks temale rõõmu valmistanud. Aastate jooksul olid tal tekkinud põldudele pikad kiviaiad ja suured kivivared. Andres tundis, et tema ülekeev jõud ja tööihk lööb kahanema, kuna aga kivikari põllul alles nõnda tihedalt seisab. Kraavide kaevamine oli juba peaaegu seisku jäänud. Aga sood solisesid alles sügisel ja kevadel ning keset suvegi raskema vihmaga. Andrese jõud
Viimses kirjas ütlen Teile veel midagi, ütlen seda ainult sellepärast, et siis, kui seda loete, mind ei ole enam. Siis panen ka oma nime alla, sest varsti pole ma üldse muud, kui aga paljas nimi. Sellepärast panengi ta kirja lõppu nagu lõhnava lille. Kui ma ainult teaksin, missugune lõhnab teie meelest kõige paremini, kas Ramilda või Rimalda, Radilma või Ridalma, Darilma või Diralma, Dalmira või Dilmara, Ramaldi või Maraldi..." XXXIX. Sellega kiri lõppeski. Indrek pööras mitmel korral viimast lehte, pööras kõiki lehti ja luges neid ikka ja jälle uuesti külmas klassis, kuhu ta puges üksindusse, aga kustki ei leidnud ta lubatud viimset teadet ega allkirja. Mis võis temaga küll nii äkki juhtuda? küsis ta endamisi, nagu seisaks ta tõepoolest mõistatuse ees. Aga polnud ju mingit mõistatust, oli sündinud muidugi kõige harilikum asi siinilmas ja sedagi teadis Indrek ammu enne: Ramilda oli enne surnud, kui ta
annaabi.ee 
