Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"xor" - 88 õppematerjali

xor - element (Exclusive OR) teeb tehet "summa mooduliga 2". (loogikafunktsiooni). Iga loogikaavaldise jaoks võib koostada teda realiseeriva loogikaskeemi.
Arvutid II labor
20
txt

Arvutid II labor

$ 3 5.0E-6 10.20027730826997 50 5.0 50 L 8 32 8 8 0 0 false 5.0 0.0 L 24 32 24 8 0 0 false 5.0 0.0 L 40 32 40 8 0 0 false 5.0 0.0 L 56 32 56 8 0 0 false 5.0 0.0 L 80 32 80 8 0 0 false 5.0 0.0 L 96 32 96 8 0 0 false 5.0 0.0 L 112 32 112 8 0 0 false 5.0 0.0 x -6 -5 7 -2 0 10 A3 x 12 -5 25 -2 0 10 A2 x 49 -5 62 -2 0 10 A0 x 71 -5 84 -2 0 10 B3 x 88 -5 101 -2 0 10 B2 x 104 -5 117 -2 0 10 B1 x 31 -5 44 -2 0 10 A1 x 120 -5 133 -2 0 10 B0 L 128 32 128 8 0 0 false 5.0 0.0 x -6 -5 7 -2 0 10 A3 x 12 -5 25 -2 0 10 A2 x 49 -5 62 -2 0 10 A0 x 71 -5 84 -2 0 10 B3 x 88 -5 101 -2 0 10 B2 x 104 -5 117 -2 0 10 B1 x 31 -5 44 -2 0 10 A1 x 120 -5 133 -2 0 10 B0 w 8 40 8 32 0 w 128 312 128 56 0 I 760 592 760 576 0 0.5 I 824 592 824 576 0 0.5 L 744 608 744 632 0 0 false 5.0 0.0 L 800 608 800 632 0 0 false 5.0 0.0 w 824 608 800 608 0 w 824 608 824 592 0 w 760 608 744 608 0 w 760 608 760 592 0 150 728 520 728 512 1 2 0.0 150 760 520 760 512 1 2 0.0 150 792 520 ...

Informaatika → Arvutid
10 allalaadimist
Arvutid-IAF0041-2-labor-4-bit ALU-cmp-inv-ror-xor
12
txt

Arvutid (IAF0041) 2. labor (4-bit ALU: cmp, inv, ror, xor)

w 960 208 928 208 0 w 928 208 928 400 0 w 928 400 688 400 0 w 144 336 944 336 0 w 944 336 944 224 0 w 944 224 976 224 0 w 960 336 960 480 0 w 960 480 864 480 0 x 874 472 902 476 0 15 AB x 423 360 556 366 0 24 F0=A cmp B x 209 66 304 72 0 24 F2=inv B x 679 136 798 142 0 24 F3=A xor B x 471 279 564 285 0 24 F1=ror A I 160 512 160 544 0 0.5 w 160 416 160 512 0 w 128 608 176 608 0 I 176 608 208 608 0 0.5 w 208 608 272 608 0 w 96 656 176 656 0 I 176 656 208 656 0 0.5 w 208 656 384 656 0

Informaatika → Arvutid i
259 allalaadimist
Nelja funktsiooni realiseeriv 4-bitine ALU-aritmeetika-loogikaseade
26
docx

Nelja funktsiooni realiseeriv 4-bitine ALU (aritmeetika-loogikaseade)

$ 3 5.0E-6 10.20027730826997 50 5.0 50 150 744 536 800 536 1 2 0.0 150 744 568 800 568 1 2 0.0 150 744 600 800 600 1 2 0.0 150 744 504 800 504 1 2 5.0 I 608 528 672 528 0 0.5 I 608 584 672 584 0 0.5 L 608 504 560 504 0 0 false 5.0 0.0 L 608 560 568 560 0 0 false 5.0 0.0 w 608 528 608 504 0 w 608 584 608 560 0 w 672 528 672 496 0 w 672 496 744 496 0 w 672 528 744 528 0 w 672 584 680 584 0 w 680 584 680 512 0 w 680 512 744 512 0 w 608 504 728 504 0 w 728 504 728 560 0 w 728 560 744 560 0 w 728 560 728 592 0 w 728 592 744 592 0 w 608 560 704 560 0 w 704 560 704 544 0 w 704 544 744 544 0 w 704 560 704 608 0 w 704 608 744 608 0 w 680 584 712 584 0 w 712 584 712 576 0 w 712 576 744 576 0 150 1040 16 1112 16 1 2 0.0 150 1040 48 1112 48 1 2 0.0 150 1040 80 1112 80 1 2 0.0 150 1040 112 1112 112 1 2 0.0 150 1040 152 1112 152 1 2 0.0 150 1040 184 1112 184 1 2 0.0 150 1040 216 1112 216 1 2 0.0 150 1040 248 1112 248 1 2 0.0 150 1040 296 1112 296 1 ...

Informaatika → Arvutid
61 allalaadimist
Nelja funktsiooni realiseeriv 4-bitine ALU-aritmeetika-loogikaseade
7
docx

Nelja funktsiooni realiseeriv 4-bitine ALU (aritmeetika-loogikaseade)

w 944 176 992 176 0 w 952 304 952 184 0 w 952 184 1008 184 0 w 1008 184 1008 176 0 x 567 280 614 285 0 19 A < B x 491 178 538 183 0 19 A > B x 517 410 564 415 0 19 A = B w 544 232 552 232 0 153 552 240 576 240 1 2 0.0 w 544 248 552 248 0 x 1037 128 1049 131 0 12 y0 x 1035 251 1047 254 0 12 y1 x 1035 388 1047 391 0 12 y2 x 1035 498 1047 501 0 12 y3 x 1035 81 1063 84 0 12 A > B x 1038 201 1066 204 0 12 A < B x 638 182 826 187 0 19 A cmp B (võrdlustehe) x 680 271 742 276 0 19 A xor B x 644 215 816 220 0 19 shl A (nihe vasakule) x 608 244 847 249 0 19 inv B (inverteerida B väärtus)

Informaatika → Arvutid
141 allalaadimist
Dixi skeem
0
png

Dixi skeem

docstxt/13050358253088.txt

Informaatika → Arvutid i
166 allalaadimist
ALU A - B-shr A-set A-B-A xor B
9
pdf

ALU A - B, shr A, set A, B, A xor B

$ 3 0.0 21.593987231061412 74 5.0 50 152 936 440 960 440 1 4 0.0 150 904 408 904 424 1 2 0.0 150 904 472 904 456 1 2 0.0 150 872 464 872 448 1 2 0.0 150 872 416 872 432 1 2 0.0 w 904 424 936 424 0 w 872 432 936 432 0 w 872 448 936 448 0 w 904 456 936 456 0 w 904 328 936 328 0 w 872 320 936 320 0 w 872 304 936 304 0 w 904 296 936 296 0 150 872 288 872 304 1 2 0.0 150 872 336 872 320 1 2 0.0 150 904 344 904 328 1 2 0.0 150 904 280 904 296 1 2 0.0 152 936 312 960 312 1 4 0.0 w 904 208 936 208 0 w 872 200 936 200 0 w 872 184 936 184 0 w 904 176 936 176 0 150 872 168 872 184 1 2 0.0 150 872 216 872 200 1 2 0.0 150 904 224 904 208 1 2 0.0 150 904 160 904 176 1 2 0.0 152 936 192 960 192 1 4 0.0 w 904 88 936 88 0 w 872 80 936 80 0 w 872 64 936 64 0 w 904 56 936 56 0 150 872 48 872 64 1 2 0.0 150 872 96 872 80 1 2 0.0 150 904 104 904 88 1 2 0.0 150 904 40 904 56 1 2 0.0 152 936 72 960 72 1 4 0.0 M 984 232 1016 232 0 2.5 M 984 208 1016 208 0 2.5 ...

Informaatika → Algoritmid ja andmestruktuurid
261 allalaadimist
Dixicad 3 kodutöö
0
rar

Dixicad 3.kodutöö

docstxt/12438372835635.txt

Informaatika → Arvutid i
262 allalaadimist
Arvutid labor nr 2 aritmeetika-loogikaseade
8
txt

Arvutid labor nr 2 aritmeetika-loogikaseade

$ 3 0.000005 10.200277308269968 50 5 43 w 1488 528 1488 544 0 w 1520 560 1488 544 0 w 1584 528 1584 544 0 w 1552 560 1584 544 0 w 1552 544 1544 560 0 w 1520 544 1528 560 0 w 1520 528 1520 544 0 w 1552 528 1552 544 0 152 1536 560 1536 600 1 4 0 150 1584 504 1584 528 1 2 0 150 1552 504 1552 528 1 2 0 150 1520 504 1520 528 1 2 0 150 1488 504 1488 528 1 2 0 M 1536 600 1536 656 0 2.5 L 1376 56 1296 56 0 0 false 5 0 150 1480 64 1520 64 1 2 5 150 1480 96 1520 96 1 2 0 150 1480 128 1520 128 1 2 0 150 1480 160 1520 160 1 2 0 w 1400 56 1376 56 0 L 1368 120 1296 120 0 0 false 5 0 I 1400 56 1432 56 0 0.5 I 1400 120 1432 120 0 0.5 w 1400 120 1368 120 0 w 1440 56 1432 56 0 w 1480 88 1472 88 0 w 1472 88 1472 56 0 w 1472 56 1480 56 0 w 1440 56 1472 56 0 w 1480 72 1464 72 0 w 1464 72 1464 120 0 w 1432 120 1464 120 0 w 1464 120 1480 120 0 w 1480 104 1368 104 0 w 1368 104 1368 120 0 w 1480 168 1368 168 0 w 1368 168 1368 120 0 w 1480 136 1456 136 0 w 1480 ...

Informaatika → Arvutid
56 allalaadimist
Labor II-ALU- A B; shr A; xor A B; A or B
9
docx

Labor II, ALU- A B; shr A; xor A,B; A or B

Nelja funktsiooni realiseeriv 4-bitine ALU (aritmeetika-loogikaseade) F0=A + B (aritmeetiline liitmine) F1=shr A (nihe paremale) F2=xor A, B (inverteerida sõna A B-nda biti väärtus) F3=A or B $ 1 0.000005 10.20027730826997 50 5 50 w -32 880 -32 944 0 w 0 880 -32 880 0 w -32 848 -32 784 0 w 0 848 -32 848 0 w 0 864 -32 864 0 152 0 864 80 864 0 3 0 5 w -160 736 -160 624 0 w -32 736 -160 736 0 w -32 688 -32 704 0 154 -32 720 80 720 0 2 0 5 w -192 928 -128 928 0 w -192 800 -192 928 0 w -192 800 -128 800 0 w -192 704 -192 800 0 w -176 848 -128 848 0 w -176 768 -176 848 0 w -176 768 -128 768 0 w -160 960 -128 960 0

Informaatika → Arvutid i
54 allalaadimist
Nelja funktsiooni realiseeriv 4-bitine ALU
20
txt

Nelja funktsiooni realiseeriv 4-bitine ALU

w 984 272 976 272 0 w 976 520 688 520 0 w 976 520 976 512 0 w 688 568 1008 568 0 w 1472 408 1008 408 0 w 1008 408 1008 568 0 w 1472 544 1040 544 0 w 1040 544 1040 616 0 w 1040 616 688 616 0 w 448 688 448 808 0 w 448 808 1536 808 0 M 1536 808 1616 808 0 2.5 x 1545 791 1603 794 0 24 Carry x 64 317 93 320 0 24 B1 x 61 258 89 261 0 24 A1 x 60 142 89 145 0 24 B0 x 57 95 85 98 0 24 A0 x 34 53 92 56 0 24 Carry x 638 430 760 433 0 24 F3=A nor B x 547 166 673 169 0 24 F2=xor A, B x 1076 123 1167 126 0 24 F1=rol A M 1664 488 1696 488 0 2.5 M 1664 352 1696 352 0 2.5 M 1664 216 1696 216 0 2.5 M 1664 80 1696 80 0 2.5

Infoteadus → Infoallikad ja infootsing
70 allalaadimist
Arvutid 2 praktikum ALU
8
txt

Arvutid 2 praktikum ALU

$ 1 0.000005 10.20027730826997 50 5 50 154 272 96 400 96 0 2 5 5 w 128 80 272 80 0 w 128 112 272 112 0 154 400 80 544 80 0 2 5 5 150 272 224 384 224 0 2 5 5 150 272 304 384 304 0 2 0 5 150 272 384 384 384 0 2 0 5 w 64 80 128 80 0 w 64 80 64 160 0 I 64 160 64 208 0 0.5 5 w 64 208 272 208 0 w 64 208 64 288 0 w 64 288 272 288 0 w 128 112 128 240 0 w 128 240 272 240 0 w 128 240 128 400 0 w 128 400 272 400 0 L 128 48 32 48 0 0 false 5 0 w 128 48 176 48 0 w 176 48 176 320 0 w 176 320 272 320 0 w 176 320 176 368 0 w 176 368 272 368 0 152 432 304 544 304 0 3 5 5 w 176 48 400 48 0 w 400 64 400 48 0 w 384 304 432 304 0 w 384 224 384 288 0 w 384 288 432 288 0 w 384 384 384 320 0 w 384 320 432 320 0 w 384 752 432 752 0 w 384 816 384 752 0 w 384 720 432 720 0 w 384 656 384 720 0 w 384 736 432 736 0 w 400 496 400 480 0 w 176 480 400 480 0 152 432 736 544 736 0 3 5 5 w 176 800 272 800 0 w 176 752 176 800 0 w 176 752 272 752 0 w 176 480 176 752 0 w 128...

Informaatika → Arvuti õpetus
82 allalaadimist
ARVUTID I LABOR 2
8
txt

ARVUTID I LABOR 2

w 400 960 400 672 0 w 400 672 -288 672 0 w -80 400 -80 592 0 w -144 400 -144 592 0 w -208 400 -208 592 0 w -272 400 -272 592 0 w -112 592 -112 576 0 w -112 576 128 576 0 w -176 592 -176 560 0 w -176 560 112 560 0 w -240 592 -240 544 0 w -240 544 96 544 0 w -304 528 80 528 0 w 128 256 128 576 0 w 112 240 112 560 0 w 96 208 96 544 0 w 80 144 80 528 0 w -96 656 -96 720 0 w -160 656 -160 704 0 w -224 656 -224 688 0 w -288 656 -288 672 0 w -304 528 -304 592 0 x -57 471 56 474 4 32 xorsA,sB w 1024 512 1024 496 0 w 1040 960 1040 672 0 w 1040 672 720 672 0 w 720 672 720 576 0 w 560 928 272 928 0 w 1376 736 1264 736 0 w 1264 736 1264 864 0 w 1264 864 208 864 0 w 864 128 864 320 0 w 864 320 512 320 0 w 512 320 512 640 0 150 128 880 128 928 0 2 0 5 150 64 880 64 928 0 2 0 5 150 0 880 0 928 0 2 0 5 150 -128 1008 -176 1008 0 2 0 5 152 -32 976 -80 976 0 3 0 5 w 208 864 48 864 0 w 48 864 48 880 0 w 48 864 16 864 0 w 16 864 16 880 0 w -16 848 -16 880 0 w -16 848 112 848 0

Informaatika → Arvuti
53 allalaadimist
Arvutid I - Labor nr-2
20
txt

Arvutid I - Labor nr. 2

I 632 496 656 496 0 0.5 w 328 464 328 448 0 w 328 464 320 464 0 w 336 504 320 504 0 w 336 504 336 456 0 w 344 464 344 544 0 w 344 544 320 544 0 w 328 448 832 448 0 w 336 456 840 456 0 w 344 464 920 464 0 w 672 472 616 472 0 w 616 472 616 496 0 w 616 496 632 496 0 I 624 536 648 536 0 0.5 L 616 496 576 496 0 0 false 5 0 w 1032 560 768 560 0 w 1000 544 784 544 0 w 968 528 792 528 0 w 936 512 800 512 0 w 800 488 800 512 0 x 364 490 416 493 0 16 A xor B x 596 320 633 323 0 16 shr A x 595 40 655 43 0 16 A cmp B x 85 393 120 396 0 16 inv B x 540 542 559 545 0 16 S0 x 544 501 563 504 0 16 S1 x 722 28 761 31 0 16 A > B x 651 267 690 270 0 16 A < B x 714 125 753 128 0 16 A = B w 224 0 224 8 0 w 328 32 328 0 0 w 224 0 328 0 0 w 688 480 664 480 0 w 688 512 664 512 0 w 656 496 664 496 0 w 664 480 664 496 0 w 664 496 664 512 0 w 656 528 688 528 0 w 720 520 720 544 0 w 728 536 728 552 0 w 736 552 736 560 0

Informaatika → Informaatika
31 allalaadimist
Labor 3 - ALU-dixicad
0
rar

Labor 3 - ALU (dixicad)

docstxt/124397324133960.txt

Informaatika → Arvutid i
399 allalaadimist
Arvutid labor 3-vene keeles
6
doc

Arvutid labor 3 (vene keeles)

Labor nr. 3 3 «Arvutid I» Õppejõud: Marina Brik Tallinn 2009 Variandikood: 161-4774/14304 - , 4 , . - , , ( ). F1=A + B (aritmeetiline liitmine) = A B F2=rol A (ringnihe vasakule) = A () F3=inv A (inverteerida A väärtus) = A F4=A xor B = XOR A B F1: A B = 0010 B = 0111, 0010 (2) + 0111 (7) = 1001 (9) F2: A () A = 1001, 0011. 1000, 0001. F3: A A = 1111, 0000. 1000, 0111. F4: XOR A B F1: A B , 74- Texas Instruments (74283), . , 4- 4 , CARRY (C0), 4 CARRY. (A1-A4) (B1-B4) A B, CARRY , . F2: A () A = 1001 (q4=1,q3=0,q2=0,q1=0), 0011 (q3=0,q2=0,q1=1,q4=1). , , , A . F3: A

Informaatika → Arvuti
106 allalaadimist
Liitja lahutaja
16
docx

Liitja/lahutaja

EESTI INFOTEHNOLOOGIA KOLLEDŽ Liitja/lahutaja Digitaalloogika ja –süsteemid Praktikumi aruanne Esitatud: 01.12.2013 Tallinn 2013 1 Ülesande lahenduskäik ja selgitus Ülesande eesmärgiks oli luua 4-bitist liitjat/lahutajat, kasutades nelja 1-bitist täissummaatorit. Kasutama pidi struktuurset kirjeldusstiili. Joonisel 1 on näha, et B iga bit-i ja subtract-iga tehakse XOR tehe. Samuti tehakse XOR tehe subtract-iga ja carry_in-iga. Selleks tegin XOR Gate komponendi, mis võtab sisse 2 muutujat, mis on 1-bit-ised ja nendega teostatakse XOR tehe ja väljastab tulemuse, mis on ühe bit-ine. Joonis 1 4-bit liitja/lahutaja skeem Eelmises ülesandes pidime looma 1-bitist täissummaatori, siis selle osa sain eelmisest ülesandest. Kasutan sellest andevookirjeldusstiili, kus kolme sisendiga teen XOR tehte, mille

Informaatika → Digiloogika
19 allalaadimist
Täissummaator
18
docx

Täissummaator

EESTI INFOTEHNOLOOGIA KOLLEDŽ Täissummaator Digitaalloogika ja –süsteemid Praktikumi aruanne Esitatud: 25.11.2013 Tallinn 2013 1 Ülesande lahenduskäik ja selgitus 1.1 Andmevookirjeldus Kõige pealt teen XOR tehted kolme sisendiga, milleks on a, b ja c_in. Nende tulemusena saan kätte y väärtuse. Seejärel arvutan ülekande, milleks on c_out. Joonis 1 peal on valem, millega arvutatakse c_out. Joonis 1 ülekdande arvutamine. Co vastab programmis c_out. 1.2 Käitumuslik kirjeldus IF-ELSE lausega Esiteks kontrollin, kas sisendid a ja b on võrdsed. Kui sisendid a ja b on võrdsed, siis arvutan välja ülekande, milleks on c_out ja tehteks on XOR tehe, milles kasutan sisendeid a ja b.

Informaatika → Digiloogika
14 allalaadimist
Loogikatehe-SUMMA MOODULIGA 2
6
pdf

Loogikatehe "SUMMA MOODULIGA 2"

Loogikatehe "SUMMA MOODULIGA 2" ("välistav VÕI")  ? Millest tuleb nimetus "VÄLISTAV VÕI" ?  Ü x1 x2 Võrreldes tehteid VÕI ja "välistav VÕI" ( OR ja XOR ) ilmneb T nende sarnasus. Erinevus on ainult argumendiväärtuste kombinatsiooni T Loogikatehe (ehk 2-he muutuja funktsioon) "summa mooduliga 2" on x1 x2 : 1 1 korral. ekvivalentsi inversioon: Tehe XOR väärtustub 1-ks siis, kui kas esimene või teine operand

Matemaatika → Matemaatika
11 allalaadimist
Digitaalne loogika
26
docx

Digitaalne loogika

Väiksemast arvust suurem: 1) Leiame suurema ehk teise numbri II täiendi. 2) Liidame saadud II täiendile väiksema numbri. 3) MSB nulliks. 4) Leiame teise täiendi. • Vii arv binaar- või detsimaalsüsteemi ja tee tehe seal. • Või teosta tehe otse. Näiteks: 2H + 5H = 7H ; 7H + 4H = BH 15. Milliste loogikaväratitega saab realiseerida ükskõik millist funktsiooni? NOR, NAND 16. Esita kolme argumendiga NOT, AND, NAND, OR, NOR, XOR ja XNOR tõeväärtustabelid. AND X1 X2 X3 f 0 0 0 0 0 0 1 0 0 1 0 0 0 1 1 0 1 0 0 0

Informaatika → Mikroprotsessortehnika
59 allalaadimist
Digitaal tehnika loogikaelemendid
2
pdf

Digitaal tehnika loogikaelemendid

x3 ------------------------------------------------------------------------------------------------------------ Igast loogikaskeemist võib välja kirjutada talle vastava loogikaavaldise 5. XOR-element (Exclusive OR) teeb tehet "summa mooduliga 2". (loogikafunktsiooni). Iga loogikaavaldise jaoks võib koostada teda realiseeriva loogikaskeemi. Kuna loogikaavaldisel võib olla mitu erinevat samaväärset esituskuju, siis

Informaatika → Digitaaltehnika
133 allalaadimist
Arvutid I - Labor 2
0
zip

Arvutid I - Labor 2

docstxt/14145960709103.txt

Informaatika → Arvutid i
274 allalaadimist
Digiloogika II konspekt
28
docx

Digiloogika II konspekt

1. Binaar- ja kümnendarvud, nende erinevus, milleks on binaararvud arvutite juures vajalikud? Erinev arvude kujutamine. Binaararve kasutatakse riistvara tasandil 1(kõrge) ja 0 (madal) väljendamiseks. 2. NOT, AND, OR, NAND, NOR, XNOR, XOR. Tunda eelmainitud loogikatehete tõeväärtustabeleid kahe ja enama sisendi ning ühe väljundi puhul, osata joonistada nende skeeme. XNOR on komparaator, XORi puhul kui on erinevad sisendid, siis väljundiks 1, muul juhul 0. 3. Milles seisneb transistori olulisus? Transistor suudab juhtida palju tugevamat signaali võrreldes signaaliga, millega transistorit ennast juhitakse. Saab kasutada ka lülitina. 4. Mida ütleb Moore`i seadus?

Informaatika → Mikroprotsessortehnika
37 allalaadimist
Konspekt digitaalses loogikas
6
docx

Konspekt digitaalses loogikas

D c- langev loeb, 1 takt nihutab T väljund 2xaeglasem B03448|19|325|10011 100%-P=tarbijast tagasi peegeldus _ SIPO_andmed ükshaaval, jadana nihutatakse eelnev bit ühevõrra edasi(SISO,SIPO,PISO) _ PISO_paralleelne sisend,rööpregister_jadaväljund _ PIPO Poolsummaator-Poolsummaator ei arvesta võimalikku madalamast bitist tulnud ülekannet. Poolsummaatoril on kaks sisendit A ja B, ning kaks väljundit, summa S ja ülekanne C. S on A ja B vahel tehtava XOR tehte tulemus, C on A ja B vahel tehtava NING tehte tulemus. Võib öelda, et poolsummaator liidab kaks ühebitilist arvu kahebitiliseks, kusjuures C on MSB. Summaator-Täissummaator liidab korraga kokku kolm bitti, nii saab arvesse võtta ka nooremast bitist tulnud võimaliku ülekannet. Ühendades mitu täissummaatorit saab liita mitmekohalisi kahendarve lahutaja- A – B: liidetakse täiendkood ehk A + (B)t

Informaatika → Mikroprotsessortehnika
16 allalaadimist
Arvutid I harjutus 2
47
ppt

Arvutid I harjutus 2

x4x3 00 1 1 1 1 01 1 0 1 0 11 - 1 -0 -1 -0 10 1 1 -1 -1 17.3.14 T. Evartson 25 x3 1 1 x2 1 & b x1 1 & 17.3.14 T. Evartson 26 x1 x2 y x1 0 0 0 XOR y 0 1 1 x2 1 0 1 1 1 0 17.3.14 T. Evartson 27 x1 x2 y x1 0 0 0 XOR y 0 1 1 x2 1 0 1 1 1 0 y = x1 x2 + x1 x2 17.3.14 T. Evartson 28

Informaatika → Arvutid i
126 allalaadimist
Aritmeetika-loogika seade-ALU
8
ppt

Aritmeetika-loogika seade (ALU)

09/01/14 T. Evartson 6 09/01/14 T. Evartson 7 7408 x1 & x1 y y x2 x2 7432 x1 1 y x1 y x2 x2 7404 1 y x y x 7486 xor x y 09/01/14 T. Evartson 8

Informaatika → Arvutid i
53 allalaadimist
Digielektroonika
17
docx

Digielektroonika

KT3 Digielektroonika ..on/ei ole; õige/vale; kõrge nivoo/madal nivoo (digitaalsignaali pinge väärtused elektroonikas); 1/0 x=0 - lüliti kontaktid lahti (väljas) X=1 - lüliti kontaktid kinni (sees) L(x)=x - loogiline funktsioon ja selle argument OR siis liidad (loogiline liitmine); AND siis korrutad; N siis (inversioon või prim); XOR (välistav VÕI); NOT (puhver) N skeem: Tõesustabel nim tabelit, mis esitab funktsiooni väärtused kõgi võimalike argumendi väärtuste korral loogikaelemendiks nim elektroonikakomponente, mis on ette nähtud loogikafunktsioonide rakendamiseks binaarsetele signaalidele. Binaarne signaal on selline lektriline signaal, milles informatsiooni kannavad vaid kaks (pinge)-nivood Madal nivoo on digitaalelektroonika komponentides signaali pingete

Füüsika → Füüsika
4 allalaadimist
C-Progammeerimise keel
16
doc

C# Progammeerimise keel

x >= y Greater than or equal x is T Return true if x is a T, false otherwise x as T Return x typed as T, or null if x is not a T Equality x == y Equal x != y Not equal Logical AND x & y Integer bitwise AND, boolean logical AND Logical XOR x ^ y Integer bitwise XOR, boolean logical XOR Logical OR x | y Integer bitwise OR, boolean logical OR Conditional AND x && y Evaluates y only if x is true Conditional OR x || y Evaluates y only if x is false Null coalescing X ?? y Evaluates to y if x is null, to x otherwise Conditional x

Informaatika → Arvutiõpetus
60 allalaadimist
Loogika ja matemaatika
25
ppt

Loogika ja matemaatika

Konjunktsioon &, , AND Konjunktsioon kahe lause vahel on tõene täpselt siis, kui mõlemad tema osalaused on tõesed. Jüri õpib ja Mari õpib Jüri ja Mari õpivad Nii Jüri kui ka Mari õpivad ... Eitus ¬, NOT, ~ Tõese lause eitus on väär ja vastupidi. Jüri ei õpi täna Ma ei saa mitte midagi aru Disjunktsioon V, OR Disjunktsioon kahe lause vahel on väär täpselt siis, kui mõlemad tema osalaused on väärad. Jüri õpib või vaatab telekat Välistav disjunktsioon xor, exclusive or On disjunktsioon, mis on väär ka juhul kui tema mõlemad osalaused on tõesed. Sa sööd kõik ära või sa saad karistada Implikatsioon , IF... THEN... Implikatsioon kahe lause vahel on väär täpselt siis, kui tema vasakpoolne osalause on tõene ja parempoolne osalause on väär. Tõeväärtustabelid p q p&q pq pq pq 1 1 1 1 1 1 1 0 0 1 0 0 0 1 0 1 1 0 0 0 0 0 1 1 Ülesanne

Matemaatika → Matemaatika ja loogika
30 allalaadimist
Elektroonika piletid
32
docx

Elektroonika piletid

sagedusest (f või ω). Kõige sagedamini kasutatud tagasisidestusahelana  kaksik-T-sild. Kvaasiresonantssagedusel f0 ülekandetegur |γ| = 0, faasinihe sisend- ja 1 1 väljundpinge vahel puudub. F0 = 2π X RC . 4. Välistav või (tähistus ja tõeväärtustabel) A ja B välistav või loetakse vääraks parajasti siis, kui A ja B on mõlemad väärad või mõlemad tõesed. Tähistus: XOR. Tõeväärtustabel: A B A XOR B 0 0 0 0 1 1 1 0 1 1 1 0 5. ROM ROM on arvutimälu liik, mis on tavaliselt ainult loetav või lugemine on oluliselt kiirem kui info talletamine. ROM ei ole haihtuv mälu, mis tähendab, et info säilib ka siis, kui puudub elektritoide. Kasutusel on kahendsüsteem ja mälupesade väärtus saab olla 1 või 0, iga mälupesa vastab ühele bitile. Pilet 12 1.Passiivelemendid

Elektroonika → Elektroonika
76 allalaadimist
Kommunikatsiooni kokkuvõte
6
doc

Kommunikatsiooni kokkuvõte

kontrollsummaga. 3. CRC- Saatja võtab 8 bitise sõnumi alamvõrku, seale edastatakse pakett kõigile arvutitele ja õige 32. Link state marsruutimisalgoritm (10111000) ja võtme näit. G=1001. Sõnumi lõppu lisab veel MAC aadressiga arvuti loeb ja tunneb talle saadetud paketi ära. Marsruutimisprotokoll, mis võimaldab marsruuteritel vahetada kolm nulli ja seejärel hakkab võtit XOR tehtega liitma Etherneti kaadri struktuur: 1. Aadress(saatja, vastuvõtja)6 baiti omavahel informatsiooni teiste võrkude ligipääsetavuse ning sõnumile alustades vanimast järgust ning saab lõpuks jäägi MAC. 2 Type - näitab kõrgema kihi protokolli (mis on kaadri ligipääsu maksumuse ja meetrika kohta. Maksumus ja meetrika 101. Esialgse sõnumi ja jäägi edastab vastuvõtjale. Vastuvõtja sees). 3 CRC –veakontroll vajalikud andmed, mida

Tehnoloogia → Tehnoloogia
4 allalaadimist
Sissejuhatus IT-sse eksamivariandid vastustega
1
doc

Sissejuhatus IT-sse eksamivariandid vastustega

Nimeta tegija. CSS-i XHTML-i ja viimase eellase HTML-i failide kujunduse loomisel. 1990 Tim Berners-Lee Mida tehakse Javascript-iga? Kasutatakse veebilehtede arendamiseks 5) Tõeväärtustabel 9) Tõesta, et murdarvude hulk on sama võimas kui naturaalarvude oma. x1 x2 XOR reaalarvude hulk on sama võimas kui naturaalarvude hulk 0 0 0 N: 0 1 -1 2 -2 3 -3 4 -4 ... 0 1 1 Z: 0 1 2 3 4 5 6 7 8 ...

Informaatika → Sissejuhatus...
501 allalaadimist
Arvutid 1 EXAM Vene keeles
42
doc

Arvutid 1 EXAM Vene keeles

- - +1 , ( ) , . . Protsessori üldstruktuur Protsessori üldstruktuur , . (..) , - () . . . - . () . . , . . " " ROM , (), , . " " RAM , . - . Puudutustundlik ekraan Baaselemendid: AND, OR, NOT, NAND, NOR, XOR ( ) . x1 x2 Y 0 0 0 0 1 0 1 0 0 1 1 1 ( ) . X1 X2 Y 0 0 0 0 1 1 1 0 1 1 1 0 () . X Y 0 1 1 0 - (NOR) X1 X2 Y 0 0 1 0 1 0 1 0 0 1 1 0 NAND (-) X1 X2 Y

Informaatika → Arvutid i
46 allalaadimist
Diskreetse matemaatika mõisted selgitustega
42
pdf

Diskreetse matemaatika mõisted selgitustega

7. Mis on Peirce’i nool („Peirce arrow“)? Peirce’i nooleks nimetatakse disjunktsiooni inversiooni. 8. Mis on Shefferi kriips („Sheffer stroke“)? Shefferi kriipsuks nimetatakse konjunktsiooni inversiooni. 9. Mitu erinevat 3-muutuja loogikafunktsiooni on olemas? Eksisteerib 256 3-muutuja loogikafunktsiooni. 10. Miks nimetatakse loogikatehet „summa mooduliga 2“ ja välistav VÕI“? Võrdsete operandide korral väärtustub funktsioon 0-ks. 11. Millest tuleneb lühend XOR? Lühend XOR tuleneb inglise keelsest sõnast eXcluseive OR. 12. Millise loogikatehte inversiooniks on loogikatehe summa mooduliga 2? Summa mooduliga 2 on ekvivalentsi inversioon. 13. Millise 3-tähelise lühendiga tähistatakse loogikatehet summa mooduliga 2? Summa mooduliga 2 tähistatakse XOR. 14. Kuidas avaldatakse tehet elementaarsete loogikatehete kaudu? ∨ 15. Mida teeb avaldisele konstandi 1 juurdeliitmine tehtega ? Avaldisele konstandi 1 juurdeliitmine

Matemaatika → Diskreetne matemaatika
143 allalaadimist
Arvutivõrgud konspekt
58
doc

Arvutivõrgud konspekt

16 . , . , : , -- ? , , , . , , . , . , , . (Cyclic Redundancy Check, CRC). , (), 0 1, . . d , . r+ 1 , ( ), G. ( ) G 1. . 5.7. D R, , d + , 2 () G . , . d + G. , , . . CRC- 2 . , - (exclusive OR, XOR). : 1011 XOR 0101 = 1110 1001XOR 1101 = 0100 : 1011-0101 - 1110 1001 -1101 = 0100 CRC- . , 1 - 0,5. CRC- . 38. Multipöördusprotokollid , . , . , . , , ( ), . , , -- , . , , ( ). : · ; · , ; · ; · , ; · . , - . . - 30 . . : , . . ,

Keeled → Vene keel
5 allalaadimist
Arvutid - konspekt eksamipiletitest
74
docx

Arvutid - konspekt eksamipiletitest

sisendi otseväärtus ja vastavalt ¬Q või Q tagasiside). Frondiga sünkroniseeritav JK-triger – võimalik realiseerida frondiga D-trigeri baasil, koostades frondiga D-trigeri ette loogikaskeemi, mis paneks ta käituma kui JK- triger. - T-triger – nimetatakse loendustrigeriks. Kasutatakse sageduse jagamisel ja loendurites. Väljendub XOR kaudu. Kui T = 0, on väljundiks Q t-1, kui T = 1, on väljundiks ¬Qt-1. Qt = T xor Qt-1 Võimalik realiseerida nii D- kui ka JK-trigeri baasil. - Asünkroonsete asetussisenditega trigerid – T-trigeri puhul on probleeme algolekuga, kuna nt arvuti sisselülitamisel võtavad trigerid juhusliku oleku. T-trigeri väärtus oleneb aga alati eelmisest, siis pole võimalik teada, millises olekus triger on.

Informaatika → Arvutid
17 allalaadimist
Skriptikeeled
10
doc

Skriptikeeled

Welcome += "meie tundi"; "The" == "he" Vastuseks false TEHETE PRIORITEEDID. Kõrgeim Sulud: (, ), [, ] Negatsioon (!, ~, -), suurendamine (++), vähendamine (--) Korrutamine, jagamine, moodul: *, /, % Liitmine, lahutamine: +, - Bitinihked: <<, >>, >>> Võrdsus: ==, != Võrdlused: <, <=, >=, > Bitikaupa välistav või (XOR): ^ Bitikaupa VÕI (OR): | Bitikaupa JA (AND): & Omistamine: =, +=, -=, *=, /=, %= Madalaim Koma (eristab funktsiooni Madalaim parameetreid) SUHTLEMINE KASUTAJATEGA. Arvutustest

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun