pärimuse kaudu. Uue- Riisipere omanikena on 1598. aastast saadik nimetatud Christopher Treydenit ja 1641. aastast Otto Wilhem von Taubet. Alates 1663. aastast kuulus mõis Rootsi kindralmajorile maanõunik Georg ( Jürgen) von Bistramile (1624- 1687), kes ühendas Vana- ja Uue- Riisipere. Mõisa päris tema poeg Bengt Heinrich, seejärel pojapoeg Bengt Friedrich (1711- 1773), kes oli samuti maanõunik. Viimase viiest lapsest jäid ellu kolm tütart. Mõisa päris Anna Wilhelmine (1737- 1800), kes abiellus Saaremaa Tumala mõisa Stackelbergide soost vabahärra ja Prantsuse armee brigaadikindrali Karl Georgiga (1725- 1804). Nende poeg, major vabahärra Peter Gustav von Stackelberg (1762- 1826) sai mõisa endale perekonna omandi jaotamisel 1791. aastal. Tema kui Stackelbergide Riisipere haru esiisa viis mõisakeskuse Vilumäele, mida hakati kutsuma Uue- Riisipereks. 1820. aastal valmis seal
Pätsi õhutusel asutati 1907–1908. aastatel Peterburis kirjastusühing Ühiselu, mis hakkas välja andma Peterburi Teatajat. 1910. aasta veebruaris mõisteti Päts Peterburi kohtupalati väljasõiduistungil Tallinnas üheks aastaks kindlusvangistusse Ta oli märtsi lõpul 1917. aastal Tallinna linnamiilitsa ülem ja osales ka Eesti Sõjaväelaste Ülemkomitee esimehena Eesti rahvusväeosade asutamises Perekond Konstantin Päts oli abielus Helma Wilhelmine Päts 2 poega Leo ja Viktor Päts Elas Toompeal 30. juulil 1940. aastal küüditati Konstantin Päts koos perega just Kloostrimetsa talust Kronoloogia Ministrite nõukogu esimees 24.02.1918−12.11.1918 Peaminister 12.11.1918−08.05.1919 Riigivanem 25.01.1921−21.11.1922; 02.08.1923−26.03.1924; 12.02.1931−19.02.1932; 21.10.1933−24.01.1934 Peaminister riigivanema ülesannetes 24.01.1934−03.09.1937 Riigihoidja 03.09
Minna Cauer Sünd ja surm Wilhelmine Theodore Marie Cauer, tavaliselt tuntud kui Minna Cauer sündis 1 Novembril 1841. aastal Freyensteini linnas Saksamaal. Ta oli Saksa õpetaja, ajakirjanik ja radikaalne aktivist keskklassi naiste liikumistes. Ta suri 3. Augustil 1922. aastal Berliinis. Elu Luteri pastori tütrena, Cauer kasvas üles Freyesteinis, Brandenburgi maakonnas. Ta abiellus vasakäärmuslase ja füüsiku August Latzeliga 1863. aastal, kuid jäi 1866. aastal leseks. Peale seda
muusikatunde. 1827. aasta jõuludeks oli pere kolinud taas Leipzigisse. Aastatel 1828-1831 sai Wagner oma esimese kompositsioonialase õpetuse Christian Gottlieb Müllerilt. 1828. aasta alguses kuulis ta esimest korda Beethoveni sümfooniat ning sellest heliloojast sai talle oluline inspiratsiooniallikas. Ta kirjutas klaveriversiooni Beethoveni 9. sümfooniast, klaverisonaate ja orkestriavamänge. 1829. nägi ta laval soprani Wilhelmine Schröder-Devrienti kellest hiljem sai Wagneri ideal muusika ning drama kokkusulamisest ooperis. Oma autobiograafias on Wagner kirjutanud " Kui ma vaatan tagasi oma elule kui tervikule, siis ei leia ma ühtegi teist sündmust mis oleks nii sügavat muljet mulle avaldanud". 1831. aastal asus Wagner õppima muusikat Leipzigi Ülikoolis. Samal ajal õppis ta mõnda aega kompositsiooni Thomas-Schule kantori Theodor Weinligi juures.
Radames(ten) Amonasro(bas) aida isa, etioopia kuningas ülempreestrinna(sop) Ramfis (ülempreester) esietendus oli kairos 1817 tegevus toimub muistses egiptuses. Richard Wagner (1813-1883) muusikaliselt absoluutne geenius e. tõbras ooperi reformaator, dirigent, libretist, muusikakirjanik, teatriteoreetik. Peamine looming oli ooper. 13Ooperit 1 sümfoonia 8 avamängu mõningad marstid sümfoonia orkestrile ja soolo ja koori laule. Draama Leobold ja Adelaide Sõbramma ja suur abi Wilhelmine Schöder-Devrient (ta on elanud ka eestis) Wagner kujutas teda ette alati ooperite peaosas. Muinasjutulise esiooperi Metshaldjas. 1834 artikkel Saksa ooper läks magdeburgi ja sai seal ameti linna ooperis võlausaldajad hakkasid kiusama 1837 kolib Riiga seal sai tast Riia ooperi juht. Tema proovid olid väga ranged ja pikale venivad. Riia perioodi tipp hetkeks oli Rienzi loomise idee. Rienzi- prs grand operaa, suur ooper. Tavaliselt 5 vaatust. Lõplikult valmib ooper alles 1840.
Ta sündis Nikolai I vanima pojana. Aleksander sai tolle aja kohta tüüpilise hariduse: pealiskaudsed teadmised paljudest asjadest ja prantsuse keele hea valdamise. Sõjandus huvitas teda vähe. Ta oli heasüdamilik ja õrna hingega. Aleksandri varasem elu andis vähe märki tema potensiaalist, et temast saab suur reformaator. Tema isa valitsemiseajal, surus riik igasugust mõttevabadust ja eraalgatust. 1841. aastal abiellus ta Hesseni suurhertsogi Ludwig II tütre Maximilienne Wilhelmine Mariega, keda hakati tundma Maria Aleksandrovana nime all. Neil oli kuus poega ja kaks tütart. Aleksander astus troonile pärast oma isa surma. Tema esimene valitsemise aasta oli oli pühendatud Krimmi sõja jätkamisele ning pärast Sevastopoli langemist rahuläbirääkimistele. Nikolai I ohverdas kõik, et näidata Venemaast sõjaliselt võimsat riiki, kuid Krimmi sõda näitas selle plaani ebaõnnestumist. Seega oli tarvis rakendada uut süsteemi.
) veebruaril 1874 Pärnumaal Tahkurannas, õigeusku läinud talupoja peres, ja ka tema vennad Nikolai, Voldemar ja Peeter on hiljem Eesti elus silmapaistvatel positsioonidel olnud. Kihelkonnakoolist läks Konstantin edasi Riia õigeusklikku seminari. 1894. aastal astus Päts Tartu Ülikooli, mille õigusteaduskonna ta neli aastat hiljem ka kandidaadi kraadiga lõpetas. 1901. aastal toimus Konstantin Pätsi elus pöördeline sündmus – ta abiellus juba Pärnu päevilt tuttava Wilhelmine (Helma) Peediga. Helma Päts oli ainukene naine, keda Konstantin Päts võttis tõsiselt ja kelle arvamusega ta arvestas. Muidu polnud naisi tema jaoks üldse olemas, ta oli nende vastu viisakas, kuid ei mänginud kunagi kavaleri, talle ei tulnud ettegi lükata neile lähemale mõni puuviljavaagen või šokolaadikarp, veel vähem ütelda mingi meelitus. 1905. aastal nähti Eestis suuri lootusi ja suurt pettumust, kui tsaari lubatud vabadused koheselt tühistati
hakkas ta uskuma et ta otsuste põhjused peavad olema ainult tema omad. Maria Theresa oli teine aga vanim elusolev laps püha Rooma keisril Charles VI ja Elisabeth Christine Brunswick Wolfenbüttelil. Maria sündis 13. mai varahommikul 1717 aastal Hofburgi palees, Viinis, ja polnud möödunud just palju aega tema vanema venna peahertsog Leopoldi surmast. Maria ristiti sel samal õhtul kui ta sündis. Lesknaistest keisrinnad Wilhelmine Amalia Brunswick Lüneburg, kes oli Maria Theresa tädi ja Eleonor Magdalene Pfalz Neuburg kes oli ta vanaema ,hakkasid neiule ka ristiemadeks. Paljud kirjeldused tema ristimisest rõhutavad seda et imik oli arenenum kui ta nõod, Maria Josepha ja Maria Amalia, kes olid Charles VI vanima venna ja eelkäia Joseph I ja ta selleks ajaks leseks jäänud naise keisrinna Wilhelmine Amalia tütred. Oli näha et Maria Theresa saab enne neid valitsejaks ,
harule, seni kui vanemas liinis või harus on olemas alanev meesliini esindaja. Kuningast ja trooni pärimisest §12.Kui puuduvad ülalpool paragrahvis nimetatud järeltulijad, läheb Troon edasi viimase surnud Kuninga vanemale elusolevale tütrele §14.Trooni pärimise õigust, ülalpool toodud paragrahvide alusel, omava järglase puudumisel, läheb see sellele mehele või naisele, kes asub lähimais sugulussidemeis viimase Kuningaga Tema Kõrguse Kuninganna Wilhelmine, Oransei-Nassau Printsessi suguluse liinis, kuid mitte kaugemal kui kolmandal veresuguluse astmel. §55.Kuningas on puutumatu; ministrid kannavad vastutust. Hollandi praegune kuninganna Beatrix Wilhelmina Armgard van Oranje-Nassau (sündis 31. jaanuaril 1938) on Madalmaade kuninganna (Madalmaade Kuningriigi kuninganna) alates 1980. aastast. Ta on kuninganna Juliana ja prints Bernhardi tütar. Beatrix sai troonile pärast seda, kui tema ema Juliana troonist loobus
Märkused Õied on öökülmadele hästi vastupidavad. Saagikus ja haiguskindlus hea. Talvekindlus nõrk kuni hea ’Suhkruploom’ Vili Väike, piklikovaalne, lillakasmust, tugeva vahakirmega. Viljaliha kollakasroheline, keskmise tihedusega, hapukasmagus. Luuseeme lahtine Valmimisaeg Valmib augusti teisel nädalal Tolmuandja Oma õietolmuga viljastub rahuldavalt. Paremad tolmuandjad on `Queen Victoria` ja `Wilhelmine Späth` Märkused Puu on keskmist kasvu, püstine. Saagikas. Talvekindlus nõrgapoolne. Haiguskindlus keskmine. Aretatud Eestis ’Victoria’ (1. koor vigastatud, 2. puu murdunud) Vili Väga hea maitsega, magus. Suur, piklikovaalne, punakaskollane. Luuseeme lahtine Valmimisaeg Hiljavalmiv, septembri lõpus Tolmuandja Isetolmleja, kuid rist-tolmlemiseks on paremad sordid `Wilhelmine Späth` ja
esimeheks. Konstantin Päts oli algselt maetud Tverist 15km kaugusel asuvas külas, Burasevos, kus asus haigla, kus kunagi Päts oli olnud. 22.06.1990 kaevati üles Pätsi säilmed, mis tehti geneetiliselt kindlaks. Presidendi säilmed maeti Eesti Muinsuskaitse Seltsi korraldusel 21.10.1990 perekond Pätsi rahulasse Tallinna Matsakalmistul Tema vennad olid Nikolai, Peeter ja Voldemar Päts ning õde Marianne Pung. Oli abielus Helma Wilhelmine Pätsiga, kellega oli tal 2 poega- Leo ja Viktor Päts. Helma Päts suri 1910-aastal, siis kui Päts kandis 9-kuulist vanglakaristust Peterburis. Jaan Tõnisson Jaan Tõnisson oli Eesti riigitegelane, poliitik ja õigusteadlane, korduvalt Eesti Vabariigi riigivanem. 22.12.1868-1941 Elulugu Sündis 22.12.1868 Viljandi vallas, Mursi talus. Õppis 1878-1886 Tusti külakoolis, sooritas
kogunenud Napoleoni üle võidu saavutanud valitsejad, et määrata kontinendi tulevik. Ajaloo tahtel sai just Bismarckist see poliitik, kes Viinis paika pandud rahvusvaheliste suhete süsteemi lõplikult purustas. Bismarck pärines vanast Brandenburgi aadlisuguvõsast, kelle esindajad olid valdavalt teeninud sõjaväes. Erandiks ei olnud ka Otto isa, Ferdinand von Bismarck. Ottol oli ka vend Bernhard, kes sündis aastal 1810. Otto ema, Wilhelmine Luise von Bismark (neiupõlvenimi Mencken) oli terava mõistusega, haritud, auahne naine ja tema oli see, kes hoolitses laste hariduse eest. Ta oli pärines Preisi kõrgametnikkonnast. Aastal 1822 pani ema Otto von Bismarck Berliini internaati ehk nn. Plamanni kasvatusasutusse, mis oli asutatud vahetult Preisi reformide eel suure sveitsi pedagoogi ja sotsiaalsete reformide eestvõitleja Johann Heinrich Pestalozzi vaimus. Seal on õppinud
Kooli lõpetamisel siirdus tagasi Eestisse, olles Virumaal Kiikla mõisas koduõpetaja ning alates 1790. aastast Tallinna gümnaasiumi professor. Tema peamiseks tööks on saksa keelest eesti keelde tõlgitud jutud ning luuletused, mis olid õpetlikud ja talurahvast manitsevad. Arvelius kirjutas ka saksakeelse näidendi "Elisa" ning mitmeid artikleid eesti keele arengu kohta. Arvelius oli abielus Ohtu mõisast pärit Katharina Kurselliga. Nende tütar Katharina Wilhelmine Arvelius (18001869) abiellus 1823 Eestimaa maanõuniku, ohvitseri ja Palmse mõisniku Carl Magnus von der Pahleniga. Tema noorem vend Martin Heinrich Arvelius (1760-1799) oli jurist, luuletaja ja näitekirjanik. Otto Wilhelm Masing Otto Wilhelm Masing oli esimesi valgustuskirjanikke Eestis. Ta omandas Euroopas mitmekülgse hariduse ning pühendus seejärel pastoriameti kõrvalt kultuuritööle. Masing saavutas väljapaistvaid tulemusi kolmel alal: eesti koolikirjanduse,
Varietee.........................................................................................lk. 9 Estraad, raadio, televisoon............................................................lk. 10 ``Õnne 13´´...................................................................................lk.11 -3- Sissejuhatus Väino Aren sündis 11. augustil 1933. aastal Palal, Tartumaal. Ta isa oli raudteelane Johannes, ema lasteaiakasvataja Emmaa-Wilhelmine, vend näitleja Rein ja õde arst Edda. Kooliteed alustas Väino Rakveres ja lõpetas Tartu 4. 7-klassise Mittetäieliku Keskkooli. Edasi õppis ta Tartu Ehitustehnikumis, Vanemuise balletistuudios ning Leningradi Koreograafiakoolis, mille ta lõpetas 1959. aastal. 1949-1950 olin Väino Vanemuise teatri rühmatantsija, 1950-71 Estonia teatri balletisolist, 1971-75 operetisolist ja aastast 1975 samas teatris inspitsient. Tantsinud solistina kontserditel
maal "Pendlivõnked" (1874)). Ta sai kuldmedaleid Berliinist (Berliini Kunstinäituse suur kuldmedal), Dresdenist, Münchenist, Viinist ja Pariisist ning oli Antverpeni, Berliini, Brüsseli, Müncheni ja Viini akadeemiate liige. Eestit külastades kasutas Gebhardt sageli modellidena kohalikke talupoegi. Tema juures õppisid mitmed Eesti kunstnikud, näiteks Tõnis Grenzstein, Ants Laikmaa, Kristjan ja Paul Raud, samuti baltisakslane Rudolf von zur Mühlen. Julie Wilhelmine Hagen-Schwarz (27. oktoober 1824 Prangli küla 20. oktoober 1902 Tartu) oli baltisaksa päritolu Eesti maalikunstnik. Kunstialase hariduse sai ta oma isalt, August Matthias Hagenilt. Aastal 1848 sõitis ta Dresdenisse, kus ta õppis Tartu Ülikooli Stefan Villebois' stipendiumi toetusel kolm kuud, tegeledes peamiselt vanade maalide kopeerimisega. Seejärel õppis ta Joseph Bernhardti ja Moritz Rugendase juures Münchenis ning aastatel 18511854
Ka Põhjasõda oli Sangaste piirkonnale raske ja paljud talud jäid tühjaks. 1723. a. andis Peeter I Sangaste koos Karula ja Kaagjärvega kindral I. Golovinile. 1765. a. läksid Sangaste ja Kaagjärve mõisad päranduse ja abielu kaudu vürst A. Golitsõnile, kes need 1797.a. pantis Carl Georg Arpshofenile. Viimase lesk müüs mõisad 1808. aastal õuenõunik Friedrich Georg von BERGILE (17631811), kes 1792. aastal oli abiellunud praegusest Lätist Ergemest pärit paruness Gertrude Agnes Wilhelmine von Ermesega. Friedrich Wilhem Rembert ja Gustav(Astav)Gotthard sündisid ja veetsid nooruse Sangastes. Friedrich Wilhelm Rembert Berg (17941874) läks vabatahtlikuna 1812. a isamaasõtta Liibavi jalaväepolgu ridades. Haritud ja võõrkeeli oskava mehena sai ta armees 1865.a. kindralfeldmarssali auastme. Krahvitiitli oli ta saanud varem 1856. a. 1839. a.abiellus ta Veneetsia Gicogna patriitsiperekonnast pärineva krahvinna Leopoldinega, kes oli Austria feldmarssal Dauni tütretütar
alla. Nikolai von Glehni esimene abikaasa oli Sophie Elisabeth Burchhardt(von Bellavary de Sycava), kellega ta abiellus 1823. aastal. Kuid mingil põhjusel abiellus Glehn 1831. aastal Burchhardt´ite perekonna teise tütre, Auguste Caroline Marie Burchhardt von Bellavary´ga. Neil sündis perre viis last. Esimene oli poeg Peter von Glehn(1835-1876), teine oli tütar Marie Elisabeth(1840-...), kolmas oli Nikolai(1841- 1923), neljas oli Julie Wilhelmine(1842-1867) ja viies oli Marie(1843-1884). Glehnide nime tegid laialt tuntuks Jälgimäel sündinud vennad Peter ja Nikolai. Peter von Glehn pälvis rahvusvahelise tunnustuse botaanikuna. Amuurimaa ja Sahhalini ekspeditsiooni järel nimetati üks sarikaliste perekond tema järgi Glehnia'ks. 3 Nikolai von Glehn ehk rahvasuus tuntud kui Nõmme Hull 16.juuli 1842 Jälgimäe mõis 7. september 1923 Brasiilia
1723. a. andis Peeter I Sangaste mõisa koos Karula ja Kaagjärvega kindral I. Golovinile. 1765. a. läksid Sangaste ja Kaagjärve mõisad päranduse ja abielu kaudu vürst A. Golitsõnile, kes need 1797.a. pantis Carl Georg Arpshofenile. Viimase lesk müüs mõisad 1808. aastal õuenõunik Friedrich Georg von BERGILE (1763-1811), kes 1792. aastal oli abiellunud praegusest Lätist Ergemest pärit paruness Gertrude Agnes Wilhelmine von Ermesega. Friedrich Wilhem Rembert ja Gustav (Astav) Gotthard sündisid ja veetsid nooruse Sangastes. Friedrich Wilhelm Rembert Berg (1794-1874) läks vabatahtlikuna 1812. a isamaasõtta Liibavi jalaväepolgu ridades. Haritud ja võõrkeeli oskava mehena sai ta armees 1865.a. kindralfeldmarssali auastme. Krahvitiitli oli ta saanud varem -1856. a. 1839. a.abiellus ta Veneetsia Gicogna patriitsiperekonnast pärineva krahvinna Leopoldinega, kes oli Austria feldmarssal Dauni tütretütar
Wagneri hinge rõhus koorem -- KAS SAKSA OOPER SUUDAB OLLA VASTUKAALUKS ITAALIA OOPERILE? Wagner hakkas võtma eratunde saksa helilooja ja kirjaniku Hoffmanni juures. 1829 -- läheb Wagner Leipzigi gümnaasiumisse, kus omandab teadmised kompositsioonis, kuulab kontserte ja tutvub kuulsate kirjanike draamadega -- Goethe, Schhiller, Shakespeare. Õppis ka viiuht ja klaverit. Wagner kuulis Beethoveni ooperit "Fidelio", kus peaosa laulis Wilhelmine Schröder -- Devrient. Wagner satub temast vaimustusse, kuna lauljatar oli laulja ja näitleja süntees. Tol ajal oli see haruldus, sest primadonnad oskasid ainult laulda. Samuti paelus teda Beethoveni jõuline muusika ja Wagner jõudis otsusele, et ka tema peab midagi nii suurt ja üllast korda saatma. 1833--34 algab 1. LOOMINGUPERIOOD -- kuni aastani 1842 Kirjutas 1. ooperi "Haldjas". Selles teoses ei ole veel isikupära, palju on Weberi mõjutusi, samuti itaalia ooperi mõjud
Teoses ei ole midagi juhuslikku. Eriti omapäraselt mängib kirjanik looduse kirjeldamisega. See on tavaliselt mõne tegelase tujudega kooskõlas või iseloomustamaks mõnd tegelast. 20 9) Eduard Vilde naissuhted Riias sai Vilde tuttavaks väikest kasvu, ilusa ovaalse näo ja pruunide silmadega kahekümne ühe aastase neiu Antonie (Toni) Gronauga, kes töötas modistina ema moeäris. Johanna Elisabeth Wilhelmine Antonie Gronau oli vallaslaps, sündinud Venemaal, Varssavi kubermangus. Tal puudusid küll igasugused vaimsed huvid, aga oma ilu ja veetlusega oli ta suutnud Vildet niivõrd kütkestada, et nad tegid koos plaane, kuidas Riiast üheskoos lahkuda. Tonile oli muutunud tüütavaks üksluine töö kübaraäris kurja ema pilkude all. Pealegi oli tal Berliinis onu, kelle juurde ta võis koos Vildega elama asuda. Nii lahkuvadki noored kellegi teadmata 1890. aasta septembri lõpul Riiast. Kui
Konstantin Pätsi haridustee algas Tahkuranna apostliku õigeusu kihelkonnakoolis, seejärel Raeküla Nikolai koolis ning Riia Vaimulikus Seminaris. Riia vaimuliku seminari jättis Päts pooleli ning jätkas õpinguid Pärnu Gümnaasiumis. 1894–1898 õppis ta Tartu ülikooli õigusteaduskonnas. Sellele järgnes aastane teenistus Pihkvas, kust ta lahkus lipniku aukraadiga. Konstantin oli abielus Helma Wilhelmine Pätsiga, kellega koos sai 2 poega Leo ja Viktor Päts. 1900. aastal asus tööle Tallinnas advokaat Jaan Poska abilisena. 1901–1905 toimetas ja andis välja ajalehte „Teataja“. 1904. aasta Tallinna linnavolikogu valimisteks organiseeris ta eesti-vene valimisliidu, mis võitis valimistel baltisakslaste ees. 1905. aastal sai Pätsist Tallinna linnapea abi ja sama aasta sügisel ka linnapea kohusetäitja. 1906. aastal kuulus Konstantin Päts arreteeritavate nimekirja ning pidi Eestist
19. SAJAND, LÄHTEMEISTRID, KUNST EESTIS Baltisaksa kunst Eestis Baltisaksa kunst: ● Sageli idealiseeriv ja detailirohke; ● Maalimislaad pigem akadeemiline või äärmisel juhul realistlik, täpsete kontuuridega, põhineb joonistusel; ● Maastikud, natüürmordid, lillemaalid, portreed, kompositsioonid Piibli või antiikmütoloogia ainetel. C.T. von Neff “Üllatus” Julie Wilhelmine Hagen- Schwarz “Lilled vaasis” Gustav Adolf Hippus “Eest pruut” 1852. aasta Karl Ludwig Maibach “Vaade Võru linnale” Oskar Hoffmann: ● Erineb enamuse baltisaksa kunstnike loomingust märkimisväärselt oma realistliku eluvaate ja maalilisema käsitlusviisi poolest, sarnanedes pigem 19. sajandil levinud realismile. “Eesti taat” “Kolm talumeest kõrtsis”, 1889. aasta “Jüripäev” 1849.-1899. aasta
H. Willigerode juhtimisel, kes oli tuntud kirikulaulude loojana, ajalehe toimetajana (,,Tallorahwa Postimees"), pasunakooride toetajana ja esimese Eesti üldlaulupeo korraldustomkonna presidendina.15 1862. aastal tehti kirikus suurem remont ja ümberehitus. Pandi üles ka uued kellad ja uus kantsel. 1890. aastal ehitati kuulsa orelifirma Saueri poolt uus ore. 1889. aastal telliti kiriku jaoks uus altarimaal tuntud baltisaksa kunstnikult Julie Emilie Wilhelmine Hagen- Schwarzilt. Maalil oli kujutatud Kristust ristil ja risti all Maarjat, Johannest ja Maarja Magdaleenat. Pildi kohale retaablil oli kirjutatud tartumurdeline piiblisalm: ,, nida om Jumal ma ilma armastanu". Kümmekond aastat enne kiriku hävimist ehitati hoonesse keskküte ja kujundati ühte kiriku ruumi muuseum, kus hoiti vanu kirikuga seotud esemeid, raamatuid ja dokumente. 1941. aastal Nõukogude vägede pommitamise käigus hävis tules koos paljude
Kristlikud nimed kasutusele XIV saj; Kristlike nimede tüüpiline näide: Jaan, Madis, Tõnis, Andres, Kadri. Sageli mugandatud juba alamsaksa keeles: Jaan Jahn. Põhiosa olid kanoonilised, piibli ja pühakute nimed (Helena Leena). XVIII saj vähenes kasutusel olevate nimede hulk miinimumini nt Mari ja Jüri. Rahvusvahelised nimed. Kirikuraamatutesse ilmub kandeid lapse nime kohta mugandamata kujul. 1850. A dokumentides võõrapärased nimed: Wilhelmine, Rosalie. Nimemoodi mõjutasid ka ilukirjandus ja kalendrid. Mood tekkis Tallinna, Tartu ja Viljandi kandis, hiljem levis mujale. Sooviti samastuda härrasrahvaga. Nimepäevad Eestis ja Soomes. Soomes kujunes traditsiooniks, Eestis mitte. Eesti nimed tulid esile 1880ndatest. Otsa tegid lahti Faehlmann ja Kreutzwald, kes eestistasid nimesid. Esimesed selged eestimeelsed kalendrid 1892, nimed Linda, Salme jne.
annaabi.ee 
