J.W. Goethe "Faust" 1 Võrdle kahte teadlast: Wagnerit ja Fausti (mida väärtustavad, side rahvahulkadega, loodusega kandvad iseloomujooned). 1.1 Kui Faust oli aupaklik lihtrahva suhtes, siis Wagner suhtles ainult endast targemate ja rikkamatega. 1.2 Kui Faust oskas elu jälgida ja näha asjade sisemusse, siis Wagner oli süvenenud liialt detailidesse. 1.3 Kui Faust märkas looduses igat pisemat detaili ja oskas looduse ilu nautida, siis
nelikümmend kaks inimest kaotas elu · Weberi kõrvale ilmus peagi Beethoven Vaimustas nii helilooja isiksus kui ka looming, eriti aga tema 9. sümfoonia 1833. a. algas Wagneri iseseisev elu · Koorijuhina leidis ta teenistust Würtzburgi ooperiteatri juures · Kirjutas Itaalia eeskujudel põhineva ooperi "Armastuse keeld" (1834-1836) · Magdeburgis lavastas selle, kuid väheste proovide tõttu teose ettekanne ebaõnnestus Wagnerit aga jälitasid võlausaldajad · Lootes leida soodsamat teenust suundus helilooja algul Köningsbergi · 1837. aastal Riiga ooperiteatri muusikadirektori ametikohale · 1839. aastal lahkus Wagner saladuskatte all Riiast väikesel kaubalaeval Londoni suunas · Tormi tõttu tuli ette võtta hädamaandumine ühes Norra sadamas Pariis 1839-1842 · Pariisile pani Wagner suuri lootusi · Ent kõik oli määratud luhtumisele · Elatusvahendeid tuli hankida nootide
kaotama. Rahva usk sõja otstarbekusse hakkas kaduma. 1945. aasta kevadel oli Hitler sõja kaotanud. Ameerika ajaloolane ja publitsist, raamatu "Kolmanda Riigi tõus ja langus" kirjutanud William Shirer märkis, et kui Adolfi isa Alois poleks 39. eluaastal oma ema perekonnanime Schickelgruber vahetanud isanime Hitleri vastu, ei oleks Adlofist füürerit saanud kui perekonnanimi Hitler meenutab oma kõlalt "muinasgermaani saagasid ja Wagnerit", siis perekonnanimi Schickelgruber on raskesti hääldatav ning poleks massides nii laia populaarsust leidnud. See on irooniline, kuid loogiline.
laval (et kaugusest kostvat muusikat või mingeid teateid edasi anda), grammofon laval sellele spetsiaalselt komponeeritud muusikaga, tummfilmi kasutamine (Berg “Lulu”, mis iseenesest on küll ekspressionistlik ooper). Kõik need jooned ilmnevad ka muusikateatris. 1920ndatel ja 30ndatel hakati kirjutama oopereid, mille tegevus toimus kaasajal ning tegeldi moodsa elu probleemidega. Siingi oma ja meelelahutusmuusika, jazzi ning uue tehnika mõju. Eeskujuks Mozarti ooperid. Wagnerit, Verdit, Puccinit pigem parodeeriti. Üldse rohkesti paroodiat ja irooniat. Selliseid kaasaegse elutunnetusega uusasjalikkuse alla kuuluvaid oopereid nimetati “ajastuooperiks” ehk “Zeitoper”. Nad olid väga edukad ka publiku seas. Näit Hindemithi “Päevauudised” (Neues vom Tage), Krenek (Jonny spielt auf – võiks tõlkida umbes “Jonny alustab mängu”). 1920ndatel alustas oma karjääri ka Kurt Weill, eriti kuulus on tema koostöö koos 20
Fourth level Fifth level · 1837 Riia ooperiteatri muusikajuht · 1847 liikus revolutsiooni ringkondades · 1876 Richard Wagneri ooperiteater · 1883 Wagner suri · Richard Wagnerit tuntakse ka Adolf Hitleri lemmikheliloojana Click to edit Master text styles Second level Third level Esimene loominguperiood(1833-1842) Fourth level Fifth level ·
Sümfoonilisest muusikast on tuntud veel ,,Sküüdi süit", mis on valminud algselt kavandatud balleti ,,Ala ja Lolli" muusikale. Prokofjev on kirjutanud ka kammermuusikat ja vokaalsümfoonilisi suurvorme. Béla Bartók (1881-1945) Tuntud Ungari helilooja, suurepärane pianist ja muusikafolklorist, õppis Budapesti Muusikaakadeemias, kus ta aastaid hiljem leidis tööd klaveriprofessorina. Oma esimestes teostes matkis noor Bartók veel Brahmsi, Wagnerit ja Straussi. Isikupärase stiili väljakujunemisel mängisid olulist rolli pärimusmuusika kogumismatkad, mis viisid teda lisaks Kesk-Euroopale ka Türgisse ja Põhja-Aafrikaase. LOOMING: Aastatel 1904-1907 uuris ta süvendatult Ungari rahvaviise ning tema muusika ongi sulam rahvamuusika lätetest ja modernistlikest kompositsioonitehnikatest. Tema loomingulist käekirja iseloomustavad enamasti polüfoonilisus, meloodilise materjali folkloorsus ja ebaregulaarse meetrumi sage kasutamine
"Falstaff". Nii lõpetas Verdi oma tavaliselt dramaatilise süzheega ooperite pika nimekirja koomilise ooperiga. Verdi enda elutee jõudis lõpule 1901. aastal. Tema põrm maeti ta viimasesse suure loomingu - Sant Agata muusikute vanadekodu - lähedale. Seda vanadekodu nimetas maestro ise oma kauneimaks teoseks, mis veelkord rõhutab helilooja sügavalt humanistlikku olemust. Richard Wagner 1813-1883 Saksa helilooja Richard Wagnerit tuntakse muusikaajaloos: a)heliloojana,ooperireformaatorina; b)dirigendina; c) muusikakirjanikuna, libretistina, teatriteoreetikuna. Kõigil kolmel alal on ta jätnud Euroopa muusikakultuuri arengusse silmapaistvad jäljed. Tema peamiseks loominguzanriks oli ooper. Kokku on ta neid kirjutanud 13. On veel kirjutanud ühe sümfoonia, kaheksa avamängu ning mõned marsid sümfooniaorkestrile, soolo- ja koorilaule jm. Wagneri isiksus oli vastuoluline ja äärmustesse kalduv
Sellest ajast saab alguse süvendatud huvi lavastuse ja kirjanduse vastu. Olles 15-aastane, kuuleb esmakordselt Beethoveni muusikat ja eriliselt sügava mulje jätsid 9. sümfoonia ja Avamäng Egmont. Noores mehes küpseb otsus kirjutada ka midagi ise. Wagneri haridustee kulgeb konarlikuks ja ebajärjekindlaks. Osa ssüüüd ioli kindlasti Wagneri raskel iseloomul, mis oli küllaltki konfliktne ja väga iseteadlik. Enesehinnang oli ülimalt kõrge. Tööülesanded viivad Wagnerit paljudesse suurlinnadesse. 1833. aastal töötab ta kappelmeistri, helilooja ja dirigendina Magdeburgis, Könisburgis, Kalingradis, Riias. Riiast põgeneb ta öövarjus Lääne-Euroopasse, Pariisi. Pariisis käib ta käsi väga halvasti. 1849 võütab osa dresdeni ülestõusust ja selle mahasurumise järel põgeneb Sveitsi peatub Itaalias ka Prantsusmaal. 1862. aastal saab Wagner ootamatu poliitilise amnestia ja pöördub kodumaale tagasi.
"Haldjas". Kaasaegse ooperi kriisiküsimust püüdis helilooja lahendada ooperiga "Armastuse keeld" (1834-1836). Teos põhineb Itaalia eeskujudel. Vahepeal oli helilooja elutee kulgenud Magdeburgi, kus ta 1834. aastal sai linna ooperiteatri muusikadirektori ja dirigendi ametikoha. Siin kiirustas ta ooperi "Armastuse keeld" lavastamisega. Väheste proovide tõttu ebaõnnestus teose ettekanne. "Ma lootsin etteütlejale ja oma dirigendikepile," rääkis autor. Muusikadirektorit Wagnerit aga jälitasid võlausaldajad. Lootes leida soodsamat teenust suundus helilooja algul Köningsbergi, sealt aga 1837. aastal Riiga ooperiteatri muusikadirektori ametikohale. Wagner oli 1836. aastal ka abielusse heitnud, aga laskis end 1861. a. jälle lahutada. Ent ka siine tegevus ei tõotanud rahulolematule ja terava kriitikaga noormehele head. Teatri lauljad ja orkestrandid avaldasid peagi pikkade proovide ja dirigendi detailidesse tungiva põhjalikkuse pärastrahulolematust.
Teostele, kus ballet puudus, tuli see juurde lisada. PROBLEEM: Kes peaks "Tannhäuseris" balletti tantsima? Naeruväärne! Lõpuks otsustas Wagner, et balletinumber toimub Veenuse riigis. Takes skandaal -- kas helilooja ironiseerib? Ballett oli väga kohmakas, rahvas jagunes 2 leeri: 1) "Elagu Wagner!" 2) "Maha Wagner!" Siit pärineb mõiste WAGNERIAANLUS -- matkiti teadlikult või alateadlikult Wagneri stiili. Vastandmõisteks ANTIWAGNERIAANLUS -- ei poolda Wagnerit Etendus möödus skandaaliga, sest Wagner ise ei tohtinud dirigeerida, aga kohalik dirigent ei tabanud õiget tempot, rütmi, karakterit. 1862 -- andis kontserte Peterburis ja Moskvas, kus saavutas suure menu. Saadud raha eest ostis Viini maja, elas külluses, kuni raha sai otsa. Sattus taas võlgadesse ja naases Saksamaale. 3. LOOMINGUPERI000 1854-1882 1859 valmis reformooper "Tristan ja Isolde" -- vastas püstitatud nõuete
Peategelane on noor kunstnik romantiline kangelane, üksik ja kannatav, "haiglaselt tundlik", lootusetult armunud, kuid oma armastatust lahus. Masendusest võtab ta suure annuse oopiumi, langeb uima ja näeb nägemusi. Iga osa läbib "armastuse teema", mis on kui idée fixe (tõlkes: kinnisidee), kuid vastavalt sündmustele muudab see oma karakterit, rütmi ja laadi seda nimetatakse teema transformatsiooniks. See idee vaimustas hiljem Liszti, Wagnerit ja Francki. Teose muusikas on tunda Beethoveni mõjusid (Berlioz oli selleks ajaks jõudnud kuulata 3. ja 5. sümfooniat): 2-ne koosseis + vaskpillid ja löökpillid. Täiesti omapärane on idée fixe'i kasutus ja mõningad orkestratsioonivõtted, üldse on rõhk erinevatel orkestrivärvidel, mille jaoks vajab Berlioz uusi pillikooslusi. Teose programmis on selgeid vihjeid autobiograafilisusele: kunstnik = Berlioz, armastatu = Harriet Smithson (näitlejanna) ja nende heitlik suhe.
kirjutanud autobiograafilise teose "Memuaarid", mida on tõlgitud paljudesse keeltesse. Tema "Suur traktaat instrumentatsioonist ja orkestratsioonist"(1843), mida hiljem täiendas Richard Strauss, pani aluse 20.saj. orkestrikäsitlusele. Kuigi ta oli 19. sajandil Prontsusmaal tõrjutud on tema muusikat peetud tähtsaks sümfoonia vormi kujunemisel. Teda peeti oma aja kohta väga progressiivseks, ning teda, Wagnerit ja Liszt´i on nimetatud 19.sajandi romantismi ,,Suureks progressi kolmikuks". Liszt ja Wagner olid Berliozi toetajad ja mõttekaaslased tema uudsete monumetaalteoste loomisel. Looming oli tal läbinisti programmiline, ideede aluseks oli kas kirjateos, helilooja oma elu või tema fantastilised nägemused. Muusika allus sisule. Berlioz eksperimenteeris julgelt orkestriga, tuues kokku hiigelkoosseise kooridest, solistidest ja pillimeestest
Teine osa ,,Wilhelm Meisteri rännuaastad" ilmub 20a hiljem. Ta leiab sarnasusi ida ja lääne vahel. Toob välja universaalset, mis on iseloomulik inimesele, mitte ainult kas ida- või läänekultuurile. Selle luulekogu inspireerijaks on Marianne. Mõtiskleb luules inimeste, elu mõtte üle, nagu ,,Faustis". Esimese ,,Fausti" versiooni kirjutab 1770. aastatel. Lõplik versioon ,,Faustist" ilmub 1801. aastal. Teine ,,Fausti" osa on erudeeritum ja antiikaegsete teadmiste näitamine. Võrdle Wagnerit ja Fausti. · Wagner on minu meelest optimistlikum kui Faust. Faust tahtis enesetappu sooritada, aga Wagner arutles inimtunnete üle. Ta ei pidanud üksildasi sügavamõttelisi monolooge. Wagner on pigem rohkem elunautija kui Faust seda on. · Wagner näitab oma emotsioone rohkem välja (lk30) kui Faust. Ta kohati ka liialdab ja paisutab emotsioonide ja vaimustusega üle. · Wagner ei tundu nii kindlameelne kui Faust. Faustil oli kindel põhimõte, ta jäi endale alati
orkestripartiil, mis kerkib kohati esile suure massiivsuse ja kõlajõuga, aidates kaasa kujundlike efektide loomisel. • Oratooriumi esiettekanne toimus "Estonia" kontserdisaalis 1. märtsil 1931 ja kujunes tolle aja muusikaliseks suursündmuseks, mille esitajate üldarv ulatus 200- ni. Artur Kapi tsitaadid: • "Armastan Bachi kui kuningat, Beethovenit kui titaani, Schumanni ja Chopini kui poeete, Wagnerit kui illustraatorit, Liszti kui fantasti omas meeleolus ja kõiki teisi, aga häid." • "Ärge minge välja efektidele, ärge kirjutage nagu diletandid, kes kergete võtetega püüavad laiale massile meeldida." • Pärast E.Tubina 3-nda Sümfoonia ettekannet ütles A.Kapp: "Tubin on geenius...Tubin on parem kui Brahms." • "Ära otsi, ära kombineeri, ära tee ebaloomulikke keerde. Ühe sõnaga: ära mehhaniseeri muusikat
kirikumuusika väljendusvahendid ning seepärast on kõige hämmastavam teose ühtsus, geniaalne kunstiline tervik, mis on nii ainulaadse ulatusega stiilisünteesi tulemus. Moxarti loodud draamakarakterite ja konfliktide parim näite on Öökuninganna, kes ilmub Tamino ette tütre pärast muretseva emana ning avab oma valeliku ja kurja loomuse alles hiljem. ,,Võluflööti" peetakse üheks tähtsamaks saksakeelseks ooperiks üldsuse ja vähemalt enne Wagnerit on ta seda kindlasti. Samuti on ta vahetuks eelkäijaks 19. sajandi saksa ooperile. Samuti on ,,Võluflööti" nimetatud Mozarti testamendiks, teoseks, milels ta väljendab selgeimalt oma inimese- ja eluideaali, keskendades sellesse kogu oma heliloojameisterlikkuse. Kokkuvõte Käesoleva tööga on antud edasi klassitsismiajastu lühiülevaade, Mozarti elukäik sünnist surmani ning ka tema viimase ooperi ,,Võluflööt" lühike kokkuvõte. Imelaps Mozart on
siidiakupmehe Otto von Wesendoncki naine. Wagner kohtus Wesendonckidega 1852. aastal Zürichis. Otto, Wagneri muusika austaja, lasi rajada maamaja oma maale Wagneri käsul .1857. aastaks oli Wagneril Mathilde pärast pea segi. Kuigi Mathildel olid mingisugused tunded Wagneri vastu otsustas ta oma abielu mitte ohtu seada ning informeeris oma abikaasat oma kokkupuutest Wagneriga. Sellest hoolimata inspireeris see afäär Wagnerit kirjutama Tristian ja Isoldet. Tasakaalutu afäär leidis oma lõpu 1858. aastal, kui Minna sai küüned taha Wagneri kirjale ,mille too oli kirjutanud Mathildale. Pärast tüli lahkus Richard Zürichist üksinda Veneetsiasse. Järgmisel aastal läks ta jällegi Pariisi, et juhendada Tannhäuseri ümbertöötlemist, mis etendati tänu Printsess von Metternichi jõupingutustele. Tannhäuseri esietendus Pariisis 1861. aastal oli täielik fiasco Dzoki Klubiliikmete segamise tõttu
suurema rikkuse poole. Tänapäeval kannab see nime "majanduskasv". Kuna aga edenemise eesmärk on tsivilisatsioonile teadmata, kujutab tehnoloogiline ülivõimsus endast ühtlasi painavat needust, mille käest püütakse pääseda igasugu ideoloogiate, meedia ja meelelahutustööstuse kaudu. Kogu seda protsessi näib juba ennetavalt haaravat lendava hollandlase mõistulugu. Vahest oli see ka üks teadvustamata põhjusi, miks too lugu Wagnerit köitis; igatahes võib siit kulgeda punane niit, mis viib meid "Nibelungi sõrmuse" märksa läbipaistvama kapitalismi-allegooria juurde. Muide, Hanno Kompuse eestikeelne lavastus 1925. aastal polnud esimene "Lendava hollandlase" esitus Eestis. Tallinna saksa teatris oli seda etendatud juba 1892, vaevalt kümmekond aastat pärast helilooja surma. Hiljem on "Estonia" teatris olnud veel kaks lavastust, 1958 ja 1984. Seega on "Lendav hollandlane" meil seni üks enim lavastatud
Mõlemale meeldis Faust. Margarita - Mefistofeles Margarita oli heatahtlikum, õrnem. Mefistofeles pahatahtlik, õel. Issand + Faust Mõlemad targad, kuigi erinevat moodi. Issand - Faust Issand oskas inimesi läbi näha, head ja halba eraldada. Faust väga mitte. Wagner + Faust Olid mõlemad targad, või vähemalt teel sinna suunas. Wagner - Faust Wagnerile ei meeldinud rahvarohked kohad, Faust tundis end nendes hästi. Faust pidas Wagnerit ahneks, kes elab ilma vaevata. Mefistofeles + Wagner Mõlemad veidi pahatahtlikud Fausti suhtes. Mefistofeles - Wagner Saatan on saatan ja inimene on inimene. Kokkuvõttes tahtis Wagner Faustile ikka head, Mefistofeles pigem endale kasu ning polnud Faustist huvitatud. 6. Tee teemantluuletus kas „Faustist“, Faustist, Mefistofelesest või Margaretast. Juhend: • esimesel real on üks nimisõna
1 2. Prantsuse teater 19. sajandi lõpul. Sümbolism. Maeterlincki ja Debussy “Pelléas ja Mélisande” (1902). Claude Debussy (1862-1918) jagas algul üldist Wagneri-vaimustust, ta käis 1880ndatel ka Bayreuthis Wagneri-festivalil ning nägi seal “Parsifali”, “Nürnbergi meisterlauljaid” ning 1889 “Tristanit ja Isoldet”. Samas oli ta veendunud, et ta “ei taha imiteerida Wagnerit, vaid luua teistsugune draamavorm”, ta leidis, et Wagneri mõju prantsuse muusikale on juba liiga suur. Siiski on Wagner väga oluliselt mõjutanud ka Debussy muusikat ja seega üldse impressionismi, mille rajajaks muusikas Debussy oli. Wagneri eeskuju mõjutas harmooniat (dissonantne akord võib olla iseseisev ja ei vaja lahendust, vt näit Wagneri “Tristani”-motiiv) – Debussy harmooniakäsitluses vabanesid akordid funktsionaalsetest seostest (T, S, D) ja võisid olla
Nietzsche meelest Jeesuse õpetus oli alguseks kõigile teistele halbadele asjadele: demokraatia, sotsialism, naiste emantsipatsioon. Ristiusu poolt propageeritud alandlikkuse tagajärjeks demokraatias on liialdamine eneseohverdamise ja kaastundega. Demokraatia -- üksikisikud surutakse masside poolt maha: see on halb võimutahtele. Demokraatia olevat ninade lugemise maania. Nietzsche pidas üliinimesteks (loe üleinimesteks) kunstiinimesi (Göethe, Shakespeare, alguses ka Wagnerit jt). Üliinimene (loe üleinimene) on loov, vaimne isiksus. Kõik ülejäänud on hall mass. Üliinimeselt (loe üleinimeselt) eeldas Nietzsche enesekasvatust ja enesevalitsust. Kuid ainult üksikud on suutelised laiskusest vaimse tööga välja tõusma, ennast ületama. Haridust (ja üldse igakülgset abi) tuleks anda ainult üksikutele elitaarsetele inimestele. Inimkonna ülesandeks on arendada üksikuid väljapaistvaid isiksusi
viimast taotlust uus zanr sümfooniline poeem, millele pani aluse Liszt (13 sümfoonilist poeemi). 19. sajandi keskel tekkis terav poleemika programmilise ja absoluutse muusika üle, see oli tingitud ka heliloojate omavahelisest konkurentsist. Programmilise muusika pooldajateks peeti Berliozi ja nn ,,uussaksa koolkonda" ehk ,,Weimari koolkonda", s.t Liszti (kes oli sajandi keskpaigast jäänud püsivalt Weimarisse ja pühendunud heliloomingule) ning ta õpilasi, samuti Wagnerit. Liszti ja Wagnerit (harmoonia, orkestratsioon, poeetiline muusika) pidas oma eeskujudeks ka sümfoonik Anton Bruckner, ehkki ta programmilist muusikat kirjutas minimaalselt. Puhta ehk absoluutse muusika peamiseks ideoloogiks oli Viini muusikaesteetik ja mõjukas kriitik Eduard Hanslick (1825-1904), kes väitis: Muusika on ,,helisedes liikuvate vormide mäng" (,,Spiel tönend bewegter Formen"). Hanslicki peateos on ,,Muusika ilust" (Vom Musikalisch-Schönen; 1854)
Minu lapsepõlve helgeim mälestus. Tead, see serv oli nii ilus punane ja siga justkui magas lumehanges. NIKOLAI Nii, hävituspataljoni, hävituspataljoni, hävituspataljoni. Hästi kõlab mulle meeldib see. Hävituspataljon, nagu Chopini prelüüd. Kuulake kui kenasti see kõlab – HHHHÄÄÄÄÄVVVVVIIIITUUUUSPAAAATALLJOOOONNNNNNNNNNN. Nali naljaks, aga nüüd asja juurde. Juuuuurde. Asjaaaa juuurde. Kurat, see kõlab ka hästi. Mis ma olen mõni Wagner või? KUUL Ma nägin Wagnerit Riias. Oli ooper. Vahtis raisk mulle näkku. Olin tuletõrjuja. Tema oli see dirigent, kes keeras publikule selja. Jõllitas mulle näkku ja vehkis midagi. Ma mõtlesin, et teater põleb, jooksin lavale. Oi bläät. Kuradi Hitler ma ütlen. SOLK Seda ma mõtlen, et Wagner on jube. Ta tuleks maha lasta. NIKOLAI 11 Ei, parem puua! TEISED Õige! NIKOLAI
Oldi valmis tervitama elu kõikides ilmingutes, ka surm kuulus sinna. Dionüüsiline printsiip nautida elu kuni see lõpeb. Võtmemõiste oli tal pricipium individuationis. Lääne inimese maailma keskpunkt on tema individuaalsus. Me oleme uhked oma individuaalsuse üle. Lääne inimese alus on individuaalsus nietzche arust. Individuaalsus on inimese jaoks omamoodi raske koorem Nietche näeb neis printsiipides dünaamikat. Ta ei tervita apolloonilist kuid näeb seda lääne kultuuris. Wagnerit tunnustas alguses nietzche kuid temast sai hiljem saksa kodanlase meelelahutuse vorm ja ta taandus temast. Käsitlus jumala surmast. Probleem, et inimesed on jumala tapnud. Ühes nietzche teoses kirj tegelast, kes otsib jumalat ja tema üle tehakse nalja. Käib laternaga ringi ja ei leia. Tegelikult on jumal need inimesed ise. Valgustajastu idee, et on tulnud mõistuse jõud. Keegi ei ütle enam, mis halb või hea, aga inimesed teevad ise mõistusega vahet.
talle meeldib, et kreeka tragöödias on alati ole3pomas ekstaatiline komponent, isegi siis, kui mängus on surm. sellele vastandub kristlik või judeokristlik loogika, kus inimesed võtavad surma vastu lunastuse ootuses, ootavad elu pärast surma. antiikne maailm naudib elu ennast ja naudib ka elu lõppemist. inimesed vajavad siiski mõlemat printsiipi, nii dionysoslikku kui ka apolloonlikku. selles osas nägi nietzsche sobiva karakterina richard wagnerit, kellega ta hiljem küll siiski tõsiselt tülli läks. 18s maailm oli nietzsche käsitluses apolloonliku mõtte võidu maailma ja see oli tema meelest kurb võit. principium individuacionis : selles mõistes on olemas apolloonliku printsiibi põhijooned ja see ongi otsene viide apolloonlikule printsiibile. idividuaalse positsiooni loomine. nietzsche näeb selles isegi probleemi, et individuaalne on üle rõhutatud, ja selle tõtttu kaob ära kollektiivse ekstaasi aspekt
Kaplinski on eesti keelde tõlkinud osa, väiksem osa Kaalep. Kaplinski annab assonantsriimi ka eesti keeles edasi, erinevalt Semperist rolandi laulu puhul. Nibelungide laul rein sepp tõlkinud eesti keelde. 13. sajandi algusest pärit. Selgesti kristlikke motiive ja tegelased käivad isegi kirikus, aga samas julmad sündmused jms ka. Erisugune stroof kasutusel, mida ühendavad paarisriimid. Nibelungide stroof. Germaani rahva enesekriitikat palju selles teoses. Inspireerinud hiljem Wagnerit jt. 9. saj Beowulf ka kangelaslauluna käsitletav. Rein sepp eesti keelde tõlkinud. Sündmused arenevad Rootsis. Normannid e viikingid tungivad igale poole lõunasse bütsantsini välja 9. 11. saj. Hõivavad prantsusmaa, Itaalias ka mõningad alad. Germaani keelte sissetung prantsuse keelde, hääldus jms kujunes tugevasti ümber. Normanni vallutaja William 1066. Tungiti ka Iirimaale. Vanad keerulised keeled peavad taanduma ja kaasaegsed lihtsad keeled pannakse valitsema
Ta tundis muret, et peale Prantsuse revolutsiooni ,,segaverelised" massid lämmatavad vana germaani aristokraatia mõju (rasside füüsiline ja vaimne ebavõrdsus), ta soovis, et pööbel ei tekitaks segadust ja vana eluviis jätkuks edasi. Tema järgi vaid aaria rass (germaanid) on võimeline looma kultuuri. Tema teooriat hakatakse edasi arendama, aga sealt tuleb ajaloo areenile aaria rassi teema. Gobineau paneb aluse rassiteooriale, ta on mõjutanud ka Wagnerit ja Nietzchet, kes arendavad seda edasi. Charles Darwini puhul on oluline, et tema lõi evolutsiooni teooria, olelusvõitlus. Olelusvõitlust hakatakse ühiskonnas edasi arendama, tekib sotsiaaldarvinism. Sotsiaaldarvinism rakendab olelusvõitluse teooriat inimkollektiivi tasemel. Väheväärtuslikul indiviidil/rassil/rahvusel pole õigusi. Nietzche üliinimese (übermensch) õpetus ja uus võimumoraal. Nietzche uue moraali aluseks olid Antiik-Kreeka eeskujud
osa valmis 1806, 2.osa vahetule enne surma. Soovis, et käsikiri avatax alles peale tema surma. 1.osa avaldati tema elu ajal, pop haritlaste hulgas, kuna lihtrahvale liiga raske keel. Teos on raske kuna palju mõistatusi ja allegooriaid. II osa: 1.vaatus F ja Mef sattuvad ühe keisri õukonda, kus riik on kriisis ja mõeldaxe välja paberraha. Mef oli narr seal ja temalt telliti show'd "Volbriöö unenägu", ille lõpus ilmud Helena, kelle vastu saab F kirg innustust. 2.vaatus Wagnerit loetaxe suuremax teadlasex kui Fi. Minnaxe koos Homerosega Kr.sse ja tollele otsitaxe õpetajat, et saax homunkulus (inimvärdjas) sündida. On ka juttu kreeka mütoloogiast, F laseb ehitada lossi ja hakkab härrat mängima. 3.vaatus Menelaose loss, Helena saabub kuskilt ja langeb ebasoosingusse, F pakub kaitset. 4.vaatus tegelikkus, sõda keisri ja vastaste vahel, 3 kanget meest esindavad mingit kindlat filosoofiat. 5
surma. Soovis, et käsikiri avatax alles peale tema surma. 1.osa avaldati tema elu ajal, pop haritlaste hulgas, kuna lihtrahvale liiga raske keel. Teos on raske kuna palju mõistatusi ja allegooriaid. II osa: 1.vaatus F ja Mef sattuvad ühe keisri õukonda, kus riik on kriisis ja mõeldaxe välja paberraha. Mef oli narr seal ja temalt telliti show'd "Volbriöö unenägu", ille lõpus ilmud Helena, kelle vastu saab F kirg innustust. 2.vaatus Wagnerit loetaxe suuremax teadlasex kui Fi. Minnaxe koos Homerosega Kr.sse ja tollele otsitaxe õpetajat, et saax homunkulus (inimvärdjas) sündida. On ka juttu kreeka mütoloogiast, F laseb ehitada lossi ja hakkab härrat mängima. 3.vaatus Menelaose loss, Helena saabub kuskilt ja langeb ebasoosingusse, F pakub kaitset. 4.vaatus tegelikkus, sõda keisri ja vastaste vahel, 3 kanget meest esindavad mingit kindlat filosoofiat. 5.vaatusMef paneb kellegi majale tule otsa
annaabi.ee 
