22,977 21,012 36,4 33,28 SKEEM Mõõdetud ja arvutuslike võimsuste erinevus % R=75 2,6 R=82 4,54 A W 1,2 1,07 0,6 1,13 V 2,2 0,47 Millest on põhjustatud võimsuste erinevused? Põhjused on mõõteseadmete vigadest...ükski mõõteseade pole ideaalne Teiseks takisti sojeneb....mis tähendab, et vool suureneb vähe M õõtm is tulem us te järgi võim suse s õltuvus toitepinge st 60 50 40 Toite pinge Column A 30 20 10
318 - j12.085)･ (j3,142)= 22.631 - j24.175 V 𝜑₇ = 33.11 ∠-46.89˚ V Tulles alt: 𝜑₇ = 𝜑₀ + i₃･R₃ = 0 +2･(11.318 - j12.085) = 22.636 - j24.175 V = 33.11 ∠-46.89˚ V Nagu näha, siis potentsiaalid 𝜑₃ ja 𝜑₇ klapivad, kuigi nende lahenduskäigud on erinevad. ' Joonis 5. Topgraafiline diagramm 4. Võimsuste bilanss Võimsuste bilanssi tegemisel on eesmärk üheselt määratud: saada klappima omavahel genereeritav ja takistitel tarbitav (näiv)võimsus. Selleks kasutan tarbija poolt Joule Lenzi seadust S = |i|²Z ning elektromotoorjõu poolt genereeritava võimsuse saame seosest S = EĪ. ∑ ∑ Starbija = Stootja | ii |2 Zi = ∑ ∑ EiĪi
Joonis 4. Lihtsustad skeem koos maanduse ja nummerdatud sõlmedega. Olgu sõlm nr 5 maandatud, seega tema potentsiaal on 0V. 𝜑₅ = 𝜑₀ = 0V Leian ülejäänud sõlmede potentsiaalid: 𝜑₁ = 𝜑₀ - E₆ + I₆R₆ = 0 - 30 + 3,24 • 7 = -7,32 V 𝜑₂ = 𝜑₁ + E₃ - I₃R₃ = -7,32 + 30 - 2,76 • 4 = 11,64 V 𝜑₃ = 𝜑₂ - E₂ + I₂R₂ = 11,64 - 50 + 5,85 • 5 = -9,11 V 𝜑₄ = 𝜑₂ - E₄ + I₄R₄ = -9,11 - 40 + 8,61 • 6 = 2,55 V 4. Võimsuste bilanss Võimsuste bilanssi tegemisel on eesmärk üheselt määratud: saada klappima omavahel genereeritav ja takistitel tarbitav võimsus. Selleks kasutataks tarbija poolt Joule Lenzi seadust P = I²R ning elektromotoorjõu poolt genereeritava võimsuse saame seosest P = EI. ∑ ∑ Ptarbija = Ptootja Ii2 Ri = ∑ ∑ ∑ PEi − PJi Esmalt arvutan tarbitava võimsuse:
Tallinn 2002 Algandmed: Skeem nr 17. Andmerida nr.2 Voolude variant nr.3 1.Kirchoffi võrrandid Arvutused teen MathCad'is 2.Kontuurvoolude meetod Arvutused teen MathCad'is Kuna kontuurvoolude meetodil saadud voolud võrduvad Kirchoffi võrranditest saadud vooludega, võib aravata, et leitud voolud on õiged. Tulemused näitavad, et voolud I3 ja I4 on esialgselt valitud suunale vastupidised. 3.Potensiaalid 4. Võimsuste bilanss PRi=PEi+ Pj PRi =I12*R1+ I22*R2+ I32*R3+ I42*R4+ I52*R5+ I72*R7 = 358,297 W PEi = E1*I1+ E2*I2+ E3*I3+ E4*I4+ E5*I5+ I* R7= 358,297 W 5. Voltmeetri näidud 6. Teise haru vool ekvivalentse generaatori meetodil. Leian elektromotoorjõu, mille lisamisel teise harusse selle vool muudab suunda ja suureneb arvuliselt kaks korda. 7. Teise haru sisendjuhtivus ning teise ja kolmanda haru vastastikune juhtivus
Termodünaamika esimene prindsiip.- Gaasile kantav soojus hulk võrdub gaasi poolt tehtud tööga ja gaasi siseenergia muuduga. Sellised protsesse, mis kulgeb soojuslikult isotermides nim. Abiakaatiline. Kõige kiirelt toimuvaid protsesse võib lugeda abiaatiliseks, sest soojus ülekanne vajab aega. Soojusmasinad- On seadmed, mis muudavad saadava soojuse hulga mehaaniliseks tööks. Sisepõlemismootor ja auru masin. Kõikidel soojusmootoritel peab olema vähemalt 3 masinast(osast)1.soojendid,2. jahuti, 3. töötav keha. Jahuti vajadus tekib sellest, et kõik soojus masinad peavad töötama sükiliselt. Soojust energiat pole võimalik täielikult muuta mehaaniliseks tööks. Kui soojusmasina ringprotsess on kujutatud pv teljestikus, siis selle ringjoone protsessi haaratud pindala tähendab kasuliku tööd. Soojus masina headust näitab kasutegur. Soojus masina kasu tegur näitab kui suure osa soojendit saadud soojushulgast muudab masin mehaaniliseks energiaks. Väi...
Rühm: Tallinn 2017 1 1 2 4(0) 3 Algandmed: R1 = R2 = 2 ; R3 = R4 = R5 = R6 = 1 ; E1 = 2 V; E5 = 1 V; E6 = 11 V. 1. Arvutada haruvoolud I1....I6: a) kontuurvoolude meetodil; b) sõlmepingete meetodil; 2. Koostada elektriahela võimsuste bilanss; 3. Arvutada vool I5 ekvivalentse generaatori meetodil. 2 1. Arvutada haruvoolud I1....I6 a) kontuurvoolude meetodil { I 11 ( R1+ R2 ) + I 22 ( R2 ) + I 33 0=-E 1 I 11 R2 + I 22 ( R2 + R3 + R4 + R 6 )-I 33 R 4=-E6 I 11 0-I 22 R 4 + I 33 ( R4 + R 5 )=-E5
Ühend, täiend, ühisosa Mis on (lõpliku) hulga võimsus? Hulgas sisalduvate elementide arv Misnimelise reegli/seaduse abil saab mittetäieliku Cantori normaalkuju teisendada täielikuks Cantori normaalkujuks ? - Kleepimisseadus Kui sulgudega pole määratud teisiti, siis milline on hulgatehete prioriteet avaldises? Kõigepealt TÄIEND Seejärel ÜHISOSA Kolmandana ÜHEND Verbaalne nimetus igale hulgale. Esimene hulkade ühisosa Teine hulkade võimsuste summa Kolmas element kuulub hulka Neljas hulkade summeetriline vahe Viies - hulkade lahutamine(Vahe) Kuues ühendi täiend Seitsmes ühisosa täiend Kaheksas - otsekorrutis ehk ristkorrutis Üheksas üks hulk on teise osahulgaks Millised võrdused kehtivad alati? Alati kehtivad: 1, 2, 4. Millise hulgatehte tulemus on hulgaelementide järjestatud paaride hulk? Ristkorrutis Milline hulgaavaldis esitab millise Venni diagrammi rohelist hulka/piirkonda ?
0 TV 2 säästu Töötavlampi arvuti STBY arvuti toiteblokk üksinda võimsuste energijav maksumu kasutatud Aktiiv Näiv Reaktiiv gur ajadus s tunde Vattmeetri näit S Q= PF kWh senti/min C C Märkused 2 68 122,04 101,3 0,56 0,001133 0,177933 4
Eesti-Venemaa kaubandussuhted Signe Vois MYE12 Eesti ja Venemaa Antakse ülevaade Eesti ja Vene Föderatsiooni vaheliste kaubandussuhete kujunemisest ja kujunemise keskkonnast, kaubandussuhete iseloomust ja tendentsidest. Töös määratakse Eesti ja Vene Föderatsiooni kaubavoogusid mõjutavate tegurite olulisust. Kaubandussuhete kujunemise teoreetilised käsitlused Üheks riigi kaubanduspartnerite struktuuri kujunemise analüüsi vahendiks on gravitatsioonimudelid, mille traditsiooniline kuju näitab kaubandusvoogude sõltuvust rahvatulust, turgude suurusest ning geograafilistest teguritest (distants, ühise piiri olemasolu). Eesti ja Vene Föderatsiooni kaubandussuhteid mõjutavad tegurid 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 Eksport 1,9 2,44 4,18 6,28 9,47 11,11 13,78 % 3,3 ...
soojendid,2. jahuti, 3. töötav keha. Jahuti vajadus tekib sellest, et kõik soojus masinad peavad töötama sükiliselt. Soojust energiat pole võimalik täielikult muuta mehaaniliseks tööks. Kui soojusmasina ringprotsess on kujutatud pv teljestikus, siis selle ringjoone protsessi haaratud pindala tähendab kasuliku tööd. Soojus masina headust näitab kasutegur. Soojus masina kasu tegur näitab kui suure osa soojendit saadud soojushulgast muudab masin mehaaniliseks energiaks. Väikeste võimsuste juures on benziini mootori kasutustegur suurem kui diisel mootoril või aurumasinal. Kesmiste kasuteguritega on diisel mootor. Parimat kasuteguri masinat nim. ideaalseks soojusmasinaks. Selle töö tsükkul koosneb isotermist ja adiatermist. Keha soojendamiseks kuluv soojus-hulk on võrdeline keha massi ja temp.muuduga ja sõltub materialist. Aine erisoojus näitab soojushulka, mis kulub ühe kilogrammi soojenamiseks ühe kraadi võrra. Teine printsiip- soojus ei saa ülekanda külmemalt
kolmas põhiseos on... DeMorgani seadus esimene põhiseos on... neeldumine neljas põhiseos on... kleepimine teine põhiseos on... sulgude lahtiliitmine Küsimus 11 Õige / Hinne 1,00 / 1,00 vali õige verbaalne nimetus igale hulgaavaldisele: 5. avaldis on: hulkade lahutamine (vahe) 2. avaldis on: hulkade võimsuste summa 9. avaldis on: üks hulk on teise osahulgaks 1. avaldis on: hulkade ühisosa 6. avaldis on: ühendi täiend 4. avaldis on: hulkade summeetriline vahe 7. avaldis on: ühisosa täiend 8. avaldis on: otsekorrutis ehk ristkorrutis 3. avaldis on: element kuulub hulka Küsimus 12 Õige / Hinne 1,00 / 1,00
G22 = 1/R4 + 1/R5 + 1/R6 = 2 + 1 + 1 = 4 G33 = 1/R3 + 1/R4 + 1/R5 = 2 + 2 + 1 = 5 G12 = 1/R6 = 1 G13 = 0 G23 = 1/R4 + 1/R5 = 2 + 1 = 3 I1 = (–E1+U10)/R1 = (–3+2)/1 = –1A I2 = –U10/R2 = –2/1 = –2A I3 = –U30/R3 = –(–0,5)/0,5 = 1A I4 = (U20 – U30)/R4 = (–0,5 – 1)/0,5 = –3A I5 = (U20 – U30 – E5)/R5 = (2–(–0,5) – 5,5)/1 = –4A I5 = (U20 – U10 + E6)/R6 = (1 – 2 + 2)/1 = 1A 3. Koostada elektriahela võimsuste bilanss ∑PRi = I12*R1 + I22*R2 + I32*R1 + I42*R4 + I52*R5 + I62*R6 ∑P = I1*U1 + I2*U2 + I3*U1 + I4*U4 + I5*U5 + I6*U6 4. Arvutada vool I5 ekvivalentse generaatori meetodil a. Norton'i teoreemi põhimõttel: R12 = R1 II R2 = 1*1/(1+1) = 0,5 Ω R1236 = R12 + R3 + R6 = 2 Ω R1236 = R12 +R3 + R6 = 2 Ω R12346 = R1236 II R4 = 0,4 Ω E1 = 3 V; E5 = 5,5 V; E6 = 2 V I11*(R1+R2) + I22*R2 = E1
jaamad on lihtsad, töökindlad ja pika tööeaga. Nad ei raiska ressursse – jaama läbinud vesi jääb endiselt kasutuskõlblikuks. Vee-energia omahind ei allu oluliselt inflatsioonile. Elektri omahind on suhteliselt väike. Tallinna tehnikaülikool PUUDUSED Sesoonsus e. hooajalisus – sõltumine ilmastikust ja veehulgast. Tootmiskulud on küllaltki kõrged ja esinevad rahastamisraskused, sest jaamade väikeste võimsuste tõttu on kulude katteks saadav elektritoodang väike. Ehitamine kulukas. Saab ehitada vaid sinna, kus on suure languga veerikas jõgi. Suur mõju ümbritsevale ökosüsteemile. Tallinna tehnikaülikool KESKKONNAPROBLEEMID Keskmisest soojem ja hapnikuvaesem vesi võib vähendada hinnaliste külmaveelembeste kalaliikide (harjus, forell, lõhe) arvukust. Voolu tõkestavad paisud takistavad kalade pääsu kudemis- ja toitumispaikadele.
arvutatakse valemiga: U mp I mp CW = k I kU . (1.13) nw Mõõtetrafodega lülitamiseks ettenähtud vattmeetri skaala on gradueeritud teatava standardse võimsuse mõõtepiirkonna järgi ning skaalale on märgitud vajalike mõõtetrafode nimisuuruste suhted. Võimsuste mõõtmiseks kasutatakse ka võimsustange, mis kujutavad endast voolutangide kombinatsiooni pinge mõõtmise seadmega. Võimsustangidega mõõtmisel on oluline jälgida, et pinge mõõtmise testjuhtmed ühendatakse alati selle faasijuhtmega, kus mõõdetakse voolu. Võimsustangidel võib olla sageli lisafunktsioone (sageduse, takistuse jne. mõõtmise võimalused). Mõõtmine multimeetriga Tüüpilise multimeetriga on võimalik mõõta nii alalis- kui ka vahelduvpinget ja voolu ning
ühend Küsimus 9 Õige Hindepunkte 1,00/1,00 vali õige verbaalne nimetus igale hulgaavaldisele: 3. avaldis on: element kuulub hulka 6. avaldis on: ühendi täiend 9. avaldis on: üks hulk on teise osahulgaks 8. avaldis on: otsekorrutis ehk ristkorrutis 2. avaldis on: hulkade võimsuste summa 5. avaldis on: hulkade lahutamine (vahe) 7. avaldis on: ühisosa täiend 4. avaldis on: hulkade summeetriline vahe 1. avaldis on: hulkade ühisosa Küsimus 10 Õige Hindepunkte 1,00/1,00 Mitme hulga diagramm on suurim Venni diagramm, mis osutub piisavalt ülevaatlikuks ja kasutuskõlblikuks ? ( sisesta number või sõna )
Elektrotehnika I Kodutöö nr.1 variant 30 ,,Alalisvoolu hargahel" Andmed: R1= R2 =2 R3=R4= R5= R6=1 E1=2 V E5=1 V E6=11 V 1.Kirchhoffi seadus I11 - E1 = - I 1 R1 - I 2 R2 I22 - E 6 = I 6 R6 - I 2 R2 + I 3 R3 + I 4 R4 I33 - E 5 = -I 4 R4 - I 5 R5 2.Arvutame haruvoolud kontuurvoolumeetodil - E1 = I11 ( R1 + R2 ) + I 22 R2 - E6 = I 22 ( R6 + R2 + R3 + R4 ) - I 33 R4 + I11 R2 - E = I (R + R ) - I R 5 33 4 5 22 4 - 1 - I 22 - 2 = 4 I 11 + 2 I 22 = > I 11 = 2 - 11 = 5I 22 - I 33 + 2I11 I -1 - 1 = 2 I 33 - I 22 = > I 33 = 22 2 I11 = 1A I 22 = - ...
Vool I (A) Joonis 4. Võimsuse ja kasuteguri sõltuvus voolust. 10 Võimsuste Ps, Pv ja pingete Us , Uv sõltuvus koormustakistusest Rt 350 35 Us (V)
Koostaja: Allar Toots Väimela 2008 2 Sissejuhatus.................................................................................................................................4 Lahendus asendus meetodiga .....................................................................................................5 Osapingete ja voolude leidmine............................................................................................10 Võimsuste leidmine...............................................................................................................12 Superpositsiooni meetod...........................................................................................................13 Osavoolude arvutamine.........................................................................................................18 Kookuvõte .......................................................................................................
Tundub äärmiselt imelik, et tehase andemetel lubatakse, et seade töötab ainult 50m kaabli otsas. Kuna 270m kaabliga olen ise keevitanud täpselt sama seadmega siis tuleb masina headust tunnistada. Kolmefaasilised seadmed on üldiselt raskemad ning kohmakamad kaaludes 30-50kg, samas on need siiski asendamatud paksemate metallide keevitamisel. Kui eelpool mainitud ühefaasiline Kemppi suudab ideaalselt põletada 3,2mm elektroodi, siis just suuremate elektroodide ning võimsuste puhul õigustab end kolmefaasiline seade, mis võimaldab suurema elektroodi kasutamist ning seega ka kiiremat ning kvaliteetsemat keevitust. Eelnevast loetelust saab erandina välja tuua Minarc 220 (Foto 1), mis kaalub kõigest 9,2 kg. Lisaks tavalisele MMA keevitusele on antud seadmega võimalik ka TIG keevitus, mis tootja andmetel võimaldab keevitada kuni 5mm elektroodiga. Lisavarustusena on võimalik soetada
Kolvid Kolb (piston) on põrandaks põlemiskambrile ning just talle saab osaks põlevate gaaside surve, mille ta siis kepsu kaudu väntvõllile edasi annab. Kolvid on valmistatud alumiiniumisulamist ning valmistusmeetodid on juba tuttavad cast ja forged, ning tugevuselt nende vahele jääv hypereutectic (ei teagi, kuidas seda eesti keelde tõlkida). Levinuimad on jällegi cast e. valatud kolvid, kuid suurte võimsuste korral, eriti nitro ja ülelaadimisega, osutuvad vajalikuks forged (sepistatud) kolvid. Nende puuduseks on see, et nad on küllaltki suure soojuspaisumisega, nii et külm mootor, milles kolvid pole veel normaalsete mõõtudeni paisunud, võib olla väheke häälekas ning ka õli kulutada. Forged kolvid on üldjuhul teistest ka raskemad, kuna materjal on suurema tihedusega. Kolbide puhul on üheks teguriks ka kolvi kuju. See mõjutab nii surveastet kui küttesegu liikumist
E Ro + R Seda võib vaadelda kui laiendatud Ohmi seadust. Ühe toiteallika puhul I= E = I * Ro + I * R millest ehk mida eelmine valem väidabki. 16. Takistite jada- ja rööpühendus + ül Jadaühendus: jadaühendusel läbib takke sama vool I=I1=I2=I3 [A] Kogupinge on võrdne üksikute takistite pingete summaga U=U1+U2+U3 Kogutakistus on võrdne üksikute takistite takistuste summaga R=R1+R2+R3 [ ] Koguvõimsus on võrdne üksikute võimsuste summaga P=P1+P2+P3 [W] (P=I*U) Rööpühendus: Kõikide takide pinged on võrdsed ja võrduvad kogupingega U=U1=U2 Koguvool on võrdne takistite voolude summadega I=I1+I2+I3 Kogutakistuse pöördväärtus on võrdne üksikute takide takistuste pv-de summaga: 1 1 1 1 R ·R = + + R= 1 2 Kogujuhtivus on võrdne üksikute takistite R R1 R2 Rn R1 + R2
Must neelab enamuse valgusest ja seega peegeldab väga vähe valgust tagasi. Mõlemal juhul peegeldavad kõiki lainepikkusi ühtaselt. 4. Miks tuleb katsete käigus hoida distants hõõglambi kolvi ja uuritavate pindade vahel konstantsena ent lambi kõrgust lauast tuleb pidevalt muuta? Selleks, et valguse langemine kõikidele pindadele oleks sama kaugelt ja sama nurga alt. 5. Miks on oluline laserite kasutamisel (seda isegi nii madalate võimsuste korral nagu on laser kaardikepil ehk pointeril2 ja ka antud töös kasutatava IP termomeetri indikaatorlaseril) juhinduda ohutusnõuetest? Tuleb arvestada, et isegi nõrga võimsusega laserid (mõni millivatt) võivad silmale ohtlikud olla. Isegi nõrk laser võib lühikese ajaga põhjustada silmale püsivat kahju. 2 Üldiselt on laserpointerid vähem kui 1 - 5 mW, ent võimalik soetada ka võimsamaid.
Miks tuleb katsete käigus hoida distants hõõglambi kolvi ja uuritavate pindade vahel konstantsena ent lambi kõrgust lauast tuleb pidevalt muuta? Energia hajub distantsil, värvipinnad aga paiknevad erinevatel kõrgustel, seega tuleb langemisnurka samana hoidmiseks lambi kõrgust muuta. Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus 5. Miks on oluline laserite kasutamisel (seda isegi nii madalate võimsuste korral nagu on laser kaardikepil ehk pointeril2 ja ka antud töös kasutatava IP termomeetri indikaatorlaseril) juhinduda ohutusnõuetest? Sest inimese silm ei ole kohanenud otsese valgusega ning laseri valgse puhul on tegemist tugevalt konsentreeritud valgusenergiaga. 5.1. Mis võimsusega on töös kasutatav IP termomeetri laser? <1mW 5.2. Kui võimsaid lasereid teaduses/tööstuses jms kasutatakse? Mida tuleb nendega töötamisel silmas pidada
75 9 0,85 3,39 5 2,10 0,8 80 5 0,86 3,45 6 2,14 0,8 85 1 0,88 3,51 8 2,17 0,8 90 7 0,89 3,57 9 2,21 0,9 95 3 0,91 3,63 1 10 2,24 0,92 3,68 0,9 0 9 2 ro(2 0, Cu) 1,673E-08 alfa( Cu) 0,0043 I [A] 2 Tabel Kõigi juhtmete võimsuste ja kasutegurite arvutustabel Ppruun(t) k kollane Pkollane(t) I [A] k pun [%] Ppun(t) [W] k pruun [%] [W] [%] [W] 0,0 100 0,00 100 0,00 100 0,00 0,5 94 0,18 95 0,15 93 0,23
tekib on sama mis eelmisel graafikul? Selgitage miks? 3. Selgitage, mis seos on valgusel ja pinna värvusel, mida kujutavad endast musta ja valget värvi pinnad? Miks ei toodud lainepikkusi nende värvuste kohta? 4. Miks tuleb katsete käigus hoida distants hõõglambi kolvi ja uuritavate pindade vahel konstantsena ent lambi kõrgust lauast tuleb pidevalt muuta? 5. Miks on oluline laserite kasutamisel (seda isegi nii madalate võimsuste korral nagu on laser kaardikepil ehk pointeril2 ja ka antud töös kasutatava IP termomeetri indikaatorlaseril) juhinduda ohutusnõuetest? 5.1. Mis võimsusega on töös kasutatav IP termomeetri laser? 5.2. Kui võimsaid lasereid teaduses/tööstuses jms kasutatakse? Mida tuleb nendega töötamisel silmas pidada? 5.3. Missugused võivad olla laserite väärkasutamise tagajärjed? Too näiteid erinevate võimsuste
samal ajal võivad ettevõtte tarne- ja laokulud hoopis kasvada ning ettevõtted võivad maha jääda tehnoloogilist arengust. 10. Enamlevinud logistilised teenused Nõustamine- parimad lahendused logistikas, kõik transpordiliigid, tollivormistus, laoteenused(laooperatsioonid, laorent, reisijate vedu, kaubamärgistus ja võimalike ohtude likvideerimine), IT lahendused, kaubakindlustus, jaotusteenused, kullerteenused. Kulude kokkuhoiu vajadus, ressursside sääst, parem kvaliteet, täiendavate võimsuste vajadus. Võimaldab keskenduda põhitegevusele, püsikulude vähenemine, riskide vähenemine 11. Nimetage eeldusi edukaks koostööks logistikas Koostöö ja usaldus logistikas tõhustab tegutsemist ning aitab teenida lisakasumit. Oluline on pidev kvaliteedi mõõtmine ja kontroll. Otsuse langetamisele järgneb lepingu koostamine ja sõlmimine. Võimalikud ohud: probleemid selguvad reeglina koostöö käigus. Koostöö mitme
kasutamine kasutamine kasutamine Tehnoloogia kaubanduslik Kaubanduslikult osaliselt Kaubanduslikult saadavus saadav, arenev kaubanduslikult saadav, arenev saadav lai võimsuste Võimalik tootmisvõimsus, 100-750 kW vahemik 5-50 MW Kasutustundide arv aastas, 5000-6000; 1000-3000 6000-7000 arvestatuna maks. koormusele 4000-5000 tehniline eluiga, aastad 15-25 15-25 25-30
Esimene sellise reaktoriga tööstuslik 60 MWe elektrit tootev jaam valmis 1957. a. Shippingportis, USA-s. Analoogiline NL reaktor VVER lasti käiku 1964. a. Novovoronezis. USA-s töötati välja teine levinud energiareaktori tüüp, keevveereaktor BWR, mille esimene tööstuslik 250 MWe variant Dresden-1 käivitati 1960. a. Erinevalt kulges reaktorite areng Ühendkuningriigis, Kanadas ja Prantsusmaal. Peamiselt uraanirikastuse võimsuste piiratuse tõttu töötati välja looduslikul uraanil töötavad reaktorid. Kanadas loodi raskeveeaeglustiga CANDU reaktor. Ühendkuningriigis arendati grafiitaeglusti ja gaas-soojuskandjaga Magnox reaktor (Magnesium non-oxidising) ja hiljem rikastatud uraani kütusega täiustatud gaasjahutusega reaktor AGR, mis mõlemad sobisid nii energia- kui ka Pu- tootmiseks. Ühendkuningriigi ja Läänemaailma esimeseks tööstuslikuks tuumajaamaks sai 1956. a. 50 MWe Calder Hall-1 Sellafieldis
jäätub. Selle vältimiseks kasutatakse sageli õhu või karburaatori eelsoojendust. Sisseimetava õhu eelsoojendus saadakse kas selle suunamisel ümber mootori kuumade agregaatide või otseselt summutis paiknevalt õhueelsoojendilt. Piloodil on kokpitis võimalik reguleerida, missugust õhku karburaatorisse lubada, kas: a) külma filtreeritud, b) kuuma filtreerimata õhku. Karburaatori eelsoojendust peab vältima mootori suurte võimsuste juures seoses detonatsiooni tekkimise ohuga. Juhul, kui õhk kuumendatakse ette enne komprimeerimist, saavutab see surveprotsessis sellise temperatuuri väärtuse, mis võib esile kutsuda jäigema põlemise kui tavaliselt. Jäätumise probleem on seotud ainult karburaatormootoritega, mitte sissepritsesüsteeme omavate mootoritega. Karburaatori jäätumisega analoogiline situatsioon võib tekkida sissepritsemootoril siis,
Viimase alla kuuluvad ka kalandusalased kokkulepped EL-i mittekuuluvate riikidega ning läbirääkimised rahvusvahelistes organisatsioonides. Eesti kalanduse strateegia järgi peab kalandussektori mitmekesisus säilima ka edaspidi. Strateegia konkreetsemad eesmärgid on: kalurite sissetulekute tõstmine; püügivõimaluste ja suurt tulu; kalakasvatuse kui kasutamata potentsiaali arendamine. võimsuste tasakaalu viimine; võimalikult suur kala väärindamine Eestis, et kalur saaks püütu eest võimalikult Kalandusega seotud piirkonnad Eestis võib jagada kaheks: mereäärsed ja siseveekogude äärsed piirkonnad. Mereäärsed kalandusega seotud piirkonnad võib jaotada tinglikult kolmeks: Väinamere piirkond (k.a. Saaremaa ja Hiiumaa lääneosa), Liivi lahe piirkond ja Soome lahe piirkond. Siseveekogude äärsed kalandusega seotud piirkonnad on Peipsi,
Energeetika 1) Ava- ja allmaakaveandamine Maavara - maapõues leiduv kivim, mineraal, vedelik, gaas või orgaaniline aine, mille kaevandamine on majanduslikult kasulik ja mis on seetõttu ressursina arvel. Kaevandamisviis - kaevandamistehnoloogiate kogum, mis hõlmab endas ka kaeveõõnte ja puistangute kujundamise infot Need jagatakse tulemuse põhjal nelja klassi: põlevad maavarad, looduslikud ehitusmaterjalid, maagid, keemiline toore ja muud. Ja kaevandamise järgi kolme: pealmaa- ehk avakaevandamine, allmaakaevandamine ja veealune ehk allveekaevandamine KAEVANDAMISPROTSESSSS 1. Teeme uuringuid siin vist on mingi maavara, keskkonnaekspertiis 2. Vaja muretseda kaevandamisluba, mis antakse vastavalt kohalikule elanikkonnale, maavara vajadusele ja rohkusele maapinnas jne. 3. Projekteerimine, võimalike keskkonnamõjude uurimine - sealjuures virtuaalne kaevandamine, analüüsid jne 4. Maa kasutusõiguse omandam...
veehaarde ja torustike ning kaabelliinide asukoha ametlik valimine. Seejuures on vaja maavaldajatelt saada nõusolek. 3)korraldada valitud maa-alade ning trasside topogeodeetilised ning insener- geoloogilised uurimised. 4)leida või luua organisatsioon, mis suudaks pakkuda linnale kõige sobilikum lahendus vee töötluse tehnoloogia, seadmed, rajamise- ja ekspluatatsioonikulud veetöötlusjaama erinevate võimsuste puhul. 5)ühistöö arendamine, sest terves Eestis on põhjavee töötluse küsimus lahtine, mitteküllaldaselt laboratoorseid analüüse ja mõned arvamused seega poolikud. 6)Veepuhastusjaama projekteerimine - kui tehnoloogilisse skeemi on valitud järgmised põhiseadmed: 1. Aereerimine - kaskaadaeraatoriga 2. Filtreerimine - lahtiste filtritega 3. Desinfitseerimine - bakteritsiidlampidega või naatriumhüpoklooritiga 4
5)Kus ja milleks kasutatakse alalisvoolu? Alalisvoolu kasutatakse seal, kus on vaja võrgust sõltumatut toiteallikat – akut autol või taskutelefonis, toiteelementi käe- või seinakellas. Alalisvooluga töötab praegu veel enamus transpordivahendeid – elektrirong, tramm, trollibuss. Elektrienergia saadakse nende jaoks aga vahelduvvooluvõrgust alaldusalajaamade kaudu. Alalisvooluga töötavad ka elektrokeemilised ja galvaanikaseadmed. 6)Mida iseloomustab ahela võimsuste bilanss? Seadme kogu töövõimet, mis elektriseadmes muutub teiseks energiaks. Energia muutub näiteks küttekehas soojuseks, elektrilambis valguseks ja soojuseks, eletromootoris mehaaniliseks energiaks. 7)Mis on kondensaator, pool, mahtuvus, induktiivsus? Tingimused. Kondensaator on kahest või enamast elektroodist ja nendevahelisest dielektrikukihist koosnev seadis. 3)Mis on jadaahel? Omadused.
) 5)näivtakistus Z- kõigi takistuste geomeetriline summa. Z= (ruutjuur) R(ruudus) + x(ruudus) Ohmi seadus vahelduvvoolu ahela osa kohta I= U/Z Võimsused ja võimsustegur Aktiivtakistus on juhtmetel, hõõglampidel jne. Võimsus näitab ajaühikus sekundis tarbitud või eraldatud energiat. P- aktiivtakistus, ühik 1W, Q- reaktiivtakistus, võimsus mis pendeldab liinis/juhtmes vooluallika ja jaguneb Qc ja Ql, ühik 1Var(volt-amper reaktiivne), S- näivvõimsus, kõigi võimsuste geomeetriline summa, ühik 1VA (volt-amper) cos gamma- võimsustegur. Nt. el. mootori cos gamma=0.62 st. 62%-muutub meh. tööks ja soojuseks, 38%- pendeldab vooluallika ja mootori vahel koormates juhtmeid. cos gamma=P/S, S=UJ, P=UJ cos gamma, Q=UJ sin gamma. Aktiivvõimsust näitab wattmeeter, näivvõimsust volt-ja ampermeetri näitude korrutis. Faasinihked ja vektordiagrammid Aktiivtakistus faasinihet pole, st. pinge ja voolu min ja max ja 0-väärtused saabuvad korraga.
kasvuhoonegaase. hästi väljaarendatud tehnoloogia – jaamad on lihtsad, töökindlad ja pika tööeaga ei raiska ressursse – jaama läbinud vesi jääb endiselt kasutuskõlblikuks miinused: Suured eriinvesteeringud sõltumine ilmastikust ja veehulgast Tootmiskulud on küllaltki kõrged ja esinevad rahastamisraskused, sest jaamade väikeste võimsuste tõttu on kulude katteks saadav elektritoodang väike Mõju looduskeskkonnale: Liigikus võib väheneda Paisud takistavad kalade jõudmist kudemis paikadesse veetaseme tõstmine võib põhjustada üleujutusi ooduslikult kaunite jugade kadumise ja ümbruskonna visuaalse ning akustilise risustamise oht Eestis: Tänapäeval hüdroelekter Eesti (taastuv)elektri toodangust väga suurt osa ei moodusta (joonis 3)
koguvõimsus oli 9343 kW ja nende toodang 28770 MWh moodustas 28,6% elektrijaamade kogutoodangust. Viidi läbi ulatuslikke uuringuid hüdroenergeetiliste ressursside väljaselgitamiseks ning koostati rida projekte veejõu kasutamiseks. Sõja ajal enamik veejõuseadmeid purustati. Hüdroenergia toodang Eestis Seisuga märts 2011 oli Eesti elektrivõrkudesse ühendatud 47 erinevat hüdroelektrijaama ja elektrit tootvat vesiveskit võimsuste vahemikus 4 kW kuni 2 MW koguvõimsusega 8,09 MW (joonis 1). Mõned neist (Kotka, Kunda) on praegu seisatud. Aastatel 2011–2020 on oodata jaotusvõrkudesse 9 täiendava mini- ja mikrohüdroelektrijaama (MHEJ) liitumist koguvõimsusega 1,224 MW. Kõik nimetatud jaamad ja veskid kujutavad endistest rajatistest taastatud üksusi. Eesti jõgedel leidub veel sobivaid jõuastmeid täielikult uute jaamade rajamiseks, kuid selliste tasuvusaeg kujuneks praeguste elektrihindade juures
Kaasajal laialdaselt levinud (näit. uutel automudelitel dünamot ja veepumpa käitavate rihmadena). Liitkiilrihm koosneb kuni viiest täpselt väljamõõdetud võrdse pikkusega kiilrihmast, mida seob ülalt kokku kangasriba. Väldib võnkumisi, mis võivad tekkida sidumata rihmade korral ja tagatud on ühtlasema koormuse jaotuse rihmade vahel. Kasutatakse eelistatult järsult muutlike koormuste ja reversseeritavate ülekannete juures. 3.3 Ümarrihmülekanne Ümarrihma kasutatakse väikeste võimsuste üle kandmisel enamasti seadmetes ja aparaatides. Kasutatakse peamiselt juhtudel, kui on tegemist ruumiliste (so. mitteparalleelsete võllidega) ülekannetega; rihmarataste V- kujulise soone profiilinurk 60o. 3.4 Hammasrihmülekanne Hammasrihmülekandel on nii rihm- kui ka kettülekandele iseloomulikud tunnusjooned. Hammasrihm (sünkroonrihm) on rihmülekandeks loetav teatava tinglikkusega, sest ülekanne ei toimu mitte hõõrdejõududega vaid hambumisega.
Hõõrdeülekanded on rihmarattast, neid ühendavast rihmast, rihma pingutamise ja ohutuse seadmeist. kas püsiva või muudetava ülekandesuhtega. Muutuva ülekandesuhtega Liikumine kantakse üle rihma ja ratastevahelise hõõrdejõu toimel. Et tekiks hõõrdeülekandeid nimetatakse variaatoriteks. Hõõrdeülekandeid kasutatakse laias hõõrdejõud, peab rihm ratastel olema pingutatud. Rihmülekandeid kasutatakse suurtel diapasoonis võimsuste ülekandmiseks. Suurte võimsuste korral ehitatakse kaugustel paiknevate võllide ühendamiseks. Rihma väike painde- ja väändejäikus hõõrdeülekandeid mitmete kontaktpindade arvuga. Kokkusurumisjõud võib olla püsiv võimaldab ülekannet kujundada võllide igasuguse asetuse juures. Rihma ristlõike või muutuv. Variaatorites tavaliselt kasutatakse automaatselt kontrollitavat järgi jagunevad rihmad järgmiselt: lamerihmad; kiilrihmad; mitmikkiilrihmad; kokkusurumisjõudu
Väljundvõimsus, mida mõõdetakse voltamprites (VA), määrab UPSi koormavate elektritarvitite summaarse võimsuse, mida sellega tohib ühendada. Kõrvuti voltampritega kasutatakse väljundvõimsuse iseloomustamisel vatte (W). Kui väljundvõimsus on antud voltamprites, siis määratletakse elektritarvitite näivvõimsus, vattide korral aga aktiivvõimsus. Ligikaudsetes arvutustes kasutatakse voltamprites (Pva) ja vattides (Pw) väljendatud võimsuste vahelist seost: Pva=(1,351,43)Pw Patarei tööiga UPSides kasutatakse erikonstruktsiooniga hermeetilisi pliiakumulaatoreid. Erinevalt näiteks sülearvutite patareidest, mida laetakse ja tühjendatakse tsükliliselt, on UPSide patareid enamuse ajast laetud olekus. Nende tühejenemine toimub vaid siis, kui UPS lülitub toitele patareilt, st vahelduvvooluvõrgus esineb häiring
energiat just taastuvenergiallikatest. Nelja Energia AS soovib rajada Hiiumaa rannikust 12 km kaugusele meretuulepargi koguvõimsusega 700 kuni 1100 MW, mis tähendab olenevalt valitud tuulikutüüpide võimsusest ligikaudu 100 - 160 tuulikut. Elektrituulikute täpne paigutus sõltub riiklikust merealade planeeringust ja meretuulepargi projekti keskkonnamõjude hindamisest. Sellest on tingitud ka tuulikute koguste ja võimsuste suur vahemik, sest keskkonnamõjude hindamise käigus kaalutakse erinevaid alternatiive eesmärgiga leida keskkonnale kõige sobivaim lahendus (Nelja energia AS, 2015). Minu arvates on meretuuleparkide rajamine väga hea lahendus, kuidas toota taastuvenergiat. Teadagi on merel tihtipeale rohkem tuult, kui maismaal ja miks mitte seda fakti ära kasutada. Samuti on meretuuleparkide mõju keskkonnale palju väiksem kui arvestades fakti, et suurimaid keskkonnaprobleeme
EESTI MEREAKADEEMIA Laevamehaanika kateeder EESTI KEEL RAFERAAT: LAEVA KÜTUSESÜSTEEM Õppeliin: laeva jõuseadmed Õpperühm: MM42 Praktikant: Sergei Dombrovski Juhendaja: Astra Avarand TALLINN 2013 RETSENSIOONID SISUKORD 1. LAEVAKÜTUSED....................................................................... 2. 1.1. Kütuste margid ja kategooriad .......................................................... 3. 1.2. Laevakütustele esitatavad nõuded ..................................................... 4. 1.3. Laevakütuste omadused ..................................................................... 5. 2. LAEVA KÜTUSESÜSTEEMID............................................. 6. 2.1. Madalsurve kütusesüsteem ...................................
probleemiks. 10 aasta perspektiivis tuleks selle eesmärgi mõistlikkuses siiski kahelda, sest uute elektrijaamade ehitamisel tuleb enam kui kunagi varem lähtuda nende konkurentsivõimest regionaalsel elektriturul. Võimalikke lahendusi on sellele probleemile mitu: Eesti kehtestab uue (madalama) eesmärgi riigi territooriumil asuvate minimaalsete elektritootmisvõimsuste kohta ja loob mehhanismi, mis võimaldab riigi varustuskindluse tagamiseks vajalike võimsuste olemasolu toetada (näiteks Inglismaa eeskujul nn. võimsusturu loomine); Eesti asub läbirääkimistesse regiooni riikidega (eelkõige Soome), eesmärgiga sõlmida riikidevaheline kokkulepe, mille kohaselt riigid loobuvad enda õigusest kunstlikult vähendada nende vahelisi piiriüleseid ülekandevõimsuseid. Selle tagajärjel muutuvad ülekandeliinid piltlikult elektrijaamadeks. Riigid garanteerivad, et elekter saab alati liikuda sinna, kus elektri hind on kõige kõrgem
1970-1980 aastatel nafta nõudluse ja pakkumise balansil oli veel suur mõju hinnatasemele. Edasi see faktor kaotab oma tähtsust. Kriitiline nafta tarbimise langemine koos väikese OPECi osa langemisega maailma nafta kaevanduses, andsid võimalust arvama, et keskajalises perspektiivis see faktor kaotab oma mõju hindadele. Siiski 2010 aastal nafta tarbimine oli rohkem kui eelmine maksimum 2007 aastal, ning jõudis 87,4 mln barreli ööpäevas. Turul osalejatele jälle tuli meelde, vaba võimsuste puudumise probleem. Tuli uus era, kus naftahind on määratud finants faktoritega ning turul osalejate ootamistega. Selles olukorras poliitilised kriisid Lähis-Idas 2011 aasta alguses oli põhjuseks et nafta hind tõusis rohkem kui $120. Hinnakasvu ei katkestanud isegi OPECi avaldused, et nafta tarne puudu Liiviast on kompenseeritud teiste OPECi liikmete varudest. Statistiliste andmete järgi (OPEC, ning U.S. Energy Information Administration (EIA)), OPECil
Tuuleagregaadid võivad olla kas autonoomsed või ühendatud elektrivõrku. Autonoomsete agregaatide korral on probleemiks stabiilse sageduse ja pingega elektrienergia tootmine, sest viimased sõltuvad generaatori pöörlemissagedusest. Järelikult on vaja tiiviku pöörlemissagedust juhtida või kasutada keerukaid alalisvoolu vahelüliga sagedusmuundureid. Lisaks tuleb autonoomsete agregaatide korral lahendada energia salvestamise probleemid. Suhteliselt väikeste võimsuste korral saab elektrienergiat salvestada nt. elektrokeemilistes akumulaatorites. Autonoomsed tuuleagregaadid sobivad aga hästi soojusenergia tootmiseks, kuna seda on lihtne salvestada. Pealegi langeb soojusenergia tarbimise maksimum enamuses kokku maksimaalse tuuleenergia tootmisega, s. t. tuulega toimub majade jahtumine kõige kiiremini. Võrku ühendatud tuuleelektrijaamades kasutatakse enamasti asünkroongeneraatoreid. Pöörlemiskiiruse reguleerimine
58. 8.3.3 Millises tööolukorras määratakse trafo ülekandetegur? Trafo tühijooksul 59. 8.3.4 Mida kujutab endast tühijooksuvõimsus? Tühijooksu võimsus on ligikaudu võrdne nimiteraskaoga. 60. 8.3.5 Mis on kaovõimsus? Energia ülekandmisel tekkivad kaod mähistes ning terases, mis on tingitud pöörisvooludest, südamiku soojenemisest ning pidevast ümbermagneetimisest. Summaarseid kadusid iseloomustab trafo kaovõimsus, mis avaldub primaar ja sekundaarpoole võimsuste vahest. 61. 8.3.6 Mida iseloomustab trafo koormustegur? Koormustegur iseloomustab trafo kasuteguri sõltuvust koormustegurist 62. 8.3.7 Miks antakse trafode nimivõimsused näivvõimsustena? Sest tarbija võimsustegur cos fii ei ole trafo projekteerimisel ega valmistamisel tavaliselt teada. 63. 9.3.1 Millised on asünkroonmootori põhiosad? Asünkroonmootori põhiosadeks on malmist või alumiiniumist kere ja kaks laagrikilpi,
Empiirilistest valemitest [Идельчик, 1989; Электротехнический справоч- ник, 1988; Справочник..., 1985], mis võimaldavad esialgselt hinnata opti- maalse pinge väärtust ülekande pikkuse l (km) ja perspektiivse edastatava võimsuse P (MW) järgi, on tuntud valem U N = 4,34 l + 16 P (1.4) mida soovitatakse liinidele pikkusega kuni 250 km ja edastatavate võimsuste puhul kuni 60 MW. Mitmetes kirjandusallikates ja käsiraamatutes soovitatakse ka universaalsemat valemit, mis sobib optimaalse nimipinge ligikaudseks hindamiseks alates pin- gest 35 kV ja üle selle 1000 UN = (1.5) 500 2500 + l P Saadud arvutuslike tulemuste põhjal valitakse lähimad standardsed nimipin- ged
Faasispekter Cv ( k ) (k)=arctg Cw( k ) -0,3183 (1)=arctg =-1230 -0,2026 0,1592 (2)=arctg =900 9,3537 *10 -6 -0,1061 (3)=arctg =-1020 -0,0225 0,0796 (4)=arctg =900 9,3537 *10 -6 -0,0637 (5)=arctg =-980 -0,0081 8. Leida signaalide S1(t) ja S2(t) leitud spektrikomponentide võimsuste suhe nende signaalide üldisesse võimsusse S1(t) Arvutame spektrikomponentide võimsused |C(k)|=Cw2+Cv2 C(0)=0,25 C(1)= 0,06641 C(2)= 0,00633 C(3)= 0,00332 C(4)= 0,00158 C(5)= 0,00107 5 Spektrikomponentide koguvõimsus P1= C ( k ) =0,32871 k =0 Signaalikoguvõimsus on P=0.33333 10 Arvutame suhte koguvõimsusesse
näiteks pildil oleva 2 pooluselise <0,03A ehk <30mA siinuselise vahelduvvoolu rikkevoolukaitsmega 1- faasilise ahela jaoks, mis suudab lahutada kontakte kuni 25A liigvoolu korral, sellise rikkevoolukaitsmega koos peab kaitstavasse ahelasse olema ühendatud ka liigvoolukaitse(ka kaitseautomaat, sulavkaitse) nominaalvooluga max. 25A. Vähem levinud on nn. "kombikaitsmeid", ühefaasilise ahela kaitseseadmes on liigvoolu ja rikkevoolukaitse funktsioon ühises korpuses. Suuremate võimsuste rikkevoolude kaitse lahenduste korral kasutatakse rikkevoolureleesid, mis juhivad jõuahelatele vastavaid võimsuslüliteid- näiteks kontaktoreid. Rikkevoolukaitselüliti (RVK) liigid RCD- rikkevoolukaitselüliti RCCD- kombineeritud lühisvabastiga + rikkevoolukaitselüliti RCBO- kombineeritud lühis-, ülekoormusvabastiga + rikkevoolukaitselüliti PRCD- kombineeritud pistik ja rikkevoolukaitse SRCD- kombineeritud pistikupesa ja rikkevoolukaitse
ABS piduritega autorattad ei tohi kiirel sõidul hataka lohisema isegi siis mitte, kui juht täiest jõust pedaalile vajutab Kui kiirus on 15km või väiksem peavad ABS piduritega auto rattad järsul pidurdamisel hakkama lohisema ABS piduritega auto armatuurlaual peab olema kindlasti rikke märgutuli Tulede ehitus Kindel reegel on, et pirnid vahetatakse samade parameetritega pirnide vastu. Kaitsmed samade võimsuste kaitsmete vastu. Tulede reguleerimiseks oleks vaja teadakeskmist sõitjate arvu. Reguleeritavad tuled neid saab reguleerida auto salongist. Mitte reguleeritavad tuled vanematel autodel sai neid keerata tulede juures olevate kruvide keeramisega. Lähituled peavad valgustama teed 40m kaugusele, kaugtuled parallelselt teega, udutuled kõrvale külgedele ja sõiduki ees. Tulede puhtuse eest hoolitsemine enne iga väljasõitu kontrollida. Tulede puhtuse vahe on eriti tuntav pimedas sõites.
jne ·Paralleel- ja järjestikühendus. Induktiivtakistus Sügis 2010 Praktilise elektroonika loeng 16 Sügis 2010 Praktilise elektroonika loeng 17 Induktiivpoolide rakendusi Sügis 2010 Praktilise elektroonika loeng 18 Diood ja tema sõbrad · Juhib voolu vaid ühes suunas. On pooljuhtelement · Skeemisümbol, tähis tavaliselt D ka VD · Parameetrid: päripingelang (eriti oluline suurte võimsuste puhul), töösagedus, max. vastupinge, max. pärivool, lekkevool (vastuvool) · Ehituselt üsna erinevaid korpusi · LED on samuti diood · LEDi juhitakse vooluga aga on ka min. pinge mille puhul veel helendab: punane -1,6V; sinine - >2V, valge: ca 3V · Kiirgab kui ühendatud päripidi. · Max. pärivool, pinge. · Kiirgusnurk (poolnurk). Värvus (lainepikkus). Heledus. Sügis 2010 Praktilise elektroonika loeng 19 Diood
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
