Protsessor on arvuti osa, mis täidab operatsioone (masinkoodi) ja töötleb andmeid. ROM ehk püsimälu on digitaalseadmete mälu tüüp HDD ehk kõvaketas on andmesäilitusseade, mis kasutab andmete talletamiseks pöörlevaid jäiku alumiiniumplaate, mis on kaetud ferrooksiidlakiga. Andmeid loetakse ja kirjutatakse digitaalselt kodeerituna. 5) Riistvara jaguneb kahte gruppi : 1) siseseadmed asuvad arvuti sees. Näiteks : videokaart, kõvaketas, RAM'id jpt. 2) välisseadmed - asuvad arvutist väljaspool. 6) Süsteemitarkvara on arvutisüsteemi käitamist toetav tarkvara, mille põhiülesannete hulka kuulub riistvarakomponentide juhtimine, haldamine ja integreerimine. NT. laadurid, operatsioonisüsteemid, seadmedraiverid, 7) Väljundseadmed on kõik välisseadmed, mille abil on võimalik arvutist andmeid väljastada. Peamisteks väljundseadmeteks on: monitorid, printerid, meediaprojektorid jne.
Rakendustarkvara ülesanne rakendustarkvara ülesandeks on täita otseselt kasutaja poolt antud ülesandeid. Mis on arvutisüsteem (computer system)? Üks või mitu arvutit koos juurdekuuluvate välisseadmete ja tarkvaraga. Buutimine (boot) - Arvuti kõvakettale installeeritud operatsioonisüsteemi arvuti põhimälusse laadima ja käivitama (toite sisselülitamisega, lähtestuslülitiga või käsuga). Soebuutimine (warm boot) - Buutimine olukorrast, kus keskprotsessor ja välisseadmed olid juba sisse lülitatud (soojad). Sooja buutimist tehakse näit. pärast tarkvarakrahhi või riistvara lähtestamist. Külmbuutimine (cold boot) - Buutimine olukorrast, kus kogu arvuti toide oli välja lülitatud. Toite väljalülitamine ja uuesti sisselülitamine tühjendab mälu ja kustutab palju sisemisi seadistusi, mistõttu külmkäivitust tehakse ainult siis, kui arvuti on lukku läinud ja soekäivitust pole võimalik teha
Arvuti riistvara on arvuti füüsiline osa. Tänapäeva arvutiteriistvara töötab elektriga ja suur osa riistvarast on teostatud integraalskeemide abil. Arvutikomplekti riistvara koosneb kõige lihtsamalt protsessorikastist, monitorist, klaviatuurist ja hiirest. Siinjuures tekib esimene jagunemine: kõik seadmed, mis on protessorikasti sees on siseseadmed ja kõik, mis sealt väljas on välisseadmed. Monitor, klaviatuur ja hiir on välisseadmed, kusjuures välisseadmed jagunevad sisendseadmeteks ja välisseadmeteks. Sisendseadmed on välisseadmed, mille abil on võimalik andmeid arvutisse sisestada: klaviatuur, hiir, skänner jne. Väljundseadmed on välisseadmed, mille abil on võimalik andmeid arvutist väljastada: monitor, printer jne. Arvuti tööks esmavajalikud siseseadmed on: protsessor, emaplaat, mälu, kõvaketas, graafikaart ja toiteplokk. Siseseadmed on paigutatud korpusesse. Enamik arvutite tavakasutajaid ei ole siseseadmeid kunagi näinud ja ei
lisaseadmete ühendamiseks. 9. Mis on protsessor? CPU Protsessor on arvuti osa, mis täidab operatsioone ja töötleb andmeid. 10. Nimeta 3 mälutüüpi! RAM, ROM, Cache 11. Mis on sisendseadmed? Sisendseadmed on kõik seadmed, mille abil on võimalik arvutisse andmeid sisestada. 12. Loetle niipalju sisendseadmeid, kui sa tead! Klaviatuur, hiir, skänner, mikrofon, veebikaamera, sõrmejäljelugeja. 13. Mis on väljundseadmed? Väljundseadmed on kõik välisseadmed, mille abil on võimalik arvutist andmeid väljastada. 14. Loetle niipalju väljundseadmeid, kui sa tead! Kõlar, videoprojektor, monitor. 15. Milleks kasutatakse plotterit? Plotterit kasutatakse selleks, et prindida välja graafikuid ja joonaseid (laiaformaatiga). 16. Millised eelised ja puudused on maatriks-(nõel-)printeril, tindiprinteril ja laserprinteril! Maatriksprinterite tööiga on pikk ja eelkõige kasutatakse neid kohtades, kus on vaja
1.Millistest komponentidest koosneb arvutisüsteem? * teeninduse juhtimisseadmed * tarkvara ehk programmid * andmesisestusseadmed * sisendseadmed * töötlusseadmed * väljundseadmed * välisseadmed * arvuti 2.Millised on arvutisüsteemi 3 põhiblokki? (S-T-V) * Sisendseadmed * Töötlusseadmed * Väljundseadmed 3.Nimeta sisendseadmeid ja väljundseadmeid. * Sisendseadmed - klaviatuur, hiir * Väljundseadmed - kuvar, printer, kõlarid 4.Mis on bait? Bait - 8 biti kogum (nt.01101100) 5.Nimeta andememahu ühikuid ja selgita nendevahelisti seoseid. 6.Nimeta välismäluseadmeid. * Kõvaketas * Flopiketas * USB mälupulk * Optilised kettad 7.Selgita kettaseadmete tähtistust (a:...)
................................................ 16 Kokkuvõte.........................................................................................................................17 Kasutatud kirjandus.......................................................................................................... 18 3 SISSEJUHATUS Kõik arvuti seadmed mis on protsessori kasti sees, on siseseadmed ja kõik, mis sealt väljas, on välisseadmed ehk arvuti lisatarvikud. Monitor, klaviatuur ja hiir on välisseadmed, kusjuures välisseadmed jagunevad sisendseadmeteks ja välisseadmeteks. Sisendseadmed on välisseadmed, mille abil on võimalik andmeid arvutisse sisestada: klaviatuur, hiir, skänner ja nii edasi. 4 1. SISENDSEADMED 1.1 Klaviatuur Sõrmistik ehk klaviatuur on juhtimis- või andmesisestusvahend, mille puhul kasutatakse sõrmedega vajutatavaid klahve ehk sõrmiseid
Iseseisevtöö nr1. 1. MOODUL 1 Infotehnoloogia põhimõisted ja infoühiskond. Inimene peaks teadma: · Põhimõiseid- ( infotehnoloogia, riist- ja tarkvara); arvutite tüüpe ( suurarvutid, personaalarvutid, sülearvutid); Arvuti koostisosad( sise- ja välisseadmed, hiir, klaviatuur, monitor, protsessor); · Riistvara- protsessor ( peab teadma, milleks protsessorit kasutatakse, tema töökiirust ja mahtu) sisendseadmed ( teadma arvuti olulisemaid sisendseadmeid nagu hiir, klaviatuur, protsessor jne) · Mälu mäluseadmeid ( mälupulk, disett, lisakõvaketas, cd jne); mälutüüpe (Aru saama erinevustest arvuti sise ja välismälu, otsepöördusmälu (RAM) ja püsimälu (ROM) vahel),
operatsioone ja töötleb andmeid . 7. Mis on arvuti riistvara? Too näiteid!-Arvuti juurde kuuluvad seadmed . Kõik mida arvuti kasutamiseks vaja läheb. Näiteks: kuvar,klaviatuur,printer,kõlar,mälu,emaplaat,videokaart,helikaart. 8. Mis on sisendseadmed? Too näiteid! -Sisendseadmed on kõik seadmed mille abil on võimalik arvutisse andmeid sisestada Näiteks klaviatuur ja arvuti hiir. 9. Mis on väljundseadmed? Too näiteid!-Väljundseadmed on kõik välisseadmed ,mille abil on võimalik arvutist andmeid väljastada. Näiteks : printer,monitor,meedijaprosektorid jne 10. Milleks kasutatakse skännerit?-Skännerit kasutatakse selleks ,et saaks mõnda paberit arvutis kasutada! Näiteks kui sul on mingid pildid siis saad sa need arvuti skäneerida1 11. Nimeta kuvarite kaks põhitüüpi?-Sülearvuti ja lauaarvuti 12. Mis on arvutiprogramm?-Word, need on selle jaoks et arvutis saaks oma tegemisi teha. 13. Mis on arvuti tarkvara? Too näiteid
Järvamaa Kutsehariduskeskus Arvutid ja arvutivõrgud AV 3 Mairo Hanninen Intel 8080 Referaat Juhendaja: Ahto Karu Õpetaja Paide 2012 Käsusüsteem Nagu paljud teised 8-bitised protsessorid, kõik juhised olid kodeeritud ühte baiti (sealhulgas registri-numbrid, ainult välja arvatud andmed), lihtsustamise jaoks. Mõned neist järgivad ühe või kahe baidiseid andmeid, mis võivad olla vahetult operandiga, mälu adressiiniga või pordi numbriga. Nagu ka suurematel protsessoril, sellel oli automaatne CALL-I ja RET-I juhendid mitmetasandilise protseduuri kõnede ja taastumise ( mis võiks isegi olla ajutiselt hävitatud, ...
Mõisted 1. Arvuti 2. Arvutisüsteem - täies töökorras arvuti. Siia kuuluvad arvuti ise, tarkvara ja välisseadmed, mis on vajalikud arvuti perfektseks tööks. 3. Tarkvara - tarkvara hõlmab endas kõiki mittefüüsilisi arvuti tööks vajalike komponente, eelkõige arvutiprogramme ning nende andmeid - andmefaile, seadeid, dokumentatsiooni jne. Tarkvara vajab oma toimimiseks riistvara, millele tarkvara talletatakse ning millel ta saab oma funktsioone täita: andes käsklusi riistvarale või täites mõne teise tarkvara komponendi käsklusi. 4
kasutajal teha konfigureerimine käsitsi, kasutades setup-programmi ja/või tõstes kaardipealseid jumpereid (silluseid) õigetesse asenditesse. Mälu Baasaadress Mälu baasaadress näitab kohta arvuti RAM-is, mida kasutatakse andmevahetuseks arvuti ja võrguadapteri vahel, Tavaliselt on selleks D8000 (või mõnel kaardil D800). Vahel saab täiendavalt valida ka kasutada oleva mäluruumi mahu (16 või 32 kbitti). Arvuti katkestusliinid on liinid, mille abil välisseadmed (S/V- pordid, klaviatuur, taimerid, võrguadapterid jne.) võivad protsessorile esitada oma katkestusnõuded ja mida töödeldakse vastava protseduuri järgi ja kindlaksmääratud prioriteete arvestades. Need katkestusliinid (IRQ) seatakse harilikult sisse arvutisüsteemi häälestamisel. Siini Arhitektuurid ISA (Industry Standard Architecture). IBM PC-de (XT, AT) 8- ja 16-bitine (viimane alates 1984. aastast) siinistruktuur. 16-bitine
4. andmesiinide läbilaskevõime. Allpool on toodud Indrek Kuuse (http://home.tkug.tartu.ee/~zolki/materjalid/Indrek_Kuuse/korpus/korpus_seest.jpg, 18.02.2011) pilt ja lühikirjeldus korpuses olevatest komponentidest. 1protsessor; 2emaplaatjasellelpüsimälu(ROM); 3muutmälu(RAM); 4akõvaketas 4bdisketiseadejaCD-seade 5laiendkaart(videokaart,helikaart,võrgukaartningteised); 6 -toiteplokk Riistvara korpusest väljas Seadmed, mis ei asu korpuse sees, kannavad nimetuse välisseadmed. Need omakorda võib jagada kaheks: sisend- ja väljundseadmed. Sisendseadmed Väljundseadmed Kasutamine: info sisestamine arvutisse Kasutamine: info väljastamine arvutist Näited: Näited: · klaviatuur (lisamaterjal); · kuvar (lisamaterjal); · arvuti hiir (lisamaterjal); · printer (lisamaterjal);
arvutimängude juhtpuldid jne 34) Alla laadima- on protsess, mille käigus toimub andmete ülekanne kaugsüsteemist (serverist) lokaalsesse süsteemi (tööjaama). 35) Üles laadima- Üleslaadimine on andmeside liiklus väljuval suunal ühest arvutisüsteemist teise, tavaliselt suuremasse arvutisüsteemi. Kasutaja poolt vaadatuna tähendab faili üleslaadimine faili saatmist teise arvutisse, mis on seatud seda vastu võtma. 36) Väljundseadmed- Väljundseadmed on kõik välisseadmed, mille abil on võimalik arvutist andmeid väljastada. Peamisteks väljundseadmeteks on: monitorid, printerid, meediaprojektorid jne. 37) Sisse logima- Enda teatud kontosse sisse pääsemine. 38) Välja logima- Kontost lahkumine. 39) Emaplaat- Emaplaat on elektroonikaseadmetes, eriti mitmesugustes arvutites peamine trükkplaat, mis ühendab elektriliselt omavahel erinevaid arvutikomponente ja millele enamasti kinnituvad pistikud täiendavate komponentide ja lisaseadmete ühendamiseks.
Töötlusseadmed- Aöötlevad seda ja, - Väljundandmed Väljastatakse väljundseadmete kaudu. Töötlusseadmed Paiknevad tavaliselt arvuti korpuses ja tegelevad info töötlemisega. -Töötlemine tähendab sisuliselt mingi programmikäskude jada) täitmist. -Arvuti korpusest väljaspool paiknevaid seadmeid, mis on arvutiga mingil moel ühendatud ja mis on võimelised sellega suhtlema,nimetatakse arvuti välisseadmeteks. -Arvuti vältimatud väljundseadmed on monitor,klaviatuur,hiir. -Lisa välisseadmed aga printer ,skänner,heliseadmed,modemid. -Põhiplokk on metallkast (korpus),kus asub toiteplokk ja enamus arvuti riistavara. -Sageli nimetatakse arvutiks ainult korpust ,sest seal asuvad kõige olulisemad seadmed. Põhiplokis asuvad emaplaat, koos sellel asuvate seadmetega (protsessor,operatiivmälu,kontrollerid,lienduskaardid jms.) ja välismäluseadmed (disketiseade,kõvaketas,CD-seade jt.) Emaplaat kujutab endast suurt plaati ,palju väikeste elektroonika detailidega.
Analoogsüsteem-andmeid salvestatakse (peegeldatakse) proportsionaalselt.( termomeeter, vinüülplaat, foto) Digitaalsüsteem-andmed lõhutakse üksikuteks tükkideks, mis salvestatakse eraldi.( CD, arvutiprogramm, kiri tähtede ja bittidena) Põhiprotsessor - teeb pea kogu töö Põhimälu - hoiab aktiivses kasutuses olevaid programme ja andmeid Välismälu - pikaajaliseks säilitamiseks (kõvaketas, flopid jne) Välisseadmed - monitor, klaviatuur jne 1939.a. Alan Turingi idee, milline võiks olla lihtne universaalne arvuti: suudaks arvutada/järeldada kõike!! Turingi tees: kõike, mida üldse saab mingi masinaga arvutada/järeldada, saab ka Turingi masinaga arvutada. Pidevad ehk analoog-asjad Komaga arvud, murrud jms Trigonomeetria Matemaatiline analüüs Klassikaline füüsika Mõõtmised, tugevus jms klassikaline insenerivärk Katkevad ehk diskreetsed asjad Täisarvud Loog...
Mälu http://upload.wikimedia.org/wikipedia/et/f/f8/Personaalarvuti_andmete_salvestamise_tyybid.PNG Personaalarvuti mälutüüpide suhted. Arvuti mälu on arvuti komponent, ajutine koht, kuhu arvuti salvestab andmeid binaarkujul. Mälu mahtu mõõdetakse baitides, harvem bittides. Mälu jaguneb primaar- ja sekundaarsalvestiteks. Primaarsalvesti moodustavad põhimälu (RAM) ja teised "sisse ehitatud" seadised. Sekundaarsalvestid on kõvakettad, magnetlintsalvestid ja teised välisseadmed. Videokaart Videokaart (ka graafikakaart, graafikakiirendi, kuvaadapter, videoadapter, graafikaadapter) on seade, mis muundab arvuti mälus oleva kujutise kuvarile arusaadavaks signaaliks. EGA standardi videokaart saatis digitaalsignaali otse monitorile, kus see muundati katoodkiiretorule vajalikuks analoogsignaaliks. VGA videokaart väljastas juba analoogsignaali. Tänapäeval, tänu vedelkristallkuvarite laialdasele kasutamisele, väljastab videokaart nii analoog- kui digitaalsignaali.
.. o protsessor (CPU) - juhtseade (CU), aritmeetikaseade (ALU), registrid, taimer, ... o põhimälu - muutmälu (RAM), püsimälu (ROM), ülekirjutatav püsimälu, ... o adresseerimine - bitt, bait, sõna, aadress, aadressruum, ... k - kilo (10^3), M - mega (10^6), G - giga (10^9), T - tera (10^12), P - peta (10^15), E - eksa (10^18), Z - zeta (10^21), Y - jota (10^24) o siinid - andmesiin, aadress-siin, juhtsiin, ... o välisseadmed - välismälu, sisend/väljundseadmed, kontrollerid, ... · Programmi täitmine arvutis: o masinkäsud - protsessori käsustik o operandid, aadresside moodustamine o andmete kujutamine madaltasemel: täisarvud, ujupunktarvud, sümbolid ja stringid (sõned), ... o käskude täitmistsükkel juhtseadmes: käsuregister, käsuloendaja (PC), aadressregister, olekuregister (flags), ... o katkestused
klkulaatoreid on samuti nimetatud arvutiteks. Seda, mida praegu enamasti arvutiks nimetatakse, tähistatakse ka sõnadega raal ja kompuuter. Tänapäeva arvuti võimaldab laias skaalas informatsiooni töötlemist, muuhulgas ka arvutamist. Arvuti, selle sõna tänapäevases mõistes, koosneb protsessorist, töömälust, vahemälust ning välisseadmetest, mille ülesannete hulka kuuluvad inimese ja arvuti suhtlemise vahendamine, arvutile andmete etteandmine ning tulemuste salvestamine. Välisseadmed võivad asuda arvutiga samas korpuses. Inimese suhtluseks arvutiga kasutatakse sisend- ja väljundseadmed, mille hulka kuuluvad näiteks klaviatuur, hiir, skanner, kuvar ja printer. Arvuti füüsiliste komponentide välimus võib olla üsna erinev. Arvuti suuruse, võimsuse ja kasutamise põhjal eristatakse erinevat tüüpi arvuteid: · pihuarvutid (handheld PC): ·sülearvutid (laptop, notebook): · lauaarvutid: ·suurarvutid (mainframe):
ARVUTILINGVISTIKA ALUSED. Kordamisküsimused. 1. Missugused korpused on loodud Tartu Ülikoolis? · Eesti kirjakeele korpus 1890-1990 · Morfoloogiliselt ühestatud korpus · Ühestatud sõnatähendustega korpus · Süntaktiliselt ühestatud korpus · Tasakaalus korpus (ajakirjandus+ilukirjandus+teadus) · Eesti keele koondkorpus · Inglise-eesti ja eesti-inglise paralleelkorpus · Vana kirjakeele korpus koostatakse Tartu Ülikooli vana kirjakeele uurimisrühmas · Eesti murrete korpust koostatakse Tartu Ülikooli eesti murrete ja sugulaskeelte arhiivis · Multext-Easti projekt George Orwelli «1984» · Eesti kõnekeele korpust haldab TÜ suulise kõne uurimisrühm 2. Mida võimaldab eesti kirjakeele korpuse kasutajaliides? Võimaldab otsida eesti keele korpusest sõnade konkordantse. 3. Tehke üks päring eesti kirjakeele korpusele. Mida küsisite ja millise vastuse saite? Päritud märgijad...
ajal. PROM, mis leiutati 1956. aastal, lubab kasutajal programmeerida selle sisu vaid ühe korra. 1971. aastal leiutati EPROM, mida sai ultraviolettvalguse käes korduvalt programmeerida.1983. aastal leiutati EEPROM, mida kasutatakse kiipide puhul ning seda saab korduvalt kustutada ning uuesti programmeerida. (Wikipedia) 4 1.2 Sekundaarsalvestised ehk välismälu Sekundaarsalvestid on kõvakettad, magnetlintsalvestid ja teised välisseadmed. (Vikipedia) Sekundaarsalvestised ei ole keskseadmega nii otseselt seotud kui primaarsalvestised. Sekundaarsalvestitel olevad andmed ei kao arvuti välja lülitamisel. Samuti on see üldjuhul odavam ning andmeid säilitatakse seal kauem kui primaarsalvestitel. Sekundaarsalvestid on tavaliselt vormindatud vastavalt failisüsteemivormingule, omades nii vajadust failid ja kataloogid vastavalt kuupäeva, autori või muude andmete järgi ära sorteerida. (Wikipedia) 1.2.1 Kõvaketas ehk HDD
1625 - Schickard väitis,et tegi I liitev, lahutav, korrutav, juhitav), GNU(Stallman)tasuta op.s, windows 1.0. (if (fn (car lst)) käsurida (CLI), graafika (GUI);Olemasolevad jagav masin. (every? fn (cdr lst)) rakendused, teenused,Vajalik riistvara, 1986 NNTP uudised liiguvad TCP/IP (interneti) Haldusvahendid, #f)#t)) kaughaldus,Stabiilsus,Skaleeruvus,Tugi,Hind). 1640 - Blaise Pascal-aritmeetiline masin kaudu...
1625 - Schickard väitis,et tegi I liitev, lahutav, korrutav, 1978 – VAX11/780 , inteli 8086 mikropr;Raamat ”C 4.sumto ja c näited:1. eeldus: iga koer on imetaja.2. eeldus: jagav masin. programming language”. C (ja C++ ja Java ja C#) mõned neljajalgsed on koerad.järeldus: mõned neljajalgsed on imetajad. 1. eeldus: iga anarhist on int sumto(int n) { süsteemi vastane.2. eeldus: mõned poliitikud on 1640 - Blaise Pascal-aritmeetiline ...
Operatsioonisüsteem- see on süsteemi ja juhtprogrammide kompleks ja ettenähtud arvutisüsteemi ressursside efektiivseks kasutamiseks. See on vahendaja arvutikasutaja ja arvuti riistvara vahel- programm, mis vahetult suhtleb riistvaraga ning töötab temaga ühtse tervikuna. Peab võimaldama täita arvutiprogramme, mugaval ja efektiivsel viisil. Operatsioonisüsteem peab tagama arvutisüsteemi korrektse kasutamise. Operatsioonisüsteem- arvutiprogrammide kompleks, kindlustamaks *kasutaja liidest, *arvuti aparatuursete ressursside juhtimist, *tööd failidega, *Andmete sisestamist ja väljastamist, *rakendusprogrammide täitmist, *utiliite, opsüsteem- on arvuti süsteemitarkvara, mis käivitatakse arvutis alglaadimisprogrammi poolt ning mis juhib arvutisüsteemi tööd ja teenindab rakendusprogramme. Erinev tabel: Arvuti tasemed Kasutaja rakendusprogrammid Kõrgtaseme programmeerimiskeeled Assembleri keel, masinkood Mikroprogrammid. Riistvara...
Pooljuhtmäluseadmed ja emaplaat IT alused Referaat Juhendaja/õppejõud: Mati Kirikal Üliõpilane Denis Jakobson 183441 VDLR Üliõpilase meiliaadress Jakobson.denis@gmail. com Õppekava nimetus VAY0800-IT alused Tallinn 2018 Sisukord Jooniste loetelu..................................................................................................................3 Sissejuhatus.......................................................................................................................5 1Pooljuhtmäluseadmed......................................................................................................6 1.1Mäluseadmete jaotus................................................................................................6 1.2Põhimälu RAM..........
· Võrgu tugi. Network support · Kaitsesüsteem. Security system · Käsuinterpretaator. Shell · Kasutajaliides. User interface · Rakendus programmeerimise liides. Application programming interface · Administreerimine. Administration Operatsioonisüsteemi tuum · Tuum on operatsioonisüsteemi keskne osa, mis pakub rakendustele kooskõlastatud juurdepääsu arvuti ressurssidele, nendeks on: o Protsessori aeg o Mälu o Välisseadmed o Välisseadmetel andmete sisestamist/välistamist o Rakenduste käskude tõlkimist kahendkoodi, et arvuti neist arus saaks o Kindlustab juurdepääsu failisüsteemile/võrgule Kaitsemehhanismid · Kaitsemehhanismid kontrollivad juurdepääsu süsteemi ja kasutaja ressurssidele programmide, protsesside või kasutajate poolt · Kaitsemehhanism peab: o Eristama autoriseeritud ja autoriseerimata kasutajaid o Määrama juurdepääsureeglid
Kordamisküsimused aines IAY0520 1. Mõisted arvuti, arvutisüsteem, arvuti riistvara iseloomustavad näitajad. Arvuti on tarkvarast ja riistvarast koosnev süsteem, mis on määratud info töötlemiseks. Arvutisüsteem on täies töökorras arvuti, kuhu kuuluvad arvuti, tarkvara ja välisseadmed, mis on vajalikud arvuti tööks. Arvuti riistvara iseloomustavad näitajad: protsessor – aritmeetika-loogikaüksus (funktsionaalsus; info töötluse kiirus ja täpsus); juhtüksus (paindlikkus; kiirus; keerukus); mälusüsteem – mälusüsteemi hierarhiline korraldus; mälude infomahutavus; mälude kiirus; maksumus; sisend-väljundsüsteem – infoläbilaskevõime (sh reaktsiooniaeg); S/V-süsteemi (SVS) struktuurne korraldus;
valdaja saab kasutada analüüsimisel ja probleemide lahendamisel. Digitaalne (ingl. digital) omane andmetele, mis koosnevad numbritest. Informaatika on teaduse ja tehnika haru, mis tegeleb arvutite abil toimuva infotöötlusega. Infotöötlus on informatsiooniga süstemaatiline operatsioonide sooritamine (võib sisaldada ka andmeside ja bürooautomaatika operatsioone). Infotöötlussüsteem on üks või mitu andmetöötlussüsteemi (arvutid, välisseadmed, tarkvara, ka büroo- ja sideseadmed), mis sooritavad infotöötlust. Infosüsteem infot andev ja jagav infotöötlussüsteem koos oma organisatsiooniliste ressurssidega (tehnoloogiad, inimesed, finantsid, protsessid). Informatsiooni ja kommunikatsioonitehnoloogia (lüh. IKT) on arvutustehnika (arvutid ja lisaseadmed); kommunikatsioonitehnika (arvuti- ja telefonivõrgud; heli-, video- jm nõrkvooluseadmeid); info, mida transporditakse, töödeldakse või säilitatakse IKT vahendite
Moodul 1 Info- ja sidetehnoloogia (IST) mõisted Riistvara olemus, arvuti jõudlust mõjutavad tegurid ja välisseadmed. Tarkvara olemus, näited üldlevinud rakendustarkvara ja operatsioonisüsteemide kohta. Andmetöötluses kasutatavad infovõrgud, Interneti-ühenduse erinevad võimalused. Info- ja sidetehnoloogia (IST) olemus, näited selle praktilistest rakendustest igapäevaelus. Arvutite kasutamisega seotud tervise-, ohutus- ja keskkonnaprobleemid. Arvutite kasutamisega seotud olulised turvaprobleemid.
või -protsessid. Infovahetuseks kasutab arvuti mitmesuguseid välisseadmeid, millelt saab infotöötlusprotsessi lähteandmed ning kuhu väljastab tulemid ja juhtsignaalid. Välisseadmed jagunevad andmete allikateks e sisendseadmeteks ning andmete tarbijateks e väljundseadmeteks. On võimalik, et välisseade on nii andmete allikas kui ka tarbija (magnetkettaseade), sel juhul nimetatakse teda sisend-väljundseadmeks, sest andmevahetus toimub mõlemas suunas. Universaalarvuti enamkasutavad välisseadmed on joonisel 2.24. Printer Plotter Fax Mõõte- Modem liides 11 10 9 8 Skanner 12 7 LAN-võrk Kõva- Keskseade Jadaliides
seejärel nuppu Programmide lisamine või eemaldamine. Märkige akna ülaservas ruut Näita värskendusi. Kõik installitud värskendused kuvatakse programmiloendi alguses. Klõpsake värskendust, mille soovite desinstallida, ja seejärel nuppu Eemalda. Riistvara Riistvara hulka kuuluvad kõik seadmed, mis on ühendatud teie arvutiga ja mille toimimist juhib teie arvuti mikroprotsessor. Siia kuuluvad nii arvuti tootmisel lisatud seadmed kui ka hiljem teie lisatud välisseadmed. Seadmete hulka kuuluvad näiteks: kuvarid, hiir, modem, disketidraiv, CD-draiv, DVD-draiv, printer, klaviatuur, võrguadapter, videokaart, mängukontrollerid. Seadmed võivad teie arvutiga ühendatud olla mitmel viisil. Mõned seadmed, näiteks võrguadapter ja helikaart, on ühendatud teie arvuti sees asuvatesse laienduspesadesse. Teised
või pin1 juures, seadmel nii, et sisselülitamisel seadme indikaatorlamp põlema ei jää. Disketiseadme poole jääb kaabli keeruga osa. Soovi korral paigalda laserkettaseadme ja helikaardi vaheline otsekaabel. Lintkaableid ei tohi murda ning nad ei tohi korpuses õhu liikumist oluliselt takistada! 8. Paigalda kõigi seadmete toitejuhtmed. AT-korpuse emaplaadi toide tuleb paigaldada nii, et kaks musta juhet jääb kõrvuti. 9. Ühenda arvuti välisseadmed (monitor, klaviatuur, hiir, printer, võrgukaabel jmt.) vas- tavatesse pesadesse. Jälgi, et (kui pole katsetamisel laiendusplaate korpuse külge kinni kruvinud) laiendusplaadid ei tuleks selle käigus emaplaadi küljest lahti. 10. Käivita arvuti, seadista CMOS2 Setupist vajalikud parameetrid ning alusta tööd. 2.2.3 Emaplaadi seadistamine Lisaks CMOS seadistustes määratule võidakse mõned parameetreid paika panna emaplaadil silluste seadmisega.
| 1023 | 128 | -------------------- Selleks, et mälupesa sisu lugeda või sinna midagi kirjutada, pöördub protsessor mälupesa poole tema aadressi kaudu. Lugemine ei muuda mälupesa sisu, kirjutamise korral läheb mälupesa vana väärtus kaduma ja asendatakse uuega. See võib esialgu tunduda segasena, kuid me pöördume selle teema juurde tagasi siis, kui hakkame rääkima omistamislausest. Välisseade Selleks, et arvutiga suhelda, peavad arvutil olema VÄLISSEADMED. Välisseadmed jagunevad sisendseadmeteks (klaviatuur, hiir, skanner), väljundseadmeteks (kuvar, printer, plotter) ja sisend-väljundseadmeteks (kettaseadmed, modem). Selle kursuse jooksul tuleb meil arvestada klaviatuuri, kuvari ja kettaseadme olemasoluga. OMISTAMISLAUSE Nüüd jõuame selle teema kõige huvitavamasse punkti - omistamislause süntaksi ja semantika juurde. Nii muutuja mõiste kui ka omistamise tegevus on mõlemad ühed omapärased asjad - kas
TARTU ÜLIKOOLI TEADUSKOOL PROGRAMMEERIMISE ALGKURSUS 2005-2006 Sisukord KURSUSE TUTVUSTUS: Programmeerimise algkursus.........................................6 Kellele see algkursus on mõeldud?..................................................................6 Mida sellel kursusel ei õpetata?.......................................................................6 Mida selle kursusel õpetatakse?......................................................................6 Kuidas õppida?.................................................................................................7 Mis on kompilaator?.............................................................................................8 Milliseid kompilaatoreid kasutada ja kust neid saab?......................................8 Millist keelt valida?...........................................................................................8 ESIMENE TEE...
Andmeturve Meelis Roos Kursiivis tekst on Meelis Roosi loengukommentaaride põhjal lisatud. Kollasega märgitud osa kohta on Meelis Roos öelnud, et seda on ta tavaliselt eksamil küsinud. Kava · Turvaeesmärgid, ohud, riskianalüüs, turvapoliitika, turbestrateegiad, turvatasemed, turvastandardid · Mitmekasutajasüsteemide turve, DAC & MAC, usaldatavad süsteemid · Autentimismeetodid, paroolid, NIS(+), Kerberos, NT domeenid, LDAP kataloogid, Active Directory, single signon · PKI (avaliku võtme infrastruktuuride) idee, rakendamine autentimisel ja signeerimisel, hierarhiad · Ohud võrgus, tulemüürid, krüpto rakendamine · Rünnakute avastamine: IDS (Intrusion Detection System), logimine; taasteplaanid; turvaprobleemide PR · Viirused, ussid, trooja hobused, tagauksed, ... · Privaatsus ja anonüümsus Internetis · Pöördkodeerimine, seadused, kopeerimiskaitsed, ... Kirjandus · Infosüsteemide turve 1: turvarisk. Vello Hanson, Märt Laur, Monika Oit, Kr...
ja sisend-väljundseadme vahel. Igal S/V-seadmel on oma unikaalne pordiaadress, mis tavaliselt esitatakse heksakujul. IBM PC-des tüüpilised S/V-portide aadressid on järgmised: Mälu baasaadress näitab kohta arvuti RAM-is, mida kasutatakse andmevahetuseks arvuti ja võrguadapteri vahel, tavaliselt on selleks D8000 (või mõnel kaardil D800). Vahel saab täiendavalt valida ka kasutada oleva mäluruumi mahu(16 või 32 kbitti). Arvuti katkestusliinid on liinid, mille abil välisseadmed (S/V-pordid, klaviatuur, taimerid, võrguadapterid jne.) võivad protsessorile esitada oma katkestusnõuded ja mida töödeldakse vastava protseduuri järgi ja kindlaksmääratud prioriteete arvestades. Need katkestusliinid (IRQ) seatakse harilikult sisse arvutisüsteemi häälestamisel. IBM PC-de (alates 80286-st) tüüpilised katkestusliinide tähendused on järgmised: 45
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
