sõjamees , laiad kulmud, võlvitud nina, peenike suu, ümmargune lõug, Gabrieli kasvatas üles rahataguja Schenkenberg, tal oli 2 venda, Ivo üritas Gabrieli tappa, kuid ta jäi imekombel elama, Agnese arvates oli tal noor ja ilus nägu, aus ilme, rõõmus ja julge nägu, sakslaste juures üles kasvanud, lõpuks hakkavad Agnes ja Gabriel koos elama . Gabriel sai maailma kuulsamaks ja kardetumaiks sõjameheks. Diana Delwigi hagijas DELWIG- kade Hansu peale, sest ta tahtis Agnest endale , teistest tõsisem, norutaja, toimus ärapanemine, Hans ja Delwig uhkeldasid oma tegudega , et Agnesele meeldida. Delwig oli kihvitine suu, valetaja, langes võitlusel venelastega. Kaspar Von Mönninkhusen Kuimetsa pärishärra ja Liivi sõjameeste pealik, ähvardaja, kitsipung, julm, rikas, agnese isa, vana sõjamees, julge, meelekindel . Lõpuks sai tast tark hooliv kerjaja.
oleks võinud ta tappa, kui ta oleks tahtnud. Põlvili maas olles oli ta hirmunud ja palus appi. Kui ta jälle hobuse seljas oli, sai ta oma julguse tagasi ja nad läksid kolmekesi Gabrielile mõõkadega kallale, aga Gabriel oli osavam ja varsti oli Risbiteri mõõk Gabrieli jalgade ees maas. Risbiter sai vihaseks ja tõmbas pika rauaga püstoli välja, aga olles hirmust poolpime, laskis ta mööda. 6. Junkrutest oli oli kõige rüütellikum Delwig ja see avaldus selles, et ta häbenes neljakesi üksiku jalamehe kallale minna. 7. Parun von Mönnikhusen kutsub Gabrieli oma teenistusse, aga Gabriel keeldub sellest, peale seda ütles parun, et Kuimetsa väravad on Gabrielile lahti selle päeva õhtuni. 8. Gabriel seltsib mõisameestega sellepärast, et talle hakkas preili Agnes meeldima ja ta läks Tallinna asemel Kuimetsa mõisa. 9. Peale lõunasööki näeb Risbiter õues Gabrieli ja läheb temega tüli norima. Peagi
1. Milline mõis kuulus Agnese isale? Agnese isale kuulus Kuimetsa mõis. 2. Agnese isa nimi. Agnese isa nimeks oli Kaspar von Mönnikhusen. 3. Miks Delwig Agnesega ei tahtnud abielluda? Delwig ei tahtnud Agnesega abielluda, sest ta oli Agnese sugulane ja agnes ei tahtnud temega abielluda. 4. Kui vanad olid Agnes ja Gabriel, kui nad kohtusid? Kui Agnes ja Gabriel kohtusid, oli Agnes 18. aastane ja Gabriel 27. aastane. 5. Keda nägi Agnes mööda sõitmas, kui ta Gabrieliga metsas oli? Agnes nägi Gabrieliga metsas olles, et neist sõitsid mööda ta isa Kaspar von Mönnikhusen ja ta tulevane mees Hans von Risbiter ning salk ratsamehi. 6
,,Vürst Gabriel ehk Pirita kloostri viimased päevad " (Vastused küsimustele) 1. Milline mõis kuulus Agnese isale? Agnese isale kuulus Kuimetsa mõis. 2. Agnese isa nimi. Agnese isa nimeks oli Kaspar von Mönnikhusen. 3. Miks Delwig Agnesega ei tahtnud abielluda? Delwig ei tahtnud Agnesega abielluda, sest ta oli Agnese sugulane ja agnes ei tahtnud temega abielluda. 4. Kui vanad olid Agnes ja Gabriel, kui nad kohtusid? Kui Agnes ja Gabriel kohtusid, oli Agnes 18. aastane ja Gabriel 27. aastane. 5. Keda nägi Agnes mööda sõitmas, kui ta Gabrieliga metsas oli? Agnes nägi Gabrieliga metsas olles, et neist sõitsid mööda ta isa Kaspar von Mönnikhusen ja ta tulevane mees Hans von Risbiter ning salk ratsamehi. 6
,,Vürst Gabriel ehk Pirita kloostri viimased päevad " (Vastused küsimustele) 1. Milline mõis kuulus Agnese isale? Agnese isale kuulus Kuimetsa mõis. 2. Agnese isa nimi. Agnese isa nimeks oli Kaspar von Mönnikhusen. 3. Miks Delwig Agnesega ei tahtnud abielluda? Delwig ei tahtnud Agnesega abielluda, sest ta oli Agnese sugulane ja agnes ei tahtnud temega abielluda. 4. Kui vanad olid Agnes ja Gabriel, kui nad kohtusid? Kui Agnes ja Gabriel kohtusid, oli Agnes 18. aastane ja Gabriel 27. aastane. 5. Keda nägi Agnes mööda sõitmas, kui ta Gabrieliga metsas oli? Agnes nägi Gabrieliga metsas olles, et neist sõitsid mööda ta isa Kaspar von Mönnikhusen ja ta tulevane mees Hans von Risbiter ning salk ratsamehi. 6
"Vürst Gabriel ehk Pirita kloostri viimased päevad" Nendest küsimustest võib teha valiku. 1. Milline mõis kuulus Agnese isale? 2. Agnese isa nimi. 3. Miks Delwig Agnesega ei tahtnud abielluda? 4. Kui vanad olid Agnes ja Gabriel, kui nad kohtusid? 5. Keda nägi Agnes mööda sõitmas, kui ta Gabrieliga metsas oli? 6. Kelleks pidi Agnes hakkama, kui ta koos Gabrieliga Tallinnasse hakkas minema? Kaks võimalust. 7. Gabrieli kasuvennad. 8. Miks sattus Gabriel Agnese isa maavaldustesse, kuhu ta läks ja milleks? 9. Kes oli Siim? 10. Miks karjatas Agnes unes "Gabriel"? 11. Mis oli Gabrieli isa nimi? 12. Mis oli Gabrieli ema nimi? 13
Tädi tahab talle kätte maksta ja saab pea teada, et Agnesel on keegi. Kuna Agnes tädile ei ütle selle salajase armastuse nime, siis teda piinatakse ja tehakse temaga kõike õudsat, kuni Gabriel koos sõjaväega tuleb ja ta päästab. Nii tapetakse ka abtiss, Agnese tädi ja pannakse Pirita klooster põlema. 1. Milline mõis kuulus Agnese isale? Agnese isale kuulus Kuimetsa mõis. 2. Agnese isa nimi. Agnese isa nimeks oli Kaspar von Mönnikhusen. 3. Miks Delwig Agnesega ei tahtnud abielluda? Delwig ei tahtnud Agnesega abielluda, sest ta oli Agnese sugulane ja agnes ei tahtnud temega abielluda. 4. Kui vanad olid Agnes ja Gabriel, kui nad kohtusid? Kui Agnes ja Gabriel kohtusid, oli Agnes 18. aastane ja Gabriel 27. aastane. 5. Keda nägi Agnes mööda sõitmas, kui ta Gabrieliga metsas oli? Agnes nägi Gabrieliga metsas olles, et neist sõitsid mööda ta isa Kaspar von Mönnikhusen ja ta tulevane mees Hans von Risbiter ning salk ratsamehi. 6
ihunuhtlust ja lütseistid hindasid kõrgelt au ja seltsimehelikkust; esimene lend oli erilise armastuse ja kiindumuse objekt kõik need asjaolud lõid omalaadse õhkkonna. Lütseum oli Puskini elus oluline eeskätt selle poolest, et seal hakkas ta tundma end luuletajana. Lütseumi luuleliider oli aga vähemalt algusaastatel Illitsevski. Puskinile endale väga tähtsad noorpõlveluule tahud ei leidnud ta õpingukaaslaste hulgas mõistmist. Puskini lähemad sõbrad olid Delwig, Pustsin, Malinovski ja Küchelbecker. See oli eluaegne sõprus, millest jäi Puskini hinge sügav jälg. Kõik ei olnud aga lihtne. Lütseistide poliitilised huvid küpsesid, nende vabadusearmastus kujunes teadlikuks veendumuseks. Tekkisid sidemed tärkava dekabristliku liikumisega: Pustsin, Delwig, Küchelbecker ja Valhovski astusid A. Muravjovi ja I. Burtsevi "Pühasse Artelli". Puskini eest seda varjati. Hiljem tagasivaadates oli kõik kenam. Sõprusevajadus tegi mälus "parandusi"
annaabi.ee 
