eredates värvides, millele lisandusid jõulised geomeetrilised vormid, mis paremini sidusid kunsti ja tööstust. Art Deco stiil oli mitmekülgne ja eklektiline, saades inspiratsiooni Idamaade, Babüloni, Egiptuse ja Aafrika iidsete ja eksootiliste kultuuride monumentaal- ja dekoratiivkunstidelt; looduselt (gasellid, palmipuud, ookeanilained); avangardi maalijate ja disainerite geomeetrilistelt vormidelt. Art deco läikivad, voolujoonelised vormid väljendasid elegantsi ja küllust. Metall oli hinnas - kroom, teras, plaatina, alumiinium, uus moematerjal oli bakeliit. Art Deco oli stiil suure S-ga, mida iseloomustasid sõnad: geomeetria, läige, sära, värv! Hõlmab eelkõige kunstkäsitöö, mööbli- ja sisekujunduse; ent ka arhitektuuri, plakati- ja lavakujundust ning kujutavat kunsti. Iseloomulik on püüd lähendada disaini hulgitootmise nõudeile
lisandusid jõulised geomeetrilised vormid, mis paremini sidusid kunsti ja tööstust. · Art Deco stiili alla mahtusid lennukid, laevad, ehitised, isegi inimesed. · Art Deco stiil oli mitmekülgne ja eklektiline, saades inspiratsiooni Idamaade, Babüloni, Egiptuse ja Aafrika iidsete ja eksootiliste kultuuride monumentaal- ja dekoratiivkunstidelt; · looduselt (gasellid, palmipuud, ookeanilained); · avangardi maalijate ja disainerite geomeetrilistelt vormidelt. · Art Deco oli ühel ajal nii kaval kui dekoratiivne, nii õrn kui julge ja, eelkõige, stiilne. Art deco stiil kujunes välja Pariisis juba 20.saj. esimesel kümnendil, kuid laiema mõju sai peale I maailmasõda. Stiili kõrgaeg jäi kahe sõja vahelisse aega, 30-ndatesse aastatesse. Prantsusmaa elegantne Art Deco oli esialgu suunatud luksustoodete turule, kuid stiil levis kõikidesse disainiharudesse ja 30-ndate aastate tarbekaupade masstoodang tõi stiili kõikidesse
EHITUSTÜÜBI ARENEMINE-ainurakne tuumata(bakterid, arhed)->ainurakne tuumaga(algloom, vetikad)->rakukogum(seened, vetikad)->hulkrakne erinevate rakkudega(käsnad)->hulkrakne kudedega(ainuõõssed)->hulkrakne organitega(taimed)- >hulkrakne elundkondadega(loomad, inimene , kala). DARWINI TEOORIA- Vastavalt Darwini teooria alustele peaks leiduma lugematu hulk fossiile organismide üleminekust madalamatelt vormidelt (näiteks sisalik) kõrgematele vormidele (näiteks lind). LOODUSLIK VALIK (LV) on liikide muutumise peamine põhjus. LV tuleneb olelusvõitlusest ja pärilikust muutlikusest.
1. 5.saj eKr Polykleitos "Odakandja" sõdalane, atleedi ideaaltüüp 1/7 Myron "Kettaheitja" Eelistati kõrgreljeefi friisidel, viiluväljadel võistlussteenid mütoloogiast või ajaloost. Parthemoni templi ehitusdetailid ja naose friiisil PHEIDIASe reljeefid Athena kuju (12m) Ateena Akropolis Zeusi kuju Oümpias Zeusi templis 2. 4.saj eKr taandub enesekindel rahu vormidelt ja meeleolult mitmekesine dramaatika rõhutamine "ÜLEV" erinevate vanuste kujutamine SKOPAS Kreeka kunstis kujutati inimesi jumalatena ja jumalaid inimestena. Naisi aktina PRAXITELES "Hermes Dionysos lapsega"; "Aphrodite" armastuse ja ilu jumalana skulptuurid saledamad, kergemad, graatsilisemad, seisak tihti õõtsuvamaks, ja ebakindlamaks hakkasid levima portreekunst isikupärasemad näojooned
Analüüsipraktika ● Kuidas on zanripõhine kirjanduskäsitlus ajalooliselt muutunud ? Ajalooliselt on olnud žanri puhul oluline žanripuhtus ning hübriitsete vormide kriitika, žnrihierarhiad (tragöödia ja eepika enam hinnatud). Tänapäeval tähelepanu pigem žanridünaamikal (liikumine, arenemine, muutumine), kuidas kirjandusteosed neid modifitseerivad (teisenema, muutma), neile vastu hakkavad jne. Valitseb ka žanrite paljusus. Üldiselt areneb žanr lihtsamatelt vormidelt keerukamatele, nt romaani eelkäijad kiri, päevik reisikirjeldus, memuaar. ● Millised on kirjanduse põhizanrid ja nende iseloomulikud jooned ? Lüürika: sonett, haiku, hümn, pastoraal, ood, ballaad- Peegeldab autori sisemaailma, kogemust, isiklik, tundeline, sageli “mina” vormis Eepika: eepos, romaan, novell, muinasjutt, jutustus, essee, laast- võib olla nii luule kui proosa vormis. Jutustab kangelastest, kes mõjutavad maailma.
Mis on žanr? Kuidas on žanripõhine kirjanduskäsitlus ajalooliselt muutunud? Millised on kirjanduse põhižanrid ja nende iseloomulikud jooned? Milline on žanri roll tänapäeva kirjandusuurimises? Milline on žanri roll nn populaarkirjanduse sfääris (nt kriminullid, põnevikud, armastusromaanid, fantaasiakirjandus). Žanr – kirjanduse (või muu) kategooria, mis põhineb teatud stilistiliste tunnuste esinemisviisil ja/või ainese käsitlemise viisil Žanri areng – lihtsamatelt vormidelt keerukamatele, žanripuhtus – tänapäeval žanridünaamika Žanri tähtsus – esteetiliste võtete summa, arusaam struktuurist ja ainesest Antiikaja põhižanrid: lüürika, eepika, draama Lüürika o Sonett, ballaad, ood, hümn, pastoraal, eleegia, haiku, tanka o Tähtsus suurenes romantismiperioodil o Luuletaja kogemuse vahendus o Sisemaailma elamused o Subjektiivne, isiklik
ideede ja väärtustega, juurdleb, otsib uusi vaatenurki jms. Mis on žanr? Kuidas on žanripõhine kirjanduskäsitlus ajalooliselt muutunud? Millised on kirjanduse põhizanrid ja nende iseloomulikud jooned. • Žanr on kirjanduse (või mõne teise kunstiliigi) kategooria, mis põhineb teatud stiililiste tunnuste esinemisviisil ja/või ainese käsitlemise viisil. • Žanr on arenenud lihtsamatelt vormidelt keerukamatele. • Põhižanrid: vt 4. küsimus Mis on poeetiline keel (A. Merilai ja J. Wainrighti määratlused) ? Mis on selle iseloomulikud jooned? • A. Merilai: Nii nagu muusika materjaliks on helid ja maalil värvid, on sõnakunstiteose materjaliks keel, millega saavutatakse ilukirjanduslik suhtlus, see keel pole tavaline, vaid kujundlik, rütmiline kõne, parallelism (kordus), lausekujundid, kontrast, uudsus, harjumatus. • J
kirjanduspraktikatest; kirjanduse analüüsimeetoditest (narratiivianalüüs, värsiõpetus, erinevad kirjandusteooriad); kirjanduskeele iseloomustavatest joontest (kujundiline keel). Keeleteoskus ja võime tajuda intertekstuaalseid seoseid ja kirjandustekstide semantilisi ja süntaktilisi eripärasid. 4. Mis on žanr? Näitab, milline tekst on, teksti liiki. Ajalooliselt on olnud oluline žanripuhtus, tänapäeval žanridünaamika.Areng lihtsamatelt vormidelt keerukamatele. Kirjanduse põhižanrid ja nende iseloomulikud jooned: Lüürika (luule) žanrid: sonett, ballaad, ood, hümn, pastoraal, eleegia, haiku, tanka. Kuni 19. saj peeti kõige vähem oluliseks žanriks, romantismiperioodil tähtsus suurenes. Luuletaja vahendab enda kogemust, sageli ‘minavorm’ ; sisemaailma elamused v tunded; subjektiivne, isiklik (hingeseisundid, sisemine enesevaatlus, tunde või mõtte meenutamine); lüürilise mina vaatepunkt, ei võrdu autori
Keelteoskus Võime tajuda intertekstuaalseid seoseid; Kirjandustekstide semantilisi ja süntaktilisi eripärasid. Mis on žanr? Kirjanduse või mõne teise kunstiliigi kategooria, mis põhineb teatud stilistiliste tunnuste esinemisviisil ja/või ainese käsitlemise viisil. Tähtsus: 1. Esteetiliste võtete summa 2. Arusaam struktuurist ja ainesest Kuidas on žanripõhine kirjanduskäsitlus ajalooliselt muutunud? Ajalooliselt: žanripuhtus Tänapäeval: žanridünaamika Žanr areneb kergematelt vormidelt keerukamatele. Kirjanduse põhižanrid ja nende iseloomulikud jooned? Antiikkultuurist pärit põhižanrid: lüürika, eepika (proosa), dramaatika. Lüürika - luuletaja vahendab enda kogemust, tundeid, teema subjektiivne, isiklik. Kasutusel „lüüriline mina“, mis võib, aga ei pruugi autoriga kattuda. Eepika - proosavormis, kuigi klassikalises määratluses värssides, enamasti kolmandas isikus, pikem narratiiv, huvi keskmes objektiivne ja väline pilt või arenev sündmus
Mis on žanr? Kuidas on žanripõhine kirjanduskäsitlus ajalooliselt muutunud? Millised on kirjanduse põhižanrid ja nende iseloomulikud jooned? Milline on žanri roll tänapäeva kirjandusuurimises? Milline on žanri roll nn populaarkirjanduse sfääris (nt kriminullid, põnevikud, armastusromaanid, fantaasiakirjandus). Näitab, milline tekst on, teksti liiki. Ajalooliselt on olnud oluline žanripuhtus, tänapäeval ž anrid ünaamika.Areng lihtsamatelt vormidelt keerukamatele. Kirjanduse põhižanrid ja nende iseloomulikud jooned: Lüürika (luule) žanrid: sonett , ballaad , ood, hümn , pastoraal , eleegia , haiku , tanka . Kuni 19. saj peeti kõige vähem oluliseks žanriks, romantismiperioodil tähtsus suurenes. Luuletaja vahendab enda kogemust, sageli ‘ minavorm ’ ; sisemaailma elamused v tunded; subjektiivne, isiklik (hingeseisundid,
sõnastamisest, interpreteerimise viisist jms. Max Weber teadus ei saa anda mõistlikke nõuandeid ühiskondliku elu korraldamiseks, kuna sellega seotud väärtused on omavahel vastuolus. Sotsioloogia peaks olema väärtustevaba, pakkudes ainult vahendeid probleemide selgitamiseks ja lahendamiseks. 2. Sotsiaalseid muutusi käsitlevad teooriad LINEAARSED - muutused toimuvad kindlas suunas ja vormis. Ühiskond areneb lihtsamatelt vormidelt keerulisematele, kollektiivse heaolu tagamiselt individuaalse heaolu arvestamisele. Evolutsionism, sotsiaal-darvinism, majanduslik determinism, moderniseerumine jms. TSÜKLILISED - ühiskonna areng võrreldav elusolendi elukaarega (sünnib, areneb, küpseb, mandub, sureb). Spengler - "Õhtumaa allakäik". Pendeldamine ühest äärmusest teise, läbides lühikese tasakaaluperioodi. N.: ideekesksuselt naudingukesksusele ja vastupidi. SELETAVAD TEOORIAD FUNKTSIONALISM
Millised on kirjanduse põhizanrid ja nende iseloomulikud jooned? Milline on zanri roll tänapäeva kirjandusuurimises? Milline on zanri roll nn populaarkirjanduse sfääris (nt kriminullid, põnevikud, armastusromaanid, fantaasiakirjandus). Zanr - on kirjanduse (või mõne teise kunstiliigi) kategooria, mis põhineb teatud stiililiste tunnuste esinemisviisil ja/või ainese käsitlemise viisil. Kuidas on zanripõhine kirjanduskäsitlus ajalooliselt muutunud? - on arenenud lihtsamatelt vormidelt keerukamatele. Ajalooliselt zanripuhtus, tänapäeval zanridünaamika Millised on kirjanduse põhizanrid ja nende iseloomulikud jooned? Lüürika (luule): sonett, ballaad, ood, hümn, pastoraal, haiku. Tähtsus suurenes romantismiperioodil, vahendab luuletaja kogemust, sisemaailma elamused, subjektiivne, isiklik. Dramaatika: tragöödia, draama, intermeedium(ühe-vaatuseline koomiline lavateos), libreto (ooperi, opereti kirjanduslik alus), stsenaarium, antiiktragöödia, keskaegne
tulemuslikuma töö eest. Juurdemakse: summa mida tööandja maksab töötajale selleks, et tagada ettenähtud palgatase ja hüvitada võimalik palga vähenemine. Töö ja palga arvestust peetakse vastavatel vormidel, mis määratakse raamatupidamise sisekorra eeskirjadega. Tööarvestust sisaldavad dokumendid peavad kajastama: töömahtu töö kvaliteeti tööaja õige arvestus Palgaarvetus genereeritakse info tööarvestuse vormidelt, palga arvestuse väljundiks on palgaleht. Palgaleht: vajalikud andmed töötaja kohta (nimi, isikukood) arvestatud palga üldsumma, liigitatud põhipalga, lisatasude ja teiste väljamaksete lõikes palgast mahaarvestatud maksud, kinnipidamised liikide lõikes väljamakstavad summad Isikukonto – seda peetakse Raamatupidamises iga töötaja kohta: mis peab kajastama järgmisi osi: – arvestatud palk, lisatasud, juurde maksed, muud palgaga võrdsustatud summad
Demokraatlikud riigid. Demokraatliku riigikorra peamised tunnused riigi kodanike osalemine poliitikas võimude lahusus (seadusandlik-, kohtu- ja täidesaatevvõim ei ole koondatud ühe isiku kätte) võimude tasakaalustatus (omavahel kooskõlas ning ükski pole teisest üle) seadus ülemlikkus (kõik inimesed seadus ees võrdsed) inimõiguste (ja kodanikuõiguste) austamine vormidelt otsene (referendumid) või esindusdemokraatia (rahvas valib enda huve esindama saadikud) XX saj esimestel kümneditel muutsid konservatiivid oma poliitikas, nad hakkasid tegelema majandusküsimustega, seda vaba turu kaisteks, mis eeldas riigi mittesekkumist majandusellu (võitsid liberaalide valijaid enda poole) Sotsiaaldemokraatide peamised ideed XX saj esimestel kümnentitel olid: riigi suurem sekkumine
põhijooneks oli uue, keskaja Taassünni ajastule järgnenud, maailma tunnetamise tulemuste kokkuvõtmine kunstis. Nimetuse manerism (tuleneb sõnast maneer ) andsid stiilile tolle aja kaasaegsed inimesed, kes tajusid seda aega kui maneeritsevat - pöördumist lähimineviku poole, selle parimate saavutuste kordamist. Manerism oli üleminekuetapp renessansilt varabarokile, kus viidi ellu renessansi interjööris valitsenud massiivsetelt ja staatilistelt vormidelt ülemineku uuele stiilile, barokile, mis andis edasi kuningliku õukonna rikkust, majesteetlikkust ja luksust. Kõrgreljeefi ja skulptuuri kasutamine mööbli kujundamisel. Puidunikerduse ja ornamentika areng. Helli Sisask Arhitektuuri ja interjööri ajalugu. Stiilid. Konspekt. 19 Tuntumad nimelised stiilid renessansis Florise stiil, flaami arhitekti ja skulptori Cornelis Floris (de Vrient) (1514-75) poolt loodud
folklooris on kaks vastassuunalist põhitehnikat: 1) tegelikult mitteobstsöönset probleemi lastakse näida obstsöönsena (Mis on Aadamal ees ja Eeval taga? -- A-täht); 2) tegelikult obstsöönset probleemi lastakse näida süütuna (Miks pole kukel käsi? -- Sest kanal pole pükse). On avaldatud diametraalselt vastakaid arvamusi selle kohta, kas nalja ajaloolises arengus võib täheldada tendentsi tooremailt ja primitiivsemailt vormidelt leebemate ja rafineeritumate poole või 6 ei. Ameerika uurija Albert Rapp, samuti üks psühhoanalüütilise suuna teoreetikuid, püüab näidata, et sellesuunaline trend on vaieldamatu. Teisalt on nenditud agressiivsuse, nn. musta huumori osakaalu suurenemist just kaasaegses naljakihis. Ja tõesti, kui mõelda nt. mitmetele Orbiti-tsüklisse,
tulemuslikuma töö eest. Juurdemakse: summa mida tööandja maksab töötajale selleks, et tagada ettenähtud palgatase ja hüvitada võimalik palga vähenemine. Töö ja palga arvestust peetakse vastavatel vormidel, mis määratakse raamatupidamise sisekorra eeskirjadega. Tööarvestust sisaldavad dokumendid peavad kajastama: · töömahtu · töö kvaliteeti · tööaja õige arvestus Palgaarvetus genereeritakse info tööarvestuse vormidelt, palga arvestuse väljundiks on palgaleht. Palgaleht: · vajalikud andmed töötaja kohta (nimi, isikukood) · arvestatud palga üldsumma, liigitatud põhipalga, lisatasude ja teiste väljamaksete lõikes · palgast mahaarvestatud maksud, kinnipidamised liikide lõikes · väljamakstavad summad Isikukonto – seda peetakse Raamatupidamises iga töötaja kohta: mis peab kajastama järgmisi osi: – arvestatud palk, lisatasud, juurde maksed, muud palgaga võrdsustatud summad
materiaalne maailm eksisteerib ainult niivõrd, kuivõrd inimese mõistus suudab seda endale ette kujutada. Selle järgi on kõik objektid, nähtused olemas aprioorselt vaatamata sellele, kas inimene üldse nendele mõtleb. Vastandina materiaalse filosoofilise käsitluse järgi on primaarsed materiaalsed esemed ja teisene on mõte selle kohta, Materiaalse on objekt, mida inimene tunnetab. Comte arvas, et ühiskond areneb alati lihtsamatelt vormidelt keerulisemateks. Arengul on kaks seadust (kirjeldas sotsiaalseid nähtusi): 1. Sotsiaalsete funktsioonide orgaaniline diferentseerumine 2. Nende funktsioonide koordinatsioon Comte ei saanud populaarseks, sest tema ideoloogiline lähenemine võrdsuse/ebavõrdsuse käsitlemine polnud töölisklassile meeldiv, sest ta leidis, et sotsiaalse ebavõrduse vastu pole õige võidelda, sest need, kes siin ilma on rõhutud, peavad lootma, et teispoolusel oleks rõhujad, paremas seisukorras
struktuurist ja ainesest. 7.1. Kuidas on zanripõhine kirjanduskäsitlus ajalooliselt muutunud? Ajalooliselt on olnud zanri puhul oluline zanripuhtus ning hübriitsete vormide kriitika, znrihierarhiad (tragöödia ja eepika enam hinnatud). Tänapäeval tähelepanu pigem zanridünaamikal (liikumine, arenemine, muutumine), kuidas kirjandusteosed neid modifitseerivad (teisenema, muutma), neile vastu hakkavad jne. Valitseb ka zanrite paljusus. Üldiselt areneb zanr lihtsamatelt vormidelt keerukamatele, nt romaani eelkäijad kiri, päevik reisikirjeldus, memuaar. 7.2. Millised on kirjanduse põhizanrid ja nende iseloomulikud jooned? Kirjanduse põhizanrid pärinevad juba antiikkultuurist: lüürika, eepika ja dramaatika. Lüürika: Lüürika liigid ehk vormid on luuletused, nt. sonett, ballaad, ood, hümn, pastoraal, eleegia, haiku, tanka. Kuni 19.sajandini peeti vähem oluliseks zanriks, tähtsus suurenes romantismiperioodil
skulptuurne meloodia leidsid "Othellos" ideaalse kehastuse. Ooper on pingeline, tihe ja ülesehituslikule perspektiivile allutatud. Vabalt areneva muusika ja tekstimuusika seose nimel loobus Verdi küll vokaalnumbrite stereotüüpsusest, ent ei hüljanud kõiki lõpetatud ooperivorme. Ta ühitas neid pideva tegevustikuga, lülitas ulatuslikesse dramaatilistesse stseenidesse ning muutis nad antud lõikude keskpunktiks. Üleminekud retsitatiivseilt vormidelt anoosseile on mõlema alge sünteesina Verdi-päraselt meloodilised. Itaalia ooperiteatri kontseptsioonidest taganemata tõstis Verdi seikspiirlikke kirgi ja kontraste kajastava orkestri võrdõiguslikuks tegevustikust osavõtjaks. Laululisus ilmus instrumentaalpartituuri täpselt sama enesestmõistetavusega nagu deklamatsioonilisus vokaalpartiisse. Mõõdukalt kasutab helilooja ilmekat juhtmotiivistikku, harmoonias ja
ebaproportsionaalselt üleval hoidma, siis see võib viia demokraatia hävimisele. 19.sajandil tekkis ka konfliktiteooria, mille üks tuntumaid esindajaid on Karl Marx (1818- 1883) Saksa majandusteadlane, filosoof ja sotsioloog, kes tegi majandusteaduslikke uuringuid Saksa ühiskonnas ja empiirilise materjali alusel julges välja pakkuda oma seisukohad, mis paneb ühiskonna arenema ja mis selle võimalikuks teevad. Mistahes ühiskond areneb alati dialektiliselt madalamatelt vormidelt kõrgematele. Ühiskonnad arenevad spiraali kujuliselt, saab eristada sotsiaalmajanduslikke formatsioone, mis on etapid, mis on maailma ühiskondade arenguloos olnud: · Ürgkogukondlik · Orjanduslik · Feodaalne · Kapitalistlik · Kommunistlik ideaal. Selle eelastmeks oli sotsialistlik ühiskond. Tegelikkuses maailma arengu ajalugu on läbinud neli formatsiooni ja viienda kommunismi eelaste sotsialism
elektroonikatööstuseni. 36 37 Poliitiline reziim - repressiivne, toodab kuulekat ja distsiplineeritud tööjõudu. Majanduslik areng on sõltuv välistest mõjudest, laenudest, turust ning siiani elab enamik elanikkonnast sügavas vaesuses. POLIITILINE ARENG Arenenud (enamarenenud) riigid MDC institutsioonid on vormidelt keerukad, spetsialiseerunud ning ilmalikud, ka kõrge linnastatuse, kirjaoskusega. Arengumaad (vähemarenenud riigid) LDC . Kriteeriumiteks peetakse tihti kehtestatud õigusnorme, legitiimseid valimisi, esinduskogu olemasolu ja funktsioneerimist. Poliitilist arengut iseloomustab: 1. Võimu koondumine keskvõimu kätte (indiviid mõistavad ühiskonlike väärtuste riigile allutamise ja selle aktsepteerimise vajalikkust. Kehtestatud on legaal-formaalne riigiaparaat). 2
Ta on tihedalt seotud elutingimustega. Kui oletada, et kuritegevus kujutab endast sotsiaalse patoloogia väljendusvormi, siis tähendab see seda, et patoloogia pole juhuslik, vaid vastupidi, teatud juhtudel ta kasvab välja elusorganismi põhistruktuuridestendist. Kuid sellega kaoks igasugune piir füsioloogilise ja patoloogilise vahel. Kui kuritegevus ületab tavalise astme, võib ta olla ebanormaalne ja patoloogilise iseloomuga. Kui ühiskonna arenemisega madalamatelt vormidelt kõrgematelekuritegevue tase ilmutaks kahanemistendentsi, siis võiks oletada, et kuritegevus, jäädes küll normaalseks nähtuseks, oleks järk-järgult taolist normaalset iseloomu kaotamas. Statistika näitab, et kuritegevus on kõikjal kasvanud. Pidades kuritegevust normaalseks, ei väida ta siiski, et see tuleneb inimeste pahelisusest. Kuritegevus on üks ühiskonna tervise faktor, lahutamata osa. Ühiskond ilma
1970ndatel, kogukonna-maapidamise vastu 1990ndatel. Näide: kastikaubandus. Maksad iga kuu mingi summa ja kaupmees toob sulle seda, mis aias kasvad. Pikad usaldusketid ei toimi, inimestel pole usaldust suurkabanduse vastu. Kooperatiividel suur väljakutse: kuidas erinevaid maitseid ja soove rahuldada. Ökoloogilisus, odavus, kiirus. Kuna suurkaubandus saab teha tihti odavamalt ja kiiremini siis olukord on raske kuid mitte võimatu. Laenab teistelt tarbimisaktiivsuse vormidelt. Teine laine: Value-for-money Tarbijate Liiga loodi NEW Yorkis 1891, kümne aastaga oli 64 osakonda 20 osariigis ja loodi Rahvuslik Tarbnijate Liiga. Esimene motivaator: halb kaubandus ja rõvetsemine toiduga. Upton Sinclair kirjutas raamatu Dzungel (1906), kus kirjeldas ladude ja lihakarnide tööd. Selle peale võeti vastu Puht aToidu ja ainete seads ja Lihajärelvalve seadus. Seati üles ka monopolivastane agentuur. Tarbimisliigad olid mõjuvõimsad ja tugevad asutused.
elemendid, mida ta on võimeline edasi andam teistele ühiskonnaliikmetele. Inimeste suhtlemise teeb võimalikuks see, et nad matkivad üksteist, see toimub sugestsiooni ehk sisendamise kaudu, mida ta nimetas psühholoogiliseks nakatumiseks. Sotsioloogias on võimalik tegeleda ainult korduvate nähtustega. Peamised protsessid: · Kordamine kui imiteerimine; matkimise seadused liikumine seestpoolt väljapoole, liikumine kõrgematelt vormidelt madalamatele kõigepealt tegeletakse enda ideedega; kõrgemalt madalamale kultuuri elemendid on pärit kõrgematel positsioonidel olevatelt isikutelt või paremini arenenud ühiskondadest. · Opositsioon väline ja sisemine · Kohanemine e adapteerumine leiutiste näitel CARL GUSTAV JUNG (1875-1961) · Sigmund Freudi õpilane. Freud tõstis esile alateadvust ja seksuaalsust. Inimene on kogu aeg mures seksuaalsete vajaduste rahuldamisega seoses.
annaabi.ee 
