Arvutivõrgu komponendid, võrgukaardid ja aktiivseadmed Järgur Järguri ülesandeks on signaali kuju taastada ja edastada võrgu teistele segmentidele. Segment on võrgu osa, mille piires kehtib üks ja sama reeglistik. Korrektseks edastuseks peab iga võrgu segment kasutama samasuguseid andmepakette. Järgur 2 Järguridei luba andmeid vahetada eri tüüpi võrkude vahel. Erinevad võrgud on näiteks Etherneti ja Token Ring. Mõlemad segmendid peavad kasutama samasugust pöördumisviisi (näiteks lubamarkeriga pöördumist). Järgur 3 Järgurid saavad ühendada erinevaid füüsilisi kandjaid (valguskaabel, koaksiaalkaabel). Järgur võib olla ka mitmepordine. Port on seadme üks ühenduspistik ja neid saab olla seadmetel erinev hulk. Hub
Võrgutehnoloogiad Arvuti ühendus: võrguadapter(network adapter, network interface card, NIC) PCI- käib laiuskaart Sülearvutites PC CardBus WiFi modem Bluetooth, IrDa+mobiiltelefon Arvutivõrgu koostisoasad järgur e .repiiter (repeater) Kasutatakse limiitide suurednamiseks jaotur-mitmepordiline järgur HUB · Passiivne jaotur- käitub sisuliselt harukarbina · Aktiivne-lisatud on haldus- ja seirefunk kommutaator (switch) edastab infot ainult neile portidele, mis seda vajavad iga pordi taga eraldi võrgudomeen levisaated(broadcast)-kõigile jaamadele adresseeritud saadetised multisaated (multicast)- mitmele jaamale adresseeritud saadetised jõuvad ikka kogu võrguni paigutakse seina peale ruuter-router, broadcast domain, tegelevad parima tee valimsega (võike hüpete ,hop, arv)
on ka koaksiaalkaabelvõrk, USB - võrk, Talken Ring või jadaliidesvõrk. Viimasel juhul on arvutid omavahel ühenduses läbi COM - portide. Võrk (network) koosneb võrguseadmetest, ja need jagunevad omakorda väga mitmeteks osadeks. Võrguseadmed (network device) on LAN kaart, ruuter e marsruuter (router), modem, kaabel, server, hub (jaotur), switch (kommutaator), võrgukaart e võrguadapter (NIC). Vähem levinud on: järgur ehk repiiter (repeater), sild (bridge), sild-marsruuter (brouter), lüüs (gateway) ja hallatav võrguseade (with management). Võrgu ajalugu: Pärast arvutite ilmumist, hakati aegamööda terminale viima peaarvutist järjest kaugemale. Siit tekkiski idee panna arvutid tööle võrgus, mida mööda saaks üks võrku ühendatud arvuti saata teisele arvutile vajalikul hetkel infot. On ju teada, et elektrisignaal liigub traatides valguse kiirusega, teisisõnu peaaegu hetkeliselt
Küsi Dan-ilt. Selle all olevad Isis= IE Usis = UEB Uvälj = UCB Ivälj = IC Küsi Danilt pilt # Suur pinge võimendus #Väikes mittelineaar moonutus #Suur sisendtakistus #Väike välkjundtakistus Ühise emitteriga lülitus Omadused ¤ Suur astme sisendtakistus. Ideaalne võimsus võimendamiseks Väljund takistus oluliselt väiksem Ühise kollektoriga lülitus n-p-n baasil vaatame seda. ISIS= IB IVÄLJ = IE UVÄLJ = UCE USIS = UBE Omadused¤ · Ühise kollektoriga ühendus on emitter järgur · Omab suurt vooluvõimenuds tegurit · Sisend takistus on väga suur ja väljund takistus väga väike · Sobitus astmed Teine konspektis on olemas Transistori staatilised tunnusjooned Transistori piirparameetrid. Suurim lubatav kollektorpinge Kollektori ja vaasi vaheline suurim lubatav vastupinge UCB0 Emitteri ja baasi vaheline suurim lubatav vastupinge UEB Suurim lubatav kollektorvool Icmax VÄLJATRANSISTORID. Lk 70 Tüüritakse pinge abil. L-lätteks S-suue (neel) P-Pais
loob marsruudi ja ülejäänud lähevad sama teed pidi). Erinevalt ahelkommutatsioonist mingeid ressursse ei reserveerita. Piirangud viide(latentsus), paketi kadu, pakettide läbilaskevõime, värelemine(jitter, viide muutub), ühiskasutusega võrk. 10.Võrkude ühendamine: järgurid, sillad, marsruuterid, lüüsid. Et luua väliseid andmesideühendusi või ühendada omavahel geograafiliselt eraldi asetsevaid võrke, vajatakse võrgu laiendusosi. Järgur (repeater - OSI 1.kihis) on üsna püsivalt kaabeldussüsteemi kuuluv osa. Järguri abil saab omavahel ühendada ka eri kaablitüüpe (n: valguskaablit ja peent Ethernet-kaablit). Järjestikuste järgurite maksimaalarv eri kaabeldussüsteemides on rangelt piiratud. Silla (bridge - OSI 2.kihis) abil ühendatakse omavahel või lahutatakse üksteisest tüüpiliselt kaks ühesugust võrku. Sild eraldab ja kaitseb liiklust
Joonis 50. OSI võrguarhitektuuri mudel Inimestel on raske meeles pidada suurt hulka numbrilisi aad- resse, seetõttu on võrgus olevatele masinatele osutamiseks va- ja nimesid. Protsessi, kus nime põhjal leitakse IP-aadress või vastupidi, nimetatakse nimelahenduseks. Nimepäringute esi- tamiseks peab iga arvuti teadma vähemalt ühe nimeserveri Foto 51. Koaksiaalkaablil aadressi. Arvutite nimed on jagatud hierarhiliselt doomeniteks, töötav järgur need omakorda alamdoomeniteks. Näiteks nimi www.khk.tartu.ee. tähendab masinat www juurdoomeni . alamdoomeni ee alamdoomeni tartu alamdoomenis khk. 30 Järgur (repeater, repiiter) võimendab signaali pikkade võrgukaablite kasutamisel. Nimelt hajub elektrisignaal juhtme takistuse tõttu, mistõttu on vaja teatud vahemaa tagant seda uuesti üles võimendada. Järgur töötab OSI mudeli alumises, füüsilises kihis.
etherneti pakett;8 bait - preambul - ülesannetes ei arvestata;6 bait - saaja aadress;6 bait - saatja aadress; 2 bait pikkus;46-1500 - andmed (data);CRC - 4 bait. Ethernet võrgu (10 Mb/s) kanalikihis kanti üle pakette pikkusega 64 baiti. Leida 512-baidise infosõnumi ülekandeaeg. P2is 48+48+16+32=144 b (ehk 18B). Seega yhes paketis on 64-18= 46B s6numit. 512/46=[12] paketti. Kogu ylekantav baitide hulk 12*64=12*46+12*18=768B=6144 b. t=6144/10000000=6,144*10-4s Ethernet võrgu kanalikihis kanti üle pakette pikkusega 128 baiti. Leida 512-baidise infosõnumi ülekandeaeg. 128-18=110 512/110=5 5*128=640B=5120 b.5120/10astmes 7 t=5,12*10-4sEthernet võrgu kanalikihis kanti üle pakette pikkusega 128 baiti. Milline on kasuliku info ülekande efektiivsus? 18B p2is-110B kasulik. Efektiivsus 110/128=86% Ethernet võrgu kanalikihis kanti üle pakette pikkusega 64 baiti. Milline on kasuliku info ülekande efektiivsus? 64-18=46=> 46/64=72% Ethernet võrg...
Et luua väliseid andmesideühendusi või ühendada omavahel geograafiliselt eraldi asetsevaid võrke, vajatakse võrgu laiendusosi. Järgur (repeater - OSI 1.kihis) on üsna püsivalt kaabeldussüsteemi kuuluv osa. Järguri abil saab omavahel ühendada ka eri kaablitüüpe (n: valguskaablit ja peent Ethernet-kaablit). Järjestikuste järgurite maksimaalarv eri kaabeldussüsteemides on rangelt piiratud. Silla (bridge - OSI
KUi =- Rts/R1 Usis/R1 = - Uvälj/Rts Kui Rts = R1 KUi = -1; Kui u0 0, siis skeemi sisendtakistus Rsis = R1. Mitteinverteeriv võimendi Jada TS pinge järgi. Juhul, kui u0 =0, siis R1 U sis = U välj R1 + Rts või KUmi = 1 + Rts/R1 100 100% tagasiside. Rts = 0; R1 = Järgur! Muundur ,,vool pinge" (I U) R1 = 0 Isis = Its = - Uvälj/Rts Uvälj = - IsisRts Inverteeriv summaator Kui võtta: Rts = R1 = R2 =.= Rn << Rsis d Oletame: Isis d = 0, siis Its = I1 + I2 +..+ In ; või: Uvälj = - (U1 + U2 +.+ Un) Vastavalt kaalu teguritele:
Praktiliselt alati saab kuulaja suhtluse tulemusena lisaks tegelikult öeldule midagi teada ka sellest, mida kõneleja öelda tahtis, miks ta seda ütles või millist muljet ta oma kavatsuste teemal jätta tahtis. Kui tuua mängu ka tõlkimine, muudame suhtluse kakskeelseks: kõneleja väljendub keeles, mida kuulaja ei mõista. Tarvis on mingit vahendajat. Vahendajad aga võivad toimida mitmesugustel tasemetel, nagu arvutivõrkudeski: päris madalal füüsilisel kihil töötav järgur võimendab ja puhastab elektrivõnkumisi, ilma nendega edastatavatest andmetest midagi teadmata; kõrgematel protokollikihtidel on üha taiplikumad lüüsid, marsruuterid jne, mis võivad küll aru saada nt sellest, kuidas bittidest paketid moodustuvad, aga arvest ega ammugi mitte selle saatmise põhjustest ei tea ka nemad midagi. Järguriga sarnane on hea masinakirjutaja, kes töötab märgitasemel, kirjutades täpselt ümber käsikirjas olevad märgid. Mõnikord tohib
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
