Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Võrgurakendused I 4. loengu konspekt". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
java, array, javas, javascript, dict, words, false, võrgurakendused, määrama, rebane, koll, samasse, available, lokaalne, muutuja, brauser, alternatiiv, populaarsem, saatmise, nativeKonspekt koosneb kolmest osast: · "Sissejuhatus JavaScript'i", tutvustab lühidalt JavaScript'i olemust. Kirjeldatakse JavaScript'i keele osasid ja on toodud tabel, kus on näha, milliste Netscape brauseri versioonidel töötavad erinevad JavaScript'i versioonid. · "Tuum-JavaScript", kirjeldab JavaScript'i keele süntaksit. · "JavaScript veebibrauseris e. kliendipoolne JavaScript", annab ülevaate, kuidas JavaScript töötab veebibrauseris. Selgitatakse, kuidas töötab veebibrauseri programmeerimiskeskond, kuidas JavaScript'i lisada HTML dokumenti ning kuidas toimib JavaScript'i programmi täitmine. Sissejuhatus JavaScript'i Esimene lahendus veebilehekülgede koostamiseks oli HTML (HyperText Markup Language ). HTML võimaldas veebilehekülgede autoritel koostada struktureerituid lehekülgi tekstiga, piltidega ja linkidega, staatilise informatsiooni edastamiseks. Kuna
Steve Mägi A-08 13.03.2014 PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Arvutiteenindus A-08 Steve Mägi Javascript (Objektid, Sisseehitatud objektid, Html dom objektid, sündmused, näited) Juhendaja: Sander Mets Pärnu 2009 1 Steve Mägi A-08 13.03.2014 Sisukord
programmi, mis mõistis spetsiaalseid makrosid. Aja jooksul programmi modifitseeriti, laiendati, integreeriti andmebaaside ja uute tehnoloogiate toega ning lisati objekt-orienteeritud kontseptsiooni jne. Tulemuseks on PHP viies versioon. Kui vaatame programmeerimiskeelte populaarsust, siis näeme, et PHP on praegusel hetkel kolmandal kohal (eelmisel aastal aga viiendal). Arvestada tuleks ka sellega, et PHP on põhimõtteliselt serveripoolne skriptikeel. Java, C, C++ ja Visual Basic – neid kasutatakse rohkem tarkvara loomiseks aga see ei tähenda seda, et neid ei või kautatada ka veebiinfosüsteemide loomisel. Koht Programmeerimiskeel Reiting 1 Java 18.718% 2 C 16.891% 3 PHP 10.390% 4 C++ 9.911% 5 (Visual) Basic 8
Meetod (alamprogramm) Java rakendus sisaldab põhiprogrammi (main), millest tõenäoliselt pöördutakse ka mingite alamprogrammide poole. Javas nimetatakse alamprogramme meetoditeks (tulenevalt selle keele objektorienteeritusest) ning meetodid on rühmitatud klasside kaupa. Meetodid võivad olla kas programmeerija enda poolt loodud või Javasse sisse ehitatud (nn. API meetodid, mille kirjelduse leiab Java dokumentatsioonist). Sõltumata sellest, kust meetod pärineb, võib see olla kas klassi- või isendimeetod. Klassimeetod (class method) , mida Javas kirjeldab võtmesõna static, on kasutatav n.ö. "igas olukorras", s.t. ei ole vajalik objektorienteeritud paradigma järgimine (esialgu püüame oma kursuses läbi ajada klassimeetoditega). Täpsemalt öeldes - klassimeetodi poole pöördumiseks ei ole vajalik objekti olemasolu. Klassimeetodi poole pöördumiseks kirjutatakse reeglina:
NB! Tunduvad võtmesõnadena, aga on literaalid: false null true Algtüübid: Täisarvud · byte(8-bitiline), short(16-bitiline ), int(32-bitiline), long(64-bitiline) Ujukomaarvud · float(32-bitiline), double(64-bitiline) Tõeväärtused · boolean(true, false) Sümbolid · char(16-bitiline Unicode-sümbol, 'u0000'(0) kuni 'uffff'(65535)) Nimi: · on tõstutundlik · võib sisaldada tähti, numbreid, _ , $ · ei tohi alata numbriga · ei tohi olla Java võtmesõna, · ei tohi olla true, false, null Ühiksuurendamine, ühikvähendamine ++muutuja : Muutujat suurendatakse ühe võrra ja seejärel arvutatakse avaldise väärtus kasutades muutuja uut väärtust muutuja++ : Avaldise väärtus arvutatakse kasutades muutuja vana väärtust ja seejärel suurendatakse muutujat ühe võrra --muutuja : Muutujat vähendatakse ühe võrra ja seejärel arvutatakse avaldise väärtus kasutades muutuja uut väärtust
nendest eelistest näete ka selle kursuse jooksul), kui C-s. Samas on C-s kirjutatud programmid sageli kiiremad ja loomulikult on C-l olemas ka teisi eeliseid. Näiteks on ekraanil väljundi vormistamine mõnevõrra mugavam 8 / 115 (samas nõuab see märksa rohkem õppimist). C suurimaks eeliseks võib lugeda ilmselt asjaolu, et mitmed levinud keeled on sarnased pigem C, kui Pascaliga (näiteks Java, PHP) mistõttu õppides ära Pascali peate te varem või hiljem õppima ka C-d (kuid see saab olema oluliselt kergem, kui kohe C õppimine). Samas peaks iga endast lugupidav programmeerija oskama nii C-d kui ka Pascalit. 9 / 115 ESIMENE TEEMA: sissejuhatav sõnavõtt ehk 'milleks on vaja programmeerimist?' Programmeerimise koht muude maailma asjade seas Masinad ja nende juhtimine Oli kord aeg, mil inimene tegi tööd vaid käsitsi
Programmeerimise algkursus 1 - 89 Mida selle kursusel õpetatakse?...................................................................................................3 SISSEJUHATAV SÕNAVÕTT EHK 'MILLEKS ON VAJA PROGRAMMEERIMIST?'......3 PROGRAMMEERIMISE KOHT MUUDE MAAILMA ASJADE SEAS.............................3 PROGRAMMEERIMISKEELTE ÜLDINE JAOTUS ..........................................................7 ESIMESE TEEMA KOKKUVÕTE........................................................................................8 ÜLESANDED......................................................................................................................... 8 PÕHIMÕISTED. OMISTAMISLAUSE. ...................................................................................9 ................................................................................................................................................. 9 SISSEJUHATUS.......
Taolisi keeli on palju, kuid enamiku ülesehitus ja käsutamise põhimõtted on analoogilised. Kasutamisvaldkonna järgi jagatakse keeled kahte rühma: universaalsed ehk üldkeeled ja spetsialiseeritud keeled. Üldisi programmeerimiskeeli käsutatakse suvaliste rakendus- ja süsteemi-programmide loomiseks, mis töötavad autonoomselt või koos teiste programmidega. Praegusel ajal on levinud järgmised üldised programmeerimiskeeled C, ++, Visual ++, Visual Basic, Java, Pascal, Fortran, Cobol. C# Spetsialiseeritud keel on tavaliselt otseselt seotud kindla rakendusprogrammiga või -süsteemiga ning selle keele abil saab luua ja käsutada tarkvara ainult antud süsteemi jaoks. Enamiku nüüdisaegsete rakendusprogrammide juurde kuuluvad arendusvahendid, milles käsutatakse ühte või mitut spetsialiseeritud keelt. Programmeerimiskeeled on formaalsed keeled, mis on ette nähtud arvutiprogrammide koostamiseks
Sisukord Eessõna Hea õpilane! Microsofti arenduspartnerid ja kliendid otsivad pidevalt noori ja andekaid koodimeistreid, kes oskavad arendada tarkvara laialt levinud .NET platvormil. Kui Sulle meeldib programmeerida, siis usun, et saame Sulle pakkuda vajalikku ja huvitavat õppematerjali. Järgneva praktilise ja kasuliku õppematerjali on loonud tunnustatud professionaalid. Siit leid uusimat infot nii .NET aluste kohta kui ka juhiseid veebirakenduste loomiseks. Teadmiste paremaks omandamiseks on allpool palju praktilisi näiteid ja ülesandeid. Ühtlasi on sellest aastast kõigile kättesaadavad ka videojuhendid, mis teevad õppetöö palju põnevamaks. Oleme kogu õppe välja töötanud vabavaraliste Microsoft Visual Studio ja SQL Server Express versioonide baasil. Need tööriistad on mõeldud spetsiaalselt õpilastele ja asjaarmastajatele Microsofti platvormiga tutvumiseks. Kellel on huvi professionaalsete tööriistade proovimiseks, siis tasub lähemalt tutvuda õppuritele
Java algajatele (v1.0 2011a) See on juhend kiireks Java õppimiseks, esialgsete teadmiste omandamiseks. Näited teen eclipse'iga. Koostanud Alex. Email: [email protected]. Tänud Roelile, kes leidis kirja- ja muid näpuvigasid ning tegi huvitavaid soovitusi manuaali redigeerimiseks/täiendamiseks! I. Valmistumine programmi kirjutamiseks. Alustame kõige lihtsamast asjast ehk põhimõttest. Programm koosneb pakettidest. Pakett koosneb klassidest, millest üks on alati main class, mis jooksutab teisi klasse. Main klassi all
nähtamatuks. Mis on PHP? Lähtudes dünaamilise veebilehe kirjeldusest, saame PHP'd nimetada serveripoolseks skriptimiskeeleks. See tähendab, et koodi käivitamiseks on alati vaja PHP toega serverit. Serverit on võimalik teatud tasu eest rentida või ise ülesehitada. Seda viimast teeme ka meie ja juba järgmises peatükis. PHP kirjeldamisel kasutatakse ka tihti mõistet veebiprogrammeerimine, mis ei ole sugugi nii vale, sest keel on ise mõjutatud teistest keeltest nagu C, Perl, Java, C++, Tcl jne. Seega sobib antud keel ka programmeermisaluste õpetamiseks. PHP sündimise lugu Php loojaks on taanlane Rasmus Lerdorf, kes tegi 1994.a enda jaoks Perl skriptide kogumiku, mida hakkas nimetama Personal HomePage tools. Ta tegi selle kõigile kättesaadavaks. 1997.a. kirjutati kood peaaegu täielikult ümber ning otsustati nimetada PHP järglaseks ning sellele anti versiooninumber PHP3. Lisaks uuele tuumale anti ka sellele uus nimi - Hypertext Preprocessor.
puustruktuuri põhiväärtuse ja alamväärtustega(’’vanem ja lapsed“), mis on ühendatud sõlmede kogumina. 6. nädal • Eksamiks: kompileerimine, interpreteerimine, parsimine, jit, vahekood, programmeerimiskeeled vs kirjelduskeeled, json, html, sql, keelte äratundmine (assembler, fortran, cobol, lisp, C, modula/pascal, python). Mis on data warehouse. Kompileerimine - tõlgib kõrgtaseme keelest masinkoodi (või mingisse nn. vahekoodi, näit. Java baitkoodi) - Kompilaator teeb neist assemblerikeelsed ajutised failid / võtab “source code”i ja tõlgendab selle masinale arusaadavaks koodiks. Masinkoodis programm nimega kompilaator teisendab keeles X programmi masinkoodfailiks Y. Seejärel täidetakse saadud masinkoodis programm Y. Näited: C, Fortran, Go. Interpreteerimine – masinkoodis programm nimega interpretaator loeb sisse X keeles faili,
ASP.NET Tallinn 2011 ASP.NET ASP.NET on .NET raamistiku moodul, mis võimaldab sul luua veebirakendusi, kasutades sealjuures minimaalselt koodi. ASP.NET ei ole mitte ASP (Active Server Pages) uus versioon, vaid täiesti uus lähenemine veebirakenduste loomisele. Erinevalt ASPist ja ka PHPst, mis on peamiselt skriptimise keeled, on ASP.NET lehtede taga olev kood täielikult objektorienteeritud. Seega tuleks ASP.NETi võrrelda mitte PHP vaid JAVA rakendustega. Kasutaja saab, kuid ei pruugi täpselt mõelda HTMLi eripärade peale. Pigem määrab ta, milliseid komponente ta soovib veebilehel näha ning need näidatakse, arvestades vajadusel kasutaja veebilehitseja eripäradega eriti kehtib see mobiilseadmete kohta. Koodi ASP.NET lehtede tarbeks võib kirjutada ükskõik millises .NET keeles. Lisaks veebivormidele on võimalik oma rakendust veebis serveerida ka läbi veebiteenuste. Ka ASP.NETist on olemas mitmeid versioone
int vastus=LeiaSumma(m);
Console.WriteLine(vastus);
}
}
/*
C:Projectsomanaited>Massiiv3
121
*/
Algväärtustamine, järjestamine
Kui massiivi elementide väärtused on kohe massiivi loomise ajal teada, siis saab nad
loogelistes sulgudes komadega eraldatult kohe sisse kirjutada. Nii saab andmed lihtsalt
lühemalt kirja panna.
Kui elemendid on lihtsa võrdlemise teel järjestatavad nagu näiteks täisarvud, siis piisab nende
rittaseadmiseks klassi Array ainsast käsust Sort.
using System;
class Massiiv4{
public static void Main(string[] arg){
int[] m=new int[3]{40, 48, 33};
Array.Sort(m);
for(int i=0; i
Verifitseerimine, järelduste automatiseerimine Õppimine Keeled ja kompilaatorid Krüpto Veel praktilisem arvutiteadus Andmebaaside teooria ja tehnoloogia Failisüsteemide ... Arvutigraafika ... Võrgusüsteemide ... Laiatarberakendused Opsüsteemid, draiverid jms Tekstiredaktorid, brauserid, epost jne ... Üldised võrgurakendused: google, youtube, skype, .. Mängud Igasugu utiliidid Programmeerimisvahendid Lao, raamatupidamissüsteemide jms toorikud .... Erirakendused Pangarakendused, telekomirakendused jne Reaalsed lao- ja tellimissüsteemid Firma andmebaasid Firma süsteemide sidumine ... TTÜ Majandusteaduskond Elektroonikud Küberneetika instituut Tartu
Ülesanne: kui programmile on antud masina nimi, millega ühendust võtta (näiteks www.ttu.ee), siis tuleb kõigepealt leida sellenimelise masina IP aadress. DNS serverid: serverid, mis sisaldavad "nimi<->IP aadress" tabeleid ja vastavad päringutele "anna selle nime IP aadress": XML tähendab - eXtensible Markup Language Struktureeritud teksti esitamise formaat XML standard ütleb, kuidas teksti struktuuri märgistada. Saab kasutada andmete esitamiseks tekstina JSON - Javascript Object Notation Andmete esitamise formaat tekstina Javascripti programmeerimiskeele ,,native" andmestruktuur Väga lihtne ja mugav kasutada Kaasajal brauserirakendustes eelistatum kui XML XHTML: Praktiliselt seesama, mis HTML (samad tagid jne) Tagid peavad olema väikeste tähtedega Peab olema korrektses XML süntaksis (tagi suletud jne) Paar XML-i lisaknihvi ka (namespaced jne) Recursion A subroutine is said to be recursive if it calls itself, either directly or indirectly
int vastus=LeiaSumma(m);
Console.WriteLine(vastus);
}
}
/*
C:Projectsomanaited>Massiiv3
121
*/
Algväärtustamine, järjestamine
Kui massiivi elementide väärtused on kohe massiivi loomise ajal teada, siis saab nad
loogelistes sulgudes komadega eraldatult kohe sisse kirjutada. Saab lihtsalt andmed nõnda
lühemalt kirja panna.
Kui elemendid on lihtsa võrdlemise teel järjestatavad nagu näiteks täisarvud, siis piisab nende
rittaseadmiseks klassi Array ainsast käsust Sort.
using System;
class Massiiv4{
public static void Main(string[] arg){
int[] m=new int[3]{40, 48, 33};
Array.Sort(m);
for(int i=0; i
ressursse ning ka maksta tuleb vastavalt konkreetse aplikatsiooni ressursikasutuse järgi, mitte kuidagi üldisemalt, näiteks aplikatsiooni omaniku poolt ressursside üldkasutuse järgi. Seega päris suvalisi faile Google App Engine serverites hoida ei saa ning kinni tuleb pidada mitmetest reeglitest ja tuleb arvestada erinevate piirangutega. Esiteks programmeerimiskeele valik - valida on ainult kahe keskkonna vahel, Java ning Python. Käesolev juhend ongi kirjutatud Pythoni põhise keskkonna nõudmiste järgi. Kolmandate keelte (näiteks PHP või Ruby) kasutamine on reeglina võimalik vaid Java abil, kui eksisteerib Java interpretaator vastava keele jaoks. See tähendab, et võetakse näiteks PHP keeles kirjutatud skript, tõlgitakse see Java'le loetavaks ning Java käivitab selle Google App Engine platvormil tavalise Java põhise aplikatsioonina.
Too välja vähemalt üksXML põhierinevus võrreldes HTML- ga. - Xml on primitiivsem kui html. htmlil on võimalusi rohkem. Tcp kontrollib kas paketid on ka kohale jõudnud Millisel aastal loodi Mosaic Communications (pluss/miinus üks aasta on OK). Nimeta vähemalt üks selle firma asutajatest! Clark ja Andreesen, 1994 Milleks kasutatakse CSS- i? Milleks kasutatakse Javascripti? CSS i kasutatakse veebilehtede loomiseks, peamiselt HTML ja XHTML lehtede. JavaScript on Netscape'i loodud objektorienteeritud programmeerimiskeel, mida kasutatakse peamiselt veebilehtede skriptimiseks 1 2. KREEKA LOOGIKUD: Parmenides (5 sajand e.m.a.) : kasutas pikki loogilisi põhjendusi. Zenon Eleast (5 sajand e.m.a.) - apooriad/paradoksid Sofistid - Sokrates (470-399 e.m.a) - Platon (428/427 - 348/347 e.m.a): Aristoteles: väidete struktuur kui iseseisev uurimisobjekt
1. Algoritm. Algoritmi keerukus. Ajalise keerukuse asümptootiline hinnang. Erinevad keerukusklassid: kirjeldus, näited. 1.1 Algoritm • Mingi meetod probleemi lahendamiseks, mida saab realiseerida arvutiprogrogrammi abil. • Algoritm on õige, kui kõigi sisendite korral, mis vastavalt algoritmi kirjeldusele on lubatud, lõpetab ta töö ja annab tulemuse, mis rahuldab ülesande tingimusi. Öeldakse, et algoritm lahendab arvutusülesande. • Selline programm, mis annab probleemile õige vastuse piiratud aja jooksul. • Kindlalt piiritletud sisendi korral vastab ta järgmistele kriteeriumitele: o lõpetab töö piiratud aja jooksul; o kasutab piiratud hulka mälu; o annab probleemile õige vastuse. • Parameetrid, mille järgi hinnata algoritmide headust: o vastava mälu hulk; o töötamise kiirus ehk vajatava aja hulk. Omadused: 1. Lõpplikkus – töö peab lõppema peale lõ
vastav grupp teisega. Vajadusel (kui protsessor on antud gruppi midagi kirjutanud) kopeeritakse asendatav grupp ka põhimällu. Võrdlusena võib tuua kohtadega määratletud parkla, kus näiteks maakonna koodijärgi on jaotatud üliõpilastele parkimiskohad - probleemid võivad esineda kui nt. harjumaalt on väga palju inimesi ja nt võrust vähe ( ühes alati üleküllastus ja teises mitte ) A direct-mapped cache scheme makes picking the slot very simple. It treats the slot as a large array, and the index of the array is picked from bits of the address (which is why we need the number of slots to be a power of 2---otherwise we can't select bits from the address) The scheme can suffer from many addresses "colliding" to the same slot, thus causing the cache line to be repeatedly evicted, even though there may be empty slots that aren't being used, or being used with less frequency. A cache block can only go in one spot in the cache. It makes a cache block very easy to find, but
jääb vasakule ja 2 paremale. Väärtusi ei ümmardata. Kasuta rahaväärtuste salvestamiseks. FLOAT - reaalarvu salvestamiseks; lisades pikkuse 5,2 siis lubatakse 5 arvu komast vasakule ja 2 paremale. Väärtused ümardatakse. DOUBLE ja REAL - reaalarvude salvestamiseks; sarnanevad FLOAT tüübile BIT - hoiab maksimaalselt ühte baiti, seega väärtused saavad olla 0 (või NULL) ja 1 BOOLEAN - loogilised väärtused TRUE või FALSE SERIAL - sama mis BIGINT Kuupäev ja aeg DATE - kuupäev 1 päevase täpsusega; andmeid hoitakse kujul YYYY-MM- DD. Võimalikud väärtused on vahemikus 1000-01-01 kuni 9999-12-31 DATETIME - kuupäev ja kellaaeg täpsus 3 millisekundit; andmeid hoitakse kujul YYYY-MM-DD HH:MM:SS. Võimalikud väärtused on vahemikus 1000-01-01 00:00:00 kuni 9999-12-31 23:59:59. TIMESTAMP - sarnane DATETIME funktsioonile, kuid võimaldab edastada
Andmebaasid 1.9 Teema 1 • Erinevat tuupi andmemudelite (hierarhiline, relatsiooniline, objektorienteeritud) ja vastavate andmebaasisusteemide valjatootamise kronoloogiline jarjekord ̈ (koigepealt hierarhilisel mudelil pohinevad andmebaasisüsteemid puustruktuuriga hierarhiline mudel, kus tekivad anomaaliad andmete lisamisel ja kustutamisel ning on palju liiasust; seejarel relatsioonilisel mudelil pohinevad on relatsioonid ehk tabelid, ̈ millel on atribuudid ehk veerud ja andmed esitatakse korteežidena ehk ridadena; koige viimaks objektorienteeritud andmebaasisusteemid neis saab hoida objekt oritenteeritud keeles kirjutatud objekte, kapseldada ja polümorfismi kasutada). Teema 2 • Andmebaaside valdkonnas tuntud inimesed ja millega nad on end ajalukku jaadv
Arvuti riistvara matemaatilised alused · Kahendsüsteem Digitaalseadmetes teostatavate arvutuste ja muu infotöötluse kiirus, täpsus ja arusaadavus sõltub suuresti seadmes kasutatavast arvutussüsteemist. Digitaaltehnikas domineerib kahendsüsteem nii iseseisva süsteemina kui ka teiste arvusüsteemide realiseerimise vahendina ja seda järgmistel põhjustel: Füüsikalise realiseerimise lihtsus tehete sooritamise põhimõtteline lihtsus funktsionaalne ühtsus Boole'i algebraga, mis on loogikalülituste peamine matemaatiline alus. Kahendsüsteem kuulub positsiooniliste arvusüsteemide hulka nagu kümnendsüsteemgi. Kahendarvu kohta nimetatakse bitiks. Vasakpoolseim koht on kõrgeim bitt ja parempoolseim madalaim bitt. · Boole funktsioonid ja nende esitus Digitaalseadmete realiseerimise matemaatiliseks aluseks on valdavalt kahendloogika ja kahendfunktsioonid. Kahendfunktsioone saab esitada olekutabelite abil, kus 2 n (n- argumentide väärtuste võimalike kombinatsioonide
3. Ühtne keel - Päringute esitamiseks - Andmete lisamiseks, kustutamiseks, uuendamiseks - Objektide (tabelid, indeksid...) loomiseks, eemaldamiseks, muutmiseks - Juurdepääsuôiguste kontrollimiseks 7 - Andembaasi terviklikkuse tagamiseks. 4. Vôimalik kasutada teiste protseduursete keelte sees (Embedded SQL), nagu Ada, C, COBOL, Fortran, Pascal, PL/1, Visual Basic, Java nimed SQL - is: 1-18 märki Ei eristata suur- ja väiketähti Nimi peab algama tähega Vôib sisaldada tähti ja numbreid (mônikord ka _, $, #) Ei tohi olla reserveeritud sôna, näit AND, CREATE, DECIMAL, TABLE jne. KONSTANDID: Tekst - 'Hello', 'John''s pen', '01.05.95', '' Täisarv - 0, 123 (max. 15 numbrit, ainult pos.) Arv - 25, +4.68, 0.5, 20e-02, -7 (Täpsusele max. 15 kohta, aste -130 ja 125 vahel) tehted, avaldistehted, funktsioonid: Aritmeetilised tehted: unaarsed + - , * / + -
saadab paketi alamvõrgu ruuterile. Peale seda saab ruuter ARPi abil kätte vastuvõtja MAC'i ning toimetab siis paketi teise võrku, kus on vastuvõtja arvuti. 32. DHCP DHCP (Dynamic Host Configuration Protocol) on protokoll, mis võimaldab lasta serveril dünaamiliselt hallata ja automatiseerida unikaalse IP-aadressi omistamist kohtvõrgu seademetele. Kutsutakse ka ,,plug-and-play protocol"-iks. See on väga hea protokoll administraatorile, sest muidu peaks ta IP'd manuaalselt määrama ise. DHCP'd saab konfida nii, et see omistaks hostidele jäävad või ajutised IP aadressid (tavaliselt kasutatakse ajutisi, sest IP'de arv on teadupoolest piiratud). Oma dünaamilisuse ja automaatsuse tõttu on see protokoll väga laialt levinud, sest tänapäeval inimesed pidevalt liituvad ja lahkuvad erinevates võrkudes. Protsess näeb välja nõnda: 1)Kui võrku tuleb uus host, siis esimese asjana ta peabki üles leidma DHCP serveri
1. Üldine kommunikatsiooni mudel Üldises kommunikatsiooni mudelis on alati kaks poolt – saatja ja vastuvõtja. Terves süsteemis on meil sisuliselt viis osa: 1) allikas, mis genereerib andmeid 2) saatja, mis teisendab andmed transportimiseks sobivale kujule 3) edastussüsteem, mis transpordib signaalid ühest kohast teise 4) vastuvõtja, mis võtab signaali ja teisendab selle jälle adressaadi jaoks sobivale kujule 5) adressaat, kellele need allika poolt saadetud andmed on mõeldud kasutamiseks Allikas – edastaja – edastuskeskkond – vastuvõttev keskkond – sihtkoht Source (see, kes saadab) > transmitter (saatev seade) > transmissioon system (ü lekande sü steem) > receiver (vastuvõttev seade) > destination (see, kes vastu võtab). Nt: tö öjaam, arvuti > modem > telefoni tavavõrk > modem > vastuvõtja, server. 2. Kommunikatsioonisüsteemi ülesanded 1) Edastussüsteemi kasulikkus – seisneb selles, et teha transport saatja ja
See juht on illustreeritud joonisel 13, kus vasakul on Joonis 12. näidatud objektid enne käsu ALIGN täitmist (rajastatav objekt on valitud kriipsjoontega ümbritsetud akna abil), paremal aga pärast käsu ALIGN täitmist. Punkt 5 on samaväärne punktiga 5', punkt 6 aga punktiga 6' (sest tasapind jääb ju samaks). Käsk 3DARRAY on loodud massiivide moodustamiseks kolmemõõtmelises ruumis. Ta on väga sarnane oma "kahemõõtmelisele" analoogile ARRAY. Täitmine algab valikuhulga moodustamisega (siin eelvalikut teha ei saa). Nüüd tuleb teha valik, kas moodustatakse ristkülikukujuline massiiv (sisestada täht R) või polaarmassiiv (sisestada täht P). Ristkülikukujulise massiivi korral ilmutatakse viibad · Enter the number of rows (---) <1>: so. ridade arv (piki Y-telge); 15 · Enter the number of columns (|||) <1>: so. veergude arvu (piki X-telge);
Taolisi keeli on palju, kuid enamiku ülesehitus ja käsutamise põhimõtted on analoogilised. Kasutamisvaldkonna järgi jagatakse keeled kahte rühma: universaalsed ehk üldkeeled ja spetsialiseeritud keeled. Üldisi programmeerimiskeeli käsutatakse suvaliste rakendus- ja süsteemi-programmide loomiseks, mis töötavad autonoomselt või koos teiste programmidega. Praegusel ajal on levinud järgmised üldised programmeerimiskeeled C, ++, Visual ++, Visual Basic, Java, Pascal, Fortran, Cobol. Spetsialiseeritud keel on tavaliselt otseselt seotud kindla rakendusprogrammiga või -süsteemiga ning selle keele abil saab luua ja käsutada tarkvara ainult antud süsteemi jaoks. Enamiku nüüdisaegsete rakendusprogrammide juurde kuuluvad arendusvahendid, milles käsutatakse ühte või mitut spetsialiseeritud keelt. Programmeerimiskeeled on formaalsed keeled, mis on ette nähtud arvutiprogrammide koostamiseks
Otsustada, milliseid klasse vaja on. Jaotada toimingud klasside vahel. Teha üldised omadused kasutatavaks päriluse kaudu. Virtuaalmasina interpretaatori (Java and C++) kasutamine annab mitmeid eeliseid. Milline on toodutest peamine eelis? Koodi porditavus Milline lause kirjeldab kõige paremini objekti mõistet objektorienteeritud programmeerimises? Andmete ja meetodite kogum Missugune alltoodud lause kirjeldab tüüpilist tarkvarasõltuvust (dependency), mida Java programmi juurutaja peab arvestama? Java programmil on tööks vaja teatud taseme Java käituskeskkonda (runtime) Milline valik tuleb panna (***) asemele, et EPL prgrammilõik prindiks 10 täisarvu: 11 kuni 20? I<21 Millised toodud vigadest ei suuda kompilaator leida? Loogikavead Olgu a, b ja c kolm ujukomaarvu, kusjuures c ei ole 0. Milline selgitus kajastab õigesti kahe artimeetilise võrrandi (a*b)/c ja a*(b/c) tulemusi? Tulemused võivad teatud juhtudel erineda.
Seega saab mälus näidata kahe operandi ja resultaadi asukoha. 1.5 aadressiga arvuti (Käsukood (OPCode)Aadress 1, lühike aadress) 1.5 aadressiga arvutis saab olla käsukoodiga kaasas üks pikk mälu aadress ja teine lühike aadress, mis viitab registrimälu registrile. RAID ja SSD kettad Sõltumatute ketaste liiasmassiiv Redundant Array of Independent Disks ehk RAID. Sõltumatute ketaste liiasmassiiv on mitmest kõvakettast või kõvaketta partitsioonist moodustatud loogiline plokkseade andmete salvestamiseks, kus samad andmed salvestatakse mitmele kõvakettale. Pooljuhtketas (Solid State Drive ehk SSD) on välismälu andmekandja, mis kasutab püsimälu info hoiustamiseks. SSD-d eristuvad tavalistest kõvaketastest (Hard Disk Drive ehk HDD), mis on elektromehhaanilised seadmed ja koosnevad
EKSAMIKÜSIMUSED 2005 Sisukord Sisukord ..................................................................................................................................................... 1 Arvuti riistvara matemaatilised alused ...................................................................................................... 4 Kahendsüsteem .............................................................................................................................. 4 Boole funktsioonid ja nende esitus................................................................................................ 4 Diskreetne aeg ............................................................................................................................... 4 Lihtsamaid Boole` funktsioone realiseerivad loogikaelemendid ............................................................. 5 AND ..............................................
EKSAMIKÜSIMUSED 2005 Sisukord Sisukord............................................................................................................................................1 Arvuti riistvara matemaatilised alused ............................................................................................ 4 Kahendsüsteem............................................................................................................................4 Boole funktsioonid ja nende esitus..............................................................................................4 Diskreetne aeg............................................................................................................................. 4 Lihtsamaid Boole` funktsioone realiseerivad loogikaelemendid.................................................... 5 AND........................................................................................................
annaabi.ee 
