Võrgurakendused I 4. loengu konspekt (0)

Tallinna Tehnikaülikool - Informaatika - Võrgurakendused i

5 VÄGA HEA

Lõik failist

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis

2014-01-08 Kuupäev, millal dokument üles laeti

22 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

shokohoolik Õppematerjali autor

Võrgurakendused I (Tallinna Tehnikaülikool, õppejõud Tanel Tammet) neljanda loengu konspekt.

võrgurakendused konspekt Tanel Tammet neljas loeng

Sarnased õppematerjalid

doc

Kliendipoolse JavaScript'i lühikonspekt

1 Kliendipoolse JavaScript'i lühikonspekt Sissejuhatus JavaScript'i ................................................................................................1 1. JavaScript'i olemus ................................................................................................1 2. JavaScript'i versioonid ...........................................................................................3 Tuum-JavaScript ...........................................................................................................3 1. Leksikaalne ehitus .................................................................................................3 2. Andmetüübid .........................................................................................................4 3. Muutujad .................................................................................................

Informaatika

docx

ICD0007 - Veebitehnoloogiad teooria/konspekt

php Teeb sellise array, kus iga indeksi all on kaks asja. $posts[] = ["title" => urldecode($title), "body" => urldecode($body)]; HTMLi sees oleva sisu dünaamiliseks genereerimiseks.

">Muuda

Kustutatav asi anna hidden elemendina kaasa. 6. loeng - Javascript Brauser on HTML failide näitamise vahend. Desktop rakendus vs veebirakendus. Veebirakendus - olek on serveris. Brauser ei salvesta midagi. Kuvatakse väljund ja kasutaja poolel puudub interaktiivus. Gmail - üheleherakendus. Pilti ei laeta uuesti üle (brauser ei tee päringut). Päringud tehakse javascripti koodis ühelehe rakenduse sees). AJAX - Asynchronous JavaScript And XML. XML - eXtensible Markup Language. Andmete kirjeldamise keel.

Veebiprogrammeerimine

doc

Javascript objektid,näited

Steve Mägi A-08 13.03.2014 PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Arvutiteenindus A-08 Steve Mägi Javascript (Objektid, Sisseehitatud objektid, Html dom objektid, sündmused, näited) Juhendaja: Sander Mets Pärnu 2009 1 Steve Mägi A-08 13.03.2014 Sisukord Javascripti keele objektid.....................................................................................................6 Objekt MATH..................................................................................................................9 Objekti M

Informaatika

134

pdf

Programmeerimine PHP

Programmeerimine keeles PHP Andrei Porõvkin Tartu Ülikool (2009) 1 1.1 Üldinfo Alguses oli interneti lehed omavahel seotud staatiliste html dokumentide süsteemina, aga selleks, et mingis dokumendis muutusi teha oli vaja lehti failisüsteemis käsitsi muuta. Kahjuks selline staatiline mudel ei jõua kiirelt muutuva kaasaegse maailma progressile järgi. Seega võeti kasutusele dünaamiline mudel. Dünaamilise mudeli korral ei hoita serveris staatilisi html lehte vaid neid genereeritakse selleks spetsiaalselt välja töötatud programmidega, mis serveril töötavad. Antud kursuse jooksul tutvume klient-server arhitektuuriga, installeerime enda arvutisse veebiserveri ja php interpretaatori ning saame baasteadmisi serveripoolsest keelest PHP. Kursuse teemad on pühendatud ainult PHP keelele (väljarvatud seitsmes teema), aga see ei tähenda, et sellest piisab suure ja eduka veebilehe loomiseks. Mahuka infosüsteemi ei saa ette kujutada ilma andme

Allika?petus

doc

Java programmeerimise konspekt

Meetod (alamprogramm) Java rakendus sisaldab põhiprogrammi (main), millest tõenäoliselt pöördutakse ka mingite alamprogrammide poole. Javas nimetatakse alamprogramme meetoditeks (tulenevalt selle keele objektorienteeritusest) ning meetodid on rühmitatud klasside kaupa. Meetodid võivad olla kas programmeerija enda poolt loodud või Javasse sisse ehitatud (nn. API meetodid, mille kirjelduse leiab Java dokumentatsioonist). Sõltumata sellest, kust meetod pärineb, võib see olla kas klassi- või isendimeetod. Klassimeetod (class method) , mida Javas kirjeldab võtmesõna static, on kasutatav n.ö. "igas olukorras", s.t. ei ole vajalik objektorienteeritud paradigma järgimine (esialgu püüame oma kursuses läbi ajada klassimeetoditega). Täpsemalt öeldes - klassimeetodi poole pöördumiseks ei ole vajalik objekti olemasolu. Klassimeetodi poole pöördumiseks kirjutatakse reeglina: Klassi_nimi . meetodi_nimi ( faktilised_parameetrid ); Kui meetod on defineeritud jooksvas klassis,

Java programmeerimine

odt

Objektorienteeritud programmeerimise loengutekst

· vastasel juhul teisendatakse mõlemad int-tüüpi 1.0/2 1/2 Laienemise järjekord: · byte, short, int, long, float, double · laiemaks automaatselt · kitsamaks tuleb ilmutatult näidata double f = 4; double d = 6.4; int i = (int) d; // d ise ei muutu, i on 6 Sõne · Ei ole Javas algtüüp, hiljem käsitleme põhjalikumalt String s1 = "On"; String s2 = "september"; String s3 = s1 + " " + s2; 2. Loeng Avaldised Loogilised avaldised Java Python Selgitus ! Not Loogiline eitus (unaarne) && And Loogiline Ja (binaarne) || Or Loogiline VÕI (binaarne) Operatsioonide prioriteedid a++ ; a-- (Täidetakse kõige varem) ++a --a +a -a ~ !

Programmeerimine

230

pdf

Programeerimise algkursus 2005-2006

TARTU ÜLIKOOLI TEADUSKOOL PROGRAMMEERIMISE ALGKURSUS 2005-2006 Sisukord KURSUSE TUTVUSTUS: Programmeerimise algkursus.........................................6 Kellele see algkursus on mõeldud?..................................................................6 Mida sellel kursusel ei õpetata?.......................................................................6 Mida selle kursusel õpetatakse?......................................................................6 Kuidas õppida?.................................................................................................7 Mis on kompilaator?.............................................................................................8 Milliseid kompilaatoreid kasutada ja kust neid saab?......................................8 Millist keelt valida?...........................................................................................8 ESIMENE TEEMA: sissejuhatav sõnavõtt ehk 'milleks on v

Programmeerimine

doc

Loogika ja programmeerimine

Programmeerimise algkursus 1 - 89 Mida selle kursusel õpetatakse?...................................................................................................3 SISSEJUHATAV SÕNAVÕTT EHK 'MILLEKS ON VAJA PROGRAMMEERIMIST?'......3 PROGRAMMEERIMISE KOHT MUUDE MAAILMA ASJADE SEAS.............................3 PROGRAMMEERIMISKEELTE ÜLDINE JAOTUS ..........................................................7 ESIMESE TEEMA KOKKUVÕTE........................................................................................8 ÜLESANDED......................................................................................................................... 8 PÕHIMÕISTED. OMISTAMISLAUSE. ...................................................................................9 ................................................................................................................................................. 9 SISSEJUHATUS.......

Arvutiõpetus

Rohkem sarnaseid